LOE, ANNA HOOGU: Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus * Eesti talutool on naiivne, leidlik ja maagiline * Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga. Topeltalbum Jaan Ranna muusikaga * ÜLE ILMA: 50 pärimuslikku pala viiulile

KALENDRISSE KIRJA: Mängimine ja mängulisus folklooris * Baltica eelpeod * Toropi-simman * Pärandtaimede seemnepäev * Richard ja Anna * Tallinna Rahvaülikooli õpitoad * Tartu Rahvaülikooli õpitoad * Folkloorinõukogu üldkoosolek

Anna üles pärimuse silmapaistvamad tegijad

Eesti Folkloorinõukogu ootab 1. aprilliks kandidaate mitmele auhinnale, et tuua esiplaanile isikuid ja kooslusi, kelle teadliku ja sihikindla tegutsemise tulemusena on pärimus olnud nähtav ning inspireerivalt edasi antud. 

Pärimus on põlvest põlve edasiantav traditsioon ning sel alal silmapaistvate isikute või sündmuste tunnustamine tundub esmapilgul minevat pärimuse olemusega vastuollu. „Pärimuskultuuri võib võrrelda keelega, see on üks meie identiteedi alus. Ühe keele püsimajäämiseks on hädavajalik, et jaguks selle keele kõnelejaid igapäevaelus, mitte pelgalt neid, kes kasutavad hääbuvat keelt selleks, et muuta oma tootereklaam omanäoliseks või illustreerida loomingut. Ka pärimuskultuur vajab, et keegi seda edasi kannaks oma lihtsas ja tavalises päevas. Seetõttu on äärmiselt oluline tunnustada ja tähele panna neid, kes oma loomuliku tegevusega inspireerivad teisigi seda tegema. Selliste inimeste teod ei lase hääbuda sellel, mis kujundab meist need, kes me oleme, ja mis meid omanäoliseks teeb,“ selgitab Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Lauri Õunapuu.  

Eesti Folkloorinõukogu jagab tunnustusi seitsmes kategoorias. 

Vaata lähemalt >>

Kuidas saab kandidaate esitada?  

Teotoe ja Päku auhinnale ning aasta tegijaiks saab kandidaate esitada 1. aprillini 2023 aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks. Kandidaatide hulgast teevad valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus ja Päku halduskogu. 

Auhinnafond 

• Teotoe auhinna saajale on Kultuurikapital näinud ette omapoolse 1000-eurose tunnustuspreemia.  
• Päku auhinna saajat toetab Eesti Rahvuskultuuri Fond summas 800 eurot ning Kultuurkapital eraldab omapoolse 200-eurose tunnustuspreemia. 
• Aasta tegija iga kategooria võitjale on Kultuurkapital näinud ette 300-eurose tunnustuspreemia. 

Ukrainlanna Nadiia: “Me saame õppida Eesti kogemusest, et laulmine võib olla võimas relv vaenlasega võitlemisel ja mitte ainult lahinguväljal.”

"Kirjutan seda 24. veebruaril. Üheksa aastat tagasi algas sõda. On raske mõelda ja uskuda, et eksisteeris veel teistsugune elu. 

Mu isa sõdis II maailmasõjas, kuid ta ei kandnud kunagi selle eest teenitud medaleid, sest sõda oli tema jaoks õudustäratav kogemus. Nii olen ka mina tema tütrena haaratud katastroofi kohutavusest. Ma ei oleks ealeski arvanud, et pean seda omal nahal kogema. Aga läks teisiti. Kui eelmisel aastal Venemaa uue pealetungi korraldas, võttis see minult kõik: mu kodu, mu töö, mu perekonna, mu sõbrad. Ma arvasin, et nüüd ongi see käes – nüüd ongi lõpp!"

Loe edasi >>

Pärimuse podcast Folksti:

Kristel Kivari “Looduslikud pühapaigad”

Kristel Kivari on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur. Oma doktorikraadi kaitses ta teemal "Nõiavits loomuliku ja üleloomuliku vahel: veesooned ja maakiirgus folkloristika uurimisainena." Pärimuse podcast Folksti eetris läheme üheskoos uitama ajaloolistesse looduslikesse pühapaikadese, mis hoiavad tallel pärimust, vana ja erilist elutunnetust ning võimalust rännata ajas.

Leiame vastused küsimustele: 

• Mida tähendab “püha”?

• Mis teeb ühe objekti või paiga pühaks?

• Kes ja mis põhjusel pühapaikades käisid?

• Kas pühapaigad olid ühtaegu pühad nii talurahvale kui saksale?

• Kas hiis tähistab tingimata metsa?

• Kuidas pühapaika ära tunda?

• Kuidas põhjendada tänapäeval pühapaikade tähtsust?

Eestis elav venezuelalanna Maria Lasprilla: „Võib mõelda, et käitume erinevalt, aga lõpuks oleme kõik sarnased oma hirmude, unistuste ja eesmärkidega.“

Eesti Vabariigi sünnipäeva paiku on ikka tavaks tõsta esile neid, kes teistele eeskujuks: käitumise, töötegemiste, omakasupüüdmatu tegevusega. Seda loomulikum on, et märkame ka neid kaasmaalasi, kes siin sündinud pole, kuid Eestit oma koduks peavad. Seejuures oma päritolu ja traditsioone alal hoides.

Kui Maria Lasprilla ligemale 15 aastat tagasi Eestisse elama tuli, olid nad koos oma toonase poiss-sõbra Luisiga (praeguse abikaasaga – toim) end saatkonnas registreerides esimesed venezuelased siinmail. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis venezuelalasi juba viis, kümme aastat hiljem on see number üheksakordistunud. Mis on see miski, mis teisest rahvusest inimesi meiekanti tõmbab, siin end hästi tundma paneb ja paikseks muudab?

Loe edasi >>

Baltica projektijuht Lisette Aro

Märtsist alustas Eesti Folkloorinõukogus tööd rahvusvahelise pärimuspeo Baltica projektijuht Lisete Aro. Tema kanda on kogu logistika ja koordineerimine, mis seotud Tallinnas Tornide väljakule kerkiva pärimusküla ja osalejate vastuvõtmisega, lisaks festivali rohelahendused ning muud jooksvad teemad. Aga alustame algusest – kes ta on ja kust ta tuleb?

Mis kandis su juured on ning kuidas see on sind elus kujundanud ja mõjutanud?
Kuigi olen sündinud Haapsalus, viivad mu juured peamiselt siiski Saaremaale, Hiiumaale ja Lääne-Virumaale. Üle-eelmisel aastal alustasin oma juurte uurimist ning suutsin minna pea 400 aastat ajas tagasi. Tunnen, et olen läbi ja lõhki lääne-eestlane. Kuna pärimusjuttude kohaselt on kõige vägevamad nõiad pärit just Saare- ja Muhumaalt, siis on ehk ka mu juured mind selles suunas veidi mõjutanud.

Loe edasi >>

Taluarhitektuuri säilitamise toetus 

Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimise toetamiseks on loodud taluarhitektuuri säilitamise toetus. Voorust toetuse saamiseks peab taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Hoone ei pea olema muinsuskaitse all. 2023. aasta taotlusvoor on avatud 10. märtsini 2023. 

Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades algupäraseid ehk piirkonnale, hoonetüübile ja ehitusperioodile iseloomulikke materjale. Toetust ei anta juba tehtud töödele. 

Loe lähemalt >>

Venezuela köök: arepa'd

On aga üks asi, mille saab iga Eestisse kolinu endaga ühes võtta ja mille kaudu oma hinge toita – need on traditsioonid, mida ka võõrsil elades edasi kanda. Venezuelalanna Maria Lasprilla jaoks on kõige käegakatsutavamaks osaks Venezuela kultuurist toit, misläbi ka Eestis elades oma pärimust alal hoida. „Kui mitte iga päev või isegi mitte iga nädal, siis proovin aeg-ajalt teha midagi, mida ma ihkan ja mis meenutab mulle mu lapsepõlve ja noorust Venezuelas. Kõige lihtsam ja populaarsem on valmistada arepa’sid, mis on sarnased leiva või saiaga. Neid tehakse eelküpsetatud maisijahust, mis imab hästi vett ja tänu millele saab tainast kergelt ringikujulisteks pallikesteks vormida ning pannil küpsetada. Arepa'sid süüakse sarnaselt pannkookidele, sest võid panna juurde nii magusaid kui soolaseid lisandeid, lõigata noa-kahvliga tükkideks või hammustada käte vahelt…“ kirjeldab Maria värvikalt, nii et igaühel hakkaks suu vett jooksma.

Vaja läheb:

200 g eelküpsetatud maisijahu

1,5 tassi vett

soola maitse järgi

õli küpsetamiseks

Täidiseks: võid, juustu, sinki, tomatit, avokaadot, rohelist salatit, moosi, marju, kohupiima või mida iganes hing ihkab!

Paastumaarjapäev

Et sa ei peaks käesoleval aastal ikka ja jälle endalt küsima, miks sind hullud haigused, õnnetused või pahandused saadavad, siis tasub alates paastumaarjapäevast kasvõi üks tangutera igal hommikul pintslisse pista! Mispärast, sa küsid? No eks ikka seetõttu, et kui näed kevadel esimest korda rändlinde, konna või hobusevarssa, aga oled söömata, siis nad kindlasti su ära petavad. Tark on see, kes õpib teiste vigadest – seega võta linnupetet: hauka enne väljaminekut kolm suutäit midagigi! 

Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus

Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib uue rahvaloenduse tulemustesse suhtuda. Näiteks jättis 16,6 miljonit inimest oma rahvuse ja emakeele märkimata. Arvatakse, et nende sekka kuuluvad just rahvused, kes rahvuslikel põhjustel ei tunne end turvaliselt. 12,1 miljonit inimest aga ei soovinud vastata küsimusele keelte valdamisest.  

Loe edasi >>

Eesti talutool on naiivne, leidlik ja maagiline 

Eesti Rahva Muuseumi uuel näitusel saab näha sajandite jagu eriskummalisi käsitööna valminud toole. "Need ei ole linnast ostetud vabrikutoolid, vaid oma küla meistrite looming," kinnitab kuraator Liisi Jääts. Kõige vanem ERMi kogus olev talutool pärineb legendi järgi suisa aastat 1760, kõige uuemad aga Teise maailmasõja päevilt. Kõige silmatorkavama konstruktsiooniga on aga Lääne-Eestist ja saartelt pärit istumisalused. Kihnu toole vaadates jääb mulje, et need üritaks istujat justkui embusse võtta. 

Loe edasi >>

Lükata-tõmmata, hargiga-roobiga. Topeltalbum Jaan Ranna muusikaga 

Jaan Rand oli Kirblast pärit suurepärane kandle, parmupilli ja lõõtsamängija ning armastatud pulmapillimees, kellel oli parmupill alati taskus varuks valmis. Kolm Jaan Ranna muusika austajat (Katariin Raska, Leanne Barbo ja Natali Ponetajev) on juba ammu soovinud nii Jaan Ranna originaalpalu kui ka nende endi tõlgendusi heliplaadile panna. Parmupillid, kandled ja eesti lõõts - selliste pillide kooslus ansamblis on kindlasti ennekuulmatu ja esmakordne. Hoogu saab anda 8. märtsini. 

Loe lähemalt >>

ÜLE ILMA: 50 pärimuslikku pala viiulile

Viiuliõpetaja Helin Pihlap on välja andmas oma esimest viiuliõpikut. Raamatust leiab lugusid nii Eestist kui mujalt maailmast ning need on valitud ja seatud õpilastele mõeldes. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele pakuvad palad võimalusi ka ansamblimängu, varieerimise ja kuulmise järgi mängimise õppimiseks. Hoogu saab anda 12. märtsini. 

Loe lähemalt >>

Folkloristid arutlevad mängu ja mängimise teemadel

2.-3. märtsil toimub Kuremaa lossis folkloristide 17. talvekonverents, mille teemaks on "Mängimine ja mängulisus folklooris". Konverentsil kõneldakse mänguasjadest, mängimisest ja mängudest mitme nurga alt: nii virtuaalses kui päris-maailmas, nii eesti, komi, baltisaksa, ainu kui Mesoameerika rahvaste traditsioonis.

Plenaarettekande teemal „Lapse mõistmine ühiskonnas ja mängu evolutsiooniline tähendus“ peab sotsioloog, Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar.

Vaata kava >>

Baltica eelpeod

Märtsis ja aprilliski toimuvad üle Eesti pärimuspeo Baltica eelpeod, kuhu on oodatud iga maakonna kohaliku pärimusega tegelejad (pillimehed, lauljad, tantsijad, jutuvestjad), et paikkondlikku pärimust tutvustava kavaga üles astuda ning pealtvaatajaid kaasa tõmmata. Igale sündmusele on loomulikult oodatud ka tavapublik.  

EELPEOD TOIMUVAD: 

• 4. märts kell 12 Pärnumaa esimene eelpidu (Raeküla Vanakooli Keskus)  
• 11. märts kell 12 Ida- ja Lääne-Virumaa eelpidu (Maidla Rahvamaja)  
• 19. märts Võrumaa eelpidu (Vastseliina Rahvamaja)  
• 25. märts Tartumaa eelpidu (Korporatsioon Rotalia, Tartu)  
• 1. aprill Viljandimaa eelpidu (Pilistvere Rahvamaja)  
• 6. aprill Järvamaa eelpidu (Albu mõis)  
• 15. aprill Hiiu- ja Saaremaa eelpidu (Valjala Rahvamaja, Saaremaa)  
• 15. aprill Pärnumaa teine eelpidu (Pärnu Nooruse Maja) 

Liikumisaasta hoiatus: Toropi-simman 

Toropi-simman on avalik tantsusündmus, mida Leigarid korraldavad igal aastal ansambli esimese kunstilise juhi, pärimus- ja rahvatantsu-uurija ning õpetaja Kristjan Toropi (1934–1994) sünniaastapäeva puhul selleks, et eheda pärimustantsu oskused kestaksid ja edeneksid. Pärimustantsu elujõudu toetavad nii tantsupidude traditsioon, lavaliste autoritantsude loomine kui ka endisaegsete talupojatantsude õppimine.  

Tänavune noortetantsupeo aasta ja ühtlasi liikumisaasta Toropi-simman toimub pühapäeval, 5. märtsil kell 14-16 Muraste kooli võimlas, kus esinevad Leigarite laste- ja noorterühmad ning pererühm ning noortest täiskasvanutest koosnev Leigarite Tartu rühm. Seejärel astub lavale Leigarite pillirühm ning tantsupõrandale on oodatud kõik – tantsime pärimustantse üksteise eeskujul ja abil, ilma formaalse õpetamiseta.  

Liikumisaasta hoiatus: pärimuslik tantsimine elava muusika saatel on kehasõbralik, emotsionaalne ja igaühele jõukohane liikumisviis, mis võib kergesti meeldima hakata!  

Uksed on lahkelt avatud kõigile. 

Loe lähemalt >>

Pärandtaimede seemnepäev

12. märtsil toimub Tuhalaane külamajas Viljandimaal pärandtaimede seemnepäev, kus tuleb juttu pärandtaimede hoidmisest, oma tarbeks seemnete kasvatamisest ja kuidas seda kõike üheskoos on hulga lihtsam teha. Oma teadmisi jagavad Anneli Banner Eesti Vabaõhumuuseumist ja Maadjas MTÜst, Külli Annamaa Maaelu Teadmuskeskuse Geenipangast, Triinu Guerrin Triinu permakultuuriaiast ja Tiia Morfin Vanaema Aiast. 

Kohapealne osalemine on välja müüdud, kuid võimalik on osaleda veel Zoomi vahendusel.

Pane end kirja >>

Richard Viidalepp teatrilaval 

30. ja 31. märtsil mängitakse Eesti Rahva Muuseumis lavastust “Richard ja Anna”, mis viib meid aastasse 1928, mil Rapla rongilt astus maha noor rahvaluuleuurija Richard Viidebaum (al 1935 Viidalepp). See Viidalepa päeviku ainetel näidendiks saanud lugu räägib pärimuse kogumise teekonnast, ent samal ajal armastusest, enese otsimisest ning sellestki, kuidas pidevalt muutuvas maailmas ikka vanu väärtusi hoida.  

Vaata lähemalt >>

Tallinna Rahvaülikool kutsub õpitubadesse

Kuidas uurida oma talu ajalugu? (Hanno Talving)

Milliseid andmebaase leidub arhiivides, muuseumites ja teistes avalikes asutustes ning kust on kõige tõenäolisem oma talu kohta infot leida? 4. aprillil toimuv õpituba pakub lahendusi oma talu ajaloo väljaselgitamiseks, tutvustab otsingusüsteeme ja -võimalusi ning annab praktilisi soovitusi, mida erinevates otsingukeskkondades tuleks silmas pidada. Tähelepanu pööratakse nii maale, hoonetele kui ka elanikele.  

Vaata lähemalt >>

Suviste rahvakalendri tähtpäevade ja pühade kombestik (Ene Lukka-Jegikjan)

Õpitoa keskmes on suviste rahvakalendri tähtpäevade ja pühade sügavama sisu ja tähenduse ning kombestiku tundmaõppimine ning praktiline kasutamine tänapäevases võtmes. Milliseid tegevusi, rituaale, laule valida ja kuidas neid ühiselt soovitud tähtpäeval praktiseerida?  

31. märts: Jüripäeva ehk põllunduspüha kombestik ja laulud 

28. aprill: Suvistepüha ja jaanipäeva kombestik ja laulud 

Vaata lähemalt >>

Tartu Rahvaülikool kutsub õpitubadesse

Kangakudumise ABC (kevadsemester 2023) 

Kangastelgedel kudumine on olnud eesti rahvale omane läbi aegade. Koolitusel tutvustatakse kangakudumise traditsioone ja kiritelgedel kangakudumise põhitõdesid. Koolitus on mõeldud käsitööhuvilisele, kes varem kangastelgede ega kangakudumisega kokku puutunud ei ole, kuid kel on soov ja unistus osata ise telgedel vaip ja miks mitte hiljem ka teisi kodutekstiile kududa. 

Loe lähemalt >>

Kohaajaloo uurimine algajatele  (11. aprill - 2. mai) 

Suguvõsa uurides tekib huvi põlvnemise vastu, kus esivanemad on elanud, või paikkonna vastu, kuhu on ise elama asutud. Talu, naabertalud, küla, kirik, kihelkond või vald - kõik on omavahel seotud ning uurides kujuneb tervikpilt. 

Loe lähemalt >>

Suguvõsauurimine algajatele (14. märts - 4. aprill) 

Koolitus annab ülevaate nimede panemise ajaloost ning traditsioonist Eestis, Rahvusarhiivi genealoogilistest materjalidest, mida pakub digiteeritud allikatekogu Saaga. Info otsimine erinevatest allikatest oma sugupuu andmete kogumiseks.

Loe lähemalt >>

Suguvõsauurimine edasijõudnutele (20. märts - 31. mai) 

Suguvõsauurimise individuaalõpe on mõeldud neile, kel on juba suguvõsauurimise algteadmised või kogemus. Vastavalt õppija soovile uuritakse konkreetselt tema suguvõsa, esivanemat või paika puudutavat. 

Loe lähemalt >>

Folkloorinõukogu üldkoosolek

Eesti Folkloorinõukogu üldkoosolek toimub pühapäeval, 26. märtsil kell 12 Tallinnas Vene tänav 6 (2. korrusel). 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.