EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

SEPTEMBER 2021

 

 
 

SISUKORD

 

- Virtuaalkonverents “Baltica foorum”

- Kolm küsimust: Tarmo Noormaa

- Kadripäev - see on pidupäev!

- Rahvuste nädal ja ukraina kultuuri päev

- Noppeid reisikirjast: Kiitsaharakad ja Siidisõsarõ Folkloriadal. Astra Põlma

- Kellele kirjutad oma perepärimust? Marju Rebane, Marit Külv

- Pärimuspulm Võrumaal: kuidas saab alguse kogukondlik loomisfestival ja mida on sel ühist pärimusega?  Kati Taal, Marit Külv

- Valmistume kadripäevaks: mida teevad pruut ja sikk?

- Järelkaja: pärimuspulm Võrumaal. Kati Taal, Marit Külv

- Muud põnevat: Leigarid hoiavad oma uksed uutele tulijatele lahti. Eesti leiva päev ja sügislaat. Festival Sabatants. Etnolaat. Pilliõpe Eesti Rahvakultuuri Keskuses.

- Uut harivat lugemist

- Kalendrisse kirja!

 

VIRTUAALKONVERENTS “BALTICA FOORUM” 

Tänavuse rahvusvahelise pärimuspeo Baltica asemel toimub 20.-22. septembril koostöös Läti ja Leeduga mitmekülgne ning põnev virtuaalkonverents “Baltica foorum”. Foorumi ettekanded esitatakse kohalikes keeltes sünkroontõlkega eesti keelde, mis teeb need hõlpsasti mõistetavaks.  

 

Huvipakkuvaid teemasid leidub igale maitsele – juttu tuleb etnogeneesist, laulu-, tantsu ja pillimuusika traditsioonidest, parimatest praktikatest ja paljust muust. 

 

Lisaks ettekannetele toimuvad pärimusmuusika kontsert ja pulmafilmide õhtu. Kolmapäeval, 22. septembril ootame kõiki avalikule ühistantsimisele Tallinnas. Videosilla vahendusel saame õppida ka läti ja leedu tantse ning õpetame vastu eesti omi. Eesti poolt aitab kõike ohjes hoida päevajuht Kristiina Siig, programmijuht on Janika Oras.  

 

Täpse ajakavaga saab tutvuda alates 10. septembrist nii Eesti Folkloorinõukogu (folkloorinoukogu.ee) kui Baltica (baltica.ee) kodulehtedel. Seniks olgu välja toodud vaid eestipoolsed esinejad. 

 

Esmaspäev, 20. september 
Teema: Eestlaste, lätlaste ja leedulaste etnogenees ja evolutsioon – ajaloolised, kultuurilised ja lingvistilised seosed ning mõjutused.

 

Kell 11:30-17:15 

  • Anti Lillak „Eestlaste etnogenees – mäng määratlemata arvuga osalejatele” 
  • Kristiina Ross “Eesti ja läti kirjakeele ühisosast” 
  • Madis Arukask “Etnogenees ja arhailine usund” 
  • Inna Raud “Eesti rahvarõivastest kui pärandist ja nende märgilisest tähendusest taasloome võtmes” 
  • Inna Põltsam-Jürjo “Keskaja kokakunst, representatsioon ja mälu”

Kell 18:00-20:00

  • Eesti, Läti ja Leedu folkloorikontsert: tantsuansambel Leesikad

 

Teisipäev, 21. september
Teema: Rahvakalendri ja perekondlike tähtpäevadega seotud laulud, tantsud ja pillimäng. 

 

Kell 9:30-17:00

  • Janika Oras “Eesti laulutraditsioon” 
  • Sille Kapper “Eesti pärimustants” 
  • Kristi Pumbo “Santimistraditsioon - väljasurnud või ikka veel elus?” 

Kell 18:00

  • Eesti, Läti ja Leedu pulmatraditsioonide filmiõhtu 
  • Ingrid Rüütel “Traditsioonilise Kihnu pulma taaselustamise kogemusest” 

Kolmapäev, 22. september
Teema: Kogemuslood: pärimuskultuuri kaitse Balti riikides.

 

Kell 9:30-17:00 

  • Kristin Kuutma "Baltica festivali mõju ja sellega seotud kogemused"
    Krista Sildoja “Külaelust ja muusikalisest pärimusest Kagu-Eesti Mooste näitel" 
  • Helle-Mare Kõmmus “Kuidas seletada midagi, mida kunagi näinud ei ole?” 
  • Helin Pihlap “Veebiüritus kui võimalus, mitte takistus“ 
  • Ühisarutelu “Folkloori arhailised vormid tänapäeval - asjakohasus ja probleemid”, kus Eestit esindavad Krista Sildoja ja Helle-Mare Kõmmus 

Kell 18:00 

  • Ülekanne Leedu muusikalis-kunstilisest projektist “Esivanemate lõimed” 

Kell 19:00

  • Ühistantsimine “Kogu “Baltica” tantsib” - eesti tantse õpetab tantsuansambel Leesikad.  
 
 
 

KOLM KÜSIMUST: TARMO NOORMAA

 
 

22. juulil kuulutas Eesti Folkloorinõukogu välja 2021. aasta pärimuskultuuri preemia „Teotugi“ saaja. Auhinna pälvis pärimusmuusika valdkonna arendamise ja eestkõnelemise, kogukonna sidumise ja aktiveerimise ning isikliku eeskuju näitamise ja lõõtsatraditsiooni edasikandmise eest Haanja juurtega lõõtsamees, pärimusmuusika sädeinimene ja Viljandi Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa. Preemia anti üle XXVIII Viljandi Pärimusmuusika festivali avamisel. 

 
 

Foto: erakogu

 
 

Tänavuse Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinna “Teotugi” saajaks osutusid sina. Loetelu tegudest, mille eest tunnustus määrati, on muljetavaldav. Milline neist on sinu enda jaoks kaalukaim ja miks? 

Muusika on jäänud minu elu keskseks osaks. Olen pilli mänginud alates 17. eluaastast. Paarikümneaastase kogemuse põhjal võin öelda, et parim tunne peale mängimise enda on rõõm ja nauding, mida see kuulajates

 
 

tekitab. Mulle meeldib, kui kogukond tuleb pulmas või sünnipäeval kokku ja tekitab omamoodi maagilise ruumi - eemaldatuna argipäeva reaalsusest, kus kõik on rahul ja toimivad ühtsena. Seetõttu on minu jaoks pillimäng ja sellise lõbusa keskkonna loomine põhimotivaator ka siis, kui korraldame sündmusi Eesti Pärimusmuusika Keskuses. Fokusseerime tähelepanu kogukonna tekitamisele, kokkutoomisele, kogemuste jagamisele ning sildade loomisele vanade ja noorte, meeste ja naiste, erinevate rahvuste ja rahvaste vahel. 

 

Sinu hea sõber Lauri Õunapuu on öelnud, et sul on erakordne oskus kaasata ja siduda inimesi kogukonnaks. Mis on sinu elus olulisim kogukond, milleta sa oma elu ette ei kujuta? 

Lauri on tõeliselt lahke inimene ja üks peamisi toetajaid kõiges, mida ette võtan. Tema teadmised pärimuskultuurist ja elust on mulle üliväärtuslikud.  Minu pere on minu olulisim kogukond. Minu esivanemate ja minu kodukoht ehk Haanjamaa ja selle elanikud, kellega ma tihti suhtlen kogukonna heaolu ja arengu teemadel, on väga oluline kogukond. Inimesed, kes tulevad Viljandi pärimusmuusika festivalile või teistele Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatavatele sündmustele on minu kogukond. Muusikud, olgu nad siis eestlased või teistest rahvustest, kes esinevad meie sündmustel, on laiem kogukond. Arvan, et kogukonda tekitada on eraisikuna võimatu - sa kas sünnid selle sisse või ehitad seda koos teistega, olles juba kogukonna liige. Olen tänulik Eesti Pärimusmuusika Keskusele võimaluse eest  panustada läbi sündmuste korraldamise kogukonna vormimisse. 

 

Tunneme sind eelkõige kui Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhti. Kui sul juhtub tekkima tööst vaba aega, siis millega sa tegeled? 

Töö Viljandis on küllaltki nõudlik. Enne koroonat korraldasime ühe sündmuse teise järel ning reisisin tihti erinevatesse riikidesse, võttes osa konverentsidest ja festivalidest. Kui mul on vaba aega rohkem, siis veedan kvaliteetaega oma perega. Elan esivanemate talus ja üritan kasvatada ise omaenda toidu, ehitan, teen puutööd ja loomulikult mängin pilli. Peale selle õpin hiina keelt ja kui sõidan Viljandi vahet, kuulan podcast’e - peamiselt geopoliitikast ja päevakajalistest sündmustest. Proovin hoida ennast maailmas toimuvaga kursis. Kuna olen kohaliku jahimeeste seltsi liige, siis sügistalvisel ajal olen koos Haanja meestega nädalavahetuseti põhiliselt metsas. Mulle meeldib jaht, sest see on stimuleeriv ja kokku tulevad kohalikud mehed, kes tegutsevad meeskonnana kogukonna huvides, nagu see on olnud juba aastatuhandeid. 

 

KADRIPÄEV – SEE ON PIDUPÄEV! 

 
 

Kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud alati kogukonna läbikäimise ja lõõgastumise seisukohalt oluliseks sündmuseks. Eesti Folkloorinõukogu ärgitab juba neljandat aastat üle-eestilise “Hakkame santima!” aktsiooniga mardi- ning kadripäeva tähistama ning seda just eriti perekeskselt ning täiskasvanute seas. Et kadripäev mööduks tänavu nii tormiliselt, et seda oleks veel takkajärele kogu aasta põhjust mäletada, tuleb juba varakult ettevalmistusi teha.  

 

Septembrist novembrini toimuvad Eesti eri paikades koolitused, mis just täiskasvanute silmad särama löövad.  

  • Kadripäeva kombestiku koolitus annab ülevaate kadripäeva ajaloolisest kujunemisest, kombestikust, kadripere maskeerimisvõimalustest ning muidugi lauludest ja naljadest. Tutvume erinevate andmebaaside ja allikatega ning proovime sanditamise omal nahal ära. Koolitusi viivad läbi: Terje Puistaja, Mari Lepik, Kristi Pumbo või Einike Sooväli.
  • Kadripäeva koolitus teatritegijatele, kus lisaks kadripäeva kombestikuga tutvumisele pöörame rohkem tähelepanu rolli loomisele ja improvisatsioonile. Koolitusi viivad läbi Kristi Pumbo, Katrin Kalma ja Lennart Peep.
  • Kadripäeva toidukoolitus on suunatud pere- ja sõpraderingis kadripäeva tähistajatele.
 
 
 

Kes santima ei taha minna, saab püha pidada kas kodus või rahvamajas kadripäevapidu ettevalmistades. Koolituse käigus anname ülevaate kadripäeva tavanditoitudest ja kombestikust ning valmistame üheskoos just sel päeval pidulauale sobivad road. Koolitusi viib läbi Markofka söögimaja perenaine Inga Paenurm.

 

Täpsema teabe leiad “Hakkame santima!” kodulehelt. 

Loe kadripäeva koolituste kohta lähemalt!
 
 
 

RAHVUSTE NÄDAL JA UKRAINA KULTUURI PÄEV

 
 

Septembris tähistatakse Eestis rahvusvähemuste kuud, mille raames toimub traditsiooniliselt ka Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel rida põnevaid üritusi. Taaskord oleme koostöös Tallinna Rahvaülikooli ja Tallinna linnaga pannud kokku mitmekülgse programmi, mis sisaldab näituseid, kokanduse, tantsu ja käsitöö töötubasid.  

 
 

Falafelide valmistamine
Autor: Elin Hein

 
 
  • Kae Karoliina Kreintaali fotonäitust “Tundeküllased külaskäigud maailma serva”.
  • Kokka Palestiina tänavatoidu töötoas.
  • Osale "Kadoi Aleksandrova 120" filmiõhtul.
  • Laula Janika Orase isuri laulude õpitoas.

 

 
 

Eesti rahvuste kuu täpse ajakavaga saate tutvuda Tallinna Rahvaülikooli kodulehel alates 3. septembrist. 

 

Ukraina kultuuri päev

Lisaks pisematele hubastele töötubadele toimub 25. septembril Pelgulinna rahvamajas ukraina kultuuri päev, mille raames saab kuulda ukraina muusikat ja muinasjutte, valmistada käsitöömeistri juhendamisel imeilusaid nukke ja õppida munade dekoreerimist. Tallinna Rahvaülikooli Südalinna majas pakub seks puhuks silmailu Tatjana Ivuškina tikitud käterätikute näitus, mis jääb avatuks kuni 25. oktoobrini (Estonia pst 5a IV korrus). 

 

Ukraina kultuuri päeva ajakava: 

12:00-13:00 Polina Tšerkassova hommik muusika ja ukraina muinasjuttudega 

13:00 Ukraina käsitöömeistrite töötoad: 

- “pysanka” munade kaunistamise töötuba, juhendaja Hanna Dovha 

- ukraina nuku “motanka” valmistamine, juhendaja Tatjana Ivuškina  

16:00-17:30 Ansamblite Svjata Vatra ja Žurba akustiline kontsert 

 

Ukraina päeva korraldamist toetavad Tallinna Rahvaülikool, Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital. 

 
 
 

NOPPEID REISIKIRJAST: KIITSHARAKAD JA SIIDISÕSARÕ FOLKLORIADAL

3.-10. juulini toimus Venemaal Baškiirias CIOFFi korraldatud VI folkloorifestival Folkloriada. Tegelikkuses pidi festival toimuma juba eelmisel aastal, aga teadaolevatel põhjustel lükkus suursündmuse tähistamine sellesse suvesse, mis oli korraldajate poolt väga julge ja kindel otsus. Astra Põlma ütleb reisikirjas, et osalejana ei olnud tema küll enne toimumises kindel, kui viisataotlused Venemaale tehtud said! 

 

Milliseid mälestusi ja muljeid Folkloriada tekitas? 

  • “Pildistamisele lisaks saime tähelepanu ka meediaväljaannetele rohkeid intervjuusid andes. Küll uuriti, kuidas meile festival ja kohalik elu-olu meeldib, kas me ei kahetse NSV Liidust lahkumist, aga tuli rääkida ka Salavat Juljajevist, meest ja kumõssist. Juhtus ka seda, et vastused olid ette dikteeritud – õnneks vastas enamasti kõik aga tõele.” 
  • “Festivali avapidustusel püstitati kaks Guinnessi rekordit - suurim ühistants suurima arvuga erinevate rahvaste ja riikide esindajatega: platsil oli  käest kinni tantsimas kokku u 2070 rahvariideis inimest ja ühises ringitantsus osales 57 riigi 71 rahvusest esindajat. Eestlasi esindas oma just nõelasilmast välja tulnud uhiuue rõivakomplektiga kiitsharakas Anneli Ülemaante.” 
  • “Ja siis läks sõu lahti – olime kõik sellest valguse-, laserite, helide ja tantsumöllust lummatud. Sellist vaatemängu tuleks vaadata kaugemalt või siis mitu korda, et kõike tajuda: tantsijad rippusid laes, tegevused käisid mitmel laval ja esinejaid oli sadu. Usun, et sellist etendust minu silmad enam elus ei koge! Folkloriada võrdluse olümpiaga kandis see igatahes välja.” 

Vaata Folkloriada avatseremoonia salvestust!

Folkloriada avatseremoonia, ekraanitõmmis

  • “Kontsertpaikadesse liiguti kolonnina, mis tähendas, et ükski buss ei liikunud paigast enne, kui kõik rühmad olid sajaprotsendiliselt sõidukeis. Eestlased hakkasid loomulikult silma oma saksa täpsusega ja said selle eest palju kiita. Libastusime vaid korra, kui Uus-Tatõslõs lubatud 15-minutiline linnaluba grupi seiklejate poolt natuke pikemaks venis, sest külavahel huvitavat maja kaedes kutsuti meid sünnipäevale.” 
  • “Kõige meeldivamaks laadakogemuseks kujunes Neftekamskis toimunu. Sinna olid kaasatud kohalikud huvikoolid ja kunstnikud, kes väga lahkelt oma loomingut tutvustasid. Seal tajusin täielikult, mis on nende käsitööväljapanekute suurem idee – mitte müük, vaid see, et iga meister tutvustab oma loomingut. Sain isegi tuttavaks ühe kunstnikuga, kes tegeleb puutöö ja viltimisega. Tema meisterlikult valminud vaibad omandasid tähenduse, kui ta nende kujunemisloo lahti seletas. Selgus, et Aidar Foatoviz on omal ajal Tapal sõjaväes teeninud ja peab eestlasi endiselt oma suurteks sõpradeks.” 

Folkloriada festival. Allikas: folklooriselts Kiitsharakad

  • “Tundsime endid kui kauged kallid sugulased, kes omaste juurde käima sattunud. Vastuvõtt oli väga soe ja südamlik ning toidumoona pakiti meile veel teelegi kaasa.  Olen väga tänulik juhuse ja võimaluse eest näha ka tõelist elu Baškiirias ja kogeda kohtumisi hõimlastega!” 

Astra Põlma 

Folklooriselts Kiitsharakad

 

Loe täismahus reisikirja!

 
 
 

KELLELE KIRJUTAD OMA PEREPÄRIMUST?

 
 
 

Meie lood kõlavad meis endis, mis saavad edasi elada vaid siis, kui neid edasi kõneldakse või kirja pannakse. Saame olla otsatult tänulikud neile lugude ja uskumuste jagajatele, kelle mälestused on aastakümneid ning isegi aastasadu tagasi kirja pandud muuseumide vaimuvara salvedesse. Meie kohuseks on jätta vääriline vaimne pärand ka järeltulevatele põlvedele. Tihti tekib inimestel huvi esivanemate tegemiste vastu alles vanemas eas ning sageli võib juhtuda nii, et siis pole enam võimalik eakatelt sugulastelt küsida võtmetähtsusega küsimusi. 

 
 

Kui varasemalt oli lugude ja mälestuste jutustamine taluühiskonnas tavapärane, siis tänapäeval võib pidada haruldaseks vanaema, kellel on aega, teadmisi ja oskusi lugude rääkimiseks. Raamatus „Lõuna-Eesti pulma- ja sünnipärimus 20. sajandist tänapäevani“ on autorid Marju Rebane ja Marit Külv kokku kogutud meie esivanemate uskumused ja kombed koos selgituste ja tänapäevaste tõlgendusvõimalustega. Nad loodavad, et kirja pandud ja muuseumisse talletatud lood leiavad kasutust ka tulevikus, andes nõnda panuse Lõuna-Eesti pärimuskultuuri säilitamiseks. 

 

Kas teadsid seda? 

  • Kinnaste kinkimine mõrsja poolt peiule tähendas sümboolselt oma käe andmist ning vöö kinkimine noorte kokku sidumist.  
  • Vaadilisõq või lapulisõq on pulmas olnud kutsumata külalised. Kolmas nimetus kutsumata külalistele oli pulmasandiq, kes kandsid lisaks ebaharilikke riideid ja tegid nalju. Pulmapidustustest sai osa terve kogukond. 
  • Ümbruskonna vallalised poisid ja tüdrukud, aga ka lastega emad, tõid kingiks kaasa vaadiga piima. Pulma mindi pelgalt piimavaadiga, sest õlut saada polnud.   
  • Pärimuse kohaselt on lapse mähkmetesse pandud hõbedakaabet või nn juudasitta ehk haisva vaiguputke vaiku. Meie esivanemad teadsid, et vastsündinu oli eriti vastuvõtlik kurjale silmale ja mõttele ning see toiming oli lapse kaitseks kurja silma eest.  
  • Hargla kandist Vana-Võrumaalt on teada, et enne lapse ristimist ei jäetud lapse mähkmeid palava päikese ega ka kuuvalguse kätte vältimaks unetust ja haigusi. 

 

Noored pärimuse aktiivse kasutajana 

Meie pärimuskultuur on nii mitmekülgne ja põnev, huvitav on uurida selle mõtestatust ja sügavust, samuti paikkondlike eripärasid ja esivanemate leidlikkust. Noorte kaasamiseks vaimse kultuuripärandi avastamisel on mitmeid võimalusi. Tänapäeval, kus haridusmaastikul liigutakse nüüdisaegse õpikäsitluse suunal, on olulisel kohal koostöine avatud õppimine. Noored omandavad lisaks teoreetilistele teadmistele ka sotsiaalseid oskusi: kuulamisoskust, oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist, suulist ja füüsilist eneseväljendust. Kas pole sarnane suhtlemisoskus osa ka esivanematelt päritud lugude jutustamisest? Noored esitlevad talletatud infot läbi draamaõpetuse kuuldemänguna, talk show või kunstiõpetuses koomiksina, diginäitusena. Tehnoloogia tunniks leiame infot veimevaka, hälli, piimapüti, laste- või rahvariiete kohta. Üheskoos võib laulda regilaule ja samal ajal teha käsitööd. 

  

Noorte kaasamise võimaluseks on ka huviringid, kus mitteformaalse õpiprotsessi teel õpitakse tundma kodu- ja perelugu. Samas, kui kodus ei ole vanaema just igal lapsel käepärast, siis leitakse kogu grupi peale üks ärksam vanaema ning kohtumine temaga jätab kindlasti noortele sügava mulje. Kui noor ei ole esialgu väga suhtlemisaldis või küsimuste esitaja, saab ta meeskonnatöös kaasatud, näiteks talletatud materjali esitlemisel, diginäituse kokku monteerimises või kuuldemängu salvestuses. Just see, et ta on olnud kaasatud, teeb temast pärimuse kandja. See on oluline, sest kui noortele pakkuda huvihariduse või koolitegevuse kaudu kultuurikogemust juba lapsepõlves, siis tunnevad nad selle järele vajadust ka täiskasvanuna.  
 

Raamat müügil Valga muuseumi poes hinnaga 25 eurot. Raamatut on võimalik tellida ka postiga (lisandub saatmiskulu), kirjutades aadressil muuseum@valgamuuseum.ee.

 

Marju Rebane ja Marit Külv

Vaata raamatuesitluse videot!
 
 
 

PÄRIMUSPULM VÕRUMAAL: KUIDAS SAAB ALGUSE KOGUKONDLIK LOOMISFESTIVAL JA MIDA ON SEL ÜHIST PÄRIMUSEGA? 

 
 

Foto:  liidu sõlmimine püha pärna all, erakogu

 
 

See lugu sai alguse vana pärnapuu juures, mis kutsus kahte armunud hinge abielu sõlmima. Pärast Võrumaa metsade vahele kolimist hakkas muidu üpris pärimus-kaugeid noori pärimus üha enam kõnetama.  Kui noorpaar otsustas abielluda, ja soovis seda imelist sündmust tähistada ühiselt koos teistega pärimuslikus võtmes, läks terve kogukond kihama kui mesilastaru. Kuna kogukonnaliikmetel olid nii teadmised kui ka huvi kaasa lüüa, sündis kohalikest tavadest ja kommetest põimitud kolm päeva kestev pulmakava.  

 

Ettevalmistustega alustati napilt paar kuud enne pulmapidu – pruut valmistas koos kogukonna naistega neljapäeviti veimi, põhiliselt punuti paelu, sinna juurde tutvustas Marit Külv Hargla ja laiemalt Lõuna-Eesti pulmakombeid, harjutati pulmalaule. Ühiste arutelude käigus vormus pulmakava üha detailsemaks.

 
 

Näiteks valmistati noorpaarile pulmadeks kohalike meistrite poolt uhiuued vanemat tüüpi Võrumaa ja Mulgi rahvarõivad – käsitsi tehtud pealinikust traditsiooniliste meeste kaadsadeni (püksid - võru keeles) välja. 

 

Pärimuse taaselustamisel oli võtmeroll pulmategelastel: peiupoiss, raudkäsi, laulikud, valepruudid, ungarlastest  pruudiröövlid ja teised eestvedajad õppisid vanu tavasid tundma ning taaselustasid need läbi isikliku tunnetuse. Iga planeeritud tava puhul võtsime aluseks arhiiviteated, kuid lõplik taasloomine tänapäevases keskkonnas saab toimuda siiski vaid läbi isikliku mõtestamise ja mõningase kaasajastamise.  

 

Eesti pärimuspulm on laulupulm 
Kuna kogukonnas on üks seltskond laulikuid, kohandasime traditsioonilist võistulaulmist ümber – saaja- ja vakarahva eestlauljad laulsid järjest läbi mõned olulisemad laulud, kaasates laululehtede toel ka mõlema poole pulmarahvast. Võistulaulmine lõppes spontaanse laulikute ületrumpamisega. Ülejäänud peo jooksul lauldi tegevuste saatmiseks mõlemale poolele sobivaid laule. Peiupoiss ja raudkäsi, kes ei teadnud enne pulmi mitte midagi pruudi rautamisest, veimevaka lunastamisest või regilaulust, täitsid pärast teadjamate kogukonnaliikmete käest saadud “koolitust” oma rolle väga ehedalt ja silmnähtava lustiga. Teise pulmapäeva õhtuks kõlas nii mitmestki nurgast improviseeritud  “kaske, kanke”. 

 
 

Pulma helgeim hetk 
Teine kõrghetk oli kindlasti pärast pulma-ööd pruutpaari saunast välja kutsumine, riidesse panek, piiramine ja tanutamine. Tanutajaks oli vanem ja kogenud sauna-naine Eda, kes ei jätnud rahva ees pruutpaari käest uurimata ka pulmaöö detaile, nagu pärimuspulmale kohane. See varahommik, mil täisehteis pruut ja peig lõpuks üksteist tunnistasid kui mees ja naine, oli pulma kõige helgem ja kaunim hetk.  Kõik külalised meenutavad toimunud ühisloomist ülivõrdes.

 

Foto: pruutpaari saunast välja kutsumine, erakogu.

 
 
 

Pikemalt saab selle pulmapeo korraldusest, pärimuslikest pulmakommetest kuulda ning Vana-Võromaa laulumängude saatel lustida 17.-18. novembril Pärnus toimuval Pulmapärimuse seminaril

 

Kati Taal, Marit Külv 

 
 
 

VALMISTUME KADRIPÄEVAKS!

 

Selleks, et ühel novembriõhtul ukse taga seisjad sind surnuks ei ehmataks või endal maskeerimiseks inspiratsiooni jaguks, hakkame juba varakult tutvustama erinevaid kadrisandiks maskeerumise võimalusi. Sel korral astuvad teie ette... 

 
 

PRUUT

Kindlasti on kadrisantide hulgas paar verivärskelt armunuid, kes üksteiselt silmi pöörata ei saa. Mõnikord võib juhtuda, et armastuseloor on nii läbipaistmatu, et pruut ei märkagi, kuidas peigmees end vaid tema najal püsti hoiab.

 

Samuti võib juhtuda, et kadriperes on juba „habemega“ pruut, kel õrn lootus endiselt rinnus pakitsemas, kuid närbunud pruudikimp käes annab aimu tema pikaleveninud ootusest. Aga miks mitte leida just sanditamise käigus pererahva seast temale see härra Õige? 

 

SIKK

Kui kadriperes kedagi mustaks lambaks tembeldada, siis just sikku, kes oma sarvedega kõiki valimatult puksib ja alailma puskleb. Sabaks pandud märja kasevihaga pritsib ta kogu ümbruse vett täis. On teada, et mõnel pool olla ta enne tarre pääsemist oma saba lausa poriloiku või mudaauku pistnud. Üldiselt tundub, et sikk käitub pigem nagu elevant portselanipoes, kes ei näe, kuhu astub. Võimalik, et tegu on pime-sikuga. Kuna ka vanemal ajal lasti kadrisikk pimedasse rehetuppa vaid kadriema tungival palvel, siis võib arvata, et tänapäevastes oludes peaks taolist sikku väga tugevalt ohjes hoidma, et pererahvast mitte välja vihastada. 

 
 
 
 
 

MUUD PÕNEVAT

 

LEIGARID HOIAVAD UKSED 

UUTELE TULIJATELE LAHTI 

6.-15. septembrini toimuvad rahvakunstiseltsi Leigarid avatud tantsutreeningud ja laulutunnid ning vôetakse vastu uusi huvilisi. See annab võimaluse sattuda kohe Leigarite kireva elu keerisesse ja leigariks olemise omal nahal ära proovida. Trenn algab päevakohase häälestuse ja soojendusega, järgnevad tantsulised jõu- ja osavusharjutused, võhmatrenn, rütmitunnetuse, musikaalsuse, koordinatsiooni arendamine ning eesti rahvatantsu põhiliikumiste ja tantsude õppimine. Tantsitakse üksi, paaris ja rühmas. 

 

Igaühele oma 

Leigarite trennirühmad on jaotatud vanuse ja täiskasvanute puhul ka varasema kogemuse ning oskuste järgi - endale sobiva rühma leiab igaüks, kes rahva- ja pärimustantsust huvitub. Segarühma on hea tulla paarikaupa. Ilma partnerita naistel on kohapeal tantsukaaslase leidmine vähetõenäoline, aga ilma paariliseta trenni tulevad mehed-poisid päris kindlasti tantsupartnerita ei jää. 

 

Leigaritel on järele proovitud ka kõik ohutud treeningvariandid nii välitingimustes kui video vahendusel. Tantsuõpetajad on valmis leidma loomingulisi lahendusi ka sel hooajal, kui see vajalikuks osutub, et trenniharjutustes säiliks järjepidevus ja tantsutraditsioon püsiks katkematult.

 

Täpsemat infot rühmade ja trenniaegade kohta saab lugeda SIIT!

 

EESTI LEIVA PÄEV JA SÜGISLAAT 

12. septembril on Eesti Vabaõhumuuseumis „Eesti leiva päev ja sügislaat“, kus lisaks traditsioonilisele leivalaadale toimub parima koduleiva valimine ning leiva õnnistamine. Näha saab nii koodi kui moodsa rehepeksumasinaga rehepeksu, tutvuda viljakoristusel kasutatavate põllutööriistadega, panna end proovile teravilja, vanaaegsete mõõduriistade ja mõõtühikute tundmises ning valmistada korstnapühkijatega õnnenööpe. Lisaks tõstetakse tähelepanu keskmesse piim ja piimatoidud.  Vaata lähemalt!

 

 
 
 

FESTIVAL SABATANTS 

 
 

16.-18. septembril kutsub traditsioonilise tantsu festival Sabatants pärimustantsu lainetesse. Kolme päeva jooksul saab seminarides, õpitubades ning tantsuklubides õppida uusi tantse ja lihvida oma tantsuoskust, laiendada teadmisi nii eesti kui ka teiste maade pärimustantsudest, kogeda õppimis- ja avastamisrõõmu teiste entusiastlike tantsijate seas, kohtuda mõttekaaslastega ja luua uusi tutvusi. Festivalimelu jätkub varajaste hommikutundideni.  

 

Festivali programmis on õpitoad nii edasijõudnutele kui algajatele. Tantsuks mängivad Ander eta Imanol - Zabaleta Anaiak (Baski), Janlug Er Mouel ja Youenn Lange (Bretooni), Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets ja Lee Taul, Juhan Uppin, Rasmus Kadaja, Eva Väljaots ja Robbie Sherratt (Eesti/Inglise), Herbert Konnula ja Oliver Leppik, Tallinna Tantsuklubi Muusikud, Leanne Barbo ja Katariin Raska, Brička (Läti) ja paljud teised. 

Vaata ajakava!

 
 
 

ETNOLAAT 

 
 

18. ja 19. septembril toimub Tallinna Raekoja platsil mitmekesise kultuuriprogrammiga Etnolaat, kus on esindatud rahvuskäsitöö ja -köök ning nautida saab värvikaid folkloorirühmi. Etnolaata korraldab Eesti esimene rahvusvähemuste katusorganisatsioon - Eestimaa Rahvuste Ühendus. Tänavu osalevad Etnolaadal ka Mulgimaa esindajad soome-ugri kultuuripealinnast Abja-Paluojast ning Mulgi Kultuuri Instituut. 

 
 
 

PILLIÕPE EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSES

Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös August Pulsti Õpistuga pakub alates septembri-kuust Tallinnas võimalust õppida pillimängu: 

  • hiiukannel algajatele (õpetaja Sänni Noormets) - hiiu kandle mänguvõtete omandamine, lihtsamate lugude õppimine; 
  • väikekannel algajatele (õpetaja Helle Suurlaht) - erinevad mängutehnikad, lugude saatmine, pilli hooldus; 
  • väikekannel edasijõudnutele (õpetaja Helle Suurlaht) - erinevad mängutehnikad, lugude saatmine, repertuaari laiendamine ja ideedeotsing lastele väikekandle õpetamiseks. Vaata lähemalt!
 
 
 

HARIVAT UUT LUGEMIST

 
 
 
 

EESTI PÕRGUTE LOOD 

 

Folkloristi ja kultuuriloolase Marju Kõivupuu teos "Eesti põrgute lood" viib lugejad rändama põrgupärimusega seotud paikadesse.

 

Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Loe lähemalt!
 
 
 
 
 
 

VÄIKE KALARAAMAT RAHVAPÄRIMUSEST 

 

Võrreldes sellega, kuidas on rahvapärimuses esindatud linnud ja loomad ning puud ja põõsad, jäävad kalad eluslooduse klassina inimesele kaugeks. Ennast looduse krooniks pidav inimene on tajunud lindudes sugulust, loomadele omistanud iseenese iseloomujooni, otsinud ning leidnud metsa- ja õuepuudelt tuge. Kaladega on teisiti. Raamatu autor Mall Hiiemäe püüab seda viga parandada.

Loe lähemalt!
 
 
 
 
 
 

MINU KIHNU. KÜLAS VÕI KÜLATA  


Kas Kihnu kultuur on kaup, mis müümisel otsa saab? Kellele kuulub pärimuskultuur? Raamatu autor Mare Mätas: „Mu raamat on meeletu ja kirglik armastuslugu. Armastusest ennekõike ühe konkreetse kultuurikillu vastu, kuid ka pärimuskultuuri vastu üldisemalt ja sellisena austusavaldus kõigile sääraste imede hoidjatele.“

Loe lähemalt!
 
 
 
 
 
 

KAOKIRÄS

 

Kogumik „Käokiräs“ koondab Põlva kihelkonna ja selle lähiümbruse pärimust. Raamatust leiab rütmilisi lugemisi, laule, mänge, jutte, vanasõnu, mõistatusi ja vanarahva-tarkusi, mis pärinevad peamiselt Eesti Rahvaluule Arhiivist.

 

Raamatu koostaja on Põlva ühe vanima folkloorirühma „Käokirjas“ juhendaja Merike Tigas, keda inspireeris Moisekatsi Elohelü pikaaegse juhi Ülle Podekrati pühendunud töö lastega. See raamat on tänutäheks ja austusavalduseks Üllele ning inspiratsiooniks pärimuse radadel nii suurtele kui ka väikestele huvilistele. 

Loe lähemalt!
 
 
 

KALENDRISSE KIRJA

 
 
 

Mihklikuu

pärimuspäev

3. september

Karilatsi Vabaõhumuuseum

 

Pärimustantsude õpituba Tuustari juhendamisel
3. september
Jõgeva kultuurikeskuse välilava

 

Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumis

4.-5. september

Eesti Vabaõhumuuseum

 
 

Vaimne pärand meie ümber – kuidas seda märgata ja hoida?

9. september

Sauga Avatud Noortekeskus

 

Eesti leiva päev

ja sügislaat

 

12. september

Eesti Vabaõhumuuseum

 

Hakkame santima: kadripäevakoolitus teatritegijaile

18. september

Tallinna Rahvaülikool

 
 

Traditsioonilise tantsu festival Sabatants

16.-18. september

Toompea 3, Tallinn

 

Puuluup "Viimane suusataja" 

17., 23., 24. september

Tallinn, Tartu, Kuressaare

 

Traditsioonilise Muhu nipiga vati kudumine, kaunistamine

18. september

Allikamaja Koolituskeskus

 
 
 
 
 
 

Gobelääntehnika algkursus
23.september

Allikamaja Koolituskeskus

 

Hakkame santima: toidukoolitus

25. september

Uue-Antsla

 

Ukraina päev
25. september
Pelgulinna rahvamaja

 

 
 
 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

 
 

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. oktoobril 2021.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.