• Vaata, loe: 10-keelse kandle repertuaarikogumik * Vigala neotud lõngadega rahvarõivaseelikud * Ukraina tikandite võlumaailm 
• Kalendrisse kirja: Hõimupäevad loob silla üle aegade * Mulgi nädala sündmused * Osale hiite kuvavõistlusel * Tallinna tantsuklubi avas hooaja

Tauli torupill 50 

Kõik, kes on puutunud kokku eesti rahvamuusikaga, teavad mõistagi torupilli. Kuulsat instrumenti oma kapriisidega, ent ka ainulaadse kõla ja väljanägemisega rahvapärast muusikariista, ilma milleta ei peetud keskaegses eesti külas ühtegi korralikku pulma ega pidu. 

Sellegipoolest juhtus 20. sajandi keskel nõnda, et vaatamata korduvatele taaselustamiskatsetele pidi meie vana külameeste peopill taanduma ning andma teed uuematele ja moodsatele muusikainstrumentidele. Tõenäoliselt olekski eesti torupill vaikselt hääbunud, kui poleks toimunud midagi märkimisväärset: 1972. aastal valmistas oma esimese torupilli Riidaja külas Valgamaal Torupillitalu pidav Ants Taul. Tänu Antsu meelekindlusele ja insenerinutikusele sai Tauli torupillist alguse eesti torupilli taassünd.  

Seda uut pilli tüüpi võiks tänaseks nimetada “Tauli torupilliks”, kuna Taulid, nii Ants kui ka tema poeg Andrus, on pilli poole sajandi jooksul kaunis palju täiendanud, lisanud täiendavaid sõrmeavasid, võtnud kasutusele uusi tuulekotimaterjale, vahetanud kapriissed roost pillikeeled süsinikkiu vastu, täiustanud pilli ehitust. Tänu sellele on Tauli torupill eesti rahvamuusika üheks asendamatuks instrumendiks. Raske on kujutada ette Eesti muusikat ilma maailmakuulsate ansambliteta nagu Metsatöll, Trad!Attack või Svjata Vatra, nende omanäolisus ning kuulsus seisab kahtlemata ka Tauli torupilli kasutamise taga. 

Sajad torupillid, mis Taulide pillitöökojast poole sajandi jooksul väljunud, on tuntud kogu maailmas. Selle juures teab iga mängija, et need pillid on eesti torupillid, sarnased, nagu just siin, Eesti külades, mängiti sadu aastaid tagasi. 

16. oktoobril tähistame 50 aasta möödumist eesti torupilli taassünnist Riidajal Torupillitalus. 

Torupillipäeva “Tauli torupill 50” korraldatakse sündmuse “Eesti torupilliaasta” raames, mida organiseerib Eesti Folkloorinõukogu juurde kuuluv torupilli töörühm. 

Pärimuse podcast Folksti:

Sulev Iva „Keelejuttu võro keelen” 

Selle suvel kogunes hulk pärimushuvilisi Võrumaale Kiidile, et rääkida üheskoos võru meelest, keelest ja paljust muust. “Päritud väärtuste ööpäeva” nime alla koondatud loengusarja saame kuulata nüüd ka pärimuse podcasti vahendusel. 

Võru keeleteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli lõunaeesti keele ja kultuuri lektor ning Võro Instituudi teadur Sulev Iva on edendanud võru keelt ja tänapäevast kirjaviisi, olnud üks eesti-võru sõnaraamatu autoritest ning võrukeelse aabitsa ja lugemiku autor, samuti üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid.  

• Kuidas on võru keel kujunenud ja milline on tema koht teiste keelte seas?
• Kuidas võru keelel tänasel päeval läheb?
• Mille poolest võru keel eesti keelest erineb?
• Mille järgi võru keele seda kuuldes või nähes kergesti ära tunneb? 

Millega osaleda Baltical? Tule kuula infopäeval! 

15. oktoobril kell 11.00-13.00 toimub rahvusvahelise pärimuspeo Baltica infopäev Zoomis. 

Baltica on Balti riikide suurim pärimuskultuuri alane ühispidu, mis viiakse läbi igal aastal järgemööda kolmes Balti riigis. 2023. aastal toimub Baltica 35. korda ja sedapuhku Eestis. Baltica koondab pärimuse süvatundjaid ja kandjaid ning loob võimalusi, et selliste inimeste hulk suureneb järjepidevalt. Need inimesed on eeskujuks oma veenva ja kindla tegevusega, ning nende olemasolu ja nägemine muudab pärimuse auväärseks kogu Eesti ühiskonnas. Baltica omapäraks on traditsiooni teadlik omandamine ning festivali toimumine maa eri piirkondades, võimaldades rahvusvahelist kultuurilist suhtlust. Festivali muudavad värvikamaks osalejad välisriikidest. 

• Jaanuarist märtsini 2023 toimuvad Baltica raames eelpeod üle Eesti, mille jooksul on osalejatel võimalik näidata oma pärimuskavasid ja tutvustada oma tegevust. Pärast igat eelpidu toimub infopäev ning valdkondlikud eksperdid annavad tagasisidet. Osalema on oodatud pillimehed, lauljad, jutuvestjad, tantsurühmad ja teised pärimuse harrastajad. 
• 2.-4. juunil 2023 leiab aset Baltica Tallinnas Tornide väljakul koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega. Lisaks toimuvad samas vahemikus ka maapäevad.  

Infopäeval kuuleb seekordse festivali tutvustust, lisaks annavad pärimuspeol osalemise kohta soovitusi eksperdid Janika Oras, Kristiina Siig, Helin Pihlap ja Anu Randmaa. Infopäevale on oodatud kõik huvilised! 

Kiitsharakate juhtumised Ameerikas

"Ei teagi, kuidas suhtuda, aga publikule meeldis see rahvaste ja teemade virvarr hästi – sõud sai, aga folkloorifestivalile kohane see polnud. Südame tegi hoopis soojaks see, kui enne viimast kontserti Rumeenia esindaja meid ekstra tänamas käis, et meie ikka oma folkloori ja traditsioone edasi kanname ja igasugu lustmängudega kaasa ei ole läinud! Soov end atraktiivsemana näidata tundub loomulik ja seda oli märgata ka Indoneesia bambuspillide koori puhul, kes nüüd teisel festivalil kaasaegset heliloomingut hoopis esitas. “Tähtede sõja” tunnuslugu lõi muidugi laineid. Isegi indiaanlased olid viimaseks etenduseks oma rõngad pimeduses helendama pannud. Aga mis seal ikka – Ameerika ongi tuhandete võimaluste maa!"

Loe lähemalt >>

Korea vürtsikas porgandisalat 

Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimus Vormsi saarel pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus, mille käigus sai tutvuda Eestis elavate erinevate rahvuste pärimusega. Mitmete töötubade seas õpetas aastakümneid Eestis elanud ja siin ka oma restoranides kokana töötanud korealanna Arina Han valmistama porgandisalatit. Võib mõelda, et mida erilist on ühes seesuguses juurviljasalatis, aga Korea versioon pole teps mitte see, mida eestlased ette kujutavad. Arina on õppinud valmistama vürtsikat salatit oma ema ja vanaema käest, kuid ta näeb, et niisama hinnatud on see ka mõnes Kesk-Aasia riigis. Korea porgandisalat sobib hästi eraldi söögina, aga ka prae lisandina. Avaldame saladuse, mis Korea porgandisalati eriliseks teeb! 

Astrid Nõlvak: “Muusika mõjutab meid juba sünnist saati, samuti on hea mõju sellel, kui lapsega tegeletakse, temaga kontaktis ollakse.” 

"Muusika mõjutab meid juba sünnist saati ja samuti on hea mõju sellel, kui lapsega tegeletakse, temaga kontaktis ollakse – ta harjub juba varakult ka teiste inimestega, kaotamata turvatunnet, sest tema ema või isa on temaga. Beebide puhul on edusamme kõige rohkem tõesti näha läbi vanemate, sest kui nemad omandavad materjali, millega tunnis tegeleme, ja tegelevad sellega kodus edasi, siis see juba ongi töövõit."

Loe lähemalt >>

Kellest saab järgmine Vabariigi Pillimees?

Eesti Pärimusmuusika Keskus kuulutab välja järjekorras kolmanda Vabariigi Pillimehe konkursi, mille käigus valib publik tõelise, eheda Vabariigi pillimängija. Konkursil on hea pillimängija tunnuseks pillimänguoskus, mõnikord saab aga määravamaks erakordne traditsioonide tundmine, võime mängida tantsuks või karisma ja ladus jutt. 

Iga kahe aasta tagant toimuva soolopillimeeste konkursi laiem eesmärk on pärimusmuusika populariseerimine ja pillimänguoskuse edendamine. Sama tähtsa osa moodustab kontsertõhtul pillimeeste omavaheline taaskohtumine ja üksteisele kaasaelamine. Konkursil võib osaleda kõikide pillidega ning kõik Eesti pillimängijad on oodatud osalema.  

Konkursile registreerumine kestab kuni 30. oktoobrini. 25. novembril kell 11 algaval kontsert-võistlusel valib žürii edasipääsejad ning finaalkontserdile saab kaasa elada juba kell 19. 

Osalemise tingimused

• Vanust vähemalt 16 aastat.  
• Laval tuleb üksinda esitada üheksaminutiline eesti pärimusmuusikast koosnev kava. 
• Osaleja võib kasutada mitut pilli. 
• Lubatud on ka omalooming, mis on loodud eesti traditsioonilises stiilis ning arvestab traditsioonilist esteetikat ja esitusviisi. 

Auhinnad: 

• Vabariigi Pillimehe hõbemärk;
• Eesti Kultuurkapitali stipendium 1500 €;
• Soolokontsert XXX Viljandi pärimusmuusika festivalil;
• Üle-eestiline kontserttuur 2024. aasta sügisel.

Talharpa mängimise traditsioon Vormsil 

"Talharpa mängimine annab võimaluse lähemalt tundma õppida saare pärimuslikku kultuuri ja kohalikku muusikalist emakeelt. Pillimängimine arendab iseennast ja aitab üles leida enda varjatud andeid. Noori motiveerivad ühised kokkusaamised, ja mis saab veel parem olla kui koos veedetud aja jooksul väljendada end läbi loomingulise tegevuse."

Loe lähemalt >>

Ullo Toomi stipendiumi pälvis Sille Kapper-Tiisler 

1987. aastast antakse välja Ullo Toomi stipendiumit, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mis pälvitakse Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.  

Tänavu pälvis tunnustuse erakordse ja tähelepanuväärse tegevuse eest eesti rahvatantsu ja pärimustantsu väärtustamisel tantsupedagoogi, koolitaja, lavastaja, uurija ning publikatsioonide avaldajana Sille Kapper-Tiisler.  

Sille on erialalt koreograaf-lavastaja, filosoofiadoktor, tantsuanalüütik ja -uurija, avaldanud pärimus- ja rahvatantsuteemalisi teaduskirjutusi Eestis ja välismaal. Ta töötab Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis teadurina. Alates 1990. aastast on ta olnud Rahvakunstiseltsi Leigarid kunstilise juhi assistent ja 2014. aastast kunstiline juht ning pikaaegne ja väsimatu Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige. 

Auhinna andnud halduskogu sõnul on Sille teinud Eesti tantsumaastikul märkimisväärset tööd: osalenud tantsupidude lavastusmeeskondades, olnud üks populaarsemaid rahvatantsumentoreid ning koolitanud paljusid praegusi ja tulevasi tantsuõpetajaid. “Sille toimetuste ja tegude nimekiri rahvatantsuvaldkonnas on viimastel aastatel olnud märkimisväärne – ei ole vist ühtegi töörühma ega komisjoni, mida Sille ei juhiks või kus ta lihtliikmena ei osaleks. Lisaks on ta abiks koolituste sisu mõtestamisel ja koostamisel mitme organisatsiooni juures.” 

Etnokulbisadu

7. oktoobril Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud Lõikuspeol jagati juba 13. korda etnokulpe. Etnokulp 2022 auhinnagalal maitsti lausa kahe viimase aasta jooksul väljasõelutud rikkaliku muusikasaagi parimaid palu. Žürii töö polnud sugugi lihtne - esmase sõela läbis 45 albumit ja 38 singlit. Teises voorus ehk rahvahääletusel osales parimatest parima valimisel pea 3100 inimest. Ühtekokku jagati välja 9 kulpi.  

Kaks etnokulpi pisteti ka Eesti Folkloorinõukogu liikmete pihku: 

• Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp Ingrid Rüütlile – inimesele, kes on olnud kogu elu pärimusmuusikale pühendunud. Ingrid on käinud mikrofon käes läbi sadu Eesti külasid, kogunud laule ja lugusid, neid uurinud ja talletanud. Ta on musikoloogia rajaja, folklorist, folkloorivaldkonna uurimise eestvedaja ja eestkõneleja, pärimusmuusikute inspiratisooniallikas;
• Lüü-Türri album osutus parima eheda pärimusmuusika laureaadiks – laulev sõpruskond, tõeliselt arhailise, ausa, eheda ja autentse pärimusmuusika esitaja.  

Etnokulp 2022 laureaadid on: 

Parim uusfolk artist: Puuluup 
Parim sooloartist: Mari Kalkun 
Parim ansambel: Puuluup 
Parim album: Puuluup „Viimane suusataja” 
Parim ehe pärimusmuusika: Lüü-Türr, albumiga „Tule minu ildaja istumaie“ 
Parim uus tulija: Leik, albumiga „Las mind kasva“ – siidised hääled ja meelipaitav meloodia, kvaliteetne, kaunis ning meeldejääv 
Parim lugu: Puuluup „Paala järve Vaala baar“ 
R2 erikulp: Oopus „Folk on Acid“ 
Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp: Ingrid Rüütel 

Kolletamispäeval läheb kõik kollaseks

Ilmunud on „10-keelse kandle repertuaarikogumik“

Autori Kadri Lepassoni sõnul ajendas teda raamatut koostama asjaolu, et üha enam on mängijate seas populaarsust kogunud 10-keelsed kandled, mille õppimiseks puudub meie oma pillilugudega eestikeelne noodi- ja õppematerjal. Eesti väikekandlemängu traditsioonis on olnud pikk katkestus ning algupärast arhiivimaterjali helisalvestistena napib. Sestap on tänapäeval üsna tavaline, et väikekanneldel mängitakse valdavalt teistelt pillidelt laenatud lugusid ja püütakse neid oma pillile kohandada – igaüks nii, nagu oskab. Kogumik on mõeldud edasijõudnud kandlemängijatele, kes juba valdavad 10-keelse kandle põhilisi mänguvõtteid segatehnikas mängimiseks. Tegemist pole õpikuga, vaid pigem repertuaarikogumikuga, mis on mõeldud õppe- ja abimaterjaliks muusikakoolide õpetajatele ning entusiastlikele pillimängijatele, kes soovivad süveneda kandlemängu võimalustesse ja laiendada oma repertuaari. 

Raamatu põhifookus on pilli ümberhäälestamisel, et saaks mängida eri ulatusega lugusid. Kogumiku esimeses osas on juttu 10-keelse kandle erinevatest häälestustest ning esitatud on häälestustabelid ja selgitused, millist häälestust millal kasutada. Lisaks leiab raamatust põhjalikud akordide sõrmestustabelid eri häälestustes mängimiseks. Raamatu põhiosa moodustab mahukas repertuaarikogu, milles on lugusid kõigis siin käsitletud häälestustes mängimiseks.  

Vigala neotud lõngadega rahvarõivaseelikud 

4.-24. oktoobrini on avatud Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (Pikk tn 22, Tallinn) Vigala neotud lõngadega rahvarõivaseelikute näitus.  

2022. aastal sai Vigala naiste eestvedamisel alguse projekt, millega sooviti taaselustada neotud lõngadega rahvarõivaseelikute valmistamine Vigala kihelkonnas. Näitusel on väljas selle projekti jooksul läbitud tee ja tulemused – nelja tubli naise poolt ajalooliste seelikute eeskujul valminud uued neotud lõngadega Vigala rahvarõivaseelikud! 

Vigala neotud lõngadega seelikud valmistasid Anneli Ülemaante, Liina Veskimägi-Iliste, Anne Ummalas ja Edith Alasi. Lõngade sidumist ja värvimist juhendas Liis Luhamaa, kanga rakendamist ja kudumist Maret Lehis ning seelikute õmblemist Anu Randmaa. Uute seelikute tegemise aluseks olid ajaloolised Vigala rahvarõivaseelikud Eesti Rahva Muuseumi ja Pärnu Muuseumi kogudest. 

Lahtiolekuajad: E-L kell 10-18 ning P kell 10-17.  

Ukraina tikandite võlumaailm

31. oktoobrini saab imetleda Tallinna Rahvaülikooli Vanalinna majas (Vene tn 6) rahvarõivaste ja kodutekstiilide näitust „Ukraina tikandite võlumaailm“. Esemed on pärit  Kohtla-Järvel asuva Ukraina kultuurimuuseumi asutaja Tetjana Ivuškina ja folklooriansambli Žurba kogudest.  

Lahtiolekuajad E-R kell 10-18. 

Hõimupäevad 2022 loob silla üle aegade 

Soome-ugri sündmustesari Hõimupäevad 2022 kannab sel aastal teemapealkirja “Sild üle aegade”. Seekordsed suurkontserdid teeb eriliseks aeg, milles nüüd elame. Nii kannab lavastaja Anne Türnpu tervikuks seatud pärimuskontsert pealkirja “Kiri kodukanti”. “Hõimupäevadel on alati kokku saanud eri maades elavad soome-ugri rahvad. Praegusel ajal, kui ühel ja teisel pool piiri elatakse erinevates maailmades ja päriselt  kohtumine on võimatu, hoiame taas suhteid pigem kirja teel. Meiegi kirjutame oma kontserdiga kirja, nii nagu karupeiedel kirjutatakse kiri taevajumal Num Torumile. Me kirjutame kaugel elavatele sõpradele-sugulastele ja räägime pisikestest asjadest, mis meid kõigest hoolimata siin- ja sealpool ühendavad ja seovad,” räägib Türnpu. 

Peakontserdid toimuvad Tallinnas (15.10)  ja Tartus (16.10). Näha ja kuulda saab: 

• Eestis tegutsevaid mari, udmurdi, ersa, mokša, komi, vadja, ingerisoome folklooriansambleid ja soliste; 
• kaugemalt külas olevat liivi ansamblit Kāndla, ungari ansamblit Korinda ja soome runolaulikut Maari Kallbergi; 
• Eesti Folkloorinõukogu vahendusel Tallinnas esinevat tantsuansamblit Leesikad ja Tartus esinevat Haanja Laulu ja Mängu Seltsi.  

Tallinnas ja Tartus musitseerib ka Ume-saami lauljatar Katarina Barruk lauljatar koos kitarrist Arnljot Nordvikiga. Katarina kõneleb ja laulab oma isakodus õpitud Ume saami keeles. Seda UNESCO kriitiliselt ohustatud keelte nimekirja kantud keelt kõnelevad veel vaid loetud inimesed.  

Lisaks kontserdile on traditsiooniliselt kavas konverents, tantsuklubi, kammerkontsert, aga ka mälestusõhtu ja rändnäitused. Erinevaid pärimuskontserte korraldatakse ka Pärnus, Rakveres, Narvas ja Obinitsas. Temaatilisi õhtuid jagub üle Eesti. Täpsema ülevaate saab Fenno-Ugria kodulehelt. 

Kel lusti ja huvi, saab hõimupäevale pühendatud programmis ka ise kaasa lüüa! Nii kutsutakse üles kultuurikeskuseid, rahvamajasid, koole, eriala- ja loovühendusi ning kultuurikorraldajaid muutma pimedat sügiskuud oktoobrit mõne põneva kultuurisündmusega värvikamaks ning seeläbi väljendama toetust ka meie sugulasrahvastele. 

Milles uba? 

Fenno-Ugria kauaaegne juhatuse esimees Mart Meri on öelnud: “Võib-olla on hõimupäevade sõnum arusaamises, et meil on üksteiselt paljugi õppida. Õppida, kuidas tagada oma kultuuriline järjepidevus. Õppida teistest kultuuridest laenama nii, et see muudaks meid endid rikkamaks ja mitte vaesemaks. Õppida, kuidas ellu kutsuda rahvuslikke asutusi, kuidas arendada emakeelset haridussüsteemi. Õppida üksteise kogemustele toetudes.”

Mulgi nädalal selgitatakse välja Eestimaa parim mulgipuder 

10.-16. oktoobrini toimub Mulgi nädal, mis toob endaga kaasa mitmesuguseid mulgi pärimuskultuuriga seotud ettevõtmisi kogu Mulgimaal.  

• Linapäeval (10.10) toimuvad teemakohased praktiliste näpunäidetega ettekanded, saab teada, millised olid kombed ja tavad seoses linatöödega ning näha saab linateemalist väljapanekut.   
• Mulgi toidu päeval (11.10) toimub kuues Lõuna-Eesti toidukonverents, mille teema on seekord mulgikeelne: "Lõune-Eesti mokka müüdä kultuuriperändus". Juttu tuleb Eesti toidupärandist, selle säilitamisest ja populariseerimisest, edasi arendamisest, kasutamisest ettevõtluses. Lisaks toimub IV Mulgi Söögi Vestival, kus selgitatakse välja Eestimaa parim mulgipuder – kõik soovijad on oodatud osalema!  
• Mulgimaa lipu päeval (12.10) heisatakse lipud üle Mulgimaa ka kõigi kodude ja asutuste juures. Samuti toimub mulgi keele tund. 
• Mulgi rõivaste kandmise päeval (13.10) kutsub Mulgi Kultuuri Instituut üles kõiki inimesi kandma tööl, koolis ja mujal mulgi rahvariideid või muid mulgipäraseid rõivaid ning postitama sellest pilte sotsiaalmeediasse. 
• Mulgi keele ja kirjanduse päeval (14.10) tutvustatakse mulgi uudiskirjandust, saab vaadata mulgikeelseid multifilme ja süüa Mulgi korpi.
• Mulgi muusika päeval (15.10) toimub uute mulgikeelsete laulude konkursi lõpukontsert. 
• Torupillipäeval (16.10) tähistatakse Mulgimaal Riidajal Torupillitalus 50 aasta möödumist Tauli torupilli ehk eesti torupilli sünnist.  

Hiite kuvavõistluse lõpuni on jäänud loetud päevad

15. oktoobrini saab osaleda Hiite kuvavõistlusel, kuhu oodatakse fotosid ja lühivideoid ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot, Soome auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks läheb jagamisele hulk piirkondlikke ja temaatilisi eriauhindu. 

Eestis on hinnanguliselt 5000 põlist pühapaika, mille seas on suuremaid hiisi, ristimetsi, pühasid järvi ja jõgesid ning ka üksikuid pühi puid, kive, koopaid ja allikaid. Ligi 1400 põlist pühapaika on kantud Hiite Maja looduslike pühapaikade kaardile. 

Tallinna tantsuklubi avas hooaja  

Hopneri Majas (Vanaturu kael 3) tegutsev Tallinna tantsuklubi on selle hooaja esimesed tantsupoognad keskaegsel kivipõrandal juba teinud. Tantsuklubi on koht, kus tantsida või tantse õppida, rahvamuusikat kuulata või ise tantsuks mängida. Takistuseks pole varasema tantsukogemuse ega paarilise puudumine, vanus ega muud põhjused.  

Tantsuklubis saab tantsida elava muusika järgi 19-20. sajandi külapidude tantse meilt ja mujalt. Soovituslik on pidada silm peal neil, kes hästi tantsivad, ja neilt õppida. Võta kaasa joogitops, soovi korral pill, mida kaasa mängida, ja sõber või leia tantsupartner kohapeal.  

Millal tantsuklubisse pääseb? 

• 13. oktoobril kell 19 toimub hõimutantsuklubi ungari ansambliga Korinda, udmurdi tantsudega Pavel Kuterginilt ja sõpradelt ning liivi tantsudega Laura Šmidebergalt ning tema lastelt Katrīlt ja Annelt. 
• 19. oktoobril kell 19 , eestvedajad Leanne Barbo ja Jaan Sarv. 
• 16. novembril kell 19, eestvedajad Leanne Barbo ja Jaan Sarv. 
• 14. detsembril kell 19, eestvedajad Leanne Barbo ja Jaan Sarv. 

Sissepääs 5 / 7 eurot.

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.