EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

NOVEMBER 2021

SISUKORD

- Kolm hingedepäeva üllatust

- Valmistume santimiseks!

- Avanevad mitmed voorud pärimuskultuuri toetuseks * Margit Salmar

- Monisto – naise hoidja ja kaitsja * Elena Kirt

- Gruusia toit sulatab maitsemeeled

- Kellest saab järgmine Baltica kunstiline meeskond?

- Mõtteid ja muljeid "Baltica foorumilt" * Kristiina Siig

- Pärimustants 15 minutiga * Sille Kapper

- Tartu Folk-Off 2021 * Helin Pihlap

- Põnevaid erijooni Eesti maskeerimiskombestikus * Mare Kõiva  

- Lühiteated: * Võru keele nädal * Põlisrahvad Tallinna Rahvaülikoolis * Pulmapärimuse seminar * Peetri regilaulud. Vana kannel XIV * Eesti parimad noorte pärimusbändid * Jumala viha ja juudasitt *

- Kalendrisse kirja!

VALMISTUME SANTIMISEKS! 

Ongi viimaks käes ammu oodatud santimiskuu! Nüüd on küll tagumine aeg tuuseldada oma kappides, pööningul ja keldris, et otsida välja kõikse parem maskeerimisarsenal. Kindel on see, et ühte õiget kadripere juhib... 

AVANEVAD MITMED TAOTLUSVOORUD PÄRIMUSKULTUURI TOETUSEKS 

1. detsembrini 2021 on avatud taotlusvoorud folkloorifestivalide, Kihnu, Mulgi, Peipsi, saarte, Setomaa, Vana-Võromaa ja Virumaa pärimuskultuuri toetamiseks.  

Pärimusega seotud ja tingimustele vastavalt eesmärgistatud taotlusi saab esitada Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuste menetlemise infosüsteemis. Toetatakse tegevusi, mis viiakse ellu 2022. aastal.  

Lisainfo: 
Margit Salmar 
margit.salmar@rahvakultuur.ee

MONISTO – NAISE HOIDJA JA KAITSJA

6. novembril kell 11-13 on kõigil võimalus osaleda monisto valmistamise töötoas Tallinnas Vene tn 6. Mida monisto endast täpsemalt kujutab, selgitab töötoa läbiviija udmurditar Elena Kirt.

Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu etnilistele rõivastele ja aksessuaaridele. Udmurdi rõivaste kõige olulisem lisand on monisto - hõbemüntidest valmistatud naiste ehe, mida kantakse pidulikel tähtpäevadel. Monistot kannavad maailmas mitmete teistegi rahvaste esindajad, nt kreeklased, bulgaarlased, romad, rumeenlased, tatarlased, ukrainlased. Muistsetel aegadel oli ehe kasutusel ka põhjamaade põlisrahvaste seas, niisamuti kandsid neid viikingid. 

Osad allikad väidavad, et sõna "monisto" tuleneb indoeuroopa algkeelsest sõnast "moni", mis tähendab kaela. Mõnes, näiteks ukraina keeles, toimub silpide ümbervahetamine ja monistost saab „namõsto“. Vene keeles sarnaneb monisto aga sõnaga „moneta / монета“, mis tõlkes tähendab münti.  Udmurdi keeles kasutatakse monisto kohta kahte sõna: "уксётӥрлык" (raha) või "чыртывесь" (kaelahelmed).  

Igaühele oma monisto 

Sõltuvalt elukohast, kas Põhja-, Lõuna- või Kesk-Udmurtias, on igal udmurditaril pisut erinev monisto. Üks seesugune kaelaehe võis vanemal ajal aga väärt olla kuni 70 rubla, mis oli talurahva jaoks väga suur summa. 

Monisto võib koosneda 400st erineva väärtusega hõbemündist ja kaaluda kuni kolm kilogrammi. Palju kasutatakse ka käibelt kadunud münte. Näiteks ansambli „Buranovskije babushki (Buranovo memmed)“ esindajad kannavad monistosid, mille hõbemündid on pärit 19. sajandist. 

Tänapäeval asendatakse monisto tegemisel metallraha ka muude odavamate elementidega. Nii on levinud sädelevast alumiiniumist või muust materjalist ümmarguste “müntide” väljalõikamine, kuid kasutatakse ka nööpe. 

Buranovo memmed Obinitsas, foto: Aado Lintrop

Kuidas valmib monisto? 

Monisto tegemiseks tuleb müntidesse puurida augud ja õmmelda need tihedalt üksteise kõrvale. Hõberahad paigutatakse kangale suuruse järgi - ülespoole väiksemad ja allapoole suuremad. Varasemalt oli kombeks kaunistada monisto äärt punakaspruunide helmestega, hilisemal ajal võeti kasutusele merekarbid. Et poevärvid on meie elus üsna hiline nähtus, olid kõik käsitööks vajalikud materjalid ja värvid looduslikud ning kodukootud. Monisto põhjaks kasutati tugevat ja vastupidavat maalähedast, nt tumehalli, kartulikoorepruuni vms värvi kangast. Helmed pidid värvitoonilt sobituma hõbemüntidega. 

Monistol on ka talisman-amuleti funktsioon, mis kaitseb "kurja silma" eest ja aitab peletada eemale kurje vaime. Samal ajal on see silmatorkav kaunistus, mis peegeldab iga kandja individuaalsust. Varasemalt oli monisto ka omamoodi rikkuse näitaja - mida suurem ja pikem oli kaelaehe, seda rikkamast perest oli naisterahvas pärit. Kui juhtus midagi erakorralist (tulekahju, peremehe surm vms) ja vajati raha, võis ette tulla ka monisto mahamüümist. Pärast II maailmasõda on teada juhtumeid, kus monistode rahamünte kasutati maksevahendina nälja ja rahapuuduse leevendamiseks. 

Monistod musta turu kaubaks 

Monistode puhul on tegemist perekonnareliikviaga, neid valmistatakse ise ja on alati pärandatud põlvest põlve. Monistomeistreid, kes tellimuse peale ehteid valmistaks, ei ole varasemalt olnud ning turul nendega ei kaubeldud. Küll sai turult osta erinevaid ripatseid, mida keti külge kinnitada. Auke müntide sisse tegid mehed või pöörduti selleks sepa poole. Perestroika ajal jõudsid monistod ka mustale turule. 

Tee monistoni 

Minu isikliku monisto valmistas mulle ema nõukogudeaegsetest müntidest. Udmurtias on mul kodus olemas ka vana käsitsi valmistatud hõbedaste müntidega ehe. Kellele see pärandatakse, pole veel selge. Ema on öelnud, et monisto jääb tütrele, kes on huvitatud udmurdi kultuuri säilitamisest ja teab, mida tähendab olla udmurt.  

Ema õpetas mind juba varases lapsepõlves käsitööd tegema ja armastan seda tänini. Rahvusliku kaelaehte valmistamise kunsti avastasin aga ligi viis aastat tagasi. Leian, et see on üks viisidest, kuidas udmurdi kultuuri tutvustada ja edendada, pakkudes samal ajal inimestele meelepärast tegevust.  

Elena Kirt 

Eestis elav udmurditar, udmurdi rahvapärandi hoidja ning rahvuse ja kommete tutvustaja 

Koolitust korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm, toetavad Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm.

GRUUSIA TOIT SULATAB MAITSEMEELED 

Gruusia on üks kokakunsti kantsidest, kus just viimastel aastatel on hakatud mitmeid toite taasavastama. Kui Ida-Gruusias on populaarsed lihatoidud, siis Lääne-Gruusias on hinnas taimetoidud ja teravad maitsed. Gruusia köögis kasutatakse palju erinevaid maitseaineid ning -taimi: pipart, pähkleid, värsket koriandrit, peterselli, rohelist küüslauku ja veel palju muud, mida Eestis ei leidu. 

13. novembril saab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste õpitubade sarja "Kuldsed käed" raames osaleda gruusia köögi koolitusel, kus valmistame kolme kõige menukamat gruusia toitu Eestis:  

• hinkaale, mis Pshavist mägedest pärit;  
• hatšapurit - nii ümmargust imerulit, mis pärit Imerethi regioonist kui paadikujulist adzarulit munaga, mis pärit Adžaaria regioonist; 
• baklažaane pähklitega, mille retsept pärit Samegrelost.  

Gruusia toite õpetab valmistama Mamukel Gorelašvili, kes elanud Eestis juba 15 aastat ja töötanud alates 2009. aastast kokana Georgia Tavernas Tbilisis. Mamukeli õpetas süüa tegema tema peakokast ema, kellelt mees võttis ameti üle 2012. aastal. Eelmisest aastast kannab Mamukel Gruusia gastronoomia saadiku tiitlit ning viib läbi gruusia õhtuid, et populariseerida Gruusiat ja selle imelist kokakunsti. 

Koolitust korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm, toetavad Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm.

TEE ISE: BAKLAŽAANID PÄHKLITEGA

KELLEST SAAB JÄRGMINE BALTICA

KUNSTILINE MEESKOND?

Eesti Folkloorinõukogu kuulutab välja avaliku konkursi rahvusvahelise pärimusepeo Baltica 2023 kunstilise idee ja juhi või meeskonna leidmiseks.  

Baltica on Balti riikide suurim pärimuskultuurialane osalusfestival, mis koondab pärimuse tundjaid ja kandjaid ning loob võimalusi, et selliste inimeste hulk suureneks järjepidevalt. Baltica omapäraks on traditsiooni teadlik omandamine ning festivali toimumine maa eri piirkondades, võimaldades rahvusvahelist kultuurilist suhtlust. Baltica toimub järgemööda kolmes Balti riigis, 2023. aastal Eestis toimuv Baltica leiab aset 35. korda. 

Kandideerimiseks palume 1.detsembriks aadressile baltica@folkloorinoukogu.ee saata: 

•    pärimuspidu Baltica 2023 kunstilise kontseptsiooni tutvustuse;  
•    kunstilise juhi või meeskonna tutvustuse (CV).  

MÕTTEID JA MULJEID "BALTICA FOORUMILT" 

2020. aasta suvelt tänavu sügisesse lükatud Baltica festival leidis aset veebikonverentsina „Baltica foorum“. Otsuse kohta oli loomulikult vastakaid arvamusi. Mulle isiklikult meeldis idee - võtta oludest tingituna festivali virvarrist aeg maha ning hoopis kõnelda sarnasustest ja erinevustest Baltimaade rahvalaulus, -tantsus, -muusikas, aga ka pärimuspeost Baltica. Ka tehniline lahendus töötas paremini kui ootasin. See aga ei tähenda, et järgnev on "Baltica foorumi" kriitikavaba ülistus.  

Vormiliselt olid festivalipäevad (20.-22. september) üles ehitatud ühtviisi. Hommikuti kõlasid ettekannete plokid, kus iga teemat avasid Eesti, Läti ja Leedu spetsialistid. Igale teemaplokile järgnes küsimuste-vastuste voor, kus iga maa stuudiost sai esitada ühe küsimuse ühele esinejale. Esimese õhtu lõpetas veebikontsert, teise pulmateemaline plokk, kolmanda ühistantsimine. Igas riigis oli oma stuudio kohaliku moderaatoriga ning esinejad tegid oma ettekanded enamasti stuudiost, mõni üksik oli ettekande eel-salvestanud. Sünkroontõlkega konverentsi sai otseülekande vahendusel jälgida igas Balti riigis.  

Janika Orase ettekanne eesti rahvalaulutraditsioonist "Baltica foorumi" Eesti stuudios

Küsimustele ei järgne dialoogi 

Ehkki keerukas ülesanne - kolm keelt, kolm stuudiot, kuus sünkroontõlki - oli tehniliselt pigem hästi lahendatud, seadis see siiski piirid diskussiooni sisukusele. Esinejal ei olnud üldjuhul võimalik täpsustada talle esitatud küsimusi, küsijal võimalust kommenteerida vastust või arutelu jätkata. Ise kogesin, et leedu tantsu uurija Dalia Urbanaviciene ei vastanud minu küsimusele. Ei ole võimalik, et ta sisuliselt poleks aru saanud. Ehk sõnastasin küsimuse ise halvasti või läks midagi tõlkes kaduma? Igal juhul puudus võimalus küsimust täpsustada ning seega ka vastust saada, millest oli kahju. On tõenäoline, et teiste valdkondade spetsialistid tundsid sedasama.  

Ehkki konverentsi ajal oli ka kuulajatel võimalik küsimusi esitada, seda võimalust pigem ei kasutatud. Et konverentsi eelistati järelvaadata, kadus võimalus sisukaks ja spetsiifiliseks diskussiooniks. Julgen väita, et moderaatorid küsisid nende põhiampluaasse mittekuuluvate teemade puhul kohati triviaalseid küsimusi. See ei tähenda aga, et ettekannet poleks hoolega kuulatud või see poleks põnev olnud. Asjatundjate küsimused oleksid teemade käsitlust kindlasti rikastanud.   

Teine aspekt lihtsakoeliste küsimuste esitamise juures on muidugi toosama formaat: mõistlik inimene ei esita ühe lause piires liialt keerukaid, mitmetahulisi ega heas mõttes provotseerivaid küsimusi, sest dialoogi järgneda ei saa. Sellesama tõid leedukad välja festivali viimase päeva vestlusringis “Folkloori arhailised vormid tänapäeval: teoreetilised ja praktilised eeldused, asjakohasus, probleemid ja ohud”. Veeretati kena juttu, kuid puudus oponeerimine, probleemide üle arutlemine, edasiviivad mõtted. Ent kirglikuks on keeruline minna, kui sõna andmine ühest stuudiost teise käib kindlas järjekorras (Leedu-Läti-Eesti). Isegi, kui õnnestub järjekorda muuta, käib see siiski veidi kohmakalt, sest kahele dialoogi pidavale inimesele on vestluses lisaks kaks erinevat tõlki. Riskikohti ja muutujaid on sisuka diskussiooni alustamiseks liiga palju. Ent olgu siinkohal veelkord öeldud, et tehniline meeskond ja tõlgid olid tasemel ning andsid endast parima. See ei ole kivi nende kapsaaeda, vaid paratamatuse nentimine.  

Kristiina Siig

Rahva- ja pärimustantsuõpetaja, tantsuansambli Leesikad juht
Baltica foorumi eestipoolne päevamoderaator

PÄRIMUSTANTS 15 MINUTIGA 

Folkloorinõukogu algatusel ja Leigarite teostuses on valminud värske video eesti pärimustantsust. Tegu on 15 minuti pikkuse kiirülevaatega eestlaste pärimusliku tantsimise ajaloost. Alustatakse kõige varasematest (12. saj) teadetest eestlaste tantsimise kohta, peatutakse talurahva tantsukultuuri erinevatel arengujärkudel ning jõutakse välja pärimustantsu ilminguteni 20.-21. sajandi harrastus- ja tantsuklubide kultuuris. 

Eestikeelsete seletuste ning inglis- ja venekeelsete subtiitritega video sobib silmaringi laiendamiseks igaühele, aga ka näiteks erinevate ainete õpetajatele abiks koolitöös. 

Sille Kapper

Rahvakunstiselts Leigarid kunstiline juht, tantsuõpetaja

TARTU FOLK-OFF 2021 

21. novembril kell 18.00 toimub juba teist korda rahvusvaheline veebisaade Tartu Folk-Off, mis taas asendamas koroonapiirangute tõttu ära jäävat Tartu Noorte Folkloorifestivali. 

Kes astuvad võistlustulle? 
Eelmisest aastast on vaatajatele juba tuttavad Leigarid ja Leesikad Eestist, Ratilėlis ja Dolija Leedust ning Putni Lätist. Uute rühmadena teevad kaasa Kokle Lätist, eelmise aasta võitja Motora noorem rühm Säpäkät Soomest. Esmakordselt on osalemas tantsurühm Dunedin Dancers Šotimaalt. Kogu korralduse taga on Tartu Folklooriklubi Maatasa. 

Veebisaates võistleval kaheksal folkloorirühmal on juba alanud viienädalane väljakutsete esitamise ja lahendamise periood. See tähendab, et osalevad rühmad on jagatud paaridesse ning esitavad oma vastasele ülesande õppida salvestatud video järgi ära laul ja tants nende repertuaarist. Nii saab saates jälgida kokku kaheksale väljakutsele vastuminemist. 

Mida Folk-Offilt oodata?  

• Tipptasemel folkloorirühmade esitusi nii enda kui teiste rühmade repertuaarist. 
• Folklooriklubi Maatasa meeleolukaid ja põnevaid vaheklippe. 
• Rahvusvahelisi otselülitusi. 
• Palju loomingulist lähenemist ja sooja huumorit.   

Saate võitja väljaselgitamiseks annavad üksteisele punkte osalejad ise ja žürii, kuid hääle saavad oma lemmikule anda ka kõik vaatajad. Eelmisel aastal osales publikuhääletuses lausa üle 1200 vaataja! Eripreemiaid jagavad Eesti Folkoorinõukogu, Eesti Rahva Muuseum ja mitmed Eestimaa ettevõtted.  

Veebisaate ülekande leiab Tartu Noorte Folkloorifestivali Facebooki lehelt ja YouTube'i kontolt.  

Kui tahad Folk-Offi kohta rohkem teada, külasta meie kodulehte või vaata kokkuvõtvat videot möödunud aasta võistlusest. 

Helin Pihlap  

Folkloorirühm Maatasa 

PÕNEVAID ERIJOONI EESTI MASKEERIMISKOMBESTIKUS 

Meie maskeerimistraditsiooni unikaalse keskme moodustavad mardi- ja kadripäev – noorte ja kogukonna ühendajad, millel on vana juur ja tähendus ning mis on oma elujõulisuses mõjutanud ka muid pühi. Mardi- ja kadripäev – meie piirkondlik sümbol – pole aga ainsad maskeerimispühad. Eestlaste aastaringi kuulusid terved maskeerimis-perioodid, millel olid kohalikud erijooned ja kultuurilised sõnumid.  

Teadlaste jaoks on olnud viimaste aastate üks põnevaid küsimusi kohalikud kombed, mis on säilinud ainult ühes linnakeses või mõnes külas, samuti vanade tähtpäevade taaselustamine. Et unikaalsetel pühadel on koht ka tänases kultuuris, osutavad TV-uudised maailma eri paikadest. 

Kas teadsite, et näiteks jõulu- ja näärisokud olid tuntud peaaegu kõikjal Eestis? Ent samas väga haruldased olid tabanisandid, keda tundsid mõned külad Kuusalu kihelkonnas? Ilmselt Gustav Vilbaste (Vilbergi) mälestused ajendasid tuntud maskeerimise asjatundjat Ülo Tedret küsima, kas tegemist pole põlise pühaga, mis 19. sajandil hakkas juba taanduma. 

Maskeerimiskombestiku andmebaas 

Nii on novembris paslik tutvuda Ülo Tedre valikul põhineva ülevaate ning näitetekstidega eesti maskeerimiskombestiku rikkusest kodulehel „Eesti maskeerimiskombestik“.

Ülo Tedre üldistab meie maskeerimiskombestiku: „Sandiks on käidud meil ühenduses järgmiste kalendritähtpäevadega: mihklipäeval (29.IX), mardipäeval (10.XI), kadripäeval (25.XI), andresepäeval (30.XI), luutsinapäeval (13.XII), toomapäeval (21.XII), tabanipäeval (26.XII), nuudipäeval (7.I) ja vastlapäeval, lisaks veel hingedeajal (neljapäeva ja laupäeva õhtuti) ja jõuludel.

Mare Kõiva 

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja osakonnajuhataja

Eesti-Uuringute Tippkeskuse juht 

LÜHITEATED

VÕRU KEELE NÄDAL 

1.–7. novembrini  toimub üle Eesti võru keele nädal „Kiildke vai är – ma iks kõnõlõ!“, mil kutsutakse inimesi üles rohkem võru keelt rääkima ning võrukeelseid üritusi läbi viima. Igapäevaseks keele harjutamiseks on loodud mäng „Võrokõsõ välläkutsõ“. Lavalaudadele jõuab esimene võrukeelne stand-up-komöödia „Kogõmus mass!“, toimuvad kohtumisõhtud armastatud kirjaniku Erkki Koortiga ning palju muud põnevat.  
 
Võru keel näitusel. Tallinnas Kumu kunstimuuseumis on avatud näitus „Talomuro ilmaruum. Lõunõ-Eesti luuja“. Näitusel on vaadeldud perioodi 19. sajandi lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, mil tõusis au sisse paikkondik identiteet. Lõuna-Eestist on pärit paljud Eesti kunstielu algusaja modernistlikud võtmeautorid, kelle looming on mõjutanud meie kujutluspilte ja arusaamu lõunaeestilikkusest. Näitusel eksponeeritakse ligi 50 kunstniku töid, mis kujutavad Lõuna-Eesti elu-olu. Loomingu mõistmisele aitab kaasa võru-, eesti- ja ingliskeelne audiogiid. 

Võru keel teleris ja raadios. ERRi saadetes on oodata võrukeelseid üllatusi. Jupiteri kanalile on loodud võrukeelsetest saadetest eraldi teemarida. 

PÕLISRAHVAD TALLINNA RAHVAÜLIKOOLIS 

Teisipäeviti, 2.-30. novembrini kell 18.30-20.00 kõneleb Toomas Trapido teemal „Põlisrahvad – milline maailmavaade ja eluviis on toonud inimkonna läbi aasta-tuhandete?“. Kursuse eesmärgiks on pakkuda laiemat pilti maailma põlisrahvastest ning siduda neid teadmisi meie enda ajaloo ja kultuuriga vastamaks küsimustele – kas ja kuivõrd oleme ise põlisrahvas, soovime seda olla või uuesti selleks saada? Kursus toimub Zoomi-keskkonnas. 

PULMAPÄRIMUSE SEMINAR

17.-18. novembril toimub Pärnus Nooruse majas selleaastane pulmapärimuse seminar. Sel korral tutvume põhjalikumalt Lõuna-Eesti pulmapärimusega ja kuuleme ühe sellesuvise pulma korralduslugu, mängime erinevate pulmarituaalide juurde kuuluvaid laulumänge ning saame teada, millised on meie hõimurahva maride pulmakombed.  

Seminari korraldavad Eesti Folkloorinõukogu ja Lahemaa pärimuskoda. Osalemine maksab 35 eurot.

Registreerimine ja täpsem teave: Liis Burk (55959817, liis@parimuskoda.ee)

PEETRI REGILAULUD. VANA KANNEL XIV 

„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud teaduslik väljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik arhiividesse talletatud eesti regilaulud koos viisidega. Peetri kihelkonna köide esindab Põhja-Eesti põlise põllunduspiirkonna rikast ja järjepidevat regilaulutraditsiooni. Eri aegadest pärinevad kihistused laulutekstides sisaldavad teavet nii laulikute kaasaegse eluolu kui ka iidsete uskumuste kohta.

Sissejuhatavad peatükid annavad ülevaate Peetri kihelkonna ajaloost, murdekeelest, laulude kogumisest, regilaulude teemadest ja tüübistikust, olulisemate laulikute repertuaarist ja regiviisidest. Väljaande lõpus on registrid, murde- ja vähetuntud sõnade sõnastik ning laulude sisukokkuvõtted inglise keeles. Raamatu koostajad on Ottilie Kõiva ja Janika Oras. Raamatu tellimiseks kirjuta: inga@kirmus.ee.

EESTI PARIMAD NOORTE PÄRIMUSBÄNDID

ON SELGUNUD 

26. oktoobril selgitati Viljandi Pärimusmuusika Aidas välja Eesti parimad noorte pärimusbändid. Võistlus toimus kahes vanusegrupis. Nooremate, kuni 16-aastaste konkurentsis noppis võidu Tradimus, kes pälvis ühtlasi ka publiku lemmiku tiitli. Vanemas vanusegrupis (16-26aastased) kuulutati parimaks pärimusbändiks Duo Tuus. 

Ka tänavu oli igal konkursile pääsenud bändil võimalus teha koostööd muusikust mentoriga, kes hoidis bändi tegemistel ja arengul silma peal ning jagas praktilisi ja vajalikke nõuandeid. Mentoriteks olid sel korral muusikud Maarja Nuut, Merike Paberits, Jaan-Eerik Aardam ning Mati Tubli. 

JUMALA VIHA JA JUUDASITT 

Tänavu suvel toimus Eesti Rahva Muuseumis teemapäev nakkushaigustest ning nende tõrjest Eesti ajaloos. Nakkushaiguste olemasolu pole kellegi jaoks uudis. See, kuidas haigust ravitakse, sõltub inimeste arusaamast, mis haigust põhjustab. Need teadmised on viimase paari sajandi jooksul kardinaalselt muutunud, samuti raviviisid ja ravi tõhusus. Püsiv on aga olnud inimeste kahetine suhtumine uutesse ideedesse, teadusuuringute poolt toodud innovaatilistesse ravivõtetesse, kõhklemine tuntud ja turvalise ning tundmatu ja loodetava parema vahel. Tänasel päeval, mil ühiskond peab taas toime tulema epideemialainega, on huvitav tagasi mõelda meie esivanemate eelarvamuste ning kogemuste peale. 

Järelvaadatavas loengus saab kuulata harivaid ettekandeid rõugepookimisest, katkupärimusest, imikute suremusest ja muust.   

KALENDRISSE KIRJA

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. detsembril 2021.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.