EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

SEPTEMBER 2021

SISUKORD

- Virtuaalkonverents “Baltica foorum”

- Kolm küsimust: Tarmo Noormaa

- Kadripäev - see on pidupäev!

- Rahvuste nädal ja ukraina kultuuri päev

- Noppeid reisikirjast: Kiitsaharakad ja Siidisõsarõ Folkloriadal. Astra Põlma

- Kellele kirjutad oma perepärimust? Marju Rebane, Marit Külv

- Pärimuspulm Võrumaal: kuidas saab alguse kogukondlik loomisfestival ja mida on sel ühist pärimusega?  Kati Taal, Marit Külv

- Valmistume kadripäevaks: mida teevad pruut ja sikk?

- Järelkaja: pärimuspulm Võrumaal. Kati Taal, Marit Külv

- Muud põnevat: Leigarid hoiavad oma uksed uutele tulijatele lahti. Eesti leiva päev ja sügislaat. Festival Sabatants. Etnolaat. Pilliõpe Eesti Rahvakultuuri Keskuses.

- Uut harivat lugemist

- Kalendrisse kirja!

VIRTUAALKONVERENTS “BALTICA FOORUM” 

Tänavuse rahvusvahelise pärimuspeo Baltica asemel toimub 20.-22. septembril koostöös Läti ja Leeduga mitmekülgne ning põnev virtuaalkonverents “Baltica foorum”. Foorumi ettekanded esitatakse kohalikes keeltes sünkroontõlkega eesti keelde, mis teeb need hõlpsasti mõistetavaks.  

Huvipakkuvaid teemasid leidub igale maitsele – juttu tuleb etnogeneesist, laulu-, tantsu ja pillimuusika traditsioonidest, parimatest praktikatest ja paljust muust. 

Lisaks ettekannetele toimuvad pärimusmuusika kontsert ja pulmafilmide õhtu. Kolmapäeval, 22. septembril ootame kõiki avalikule ühistantsimisele Tallinnas. Videosilla vahendusel saame õppida ka läti ja leedu tantse ning õpetame vastu eesti omi. Eesti poolt aitab kõike ohjes hoida päevajuht Kristiina Siig, programmijuht on Janika Oras.  

Täpse ajakavaga saab tutvuda alates 10. septembrist nii Eesti Folkloorinõukogu (folkloorinoukogu.ee) kui Baltica (baltica.ee) kodulehtedel. Seniks olgu välja toodud vaid eestipoolsed esinejad. 

Esmaspäev, 20. september 
Teema: Eestlaste, lätlaste ja leedulaste etnogenees ja evolutsioon – ajaloolised, kultuurilised ja lingvistilised seosed ning mõjutused.

Kell 11:30-17:15 

• Anti Lillak „Eestlaste etnogenees – mäng määratlemata arvuga osalejatele” 
• Kristiina Ross “Eesti ja läti kirjakeele ühisosast” 
• Madis Arukask “Etnogenees ja arhailine usund” 
• Inna Raud “Eesti rahvarõivastest kui pärandist ja nende märgilisest tähendusest taasloome võtmes” 
• Inna Põltsam-Jürjo “Keskaja kokakunst, representatsioon ja mälu”

Kell 18:00-20:00

• Eesti, Läti ja Leedu folkloorikontsert: tantsuansambel Leesikad

Teisipäev, 21. september
Teema: Rahvakalendri ja perekondlike tähtpäevadega seotud laulud, tantsud ja pillimäng. 

Kell 9:30-17:00

• Janika Oras “Eesti laulutraditsioon” 
• Sille Kapper “Eesti pärimustants” 
• Kristi Pumbo “Santimistraditsioon - väljasurnud või ikka veel elus?” 

Kell 18:00

• Eesti, Läti ja Leedu pulmatraditsioonide filmiõhtu 
• Ingrid Rüütel “Traditsioonilise Kihnu pulma taaselustamise kogemusest” 

Kolmapäev, 22. september
Teema: Kogemuslood: pärimuskultuuri kaitse Balti riikides.

Kell 9:30-17:00 

• Kristin Kuutma "Baltica festivali mõju ja sellega seotud kogemused"
  Krista Sildoja “Külaelust ja muusikalisest pärimusest Kagu-Eesti Mooste näitel" 
• Helle-Mare Kõmmus “Kuidas seletada midagi, mida kunagi näinud ei ole?” 
• Helin Pihlap “Veebiüritus kui võimalus, mitte takistus“ 
• Ühisarutelu “Folkloori arhailised vormid tänapäeval - asjakohasus ja probleemid”, kus Eestit esindavad Krista Sildoja ja Helle-Mare Kõmmus 

Kell 18:00 

• Ülekanne Leedu muusikalis-kunstilisest projektist “Esivanemate lõimed” 

Kell 19:00

• Ühistantsimine “Kogu “Baltica” tantsib” - eesti tantse õpetab tantsuansambel Leesikad.  

KOLM KÜSIMUST: TARMO NOORMAA

22. juulil kuulutas Eesti Folkloorinõukogu välja 2021. aasta pärimuskultuuri preemia „Teotugi“ saaja. Auhinna pälvis pärimusmuusika valdkonna arendamise ja eestkõnelemise, kogukonna sidumise ja aktiveerimise ning isikliku eeskuju näitamise ja lõõtsatraditsiooni edasikandmise eest Haanja juurtega lõõtsamees, pärimusmuusika sädeinimene ja Viljandi Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa. Preemia anti üle XXVIII Viljandi Pärimusmuusika festivali avamisel. 

tekitab. Mulle meeldib, kui kogukond tuleb pulmas või sünnipäeval kokku ja tekitab omamoodi maagilise ruumi - eemaldatuna argipäeva reaalsusest, kus kõik on rahul ja toimivad ühtsena. Seetõttu on minu jaoks pillimäng ja sellise lõbusa keskkonna loomine põhimotivaator ka siis, kui korraldame sündmusi Eesti Pärimusmuusika Keskuses. Fokusseerime tähelepanu kogukonna tekitamisele, kokkutoomisele, kogemuste jagamisele ning sildade loomisele vanade ja noorte, meeste ja naiste, erinevate rahvuste ja rahvaste vahel. 

Sinu hea sõber Lauri Õunapuu on öelnud, et sul on erakordne oskus kaasata ja siduda inimesi kogukonnaks. Mis on sinu elus olulisim kogukond, milleta sa oma elu ette ei kujuta? 

Lauri on tõeliselt lahke inimene ja üks peamisi toetajaid kõiges, mida ette võtan. Tema teadmised pärimuskultuurist ja elust on mulle üliväärtuslikud.  Minu pere on minu olulisim kogukond. Minu esivanemate ja minu kodukoht ehk Haanjamaa ja selle elanikud, kellega ma tihti suhtlen kogukonna heaolu ja arengu teemadel, on väga oluline kogukond. Inimesed, kes tulevad Viljandi pärimusmuusika festivalile või teistele Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatavatele sündmustele on minu kogukond. Muusikud, olgu nad siis eestlased või teistest rahvustest, kes esinevad meie sündmustel, on laiem kogukond. Arvan, et kogukonda tekitada on eraisikuna võimatu - sa kas sünnid selle sisse või ehitad seda koos teistega, olles juba kogukonna liige. Olen tänulik Eesti Pärimusmuusika Keskusele võimaluse eest  panustada läbi sündmuste korraldamise kogukonna vormimisse. 

Tunneme sind eelkõige kui Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhti. Kui sul juhtub tekkima tööst vaba aega, siis millega sa tegeled? 

Töö Viljandis on küllaltki nõudlik. Enne koroonat korraldasime ühe sündmuse teise järel ning reisisin tihti erinevatesse riikidesse, võttes osa konverentsidest ja festivalidest. Kui mul on vaba aega rohkem, siis veedan kvaliteetaega oma perega. Elan esivanemate talus ja üritan kasvatada ise omaenda toidu, ehitan, teen puutööd ja loomulikult mängin pilli. Peale selle õpin hiina keelt ja kui sõidan Viljandi vahet, kuulan podcast’e - peamiselt geopoliitikast ja päevakajalistest sündmustest. Proovin hoida ennast maailmas toimuvaga kursis. Kuna olen kohaliku jahimeeste seltsi liige, siis sügistalvisel ajal olen koos Haanja meestega nädalavahetuseti põhiliselt metsas. Mulle meeldib jaht, sest see on stimuleeriv ja kokku tulevad kohalikud mehed, kes tegutsevad meeskonnana kogukonna huvides, nagu see on olnud juba aastatuhandeid. 

KADRIPÄEV – SEE ON PIDUPÄEV! 

Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluliseks sündmuseks. Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise “Hakkame santima!” aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just eriti perekeskselt ning täiskasvanute seas. Et kadripäev mööduks tänavu nii tormiliselt, et seda oleks veel takkajärele kogu aasta põhjust mäletada, tuleb juba varakult ettevalmistusi teha.  

Septembrist novembrini toimuvad Eesti eri paikades koolitused, mis just täiskasvanute silmad särama löövad.  

• Kadripäeva kombestiku koolitus annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest. Tutvume erinevate andmebaaside ja allikatega ning proovime sanditamise omal nahal ära. Koolitusi viivad läbi: Terje Puistaja, Mari Lepik, Kristi Pumbo või Einike Sooväli.
• Kadripäeva koolitus teatritegijatele, kus lisaks kadripäeva kombestikuga tutvumisele pöörame rohkem tähelepanu rolli loomisele ja improvisatsioonile. Koolitusi viivad läbi Kristi Pumbo, Katrin Kalma ja Lennart Peep.
• Kadripäeva toidukoolitus on suunatud pere- ja sõpraderingis kadripäeva tähistajatele.

RAHVUSTE NÄDAL JA UKRAINA KULTUURI PÄEV

Septembris tähistatakse Eestis rahvusvähemuste kuud, mille raames toimub traditsiooniliselt ka Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel rida põnevaid üritusi. Taaskord oleme koostöös Tallinna Rahvaülikooli ja Tallinna linnaga pannud kokku mitmekülgse programmi, mis sisaldab näituseid, kokanduse, tantsu ja käsitöö töötubasid.  

Eesti rahvuste kuu täpse ajakavaga saate tutvuda Tallinna Rahvaülikooli kodulehel alates 3. septembrist. 

Ukraina kultuuri päev

Lisaks pisematele hubastele töötubadele toimub 25. septembril Pelgulinna rahvamajas ukraina kultuuri päev, mille raames saab kuulda ukraina muusikat ja muinasjutte, valmistada käsitöömeistri juhendamisel imeilusaid nukke ja õppida munade dekoreerimist. Tallinna Rahvaülikooli Südalinna majas pakub seks puhuks silmailu Tatjana Ivuškina tikitud käterätikute näitus, mis jääb avatuks kuni 25. oktoobrini (Estonia pst 5a IV korrus). 

Ukraina kultuuri päeva ajakava: 

12:00-13:00 Polina Tšerkassova hommik muusika ja ukraina muinasjuttudega 

13:00 Ukraina käsitöömeistrite töötoad: 

- “pysanka” munade kaunistamise töötuba, juhendaja Hanna Dovha 

- ukraina nuku “motanka” valmistamine, juhendaja Tatjana Ivuškina  

16:00-17:30 Ansamblite Svjata Vatra ja Žurba akustiline kontsert 

Ukraina päeva korraldamist toetavad Tallinna Rahvaülikool, Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital. 

NOPPEID REISIKIRJAST: KIITSHARAKAD JA SIIDISÕSARÕ FOLKLORIADAL

3.-10. juulini toimus Venemaal Baškiirias CIOFFi korraldatud VI folkloorifestival Folkloriada. Tegelikkuses pidi festival toimuma juba eelmisel aastal, aga teadaolevatel põhjustel lükkus suursündmuse tähistamine sellesse suvesse, mis oli korraldajate poolt väga julge ja kindel otsus. Astra Põlma ütleb reisikirjas, et osalejana ei olnud tema küll enne toimumises kindel, kui viisataotlused Venemaale tehtud said! 

Milliseid mälestusi ja muljeid Folkloriada tekitas? 

• “Pildistamisele lisaks saime tähelepanu ka meediaväljaannetele rohkeid intervjuusid andes. Küll uuriti, kuidas meile festival ja kohalik elu-olu meeldib, kas me ei kahetse NSV Liidust lahkumist, aga tuli rääkida ka Salavat Juljajevist, meest ja kumõssist. Juhtus ka seda, et vastused olid ette dikteeritud – õnneks vastas enamasti kõik aga tõele.” 
• “Festivali avapidustusel püstitati kaks Guinnessi rekordit - suurim ühistants suurima arvuga erinevate rahvaste ja riikide esindajatega: platsil oli  käest kinni tantsimas kokku u 2070 rahvariideis inimest ja ühises ringitantsus osales 57 riigi 71 rahvusest esindajat. Eestlasi esindas oma just nõelasilmast välja tulnud uhiuue rõivakomplektiga kiitsharakas Anneli Ülemaante.” 
• “Ja siis läks sõu lahti – olime kõik sellest valguse-, laserite, helide ja tantsumöllust lummatud. Sellist vaatemängu tuleks vaadata kaugemalt või siis mitu korda, et kõike tajuda: tantsijad rippusid laes, tegevused käisid mitmel laval ja esinejaid oli sadu. Usun, et sellist etendust minu silmad enam elus ei koge! Folkloriada võrdluse olümpiaga kandis see igatahes välja.” 

Vaata Folkloriada avatseremoonia salvestust!

Folkloriada avatseremoonia, ekraanitõmmis

• “Kontsertpaikadesse liiguti kolonnina, mis tähendas, et ükski buss ei liikunud paigast enne, kui kõik rühmad olid sajaprotsendiliselt sõidukeis. Eestlased hakkasid loomulikult silma oma saksa täpsusega ja said selle eest palju kiita. Libastusime vaid korra, kui Uus-Tatõslõs lubatud 15-minutiline linnaluba grupi seiklejate poolt natuke pikemaks venis, sest külavahel huvitavat maja kaedes kutsuti meid sünnipäevale.” 

• “Kõige meeldivamaks laadakogemuseks kujunes Neftekamskis toimunu. Sinna olid kaasatud kohalikud huvikoolid ja kunstnikud, kes väga lahkelt oma loomingut tutvustasid. Seal tajusin täielikult, mis on nende käsitööväljapanekute suurem idee – mitte müük, vaid see, et iga meister tutvustab oma loomingut. Sain isegi tuttavaks ühe kunstnikuga, kes tegeleb puutöö ja viltimisega. Tema meisterlikult valminud vaibad omandasid tähenduse, kui ta nende kujunemisloo lahti seletas. Selgus, et Aidar Foatoviz on omal ajal Tapal sõjaväes teeninud ja peab eestlasi endiselt oma suurteks sõpradeks.” 

Folkloriada festival. Allikas: folklooriselts Kiitsharakad

• “Tundsime endid kui kauged kallid sugulased, kes omaste juurde käima sattunud. Vastuvõtt oli väga soe ja südamlik ning toidumoona pakiti meile veel teelegi kaasa.  Olen väga tänulik juhuse ja võimaluse eest näha ka tõelist elu Baškiirias ja kogeda kohtumisi hõimlastega!” 

Astra Põlma 

Folklooriselts Kiitsharakad

Loe täismahus reisikirja!

KELLELE KIRJUTAD OMA PEREPÄRIMUST?

Kui varasemalt oli lugude ja mälestuste jutustamine taluühiskonnas tavapärane, siis tänapäeval võib pidada haruldaseks vanaema, kellel on aega, teadmisi ja oskusi lugude rääkimiseks. Raamatus „Lõuna-Eesti pulma- ja sünnipärimus 20. sajandist tänapäevani“ on autorid Marju Rebane ja Marit Külv kokku kogutud meie esivanemate uskumused ja kombed koos selgituste ja tänapäevaste tõlgendusvõimalustega. Nad loodavad, et kirja pandud ja muuseumisse talletatud lood leiavad kasutust ka tulevikus, andes nõnda panuse Lõuna-Eesti pärimuskultuuri säilitamiseks. 

Kas teadsid seda? 

• Kinnaste kinkimine mõrsja poolt peiule tähendas sümboolselt oma käe andmist ning vöö kinkimine noorte kokku sidumist.  
• Vaadilisõq või lapulisõq on pulmas olnud kutsumata külalised. Kolmas nimetus kutsumata külalistele oli pulmasandiq, kes kandsid lisaks ebaharilikke riideid ja tegid nalju. Pulmapidustustest sai osa terve kogukond. 
• Ümbruskonna vallalised poisid ja tüdrukud, aga ka lastega emad, tõid kingiks kaasa vaadiga piima. Pulma mindi pelgalt piimavaadiga, sest õlut saada polnud.   
• Pärimuse kohaselt on lapse mähkmetesse pandud hõbedakaabet või nn juudasitta ehk haisva vaiguputke vaiku. Meie esivanemad teadsid, et vastsündinu oli eriti vastuvõtlik kurjale silmale ja mõttele ning see toiming oli lapse kaitseks kurja silma eest.  
• Hargla kandist Vana-Võrumaalt on teada, et enne lapse ristimist ei jäetud lapse mähkmeid palava päikese ega ka kuuvalguse kätte vältimaks unetust ja haigusi. 

Noored pärimuse aktiivse kasutajana 

Meie pärimuskultuur on nii mitmekülgne ja põnev, huvitav on uurida selle mõtestatust ja sügavust, samuti paikkondlike eripärasid ja esivanemate leidlikkust. Noorte kaasamiseks vaimse kultuuripärandi avastamisel on mitmeid võimalusi. Tänapäeval, kus haridusmaastikul liigutakse nüüdisaegse õpikäsitluse suunal, on olulisel kohal koostöine avatud õppimine. Noored omandavad lisaks teoreetilistele teadmistele ka sotsiaalseid oskusi: kuulamisoskust, oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist, suulist ja füüsilist eneseväljendust. Kas pole sarnane suhtlemisoskus osa ka esivanematelt päritud lugude jutustamisest? Noored esitlevad talletatud infot läbi draamaõpetuse kuuldemänguna, talk show või kunstiõpetuses koomiksina, diginäitusena. Tehnoloogia tunniks leiame infot veimevaka, hälli, piimapüti, laste- või rahvariiete kohta. Üheskoos võib laulda regilaule ja samal ajal teha käsitööd. 

Noorte kaasamise võimaluseks on ka huviringid, kus mitteformaalse õpiprotsessi teel õpitakse tundma kodu- ja perelugu. Samas, kui kodus ei ole vanaema just igal lapsel käepärast, siis leitakse kogu grupi peale üks ärksam vanaema ning kohtumine temaga jätab kindlasti noortele sügava mulje. Kui noor ei ole esialgu väga suhtlemisaldis või küsimuste esitaja, saab ta meeskonnatöös kaasatud, näiteks talletatud materjali esitlemisel, diginäituse kokku monteerimises või kuuldemängu salvestuses. Just see, et ta on olnud kaasatud, teeb temast pärimuse kandja. See on oluline, sest kui noortele pakkuda huvihariduse või koolitegevuse kaudu kultuurikogemust juba lapsepõlves, siis tunnevad nad selle järele vajadust ka täiskasvanuna.  
 

Raamat müügil Valga muuseumi poes hinnaga 25 eurot. Raamatut on võimalik tellida ka postiga (lisandub saatmiskulu), kirjutades aadressil muuseum@valgamuuseum.ee.

Marju Rebane ja Marit Külv

PÄRIMUSPULM VÕRUMAAL: KUIDAS SAAB ALGUSE KOGUKONDLIK LOOMISFESTIVAL JA MIDA ON SEL ÜHIST PÄRIMUSEGA? 

Näiteks valmistati noorpaarile pulmadeks kohalike meistrite poolt uhiuued vanemat tüüpi Võrumaa ja Mulgi rahvarõivad – käsitsi tehtud pealinikust traditsiooniliste meeste kaadsadeni (püksid - võru keeles) välja. 

Pärimuse taaselustamisel oli võtmeroll pulmategelastel: peiupoiss, raudkäsi, laulikud, valepruudid, ungarlastest  pruudiröövlid ja teised eestvedajad õppisid vanu tavasid tundma ning taaselustasid need läbi isikliku tunnetuse. Iga planeeritud tava puhul võtsime aluseks arhiiviteated, kuid lõplik taasloomine tänapäevases keskkonnas saab toimuda siiski vaid läbi isikliku mõtestamise ja mõningase kaasajastamise.  

Eesti pärimuspulm on laulupulm 
Kuna kogukonnas on üks seltskond laulikuid, kohandasime traditsioonilist võistulaulmist ümber – saaja- ja vakarahva eestlauljad laulsid järjest läbi mõned olulisemad laulud, kaasates laululehtede toel ka mõlema poole pulmarahvast. Võistulaulmine lõppes spontaanse laulikute ületrumpamisega. Ülejäänud peo jooksul lauldi tegevuste saatmiseks mõlemale poolele sobivaid laule. Peiupoiss ja raudkäsi, kes ei teadnud enne pulmi mitte midagi pruudi rautamisest, veimevaka lunastamisest või regilaulust, täitsid pärast teadjamate kogukonnaliikmete käest saadud “koolitust” oma rolle väga ehedalt ja silmnähtava lustiga. Teise pulmapäeva õhtuks kõlas nii mitmestki nurgast improviseeritud  “kaske, kanke”. 

Pikemalt saab selle pulmapeo korraldusest, pärimuslikest pulmakommetest kuulda ning Vana-Võromaa laulumängude saatel lustida 17.-18. novembril Pärnus toimuval Pulmapärimuse seminaril. 

Kati Taal, Marit Külv 

VALMISTUME KADRIPÄEVAKS!

Selleks, et ühel novembriõhtul ukse taga seisjad sind surnuks ei ehmataks või endal maskeerimiseks inspiratsiooni jaguks, hakkame juba varakult tutvustama erinevaid kadrisandiks maskeerumise võimalusi. Sel korral astuvad teie ette... 

MUUD PÕNEVAT

LEIGARID HOIAVAD UKSED 

UUTELE TULIJATELE LAHTI 

6.-15. septembrini toimuvad rahvakunstiseltsi Leigarid avatud tantsutreeningud ja laulutunnid ning vôetakse vastu uusi huvilisi. See annab võimaluse sattuda kohe Leigarite kireva elu keerisesse ja leigariks olemise omal nahal ära proovida. Trenn algab päevakohase häälestuse ja soojendusega, järgnevad tantsulised jõu- ja osavusharjutused, võhmatrenn, rütmitunnetuse, musikaalsuse, koordinatsiooni arendamine ning eesti rahvatantsu põhiliikumiste ja tantsude õppimine. Tantsitakse üksi, paaris ja rühmas. 

Igaühele oma 

Leigarite trennirühmad on jaotatud vanuse ja täiskasvanute puhul ka varasema kogemuse ning oskuste järgi - endale sobiva rühma leiab igaüks, kes rahva- ja pärimustantsust huvitub. Segarühma on hea tulla paarikaupa. Ilma partnerita naistel on kohapeal tantsukaaslase leidmine vähetõenäoline, aga ilma paariliseta trenni tulevad mehed-poisid päris kindlasti tantsupartnerita ei jää. 

Leigaritel on järele proovitud ka kõik ohutud treeningvariandid nii välitingimustes kui video vahendusel. Tantsuõpetajad on valmis leidma loomingulisi lahendusi ka sel hooajal, kui see vajalikuks osutub, et trenniharjutustes säiliks järjepidevus ja tantsutraditsioon püsiks katkematult.

Täpsemat infot rühmade ja trenniaegade kohta saab lugeda SIIT!

EESTI LEIVA PÄEV JA SÜGISLAAT 

12. septembril on Eesti Vabaõhumuuseumis „Eesti leiva päev ja sügislaat“, kus lisaks traditsioonilisele leivalaadale toimub parima koduleiva valimine ning leiva õnnistamine. Näha saab nii koodi kui moodsa rehepeksumasinaga rehepeksu, tutvuda viljakoristusel kasutatavate põllutööriistadega, panna end proovile teravilja, vanaaegsete mõõduriistade ja mõõtühikute tundmises ning valmistada korstnapühkijatega õnnenööpe. Lisaks tõstetakse tähelepanu keskmesse piim ja piimatoidud.  Vaata lähemalt!

FESTIVAL SABATANTS 

16.-18. septembril kutsub traditsioonilise tantsu festival Sabatants pärimustantsu lainetesse. Kolme päeva jooksul saab seminarides, õpitubades ning tantsuklubides õppida uusi tantse ja lihvida oma tantsuoskust, laiendada teadmisi nii eesti kui ka teiste maade pärimustantsudest, kogeda õppimis- ja avastamisrõõmu teiste entusiastlike tantsijate seas, kohtuda mõttekaaslastega ja luua uusi tutvusi. Festivalimelu jätkub varajaste hommikutundideni.  

Festivali programmis on õpitoad nii edasijõudnutele kui algajatele. Tantsuks mängivad Ander eta Imanol - Zabaleta Anaiak (Baski), Janlug Er Mouel ja Youenn Lange (Bretooni), Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets ja Lee Taul, Juhan Uppin, Rasmus Kadaja, Eva Väljaots ja Robbie Sherratt (Eesti/Inglise), Herbert Konnula ja Oliver Leppik, Tallinna Tantsuklubi Muusikud, Leanne Barbo ja Katariin Raska, Brička (Läti) ja paljud teised. 

Vaata ajakava!

ETNOLAAT 

18. ja 19. septembril toimub Tallinna Raekoja platsil mitmekesise kultuuriprogrammiga Etnolaat, kus on esindatud rahvuskäsitöö ja -köök ning nautida saab värvikaid folkloorirühmi. Etnolaata korraldab Eesti esimene rahvusvähemuste katusorganisatsioon - Eestimaa Rahvuste Ühendus. Tänavu osalevad Etnolaadal ka Mulgimaa esindajad soome-ugri kultuuripealinnast Abja-Paluojast ning Mulgi Kultuuri Instituut. 

PILLIÕPE EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSES

Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös August Pulsti Õpistuga pakub alates septembri-kuust Tallinnas võimalust õppida pillimängu: 

• hiiukannel algajatele (õpetaja Sänni Noormets) - hiiu kandle mänguvõtete omandamine, lihtsamate lugude õppimine; 
• väikekannel algajatele (õpetaja Helle Suurlaht) - erinevad mängutehnikad, lugude saatmine, pilli hooldus; 
• väikekannel edasijõudnutele (õpetaja Helle Suurlaht) - erinevad mängutehnikad, lugude saatmine, repertuaari laiendamine ja ideedeotsing lastele väikekandle õpetamiseks. Vaata lähemalt!

HARIVAT UUT LUGEMIST

KALENDRISSE KIRJA

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. oktoobril 2021.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.