Kõik, kes on puutunud kokku eesti rahvamuusikaga, teavad mõistagi torupilli. Kuulsat instrumenti oma kapriisidega, ent ka ainulaadse kõla ja väljanägemisega rahvapärast muusikariista, ilma milleta ei peetud keskaegses eesti külas ühtegi korralikku pulma ega pidu.
Sellegipoolest juhtus 20. sajandi keskel nõnda, et vaatamata korduvatele taaselustamiskatsetele pidi meie vana külameeste peopill taanduma ning andma teed uuematele ja moodsatele muusikainstrumentidele. Tõenäoliselt olekski eesti torupill vaikselt hääbunud, kui poleks toimunud midagi märkimisväärset: 1972. aastal valmistas oma esimese torupilli Riidaja külas Valgamaal Torupillitalu pidav Ants Taul. Tänu Antsu meelekindlusele ja insenerinutikusele sai Tauli torupillist alguse eesti torupilli taassünd.
Seda uut pilli tüüpi võiks tänaseks nimetada “Tauli torupilliks”, kuna Taulid, nii Ants kui ka tema poeg Andrus, on pilli poole sajandi jooksul kaunis palju täiendanud, lisanud täiendavaid sõrmeavasid, võtnud kasutusele uusi tuulekotimaterjale, vahetanud kapriissed roost pillikeeled süsinikkiu vastu, täiustanud pilli ehitust. Tänu sellele on Tauli torupill eesti rahvamuusika üheks asendamatuks instrumendiks. Raske on kujutada ette Eesti muusikat ilma maailmakuulsate ansambliteta nagu Metsatöll, Trad!Attack või Svjata Vatra, nende omanäolisus ning kuulsus seisab kahtlemata ka Tauli torupilli kasutamise taga.
Sajad torupillid, mis Taulide pillitöökojast poole sajandi jooksul väljunud, on tuntud kogu maailmas. Selle juures teab iga mängija, et need pillid on eesti torupillid, sarnased, nagu just siin, Eesti külades, mängiti sadu aastaid tagasi.
16. oktoobril tähistame 50 aasta möödumist eesti torupilli taassünnist Riidajal Torupillitalus.
|