• Rahvaloenduse tulemused: iga sant loeb!
• Sandra Nikitin: "Tänases imelikus maailmas kohtab harva nii ehedaid emotsioone."
• Kuidas kuu, nõnda nimi?
• Viime mardid ja kadrid UNESCO esindusnimekirja

• Arvab Margus Soonlepast: "Maaelu ja maal elamine päästab mardi- ja kadrikombed."

• Mardisandid Stenbocki majas * Kadrisandid Riigikogus

Iga sant loeb!

Juba viiendat aastat said kõik sanditajad end kirja panna suurel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel. Taoline loendamine annab veidigi numbrilist ülevaadet, kui elujõuline on meie sanditamiskombestik. 

Mis me teada saime?

• Kokku pani end kirja 2717 mardi- ja 1544 kadrisanti. Võrreldes eelmiste aastatega on seda enam kui 200 sanditaja võrra rohkem. See annab tõestust, et piirangud ega teiste kultuuride mõju ei ole suretanud sante välja ning santimine on endiselt elujõuline. 

• Kui varasemalt oleme Hakkame santima! aktsiooniga igal aastal keskendunud kordamööda kas mardi- või kadripäevale, siis tänavu seda esmakordselt ei tehtud.  Seda põnevam oli näha, et mardid ja kadrid on mõlemad tugevalt pildis. Küll annavad numbrid märku, et mardipäev on tähtpäevana populaarsem kui kadripäev. Nii ei tasuks ehk karta halloweeni, vaid mõelda hoopis sellele, kuidas kadrisante enne jõuluhooaega mitte ära unustada – on ju rahvatraditsioonis kadrid olnud need, kes kuulutavad välja jõulud! 

• Kui enamus maakondades oli mardisante rohkem kui kadrisante, on ka mõningaid erandeid – Ida-Virumaal ja Jõgevamaal on mõlemaid sante registreerunud võrdselt ning Põlvamaal ja Saaremaal on kadriperesid täheldatud mõnevõrra rohkem kui mardiperesid. 

• Enim mardisante pani end kirja Harjumaalt (34%). Nii suurt santijate arvu osakaalu ühe maakonna suhtes ei ole varem täheldatud. Harjumaale järgnesid Tartumaa (18,6%), Raplamaa (7,3%) ja Pärnumaa (6,8%).  

• Enim kadrisante pani end kirja Tartumaalt (18%), sellele järgnesid Pärnumaa (16,5%), Harjumaa (12,2%) ja Valgamaa (11,4%). 

• Eelmise aastaga võrreldes tõusis hüppeliselt registreerunud sanditajate arv Läänemaal, Hiiumaal, Harjumaal ja Viljandimaal, kolmekordistudes peaaegu kõigis neis. 

• Kõige enam santijaid ühe elaniku kohta oli jätkuvalt Võrumaal. Samas arvestuses järgnesid Valgamaa, Raplamaa ja Läänemaa. 

• Seitse mardiperet santis ühe päeva jooksul kahes maakonnas. 

• Enim sanditi jätkuvalt traditsioonilisel viisil perest peresse (45%), teisel kohal on koolis haridusasutustes santimine (28%). 
• Kuigi pärast kahte koroona-aastat ei takistanud tänavu santimist piirangud, on endiselt  mõned viimaste aastate santimisviisid populaarsed: oma kodus toast tuppa ja õuealal santinute osakaal on lausa kasvanud – mõlemat katsetati 57 korral. Samas on langenud virtuaalselt santijate arv kuus korda. 

• Mardi- ja kadrisandid koputasid kokku 3833 ukse taga, millest 85% avanes. 
• Ühel juhul sanditi ka Soomes Lahtis ja USAs New Yorkis. 

• Kokku pani end kirja 385 mardi- ja 153 kadriperet. Seda on 167 võrra rohkem kui koroona-aastatel, jäädes rekordaastale (2019) alla vaid 63 sandipere võrra.  
• Enim mardiperesid oli Harjumaal (42%), sellele järgnesid Tartumaa (15,1%), Pärnumaa (6,8%) ja Võrumaa (6,8%). 
• Enim kadriperesid oli samuti Harjumaal (22,2%), sellele järgnesid Tartumaa (16,3%) ja Saaremaa (11,1%). 

• Kõige rohkem joosti mardi- ja kadrisanti neljaliikmeliste peredena, sellele järgnesid 2-3liikmelised pered. Üksinda santijate arv on kahe aastaga kahekordistunud.  
• Santijatest 78% olid lapsed ja 22% täiskasvanud. Kusjuures 7% martidest ja kadridest liikusid vaid teiste täiskasvanud santijatega ühes. 
• Santima võetakse kaasa aina enam ka koduloomi: tänavu koerad, kassid ja jänesed. 

* Rahvaloenduse andmed kajastavad vaid neid santijaid, kes on end ise kirja pannud. Samas on mardi- ja kadrisante üle Eesti liikvel päris kindlasti rohkem. Näiteks Tartus jooksid mardi- ja/või kadrisanti järgmised lasteaiad: Karlova lasteaed, Tõruke, Helika, Rõõmumaa, Hellik, Rukkilill, Lotte, Piilupesa, Krõll, Tupsik, Tähtvere, Maarjamõisa lasteaed, Annike, Kivike, Mõmmik, Naerumaa ja Rüblik – vaid kolm neist registreerisid end aga rahvaloendusel. 

Sandra Nikitin: "Tänases imelikus maailmas kohtab harva nii ehedaid emotsioone."

"Minule kui poistega võrreldes kogenud sanditajale oli see protsess kõik lihtne ja tavaline, nendes aga märkasin teatavat ärevust. Mida aeg edasi, seda rohkem küsimärke nende peade kohale kerkis: mida ikka selga paneme ja mida ütlema peame? Nii mõnegi silmis oli lootusrikas pilk – äkki ikka otsustatakse, et jätame selle naljanumbri ära. Ärevus taandus esimese kostüümiprooviga! Kui kõik nad olid korraks saanud end ära maskeerida, saabus mingi kummaline rahu – saadi aru, et see töötab! Et see ongi päriselt äge asi! Ja siis läksid kõigil nö õiged kanalid lahti, algas rolliloomine ja naljade tootmine."

Kuidas kuu, nõnda nimi?

Rahvastikuregistri nimeandmetest selgub, et rahvakalendri nimepäevalistest on Jaanid, Mardid ja Kadrid päris suure ülekaaluga sündinud oma tähtpäevakuus. Jaanipäev on oluliselt mõjutanud ka Jaanika, Janika ja Jaanise nimevalikut. Paljud Tõnised, Jürid ja Mihklid on samuti sündinud oma nimepäevakuus, kuid see seos ei ole nii tugev. Selgelt on näha, et mida tuntum on nimepäev, seda tugevamalt on see mõjutanud sel kuul sündinud laste valitud nimesid.

Viime mardid ja kadrid UNESCO esindusnimekirja

Eesti Folkloorinõukogu on võtnud nõuks esitada koostöös kohalike kogukondadega meie oma mardi- ja kadrikombestik UNESCO kultuuripärandi esindusnimekirja, kus ootavad ees juba võrokeste suitsusaun, seto leelo, Kihnu kultuuriruum ning laulu- ja tantsupidude traditsioon. 

Kui tavaliselt on UNESCO esindusnimekirja esitatavad tavad ja kombed väga paikkondlikud, seotud kindlapiirilise kogukonnaga ja geograafilise territooriumiga, siis sanditamiskombestik on senistest kannetest erinev. „Mardi- ja kadrisandiks jooksmine on tuntud kõikjal Eestis ning seetõttu esitame seda kui üle-eestilist nähtust, millesse on kaasatud paljud erinevad kogukonnad kõikidest Eestimaa nurkadest,” kommenteeris taotlusprotsessi koordineeriv Kati Taal, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige. 

Kuidas jõuab sanditamine UNESCOSSE? 

Selleks, et kogukond saaks nende jaoks olulist tava ja traditsiooni esitada UNESCO esindusnimekirja, tuleb käia läbi pikk ja põnev tee. Näiteks peab rahvusvahelisse nimekirja esitatav nähtus olema esmalt kajastatud meie enda Eesti Vaimse kultuuripärandi nimistus, kus on ees ootamas juba kolm paikkondlikku sanditamiskombestiku sissekannet. 
 

UNESCOsse esitatava taotluse paneb kokku Eesti Folkloorinõukogu ning see saadetakse välja Kultuuriministeeriumi poolt. Riik saab esitada aastas korraga ühe taotluse ning kuna Eestist on plaanis esitada 2023. aastal mulgi puder, siis sanditamiskombestiku taotlus esitatakse 2024. aasta märtsis. On rõõm, et Eesti kogukonnad on viimastel aastatel nii aktiivselt märganud oma vaimset kultuuripärandit! 

Sanditamiskombestiku taotluse koostamine hõlmab endas mitmeid erinevaid tegevusi: intervjuud traditsioonikandjatega, arhiivimaterjalide ja laiemalt teabematerjalide koondamine, tava hetkeolukorra kaardistus ja peamiste ohutegurite kirjeldus.  

Toome välja kaks peamist tegevust, millega on võimalus liituda. 

• Sanditamiskombestiku koostöökogu. Iga tava ja traditsiooni kandjaks on inimesed, kelle jaoks see on igapäevase elu osa ja kes annavad seda kommet edasi järeltulevatele põlvedele. Nagu juba öeldud, on erinevalt teistest taotlustest sanditamiskombestiku traditsioon tuntud kõikjal Eestis ja ei ole piiratud ühe kindla kogukonnaga. Selleks, et kaasata protsessi võimalikult paljude kogukondade ja traditsioonikandjate häält, oleme loomas sanditamiskombestiku koostöökogu. Tegemist on vabatahtlikel alustel toimiva töörühmaga, mis koondab erinevate kogukondade, organisatsioonide ja perede esindajaid, kes on ühel või teisel viisil seotud sanditamistraditsioonidega ning on aktiivsed pärimuse kandjad. 

Üleskutse! 
Kui tunned, et sanditamine on sinu jaoks oluline ja soovid sel teemal kaasa rääkida, siis anna endast märku aadressil info@folkloorinoukogu.ee. 

• Mardi- ja kadripäeva tutvustav film. Üks pilt võib öelda enam kui tuhat sõna. Möödunud mardi- ja kadripäeval alustas Eesti Folkloorinõukogu koostöös filmitegija Edina Csüllogiga sanditamiskombestikku tutvustava lühifilmi tegemist. Filmi eesmärgiks on anda selge ja lühike ülevaade tava ajaloost, sisust, traditsiooni  hoidjatest, elujõulisusest ning ohtudest tänapäeval. 10-minutilise lühifilmi vaatamise järel peaks ka külavanemale Ghanas olema selge, mis loom on eestlaste mardi-ja kadripäev. 
  Novembris toimus kaks põnevat ja väga töist võttepäeva – kaamera jäädvustas folklooriansambel Maatasa mardisandiks käimist Tartu linnas ning Vastseliina leelotsõõri naistega sai üles filmitud katrijooksmine hajaasustusega maakohas. Filmi tegemine jätkub 2023. aastal. 

Üleskutse! 
Kui sul on olemas enne 1990. aastat pärit vanu fotosid või videolõike mardi- ja kadrisandis käimisest või martide vastuvõtmisest kodus / tööl / koolis, siis ootame väga filmi jaoks kaastöid! Vanad koduvideod ja fotod on oodatud aadressile info@folkloorinoukogu.ee.  

Kati Taal

Sanditamiskombestik UNESCOsse projektijuht

katitaal@gmail.com 

Arvab Margus Soonlepast: "Maaelu ja maal elamine päästab mardi- ja kadrikombed."

"Mäletan lapsepõlvest, kuidas kadripäev oli minu meelest palju lahedam kui mardipäev. Mardid olid sellised koledad ja tumedad. Niigi koledad inimesed panid endale hallid vatikuued selga, tegid ennast veel koledamaks ja käisid mööda pimedaid tänavaid tumedate kogudena ringi. See ei olnud minu jaoks eriti huvitav. Ma ei tahtnud välja näha nagu Putkaste sovhoosi traktorist. Kui ikka kadripäeval sai valged kardinad selga panna, siis see oli huvitav ja tore ja eriline – kohe midagi teistsugust kui tavaline hall, tume novembripäev keset poriseid põldusid. Kadripäeva vastu ei saanud miski!"

Mardisandid Stenbocki majas

Kadrisandid Riigikogus