Liitu kuukirja listiga

 
 

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU 

 

Märts 2022

 
 
 
 
SISUKORD
 
 
 
 
 
 
KAARDISTAJAD JA KAARDILUGEJAD
 
 

 
 
 
 

5. märtsil on kõik lahkelt palutud pärimuspeole “Kaardistajad ja kaardilugejad”. Peo pidamiseks on mitu kaalukat põhjust:

  • peame pärimuskultuuri kaardistajate, mõtestajate ja tutvustajate Igor Tõnuristi 75. ja Kristjan Toropi 88. sünniaastapäeva;
  • tähistame Eesti Folkloorinõukogu 30. tegutsemisaastat;
  • jagame välja auhindu ja tunnustame pärimusvaldkonna 2021. aasta silmapaistvaimaid tegijaid.
Vaata esinejaid!
 
 
 
 
VASTLAPÄEV MEIL JA MUJAL

Vastlapäev on naistepüha suure algustähega

 
 
 
 

Kuigi vastlakombestiku täitmine avaldab soodsat mõju eeskätt linakasvule, pole vähemtähtis ka kõik see, mis mõjutab neidude abieluranda triivimist. Vastlapäev on naistepüha suure algustähega.

 

Loe lähemalt, mida sel puhul kindlasti teha >>

 
 
 
 

Läti vastlatoit: 

pusvadmalu

 

Inglismaa vastlatoit: 

Staffordshire'i kaerakoogid

 
 

Eestlaste jaoks kuuluvad keedetud seajalad, hernesupp ning vastlakukkel vastlapäeva juurde nagu aamen kirikus. Mida söövad sel päeval aga teised rahvad?

 
 
 
 
 

Laura Šmideberga on liivi juurtega lätlane, kelle kodu on Eestis. Lätis armastatakse vastlapäeval süüa toekamaid toite, mis on tehtud sealihaga. Laura õpetab valmistama vastlapäevaputru „pusvadmalu“, mida tegi tema vanaema.

 

Vaata ja proovi järele >>

 

Thalia Eccles elab juba mitmendat aastat Eestis. Tema ema on lõuna-aafriklane ning isa oli inglane. Nende kodus oli tavaks valmistada vastlapäeval pannkooke. Thalia õpetab valmistama oma isa lemmiktoitu, milleks on Staffordshire'i kaerakoogid.

 

Vaata ja proovi järele >>

 
 
 
 

Ukrainlased peavad vastlanädalal au sees häid suhteid ja pereloomist

 
 

Enamik slaavi kultuuri ajaloo uurijatest on arvamusel, et Ukraina vastlatavadel puuduvad analoogid naaberrahvaste seas. See aga tähendab, et tegemist on ukrainlaste muistse ja omanäolise pühaga. Et see on viimane pidustus enne suure paastu algust, tähistati seda kärarikkalt, lõbusalt ja maitsvalt – toimus suur laat koos muusika, laulude ja mitmesuguse meelelahutusega.

 

Loe edasi >>

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV

Päritud Väärtuste Ööpäevale on oodatud need,

kes ei karda Võrumaasse armuda 

 
 

Päritud väärtuste ööpäeval toimuvad 24 tunni jooksul pärimuskultuurialased loengud, töötoad, arutelud ja vestlusringid. Sel aastal viib Päritud Väärtuste Ööpäev Võrumaale, et tutvustada Vana-Võromaa pärimuskultuuri - selle kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ning oskusi.  

 

Laupäeval, 11. juunil räägime ivakese keelejuttu, tutvume piirkondlike rahvarõivastega, õpime tundma kohalikke regilaule, kõneleme surmakultuurist ja ristimetsadest, jagame teadmisi suitsusauna kohta ning naudime saunamõnusid. 

 

Pühapäeval, 12. juuni varahommik algab Ööbikuorus virgutava jalutuskäigu ning igavikuliste regilauludega, vaatame ringi permakultuuriaias, valmistame vanu ja uusi Võrumaa toite, tutvume Teppo lõõtsapärandiga ja külastame Teppo Lõõtsatalu. 

 

Loe edasi >>

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
PERSOON

Mamukel Gorelašvili: „Eestlastele, nagu grusiinidele, on kõige tähtsamad rahu ja iseseisvus.“ 

 
 

Mamukel Gorelašvili on pärit Gruusiast, sündinud ja kasvanud Tbilisis, kuid tema juured ulatuvad Pshavisse – mägedepiirkonda, kust pärit ka meile tuttavad hinkalid. Mehe vanaisa teenis nõukogude ajal Eesti sõjaväes, siin kohtas ta ka oma tulevast. Nii on Mamukelis tänu vanaema Leida Kasele ka killuke eestlast. 

 

Loe edasi >>

 
 
 
 
 
 
 

Zalina Dabla: „Minu missioonitunde nii roma kultuuri kui Eesti riigi vastu kasvatasid mu vanemad.“

 
 

Zalina Dabla on sündinud ja kasvanud Eestis, kuid päritolult on ta roma ehk mustlane. Üks osa tema esivanemaid saabus Baltikumi juba 18. sajandi alguses, teine pool suguvõsast tulid Saksamaa kaudu Lätti 18. sajandi keskel. Pärast Teist maailmasõda, 1946. aastal jõudsid tema vanavanemad aga Eestisse, olles esimesed romad Võru linnas. Kohalikud teadsid neid kui pargi-mustlasi.

 

Loe edasi >>

 
 
 
 
 
 
 
RAHVAKALENDER

Paastumaarjapäev - 25. märts

 
 

Kui tähistasid küünla- ja vastalpäeva nagu kord ja kohus, pane saamas tuules edasi! Punane jook nimeta täna ümber maarjapunaks ja meki seda himuga - siis on kindel, et lausa pakatad tervisest. 

 
 
 
 
  • Vallalised tüdrukud küpsetavad paastumaarjalaupäeva öösel karvakakku. Kel poistele karvakakku anda pole, see nelipühi laupäeval kosjakaskesid ei saa.  
  • Maarjapäev on soodne aeg töökoha vahetamiseks. Mokalaadad teenijate kauplemiseks on sel päeval läbi aegade au sees püsinud.  
  • Suurte kapsapeade saamiseks keri suuri valgeid lõngakerasid, küpseta ülepannikooke või pane selga valged rõivad.  
  • Nõelumistöö jäta heaga kõrvale, et ussid ja kahjurid kapsapäid ega inimesed üksteise hinge ei näriks. 
  • Ristirahvas austab sel päeval Neitsi Maarjat, kes sai ingel Gabrielilt ettekuulutuse Jeesuslapse sünni kohta. 
 
 
 
 
KUULA, VAATA, TEGUTSE
 
 
 
 

Mida teha ukraina pärimuse heaks? 

 
 
  • Koostöö külmutamine Venemaaga. Eesti Folkloorinõukogu on esitanud CIOFFile (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) resolutsiooni Venemaa liikmelisuse peatamiseks ja neilt 2024. aastal toimuva Laste Folkloriada korraldusõiguse äravõtmiseks. Sellega seoses ei vahenda Eesti Folkloorinõukogu rühmi Venemaale ega võõrusta sealseid rühmi meie festivalidel. Mõistame üheselt hukka Venemaa jõhkra agressiooni Ukraina, selle linnade ja külade, taristu, tööstuse, kultuuri jms vastu. 1. märtsiks on samasisulise resolutsiooniga CIOFFis liitunud Poola, Leedu, Tšehhi ja Austria. 
  • Õpi ära ukraina tants. 2019. aasta traditsioonise tantsu festivalil Sabatants esines ansambel Bozhichy, kes õpetas ukraina tantse. Vaata videot, õpi sammud ära ja tantsi koos kaaslastega!
  • Kuula ukraina rahvalaule. Eesti Folkloorinõukogu liikmeks on Ukraina folklooriansambel Žurba, kes siin elades oma pärimust jõudsalt alal hoidnud. Vaata ja kuula videost, kuidas nad laulavad! Ka pärimuspeol „Kaardistajad ja kaardilugejad“ saab kuulda nende esituses lugusid rahvapidudelt ja külapühadelt: viise, mis kõlanud Ukraina aastavahetusel, vastlaajal, lihavõtetel ja jaaniajal.
  • Saa teada, kust mõni laul tegelikult pärit on. Rahvusvaheliselt tuntud laul "Must kaaren" on tituleeritud vene rahvalauluks, ent tuleb välja, et tegemist on hoopis pigem Ukraina lauluga! Kuula Vikerraadio saadet siit!
 
 
 

Näitus "Praktiline ilu. Käekotid, rahakotid, kandekotid ja lahttaskud ERMi kogudest" 

 
 
 
 

Eesti Rahva Muuseumi avatud hoidla toob külaliste ette kogudesse kuuluvad hinnalised esemed, mida on hoolega hoitud ja mis tavapäraselt külastajate silme alla ei satu.  

 

Värskelt avatud näitusel on eksponeeritud ligikaudu 1500 ajaloolist aksessuaari ja praktilist kotti: alates raha- ja käekottidest kuni uuritaskute ja vadsakottideni. Näituse ühed vanimad esemed on rahvariiete juures kantud ja rikkalikult kaunistatud lahttaskud ja tubakakotid. Eksponeeritakse aga ka nõukogude perioodile iseloomulikke kilekotte ning saab näha käekottide moe muutumist eelmise sajandi teises pooles. 

 

Kottide väljapanek avatud hoidlas näitab meie esivanemate rikkalikku ilumeelt ning on inspiratsiooniks kõigile rahvakultuuri, moekunsti ja disainihuvilistele. Näitus jääb avatuks kuni 24.veebruar 2024. 

 
 
 
 
KALENDRISSE KIRJA
 
 

Väike-Baltica tuleb ja kutsub osalema 

 
 
 
 

Märtsi keskel avaneb registreerimine Väike-Balticale, mis sel aastal toimub 4. juunil Tallinnas Tornide väljakul Vanalinna Päevade pärimuskülas. Täpsema info leiad peagi leheküljelt SIIT

 
 
 
 
 

Sest tuleb üks Contratants!

 
 
 
 

26. märtsil kell 19 toimub Tallinna Loomaaia auditooriumis folklooriselts Juhukse 15. tegevusaastale pühendatud kontsertetendus “Contratants”. Kontsertetendus seob luuletaja Contra selleks puhuks loodud ja esitatud tekstide abil muhedaks tervikuks inglise 17.-18. sajandi ajaloolise kontratantsu ning nende mõjutusi kandvad Skandinaavia ja Eesti pärimuslikud kontratantsud ja Eesti autorite kontratantsudest tõukuva uusloomingu. 

 

Tantsivad Juhukse põhi- ja vilistlasrühm. Lavastaja Madli Teller, viiulil Pearu Pung, luulet loob ja esitab Contra, valguskujundus Karolin Tamm.

Piletid on saadaval siin
 
 
 

Võru pärimustantsu festival ootab folkloorirühmi, kapelle ja teisi pärimuse kandjaid 

 
 
 
 

31. maini on võimalik kõigil esinemishuvilistel tantsijatel, tantsurühmadel, pillimeestel, kapellidel ja folkloorirühmadel panna end kirja XXVII Võru pärimustantsu festivalile. 

 

Tule ja näita oma tantsuoskust, naudi teiste esinemisi, veeda mõnusaid päevi ja õhtuid tantsutubades, sõlmi uusi tutvusi, kohtu sõpradega või naudi lihtsalt toredat suve tantsupealinnas. Tegevust jagub nii suurtele kui ka väikestele tantsusõpradele. Osalemiseks on vaja täita registreerimisvorm ja saata rühma tutvustav tekst, 2-3 fotot ning võimalusel esinemisnäide videojäädvustusena. Iga osaleja on oluline! Mida rohkem tantsurahvast juulikuisesse Võrru koguneb, seda uhkem ja tantsulisem festival tuleb. 

Registreeri siin
 
 
 

NÄITA EESKUJU: millised viisid ja tegevused toimisid pandeemia ajal hästi?  

 
 
 
 

20. märtsini kogub CIOFFi kultuurikomisjoni häid praktikaid vaimse kultuuripärandi kohta, mida on pandeemia ajal tehtud. 

   

Oodatud on näiteid: 

  • vaimse kultuuripärandi jagamisest, õpetamisest või elushoidmise viisidest pandeemia ajal;
  • kuidas rühmi koos ja elavana hoida;
  • pandeemia ajal festivalide korraldamisest. 

Kas tegite mõne töötoa virtuaalselt? Kuidas õnnestus rühmadel tuju üleval hoida, neid motiveerida ja koos hoida? Kas korraldasite festivali mõnel erilisel viisil? Need on ideed ja mõtted, mida soovitakse üle maailma kokku koguda. 

Loe lähemalt ja anna end üles
 
 
 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

 
 
 
 
TULE PEOLE!
 
 
 
 

 

 

Järgmine kuukiri ilmub 1. aprillil 2022.

Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.