Liitu kuukirja listiga

 
 

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU 

 

Suvi 2024

 
 
SISUKORD

KUULA, VAATA, LOE:

KALENDRISSE KIRJA: pärimussuvi 2024

 
 
 
 
 
AUHINNAD
 
 

Folklooriliikumise aastaauhindu sadas

Sörvest Põlvamaani

 
 
 
 

Eesti Folkloorinõukogu soovib igal aastal esile tõsta neid, kes liigutavad mägesid pärimusmaastkul. Sobilikke kandidaate saavad esitada ja üles kiita kõik, kel silm mõnd väärt inimest, kooslust, tegu või sündmust märkab. Tänavuste kandidaatide nimekirjast võis leida 30 erinevat nime, kellest nii mõnigi esitati mitmesse kategooriatesse mitmel-setmel korral eri inimeste või asutuste poolt. Auhinnad jagati välja Tallinna Vanalinna Päevade Tornide väljaku pärimuskülas 8. juunil 2024.

 

Ja siin nad on - meie värsked folklooriliikumise auhindade saajad:
🌿Teotugi: Tammeougu Mari 
🌿Aasta folkloorikuraator: Sirli Vahula
🌿Aasta korraldaja: Merike Tigas
🌿Aasta juhendaja: Jaanika Kuusk 
🌿Aasta tegu: Margit Kuhi ja Pärimuslabor
🌿Aasta folkloorirühm: Rahvakunstiselts Leigarid

 

Loe preemiate kohta lähemalt >>

 
 
 
 
PIKK LUGEMINE

Millal hingab folkloorikorraldaja?

 
 
 
 

Ennemasti on koira perssest kusi otsas, kut töö otsa saab (Jämaja)

Kultuuritöötaja on üks ebamaine nähtus. Tema alandlik loomus on alati nõus mõttega “kui mina ei tee, kes siis veel”. Ja ta teebki, sest alati ja igal juhul oskab ta leida üles missioonitunde, mis sunnib teda töösse sukelduma. Aasta lõpus möödunule tagasi vaadates meenub folkloorikuraatori arenguvestluselt kuuldud ohe: “Millal hingab kultuuritöötaja!?”

 

Noppeid „Ühe kultuuritöötaja päewaraamatust“:

„Aasta lõpp on lähenemas. Enamus inimesi sätib end mõttes ja tegudes puhkuselainele, aga mitte mina. Kuna aasta keskel tõstetud palkade kõrvalnähuna jäi meid alles kaks, siis olen märkamatult võtnud enda kanda puuduoleva tegevjuhi kogu vastutuse asutuse finantside eest ning kõik muud sellega seotud tegevused. Taotlused tehtud, veel on jäänud tegevustoetuse kaitsmine, mis toimub neli päeva enne jõululaupäeva. Tahaks kurta, aga pole aega, sest näen pikkades jõulupühades suurepärast võimalust kõik aruanded valmis vorpida ja tegemata töödega paremini järjele jõuda. Tervitan mõttes kultuuritöötajatest saatusekaaslasi ja tõstan jõululauas pokaali Kultuurkapitali terviseks."

Loe tervet lugu
 
 
 
 
 
 
PODCAST

Kristiina Siig. Kust jookseb pärimustantsu piir?

 
 
 
 

Miks on inimesed pidanud vajalikuks hakata tantsima? Kas eakatel kõlbab tantsida? Kas naistel ja meestel on olnud eraldi omad tantsud? Kas pärimustantsus on kohta üksikule tantsijale? Kus on pärimustantsu mõõdupuu? Miks tundub loomulik tantsimine mõnikord nii keeruline?

 

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid pärimus- ja rahvatantsuõpetaja Kristiina Siig.

Kuula saadet
 
 
 
 
 
 
RAHVAKALENDER

Jaanipäev, 24. juuni

Eks ole ju esivanemad saladuseloori all õpetanud, et sõnajalaõied on imerohud, mille abil kõike ilmvõimatut võib korda saata.

 

Selleks mine jaanipäeva öösel metsa valvama ja oota kannatlikult, mil sõnajalaõis puhkeb ning sülle pudeneb. Kogenenud sõnajalaõie otsijad vihjavad, et tark hoiab kella ligi, et mitte reaalsustaju kaotada. Järgmisel jaaniööl jälle! 

 
 
 
 
 
 
ÜLESKUTSE

Jaanipäeval kanna kirivööd!

 
 
 
 
JÄRELHÜÜE

Linda Ülend 

(3.06.1936-4.06.2024)

 
 

Sõsarõ leelokoor on leinas - nii ootamatult tuli teade, et meie seast lahkus kunagine koori leelonaine-lauluema Linda Ülend (sündinud Vabarna). Päev enne täitus temal 88 eluaastat, siis aga meie naerusuine ja sõbralik memmeke väsis ning suikus igavesele unele.

 

Linda sündis Tallinnas, kuid kasvas üles Setomaal Popovitsa külas. Abiellumise järel kolis pere elama pealinna, kus sündisid ka tema kolm last. Andekast ja sõnaseadjast leelonaisest jääb meile helge mälestus, koorile laulda tema laulud. Linda vanaema oli tuntud seto lauluema Anne Vabarna ja lapselapski oli sõnaosav leelotaja ja sõnoline. Sügav kaastunne Linda lähedastele, sugulastele ja sõpradele. Olgu no Jumalaperi timä hing.

 

Elvi Nassar
Seto leelokoori Sõsarõ juhendaja

 
 
 
 
AASTA FOLKLOORIKURAATOR

Aasta folkloorikuraator Sirli Vahula:

„Kogemuste jagajale ei jää näpud.“ 

 
 

Unistan, et saaksin täiskohaga töötada folkloori keskel ning tegutseda koos inimestega, kes kannavad edasi meie oma paikkonna pärimust. Loodan, et Baltica pärimuspeol osaleb edaspidi rohkem meie kandi noori ja vanemaid. Meie maakonna koolides võiks olla igas kooliastmes vähemalt üks õppeaine seotud kohaliku folklooriga, nii nagu seda on mitmel pool Lõuna-Eestis. Õppeainetesse on oluline lõimida teadlikult pärimust, meie piirkonna lugusid ja kombeid. Unistan, et santimine oleks inimeste jaoks sama tavaline kui vabariigi aastapäeval musta leiva ja kilu söömine. 

Loe tervet lugu
 
 
 
 
VÕRGUSTIK

Pärimusvõrgustik numbrites

 
 

Ongi saanud punkti meie aastane folkloorikuraatorite võrgustiku arendamise projekt. Tänu Aktiivsete Kodanike Fondi toetusele oli meil võimalik seada fookus neile, kellest sõltub paikkondlike eripärade alalhoidmine, kes seovad kohalikke folkloorikogukondi ja seisavad piirkondlike huvide eest.   

  

Mis arvuliselt toimus? 

  • 10 virtuaalset ja 3 kahepäevast koolitust. 
  • 12 infotundi / kohvihommikut kuraatoritele.  
  • Koostöövestlused 15 kuraatoriga, st igast maakonnast ühega.  
  • 15 maakondlikku pärimushuviliste kokkusaamist, kokku 11 maakonnas. Kokku osales kohtumistel 232 inimest. 91,7% kuraatoritest on pidanud kohalike võrgustike kohtumisi väga vajalikuks, 8,3% pigem vajalikuks.  
  • Folkloorikuraatorite võrgustikuga liitus 17 uut kuraatorit. Hetkel moodustavad kuraatorite võrgustiku 35 inimest. 67% projektis osalenud kuraatoritest on öelnud, et tänu projektile on neil selgem arusaam folkloorikuraatori rollist ja Eesti Folkloorinõukogu ootustest neile. Ülejäänud 33% on kas oma tegevustega alles päris alguses ja ei oska hinnangut anda või on sellest juba varem aru saanud. 
  • Maakondlike kokkusaamiste tulemusena on sündinud idee vähemalt kuue ürituse algatamiseks ja elluviimiseks. 

Loe lähemalt kõikide läbiviidud tegevuste kohta >>

Loe lähemalt projekti kokkuvõtet >> 

 
 
 
 
PÄRIMUSTOIT

Roog passib hästi suvisel ajal rukkileivale

Kui enamikule meist seostub sõna “roog” igasuguse söögi ja toiduga, siis mitte Sangaste regilauljatele – nemad teavad hästi, et rooga sai ikka lapsepõlves kevadsuvisel ajal. 

 

“Rooga tehti meil siis, kui sahvrist oli suitsusinki võtta. Sinki aga suitsutati traditsioonilisel viisil vanaema-vanaisa juures suitsusaunas. Sellest tuligi põhiline maitse. Suitsusinki ja keedetud kartulit mõõdeti võrdsetes osades, et valmiks väiksema kausikesejagu toitu, mõneks einekorraks,” kergitab Tiia Pärnik saladuseloori, kuidas roog mekib. Oma olemuselt on tegemist võileivakattega. Tiia lapsepõlvekodus valmistas rooga ema Vaike Ahk, kelle retseptivihikus see ka iseenesestmõistetavalt kirjas on.

 

Kui mullu kevadel oli pärimusinkubaatoris vaja valmistada ja tutvustada mõnda omakandi toitu, teadsid Sangaste regilauluansambli Koidu Tähed naised, et on paras aeg taaselustada roog. Kuid valmistagem seda üheskoos!

 

Loe täismahus artiklit >>

 
 
 
 

Vaja läheb:  

  • 300 g suitsusinki 
  • 300 g keedetud kartulit 
  • 4 keedetud muna 
  • 1-2 küünt pressitud küüslauku 
  • soovi korral 1-2 keedetud porgandit 
  • maitsestamiseks soola ja pipart 

Kogusest jätkub u 16 rikkaliku kattega võileiva tegemiseks. 

 
 

Valmista rooga nii: 

  • Aja sink, keedetud kartul ja porgand läbi hakklihamasina. 
  • Haki munad ja lisa need segu hulka. 
  • Tõsta sekka purustatud küüslauk ja maitsesta tunde järgi soola ja pipraga.  
  • Sega ühtlaseks.  
  • Määri rooga leivale.

Garneeringuks sobivad hästi munakettad, maitseroheline ja hapukurk. 

 
 
 
 
RAHVAKALENDER
 
 

Maretapäev, 13. juuli

Maretapääva kala on easti rammus (Emmaste 1938).

 
 
 
 
 

Jakobipäev, 25. juuli

 
 

Jakobpäeval pidanud naesterahvas kapsaid käte vahel pöörama ja lehtesi kokku pigistama, siis hakanud kapsad pähe pöörama ja kasvanud iseäranis suured pead (Põlva, 1893).

 
 
 
 
 
 
AUHIND

Folkloristika aastapreemia sai Taive Särg

 
 
 

30. mail anti välja 2024. aasta Eesti folkloristika aastapreemia Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurile, etnomusikoloog Taive Särjele.

Žürii tõstis esile Taive Särje pikaaegset kõrgetasemelist ning pühendunud teadustegevust, mis on ühtlasi tugevalt läbi

 
 

põimunud sooviga harida nii järgmisi teadlaspõlvkondi, ühiskonda üldisemalt kui ka rahvamuusika praktikuid. Taive Särg on viljakas teadlane, kelle poolt vallatavasse laia teadusteemade ringi kuuluvad regilaulu eilne ja tänane elu, muusika seos keele ja rühmaidentiteediga, Eesti etnomusikoloogia ajalugu, populaarmuusika eesti ja võro kirjanike loomingus, osaluslaulmise tavad tänapäevastel pidustustel ning loodussäästliku mõtteviisi tutvustamine eesti pärimuse kaudu.

 

Teadustööga paralleelselt tegeleb Taive Särg ka arhiivitööga ning osaleb ka erinevates teadlasi ja praktikuid ühendavates projektides. Eesti folkloristika aastapreemiat annab Akadeemiline Rahvaluule Selts koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga välja alates 2011. aastast.

 
 
 
 
CIOFF
 
 

CIOFF®i Kesk- ja Põhja-Euroopa sektori kohtumine oli lahendustele orienteeritud 

 
 
 
 

9.-13. maini toimus Tallinnas CIOFF®i (Rahvusvaheline folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsioonide nõukogu) Kesk-ja Põhja-Euroopa sektori kohtumine.

 

Sektori kohtumise tulemusel tehti mitmeid sisulisi ettepanekuid, mida organisatsiooni kõrgemad kogud peavad arutama, et seejärel aastakongressi heakskiidul rakendada. Nagu eespool kirjeldatud – ülisuures rahvusvahelises organisatsioonis käib kõik aeglasemalt kui meie siin Eestis harjunud oleme. Kokku tulevad väga erineva keele- ja kultuuritaustaga erinevatest põlvkondadest inimesed, kelle hulgas on folkloriste-teadlasi, pärimuskultuurihuvilisi, professionaalseid kultuurikorraldajaid ja vabatahtlikke eestvedajaid. Sektori kohtumiste eelis on, et inimesi on vähem ja kasutatakse üht töökeelt. Seega puudub kohmakas tõlkeprotsess ning tekib rohkem aega ja ruumi sisulisteks diskussioonideks.  

 

Loe täismahus artiklit >>

 
 
 
 
KUULA, VAATA, LOE

Ööülikool. Rahvamuusikast ja showbusiness’ist

 
 
 

Ööülikooli loengus tutvustab Marko Veisson Ghanas etnograafilise välitöö käigus kogetud olukordi, mis on oluliselt kujundanud tema arusaama muusiku rollist, nii pärimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast.

 

Kuula saadet >>

 
 
 

Raamat „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“

 
 
 

Eesti Kirjandusmuuseum avaldas sarja „Eesti asundused“ üheksanda väljaandena raamatu Siberi eestlaste ravitarkustest. Raamat pealkirjaga „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ annab ülevaate rahvapäraste meditsiiniliste teadmiste arengust ja muutumisest Siberi eesti kogukondades.
Raamatu koostaja ning toimetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Anu Korbi sõnutsi on traditsiooniline elukorraldus, külade perifeerne asend ja sõnamaagia aidanud püsida vanematel raviviisidel-võtetel ja raviloitsudel.

Väljaandest saab lugeda, kuidas Siberi eestlased rahvaravioskusi omandasid ja edasi andsid, mida sai teha oma tervise ja heaolu hoidmiseks, missuguste võtetega

 
 

raviti erinevaid haigusi. Raamatu abil saab sisse piiluda rahvapäraste meditsiiniliste teadmiste arengule ja muutumisele Siberi eesti kogukondades. Väljaanne on illustreeritud rohkete arhiivifotodega.

 

Uuri lähemalt >>

 

Aastaraamatud

  • Fenno-Ugria Aastaraamat 2023 “Soome-ugri Sõlmed 2023”  fookus on seotud liivi aastaga. Lisaks on tekste ka Venemaa soome-ugri rahvaste teemal, muusika-, tele- ja filmikajastusi. Autoriteks on Madis Arukask, Anti Lillak, Indrek Jääts, Jaan Ross, Kristo Siig, Ott Kurs, Jaak Prozes, Janno Zõbin, Patrick O’Rourke, Maarja Vinkel. Aastaraamatut saab seotada Fenno-Ugria kontorist (Pärnu mnt 28–9).

 

  • Eesti Rahvakultuuri Keskuse aastaraamat sisaldab ülevaateid rahvakultuuri keskseltside ning harrastajate tegemistest. Lugeda saab mulgi pudru teekonnast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, Ukraina lihavõttemunade kaunistamisest, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust, sauna-aastast, jutuvestmise kasulikkusest, rändnäitusest „Pärand elab!“, Võrumaa pärimusest, seto pulmast, Baltica pärimuspeost Põlvamaal, Järvamaa pärimuspäevast, pärimustoidust, pärimusmuusika jätkuvusest, Mardilaadast ning paljust muust põnevast. Lisaks on aastaraamatus välja toodud rahvakultuuri statistika. Loe tasuta veebiversiooni >>
 

Võro ja seto keelevahetus XX-XXI sajandil

Keeleajalooliselt on võro ja seto vana lõunaeesti keele täna­päevased järeltulijad. Lõunaeesti keelt on peetud eraldi läänemeresoome keeleks, mis eristus muudest läänemeresoome keeltest esimesena ning selles on väga palju eripärast võrreldes nii põhjaeesti keelel põhineva eesti kirjakeelega kui ka muude läänemeresoome keeltega. Võro ja seto keel on praeguseks väga ohustatud keeled ning vajavad riiklikult rohkem tuge ja tähelepanu.

 

Artikli esimeses osas tutvustatakse asjaolusid, mis osutab keele ohustatusele ning ana­üüsitakse võro ja seto keele olukorda neist kriteeriumidest lähtuvalt. Artikli teises pooles tutvustatakse 2022. aasta lõpus läbi viidud veebiküsitluse tulemusi, mille foo­kuses oli keele põlvkondlik ülekanne ja keeleõpe koolis - milline on olnud võro ja seto keele kasutus ja suhtumine sellesse Lõuna-Eesti koolides ning (potentsiaalse) kõnelejaskonna suhtumine võro ja seto keelde ja selle õpetamisse tänapäeval.

 

Loe täismahus artiklit ajakirjast Keel ja Kirjandus >>

 
 
 
 
KALENDRISSE KIRJA
 
 
 
 

Kauaoodatud suvi on lõpuks käes ning põnevaid pärimussündmusi toimub kõikjal Eestis. Leia sündmuste kalendrist omad lemmikud >>

 
 
 
 

 

 

Järgmine kuukiri ilmub septembris 2024.

Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.