• Ümarlaud: vähemusrahvuste sissekanded Eesti vaimse pärandi nimistusse
• Ingerisoome köök: maitokaali 
• Eesti Rahvapärimuse Kool 16 – ulatades lastele ja noortele pärimuse võtit
• 35 aastat Tartu Ingerisoomlaste Seltsi
• RAHVAKALENDER: mardipäev | kadripäev

• KUULA, VAATA, LOE: Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus | Tõnno Jonuks: uskumus, et pärast surma elab hing edasi, on religioonideülene | Hakkame santima! uudiskiri | Looduslike pühapaikade kaardirakendus I Liivimaa talurahva abielueelsed suhted I Seminar "Baltisaksa ihu ja hing"

• KALENDRISSE KIRJA

Eve Burmeister Wäega Wärgist:

meil om töö sula, lätt nigu massinaga 

Mis asi on Wäega Wärk ja kuidas on see Sinuga seotud? 

Wäega Wärk on minu ja hääde wäegawärklaste laps. Oleme tema sünni juures olnud, teda loonud, kujundanud, juuri kastnud ja latvu paitanud. Ka nimi sai pandud üksmeeles ja armastuses. Lõime talle kodu Märjamaa südames. 

Kas ettevõtmise ellukutsumine ja käigus hoidmine on läinud alati nagu lepase reega?  

Märjamaa keeli võiks öelda, et meil om töö sula, lätt nigu massinaga. Küsimus on äärmiselt intrigeeriv, sest algselt tähendanud väljend “nagu lepase reega” halvasti edenemist, tänaseks aga jõudsasti ja läheb hästi. Nii ongi. Kord asjad edenevad, siis aga vaja jälle rohkem pingutada nii püksirihma kui ka tööposti otsas.   

Loe edasi >>

• Mis on olnud suurimad väljakutsed ja suurimad head üllatused? 
• Mis on tehtud ja mis veel unistuse tasandil? 

Pärimuse podcast Folksti:

Ülo Valk "Oma ja võõras"

Tänapäeva maailmas, kus vend tapleb vennaga ja headusele tundub jäävat üha vähem ruumi, tekivad paratamatult pooled – meie ja nemad, omad ja võõrad.

Kas tegu on tänapäevase arusaamaga maailmast või jagasid juba meie esivanemad inimesi omadeks ja võõrasteks? Milliste rahvustega puutus talurahvas kokku ja mida oli neile ette heita? Kas ja kui kiiresti on lootust saada eestlastele omaks?

Pärimuse podcasti külaliseks on Tartu Ülikooli folklorist Ülo Valk.

Iga sant loeb!

Juba kuuendat aastat loendame üles Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid. Kui räägime, et sanditamiskombestik on meil endiselt elus, annab säärane rahvaloendus kinnitust ka numbriliselt. Ühest küljest ärgitab see teemeäralikul moel sanditama, kuid laiemas plaanis saab aimu, kui elujõuline komme tegelikult on. 

Selle aasta rahvaloendusel saab end kirja panna 9. - 30. novembrini. 

 Kas teadsid? 

• Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena. 
• Enim marte (2939) loendati kokku 2020. aastal. 
• Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal. 
• Kõige rohkem sante kokku (4261) pani end kirja 2022. aastal. 
• Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal. 
• Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal. 
• Santijatest 78% on lapsed ja 22% täiskasvanud. 

Kiil suust vällä!

6.-12. novembril tähistame võru keele nädalat, mis pakub ohtralt keelekümblust igal tasemel võru keele kõnelejale, aga ka lihtsalt huvilisele. 

Keelenädala raames saab jututunnis või keelekohvikus kasulikult aega veeta, panna oma mälu proovile mälumängus, osaleda keeletunnis või mängida bingot. Võru keele nädalat ei kammitse ei maakonna ega kihelkonna piir - Tartus Eesti Rahva Muuseumis oodatakse külastajaid võrukeelsele giidituurile, Tallinnas aga linnaekskursioonile. Kes kodust kuidagi välja tulla ei taha, saab võru keele nädalat tähistada ERR Jupiteri vahendusel.

Vaata võrukeelseid saateid Jupiterist >>

Vaata ürituste täpset ajakava >>

Pärimuse podcast Folksti:

Marju Kõivupuu “Surmakultuur ja Kagu-Eesti ristimetsad 21. sajandil” 

Võru keele nädalal ja hingedeajal on paslik kõneleda igavikulistel teemadel ja just võru keeles. Igavikuga puutume kokku varem või hiljem, sest elu see on ajalik ning meie mälu ja tänane maailm tugineb paljuski varem elanud inimeste mõtetele, sõnadele ja tegudele. Matusekombed on osa inimkultuurist, osa kultuurpärandist nagu näiteks Kagu-Eesti ristipuud. Kuid need on ka kalmistupäevad, oskus pidada peiesid, lahkunut mälestada, leinajatele kaastunnet avaldada, kalmistul käituda.  

Saade on salvestatud avalikul loengul Eesti Folkloorinõukogu ürituse „Päritud väärtuste ööpäev“ raames. 

Uudishimupäev kutsub kokku Läänemaa pärimushuvilised

Ants Laikmaa muuseum kutsub kõiki Läänemaa pärimushuvilisi Kadarpiku külla reedel, 17. novembril kell 12. Täpselt mardipäeva ja kadripäeva vahel on uudishimu päev, mil korraldame Läänemaa traditsioonide hoidjate kohtumise. Kui sinu südame paneb kiiremini põksuma rahvamuusika, käsitöö, vanade kommete elus hoidmine, rahvatants, traditsiooniline toiduvalmistamine või ravimtaimede kogumine, siis oledki pärimuse huviline ja kohtumisele oodatud.

Mis ees ootab?

• Saame tuttavaks, tutvustame oma tegevust ja tulevikuplaane. 
• Jagame kohtumisel oma ootusi ja lootusi Läänemaa kultuuripärandi osas. 
• Kohtumisest võiks sündida pärandihoidjate võrgustik.
• Kutsume kaasa mõtlema, kuidas üksi ja üheskoos Läänemaa kohalikku pärandit veelgi esile tõsta ja kuidas Folkloorinõukogu meie tegevustes toeks saab olla. 
• Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt kolmapäevaks, 15. novembriks aadressil karin.magi@salm.ee.

Tänavune Tartu folk ühendab

kaks varasemat festivalivormi

17.-19. novembril toimub Tartus taas pärimusfestival Tartu folk! Festivali algus jääb aastasse 2016, kui Folklooriklubi Maatasa kutsus ellu Tartu Noorte Folkloorifestivali.  Festivali peamine eesmärk oli pakkuda omavahelist suhtlust ning esinemisväljundit folkloorirühmadele Balti- ja Põhjamaadest. 2020. aasta koroonapiirangute ajal sai noortepidu ümber korraldatud rahvusvaheliseks veebisaateks Tartu Folk-Off, kus osalejad esitasid teineteisele väljakutseid. Riikide- ja rahvustevaheline folgilahing pakkus pinget nii osalejaile kui publikule ja saadet vaadati üle maailma. Samas ei asendanud virtuaalne kohtumine otsesuhtlust, millest tundsid puudust nii osalejaid kui ka korraldajad.  

Tänavu toimuv festival ühendab mõlemad – toimub meeleolukas elav pidu, kuid kohtume ka veebisaate stuudios, kust kanname üle festivali lõppkontserdi. Külalisesinejateks on 2022. aasta veebisaate parimad koosseisud: folkloorirühmad Lätist, Leedust ja Ukrainast, Eestit esindavad Kihnu pillilapsed. 

Loe edasi >>

Ümarlaud: vähemusrahvuste sissekanded

Eesti vaimse pärandi nimistusse

Eestis elab 210 erinevat vähemusrahvust, kuid Eesti vaimse pärandi nimistusse on kantud vaid kaks elavat traditsiooni: ukraina lihavõttemunade (põsanka) kaunistamine ning Vormsi olavipäev.

• Oled sa mõelnud, miks nimistus sinu rahvakombeid kirjas pole?  
• Kas ka sinu siinsel kogukonnal on midagi, mis vajaks esile tõstmist, tähelepanu ja järjepidevat tegelemist?  
• On see esivanematelt pärit retsept, mille järgi juba põlvkondade viisi olete näiteks soolast pirukat valmistanud, vanaema õpetuse järgi käpikute kudumine, suvistepühal kase tuppa toomine või midagi muud? 
• Kas oled mõelnud, et sinu argipäev on osa vaimsest pärandist, millel on 50 aasta pärast kullaväärtus? 

Kui nii, siis ootame sind vähemusrahvuste ümarlauda, et saada teada, kuidas põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid hoida ning vahendada. Innustame algatama oma kogukonnas vaimse pärandi ja selle hoidmisega seotud arutelu ja ettevõtmisi ning tutvustama oma rahvuskogukonna vaimset pärandit Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Heade näidetena vaatleme erinevate kogukondade kogemuslugusid. 

Millal?  6. detsember kell 10.00 – 15.30  
Kus? Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna Maja (Telliskivi 56, Tallinn) 

Registreerumine kuni 30. novembrini: info@folkloorinoukogu.ee 

Vähemusrahvuste ümarlauas otsime vastuseid küsimustele: 

• Milline on minu kogukonna vaimne pärand? 
• Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus ja tähendus minu kogukonna jaoks? 
• Kuidas aitab minu rahvuskogukonna vaimse pärandi hoidmisele kaasa Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu? 

Ingerisoome köök: maitokaali 

Selle aasta kevadel osalesid ingerisoomlased Eesti Folkloorinõukogu pärimus-inkubaatoris, kus õppisid, kuidas oma kultuuri ja paikkonna eripärasid tutvustada ning edasi õpetada. Nüüd on hea meel näidata ühte käidud tee tulemust: mis on ingerisoomlaste maitokaali ja mis selle pealtnäha lihtsa toidu eriliseks teeb? Aili Tervonen räägib oma pere Eestisse sattumise loo ning avab vaarema Ewa retseptisahtli.  

Maitokaali retsept 

Vaja läheb: 

300g värsket peakapsast 

70g porgandit 

15g võid 

0,5 l piima 

maitsestamiseks soola, tilli 

Valmista suppi nii: 

• Pese ja koori porgandid. Tükelda kapsas laastudeks ja porgand kuubikuteks.  
• Pane köögiviljad potti ning vala juurde niipalju vett, et köögiviljad napilt kaetud oleks. Lisa sool ja või, keeda pehmeks.  
• Kalla potti piim. Kuumuta pidevalt segades tasasel tulel keemiseni.  
• Serveeri hakitud tilliga. 

Eesti Rahvapärimuse Kool 16 –

ulatades lastele ja noortele pärimuse võtit 

Eesti Rahvapärimuse Kooli lugu sai alguse 16 aastat tagasi. Pikk teekond aastatel 2008-2023 on kinnitanud üha, kui olulised on meile – väikestele ja suurtele – meie lood, kombed, laulud, mängud, missugune potentsiaal on pärimuslikus kapitalis meie kestmise ja olemise viisile, arusaamisele, kes me oleme ja kust me tuleme. 

Iga lugu ja ettevõtmine on kasvanud ja täienenud, muutudes seda tummisemaks, mida rohkem on kogutud rahvaluulematerjali, saadud kogemusi erinevatelt sihtrühmadelt ja erinevatest piirkondadest, omandatud paikkondlikku pärimust, jagatud erinevaid žanre. Seesugune avatud ja loov koostöö erinevate inimestega üle Eesti on tekitanud palju põnevaid väljundeid ja ahhaa! efekti.  

Loe edasi >>

Tiina Konsen: 35 aastat

Tartu Ingerisoomlaste Seltsi 

Ingerlastel on rõõmsates värvides lipp. Kollane – need on Ingerimaa viljakandvad põllud; sinine – see on veteväli, mis Narva jõe, Soome lahe ja Laadoga järvena ümbritseb Ingerimaad; punane – see on hommikupäike, mis igal hommikul äratab rõõmsa ja tööka Ingerimaa rahva. 

30. septembril kostus Tartu Ingeri Majast soomepärast muusikat ja tantsuviise – Tartu Ingerisoomlaste Selts tähistas 35. tegevusaastat. Rõõmuga võtsin vastu peokutse. Oli hea meel kohata seltsi asutajaid: Albert Saunaneni, Anatoli Schultzi, Erna Tartot, Maria Abramovat, Toivo Kabaneni jt, kellega olin tutvunud seltsi esimesel tegevusaastal. Kirjutasin tollal Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõputööna uurimuse Eesti Wabariigi ajal toiminud kultuurautonoomiast ja sõjaeelsest seltsielust võrrelduna 1980. aastate rahvusseltside tekke ja arengutega. Tartus elavad ingerisoomlased, põneva identiteediga rahvusrühm, sai minu üheks väljavalituks. Seega on ingerisoomlastel tähtis koht minu akadeemilises elus, jälgin südamesoojusega nende argiseid ja piduseid tegevusi.  

Kultuurikorraldaja kvalifikatsiooni kinnistamiseks valmistasin ette ja viisin 1990. aasta 27. aprillil läbi ka seltsi peoõhtu. See toimus tollal Raekoja platsil asunud Ametühingute Nõukogu Tartu Kultuurihoones.

Loe edasi >>

Mardipäev

Kadripäev

Keerdus kadakas ja kadunud haned.

Hageri kohapärimus

Ilmunud on Hageri kihelkonna pärimustekstide kogumik „Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus“. Kogumik annab ülevaate Hageri kihelkonnast 135 aasta kestel talletatud eriilmelistest pärimuslugudest. Raamatusse valitud ligi 900 folklooriteksti puudutavad paikkonna olulisemaid loodusobjekte ja ehitisi, keskenduvad kohanimede saamisloole ning jutustavad erilistest isikutest.

Tõnno Jonuks: uskumus, et pärast surma

elab hing edasi, on religioonideülene

Saates "Plekktrumm" rääkis ajalooraamatu "Eesti muinasusundid" autor ja usundiuurija Tõnno Jonuks, et kuigi erinevatel aegadel on inimesed uskunud erinevaid asju, on läbivateks elementideks jäänud usk nii looduse hingestatusesse kui ka sellesse, et pärast surma elab hing edasi.

Vaata saadet >>

Ilmus Hakkame santima! uudiskiri

Looduslike pühapaikade kaardirakendus

Maa-ametis sai valmis Looduslike pühapaikade kaardirakendus, mis koondab seni kaardistatud pühapaikade asukohaandmeid. Kasutaja leiab rakendusest lisaks hulga vanu ja uusi kaardikihte, mis aitavad pühapaiku ja oma kodukohta paremini uurida, mõista ja loodetavasti ka hoida. Täna leiab kaardilt enam kui 1700 ajaloolist looduslikku pühapaika ning uurimistöö jätkudes täieneb kaart ka edaspidi.

Vaata kaardirakendust >>

Liivimaa talurahva abielueelsed suhted jäid vääramatust monogaamsusest kaugele

Liivimaa talurahva abielueelsed hoiakud ja suhted olid vankumatust monogaamsusest kaugel ega seisnenud kaugeltki seksuaalsuhetest hoidumises, pigem vastupidi, selgub Tartu Ülikooli uusaja professori Mati Lauri uurimistööst.

Loe edasi >>

Seminar "Baltisaksa ihu ja hing"

ERMi teadusosakonna ja Baltisaksa Kultuuri Seltsi ühisseminaril "Baltisaksa ihu ja hing" käsitleti keha kultuurilisi tähendusi ja muutumist baltisaksa vaatenurgast. Seminaril kõlasid ettekanded:

• Jüri Kivimäe: sissejuhatav ülevaade keha teoreetilistest käsitlustest kultuuriajaloo vaatepunktist, näiteid baltisaksa memuaarkirjandusest.
• Martin Malve:  Tartu 18.-19. sajandi kõrgklassi tervis ja eluviis siinsete luuleidude põhjal.
• Kristiina Tiideberg ja Tiina-Mall Kreem: baltisaksa teaduslikud illustratsioonid ning ajaloopildid.
• Agur Benno: Balti pataljoni kaotused Vabadussõjas ja langenute mälestamine.
• Viljar Vissel: ülevaade baltisaksa koduinterjööridest ja nende uurimisel tehtud avastustest.
• Maris Saagpakk ja Kateriin Rannula: naisekeha kujutamisest Eduard von Keyserlingi loomingus.
• Ülle Juki: baltisaksa kulinaariale iseloomulikud toidud ja joogid.

Ettekannete järelvaatamine >>

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.