Ligi kolm kuud väldanud ideekonkurss kaasaegsete mardi- ja kadrisantide leidmiseks on lõppenud! Rõõmustav on näha, et santimistraditsioon on inimestele oluline, sest ühtekokku laekus 102 konkursitööd. Pildil olid meie sajandile iseloomulikud ja olulised teemad: sõda, rahu, toimetulek, kaasaegsed ametid, kuid ruumi jagus ka ajahambale vastu pidanud klassikale. Konkursist osavõtjaid oli kõikidest põlvkondadest – päris pisikestest kuni pensionärideni. Eriti eeskujulikult olid esindatud meie saarterahva ideed Kihnust, Ruhnust, Hiiu- ja Saaremaalt.
Žürii valis välja tööd, mis kõige enam naelapea pihta tabasid. Hindamise aluseks said määravaks:
- maskeerimise mõttest arusaamine. Maskeering tähendab kas maski kandmist või end tundmatuseni muutmist. Silma torkasid tööd, mille puhul polnud kahtlust, et ka lihane pereliige jääks tegelase identiteedi tuvastamisega hätta. Maskeerimine on midagi palju enamat ja erakordsemat kui tavaline make-up!
- maskeeringu terviklikkus. Maskeering väljendub kogu kehas ja on üks ühine tervik – alates pealaest ja lõpetades jalataldadega. Pilkupüüdvaimates töödes ei jäetud ruumi juhuslikkusele. Üks tõeline sant peab pererahvas kindlasti pisut elevust, aga ka kõhedust tekitama.
- traditsioonitarkus. Et tegu on sajandeid kestnud kombega, on lausa patt traditsioone mitte tunda. Eriti sümpaatsed olid tööd, kus ei unustatud santimist kui rituaali. Lummavad olid ka traditsioonide interpretatsioonid.
- rolli läbimõeldus. Et ilu ei sünni patta panna, teab iga santki! Seepärast on lisaks efektsele välimusele kasulik ja hea mõelda, mis on perest peresse joostes iga tegelase eesmärk, ülesanne. Nii on pererahval tuju hea ja santigi ei lasta tühjade kätega minema. Kosutav oli lugeda töid, kus rolli oli mõnuga sisse elatud ning raamatuidki abiks võetud.
Žürii koosseisus Allan Jürgens, Erika Kalamees, Kati Taal, Marju Kõivupuu ja Taive Särg valis välja oma lemmikud. Kes neiks osutusid?
|
