EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

DETSEMBER 2021

SISUKORD

- "Igavikuilma ilmutused" ilmutavad end pea

- Kellest saab järgmine Baltica kunstiline meeskond?

- Igavene mälestus: Veera Hirsik * Jane Vabarna

- Esimene kohtumine näärisokuga: kuidas teha Saaremaal sokku * Merit Karise

- Jõulud Eesti külas

- Kull, läts, mats ja teised * Astrid Tuisk

- Kadri mängib ka presidendile komejanti * Kertu-Liis Õnnis

- 4 huvitavat mõtet ja algatust CIOFFi kongressilt * Monika Tomingas

- Tagasivaade pulmapärimuse seminarile * Liis Burk

- Tartu Folk-Off 2021 võitja * Halliki Pihlap

Lühiteated: * ERRS 33 * Talvine tantsupäev Võrus * Avatud laulu- ja ringmänguõhtu * Tallinna tantsuklubi 30 * Pärimuse horisont avardub * Viljandi Pärimusmuusika Festival kuulutas välja teema- ja ideekonkursi * Parim uus lõõtsalugu selgunud * Uus saatesari: laulumängud Annikaga *

- Kalendrisse kirja!

"IGAVIKUILMA ILMUTUSED" ILMUTAVAD END PEA

5. detsembril kell 18 toimub videolavastuse „Igavikuilma ilmutused“ ühisvaatamine. Film on pühendatud Virumaa pärimusele, aga ka maskeerimistavadele laiemas mõttes.

Tänavune „Hakkame santima!“ festival kutsus Eestimaale erinevaid maskeerimis-kombestiku traditsioone au sees hoidvaid folkloorirühmasid mitmelt poolt maailmast. Lavalaudadele toodav ühine kontsertlavastus pidanuks siduma omavahel Virumaa kadripäevakombestikku teiste maade maskeerimistavadega. Koroonaepideemiast tingituna jäi lavastus ära, kuid selle asemel saab näha samadel ainetel tehtud videolavastust.

„Igavikuilma ilmutused“ toob vaatajate ette loo Kadri-nimelisest tütarlapsest, kes armastab unistada. Magusnukker igatsus hanede järele avab uksed müstilisse esivanemate ilma ning sellest saab alguse kadripäevane seiklus koos kodumaiste kadrisantide, vene jõulusantide ning Antiik-Kreeka „Gianitsaros ja Boules“ maskikandjatega. 

Lavastaja Tiina Rumm, kunstnik ja tekstide autor Kristen Suokass.

Lavastuses osalevad Eesti folkloorirühmad Tarvanpää (Rakvere), Suprjadki (Narva) ja folkloorirühm Pyrsos Kreekast.  Kadrisantide rollis: Ronja Talunik, Janno Laur, Jaana-Eerika Joosepson, Suokass, Kanni Vahvik-Heinso. 

Videolavastuse „Igavikuilma ilmutused“ ühisvaatamine toimub „Hakkame santima!“ Facebooki ja Youtube´i kanalil.

Mida oleks hea teada enne video vaatamist?

• Lisaks mardi- ja kadrisantidele liikusid Eestimaal varasemalt kogu sügis-talvisel perioodil ringi teisedki eriilmelised sandid. Ainuüksi jõuluperioodil on teateid jõuluhanede ja -sokkude, kristoslaavitajate, tähepoiste, jõulu- ja nääripoiste ning mitmete teiste sanditajate kohta.
• Slaavi rahvaste põline komme on  käia talsipühade ajal (7.-19. jaanuaril) naabrite uste taga õnne, jõukust ja edenemist soovimas ning koljadkasid laulmas. Koljadkad pärinevad eelkristlikest aegadest, mil need kirjeldasid inimeste ettekujutust maailma loomisest, loodusnähtustest ja maailmakorraldusest. Ristiusu tulekuga hakkasid laulud omandama religioosset sisu ja tähendust. Seega on koljadkad tänapäeval enamasti jõululaulud, mis kirjeldavad Jeesus Kristuse sündi ja sellega seotud piibellikke lugusid. Talsipühade juurde kuuluvad lahutamatult näärisandid - pillimees, karu, karutaltsutaja ning sokk, kes pererahvast naerutavad ning neilt peenikese „pettuse“ abil andisid manguvad.
• Kreeka folkloorirühm Pyrsos esitleb Põhja-Kreekast Naousast pärit karnevalitraditsiooni „Gianitsaros ja Boules“, mille kohaselt osalevad maskeeritud rollides ainult noored vallalised mehed. Tantsivate meesrollide (gianitsaros) hulka on sattunud ka üks naistegelaskuju (boula), kuid sedagi kehastab traditsioonilistesse pulmarõivastesse riietatud mees. Kõikide rollide maskid on tehtud käsitsi vormi järgi, mis säilinud teadaolevalt 18. sajandist. Maskide suu- ja silmaavad on imepisikesed ning neile on kinnitatud hobuselakast ja tõrvast tehtud vuntsid.

KELLEST SAAB JÄRGMINE BALTICA

KUNSTILINE MEESKOND?

Eesti Folkloorinõukogu kuulutas välja avaliku konkursi rahvusvahelise pärimusepeo Baltica 2023 kunstilise idee ja juhi või meeskonna leidmiseks.  

Baltica on Balti riikide suurim pärimuskultuurialane osalusfestival, mis koondab pärimuse tundjaid ja kandjaid ning loob võimalusi, et selliste inimeste hulk suureneks järjepidevalt. Baltica omapäraks on traditsiooni teadlik omandamine ning festivali toimumine maa eri piirkondades, võimaldades rahvusvahelist kultuurilist suhtlust. Baltica toimub järgemööda kolmes Balti riigis, 2023. aastal Eestis toimuv Baltica leiab aset 35. korda. 

Kandideerimiseks palume 15.detsembriks aadressile baltica@folkloorinoukogu.ee saata: 

•    pärimuspidu Baltica 2023 kunstilise kontseptsiooni tutvustuse;  
•    kunstilise juhi või meeskonna tutvustuse (CV).  

suurlinnades Moskvas, Viinis, Pariisis, New Yorgis, Stockholmis, Berliinis, Hamburgis, Hannoveris, Soomes ja muidugi ka lähemates paikades. Leiko koor on välja andnud mitmeid helikassette ja CD-plaate. Leelokoor Leiko lõpetas kooriliikmete kõrgeealisuse tõttu 2015. aastal oma 51-aastase tegutsemise. 

Veera on teinud suure töö koori juhendajana, olnud alati arvestatav seto kultuuri tutvustaja ning koori eestkõneleja, jaganud oma teadmisi ning abistanud lahkelt folkloriste ja seto kultuurist huvitunuid. Samuti kuulus ta Värska Käsitööseltsi Kirävüü, olles peamiselt kirivöö ja meeste põlvikute kuduja. Ka kõrges eas oli ta aktiivne kogukonna liige, tihe kultuurisündmuste külastaja ja eestkõnelejaks erinevatel tähtpäevadel. Ta nimetas paljusid oma lasteks ja kasvandikeks just oma pika õpetajaks oldud aastate tõttu. Veera armastas igal vabal momendil lahendada keskendunult ristsõnu ja sudokusid. 

Veera Hirsikut iseloomustavad hea eneseväljendusoskus, hooliv suhtumine oma kogukonna ja lähedaste vastu. Ta oli seltskondlik ja lahke võõrustaja, kuid, kui tarvis, ka sõnakas ja ennast kehtestav.  

Veera on pälvinud mitmeid preemiaid ja tunnustusi leelokoor Leiko juhendamise ning seto kultuuripärandi hoidmise eest. Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali elutöötoetus, Anne Vabarna omakultuuri preemia, Jakob Hurda rahvakultuuri auhind ning Vabariigi Presidendi V klassi Valgetähe teenetemärk. Need olid vaid mõned tunnustused tema 94 eluaasta jooksul.  

Veerat jäävad mälestama tema kolm last Helmut, Tõnu ja Kersti oma peredega. Seto laulu ja kultuuriga jäävad tegelema lapselapsed: pojatütar Mari Lii Tallinna kooris Sõsarõ ja tütretütar Ruti karmoškamänguga. 

Mälestades Hirsiku Veerat 

Vabarna Jane 
Setomaa ülemsootska 

ESIMENE KOHTUMINE NÄÄRISOKUGA: 

KUIDAS TEHA SAAREMAAL SOKKU? 

Teadmine, et Saaremaal jooksevad uusaastaööl ringi näärisokud, kinnistus mu peas Ants Viirese rahvakultuuri leksikoni lugedes. Põlise tallinlase ja Saaremaale sisserännanuna polnud ma näärisokke kohanud mujal kui lapsepõlves saates “Vembu ja Tembu” ning postkaartidel. Kui küsisin saarlastest tuttavatelt, kas keegi on sokku ise näinud või teinud, sain vastajate lapsepõlvekogemusele viitavaid vastuseid ning ebamääraseid vihjeid “ju kuskil veel joostakse”. Otsisin näärisokkude kohta visuaalset materjali ka Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Eesti Kirjandusmuuseumist. Leidsin peotäie nõukogudeaegseid mustvalgeid fotosid ning 1960ndatel Ingrid Rüütli salvestatud mõneminutilisi filmilõike. See oligi kõik.  

Osalesin detsembris koos lapse klassiga muuseumis aastavahetuse traditsioone tutvustaval üritusel – tuppa olid toodud õled, tegime ise roost ehte, toppisime makke (vorste). Kui tubased tegevused olid tehtud ja väljas juba pime, hakkas õuest kostma kellakolinat. Lapsed jooksid vaatama, mis koliseb, kuid ei näinud midagi. Meie vastuvõtja, taluperenaine, läks õue ja naasis...rihma otsas olevus - pooleldi loom, pooleldi inimene, ees sarvedega pea ja seljas loomanahk. Olevus liikus loomalikult nõtkelt edasi-tagasi, kiskus rihma, mörises madala häälega ja kippus lapsi puksima. Lapsed kiljusid. Osa ka kartis, eriti paar muidu kanget poissi. Ja ka minust käis läbi jõnks, kummaline ja seletamatu tunne, mida ei tekita tänapäeval ei film ega etendus, ka arvutimäng mitte. Saadud kogemusest inspireerituna valmiski 30-minutiline dokumentaalfilm  “Kuidas teha Saaremaal sokku” (MTÜ Saaremaailm, 2013-2015). Filmi saab vaadata ETV arhiivis.

Merit Karise
Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja
MTÜ Saaremaailm asutaja ja juhatuse liige 

JÕULUD EESTI KÜLAS

Jõulurännak läbi ajaloo keerdkäikude 

Pärimusgurmaanidele toimuvad elamusekskursioonid “Jõulurännak läbi ajaloo keerdkäikude“, kus saab näha, mil moel on tuppa toodud helgust aegadel, kui õndsat rahuaega varjutavad murepilved või kasinus. Giidi juhatusel liigutakse 1869. aasta ikaldusaja eluolust 2012. aasta maailmalõpuootajateni, pöörates tähelepanu just rõõmu- ja kergendushetkedele. Jalutuskäigul kohtutakse baltisakslaste ja taasiseseisvunud Eesti ärimeelsematega ning saab näha, kuidas hoiti kokku ja tekitati jõulurõõmu 1930ndate aastate majanduskriisi ja II maailmasõja ajal. Ekskursioon toimub vabas õhus ja selle pikkus on 1,5 tundi. 

KULL, LÄTS, MATS JA TEISED EHK LIGI 3000 VANA JA UUEMAT LASTEMÄNGU UKAUKAS

Mängupärimus muutub, tekib uusi mänge, üha rohkem mängitakse elektrooniliste vahendite abil ja üks osa mitmeid põlvkondi au sees peetud mängudest ununevad. Siiski olid suur osa tänaseni jõudnud Eesti mänge, nagu kull, mädamuna, trihvaa ehk uka-uka, pimesikk, laevade pommitamine jt, tuntud juba 20. sajandi alguses. Mängud toetavad lapse arengu erinevaid külgi, olles lapseea tegevusena vajalikud. 

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi lastemängude andmebaas Ukauka sisaldab hetkel umbes 3000 mängukirjeldust 20. sajandi algusest tänapäevani. Mänguõpetuste juurde on lisatud jooniseid, illustratsioone ja fotosid.  Lisaks leiab valiku mängimisega seotud lapsepõlvemälestustest ja mängualguse- ehk liisusalmidest. Eraldi lehele on koondatud jõulu- ja uusaastamängud. 

Ukauka eesmärgiks on tuua mängud kui muutuv ja elav rahvaluuležanr laiema kasutajaskonnani – kutsuda mängima ja anda ülevaade mängupärimuse muutumisest.  

Ukauka kasutamine – mida ja kuidas saab otsida? 

Andmebaasist on kõige hõlpsam ainest leida paremal üleval olevat otsingut kasutades. Edaspidi see täiustub, praegu tuleb otsingut tehes proovida erinevaid päringutüüpe, vajutades otsingulahtrist paremal olevale kolme punkti märgile. 

klikkides koguja nimele, saab tutvuda ühe koguja kõikide mängudega. Eraldi saab sirvida ka kogusid.  
 

Arvesta sellega! Otsimisel leiab ühest mängust mitmeid eri variante. Nii on läbi aegade populaarseimast kullimängust näiteks 83 mängukirjeldust. Vajutades sildile „kull“, sirvides tulemusi, võib märgata eri kulliliike (kükikull, puukull, pallikull) ning seda, et mängu tunti eri paikkondades ja eri aegadel erinevate nimetuste all (nt läts, lets, mats, kula, kirp, pedi, käpp, laapa).  

Kui on soovi otsida just oma kodukoha kullimänge, tuleb avada menüüriba „Sirvi kõiki andmebaasikirjeid“, seejärel „Otsi ühikute“ lingile vajutades valida avanevalt vormilt soovitud väli, näiteks kihelkond. Hetkel saab mänge välja printida ühekaupa, iga kirjelduse juurest leiab printimisnupu.   

Kas kuskil leidub veel mänge? Andmebaasi on jõudnud hetkel vaid väike osa Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvatest mängukirjeldustest ja joonistest. Ainuüksi juba nimetatud kullimängust leidub kartoteegis umbes 400 üleskirjutust, teist samapalju aga hoidlates paiknevates originaalköidetes ja -salvestustel. Kuigi andmebaas täieneb jooksvalt, tuleb põhjalikuma uurimishuvi korral tulla arhiivi. 

Kas tohin kirjeid kasutada? Kõik andmebaasi kirjed on avalikud ning vabalt kasutatavad, mälestustele kehtivad autoriõigused ning nende kasutamine tuleb eelnevalt kokku leppida. Kui on vajadus suurema andmebaasi tekstikogumi järele, palume ühendust võtta Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Tekstide avaldamisel tuleb kindlasti lisada arhiiviviide, selle leiab täisviite lahtrist.  

Milliseid täiendusi on tulemas?  Ukauka on tehnilises uuendamisjärgus, kavas on lisada jooniseid ja hõlbustada otsingut. Juurde ootame ka lapsepõlvemälestusi ja eri aegadest pärinevaid mängukirjeldusi. Edaspidi on kavas keskenduda nõukogude ajal mängitud mängudele ja lapsepõlvekogemustele. Uuenduste läbiviimiseks on väga oodatud ka kasutajate tagasiside. 

Astrid Tuisk 
Eesti Rahvaluule Arhiiv 

KADRI MÄNGIB KA PRESIDENDILE KOMEJANTI

Vanalinna tänavaid mööda käin pea iga päev, kuid ei oleks kunagi arvanud, et neil midagi nii ebatavalist tegema hakkan – komejandi mängimine väärika ajalooga linnatänavail ja majades pole igapäevane asi. Just nii käisime 24. novembril Folkloorinõukogu noortekojaga santimas ning etteruttavalt võib öelda, et see oli üks neist vähestest kogemustest, mis kahtlemata eluks ajaks meelde jääb! 

Kadride nägemine paneb taskust kookima nii komme kui telefone 

Kui olime end kadrideks ehtinud – kes kadriemaks, karuks, kadrinoorikuks, moosekandiks, haneks, kotikadriks – asusime teele. Suure elevusega liikusime trammipeatusesse, presidendi loss Kadriorus sihina silme ees. Moosekandina olin nii rolli sisse läinud, et karmoškal, mis mul süles oli, kohe lõõtsa lahti tõmbasin. Inimeste tähelepanu oli silmapilkselt meile suunatud ja seda terveks õhtuks. Reaktsioonid meid nähes ja kuuldes aga erinevad. Oli neid, kes plaksutasid rütmi kaasa; teisi, kes poetasid hane kulbikesse paar senti või koguni lehmakommi; kolmandaid, kelle käsi haaras telefoni järele, et päevailmutust jäädvustada. Kuid oli neidki, kahjuks valdavalt noorte seas, kes kõndisid pisut põlastavate pilkudega meist mööda. Meie olemus sellest aga ei muutunud – seljad sirgu ja pead püsti kõndisime julgel sammul muudkui edasi. 

Olen varem mõelnud muusikutele, kes on oma muusikavideotes mänginud pilli ühistranspordis ning mulle on alati tundunud see pigem piinliku ja ebaloomulikuna. Nüüd, ise sama tehes, ma seda aga ei tajunud. Tegelikult ei jõudnud mulle vist päris kohalegi, et üldse trammis pilli mängisin! Küll märkasid seda teised – üks väike poiss näitas näpuga karmoška peale ja ütles emale, et temagi tahab sama pilli mängida. Sel hetkel oli uhke tunne end ületada, tunda rõõmu, et olime saanud anda edasi pärimuspisikut, mis meil noortekoja liikmetel sees on! 

Mina rivi ühes, Eesti Vabariigi president teises otsas 

Jõudnud Kadriorgu presidendi ukse taha, oli ootusärevus suur – näis, mis saama hakkab!

Laul ja koputus tõid uksele president Alar Karise, kes uhkelt uksest välja astus. Tema järel valgusid kahte leeri nõunikud, kaameramehed ja teised ametnikud. Laulu lõpetades tutvustas kadriema kadripere liikmeid ning tahtsime teada, kuidas võõrustajate jalg tatsub. Tõmbasin lõõtsa lahti ja kahes veerus tants võis alata.  Võimas tunne oli presidendiga vastastikku seista – mina rivi ühes, tema minu vastas teises otsas – ja talle karmoškat mängida. Lõbu oli kõigil laialt ning tantsida lossirahvas oskas.  

Panime neid proovile ka kõikvõimalike mõistatustega. Kõige lihtsam ja meile endile mõistetavam, kuid terve õhtu jooksul õiget vastust saamata, kõlas nii: “Mõista, mõista, mis see on: läheb üles-alla, aga ei liigu?” 

Tarkus kontrollitud, algas hädaldamine: karu on nõnda kõhnaks jäänud, noorikul titt nutab, kõhud on kole tühjad... Hala oli edukas ja aitas teenida meile välja korvitäie maiustusi. Vastutasuks jagasime Kadrioru lossi rahvale aga kamaluga tarka nõu, pere-, karja- ja viljaõnne ning praegusele ajale vastavalt ikka tugevat tervist ja vaktsineerimisedu. Kadrinoorik poetas kindluse mõttes põlletaskust veel mõned herneterad võõrustajate peopesadesse. Tänasime pererahvast lahke vastuvõtu eest ja asusime edasi pikale teele – ees ootamas Riigikogu, Tallinna Linnavalitsus, Kesklinnavalitsus ja Kultuuri-ministeerium. 

Kertu-Liis Õnnis 

Eesti Folkloorinõukogu noortekoda 

4 HUVITAVAT MÕTET JA ALGATUST CIOFFI KONGRESSILT 

7.-13. novembril toimus Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti-organisatsioonide Nõukogu (CIOFF) iga-aastane kongress. See oli üle kahe aasta esimene füüsiline kohtumine, sest tulenevalt oludest on vahepealsel ajal koosolekuid korraldatud vaid veebivahendusel. Kongressil tähistati muu hulgas ka CIOFFi 50. sünnipäeva. 

Millised mõtted ja ideed kongressilt kaasa võtsime? 

• Kultuurikomisjon on asunud koguma parimaid praktikaid, kuidas on pandeemia ajal vaimset kultuuripärandit õpetatud ja edasi antud ning kuidas on toimunud festivalid. Kongressil osalenud maad avaldasid soovi, et CIOFF koolitaks enam oma liikmeid ja soodustaks senisest enam parimate praktikate jagamist oma liikmete vahel. Järgmise aasta märtsis ja aprillis toimuvadki kolm kogemuste jagamise päeva, kõik eri keeltes (inglise, prantsuse ja hispaania).  
  
  Mitmeid häid näiteid sai kuulda ka juba kongressi ajal. Kanadas toimuva Folklorama festivali korraldajad selgitasid, kuidas nad jätkasid pandeemia ajal Kanadas elavate vähemusrahvuste kultuuride tutvustamist: käsitööd müüdi koostöös kohalike poodidega, restoranid pakkusid erinevaid rahvustoite, oli võimalik tellida endale koju rühm oma pärimust tutvustama jne. Videoid nende tänavusest virtuaalfestivalist on võimalik järelvaadata.

• CIOFFi Ladina-Ameerika noored tutvustasid enda tehtud videoid, kus nad on lavastanud erinevate maade müüte ja legende ning tutvustavad erinevaid maisist tehtud rahvustoite. 

• Kongressil tehti ülevaade juulis maailma suurimal folkloorifestivalil Folkloriada toimunust ja kuulutati välja 2023. aastal toimuv esimene Laste Folkloriada Venemaal Baškiirias. Laste Folkloriadal saavad osaled rühmad, mille liikmed on kuni 14-aastased. Täpsem info osalemise kohta saabub järgmisel aastal ning siis saame kuulutada välja konkursi festivalile folkloorirühma leidmiseks.  

• Kinnitati uus CIOFFi visioon ja strateegia. Strateegiast tulenevalt hakatakse minema üle uutele folkloorikavade määratlustele. Siiani on kasutatud järgmisi tähti ja märksõnu: A – autentne, E – seatud ja töödeldud ning S – folkloorielementidel põhinev autorilooming. Nüüd tuleb põhimõtteline muutus ja kasutatakse kahte mõistet: heritage ja patrimony. Mõistete muutus tuleneb soovist ühtlustada süsteemi UNESCOga ning ärgitamaks folkloorirühmi tegelema enam eheda pärimusega. Heritage’i alla jääb meil seni kasutuses olnud autentne pärimus, sh taaselustatud ja väljaspool folkloori loomulikku keskkonda esitatud. Patrimony hõlmab kõiki nähtusi, mis on paikkondades tunnustatud vaimse pärandina. Täpsemad eestikeelsed sõnastused on väljatöötamisel ning leiavad tutvustamist järgmise aasta jooksul. 

Eestit esindasid kongressil Folkloorinõukogu juhatuse esimees ja Eesti delegaat Lauri Õunapuu, Folkloorinõukogu tegevjuht, CIOFFi nõukogu liige ja kultuurikomisjoni esinaine Monika Tomingas ning Folkloorinõukogu noortekoja liige ja Eesti esindaja CIOFFi noorte kohtumisel Eva-Liisa Sepp. 

Monika Tomingas 
Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht 

TAGASIVAADE PULMAPÄRIMUSE SEMINARILE

Tänavu novembris toimunud kaheksas pulmapärimuse seminar oli küll olukorrast tingituna vähesema publikuga, kuid taaskord sisukas. Kui tavapäraselt on kuulajate seas pigem pulmaisad ja -korraldajad, siis sel korral oli tore tutvuda nt pulmateemalise lastelaagri korraldajaga. Rõõm, et pulmateema nõnda paljusid puudutab! 

Pulmapärimuse seminari algne eestvedaja Ene Lukka-Jegikjan tutvustas Põhja-Tartumaa pulmakombestikku ja viis läbi erinevaid pulmamänge. Erinevate pärimushõnguliste pulmade läbiviimise juures osalenud ja neid ette valmistanud Marit Külv tegi seminaril ülevaate Hargla kandi pulmakombestikust. Ta võrdles väga huvitavalt kahe erineva olemusega (erapulm vs avalik pulm) pulma korraldamise ja läbiviimise kogemust, tuues esile erinevused, murekohad ja õnnestumised. Saime osa ka mitmest vahvast laulust ning pulmamängust.  

Foto: Lahemaa Pärimuskoda

Ajaloolise hetkena tuleb tuua esile veel Laura ja Jakob Naageli ettekannet – oli nauditav näha ja kuulda, kuidas nad olid eelmisel aastal peatsete abiellujatena seminarilt kogutud mõtted ellu viinud oma tänavu augustis peetud uhkel mitmepäevasel ja kahe otsaga pulmapeol. Nii jagasidki nad oma pulma korraldamise kogemust, rõõme, mõtteid ja tähelepanekuid.  

Ühiselt sai arutletud ka, kuidas pulmaseminari edasi viia, mis on tänase pärimuspulma korralduse ja uurimise seis ning millele edaspidistel seminaridel rohkem tähelepanu pöörata. On rõõm, et kuulajaid tuli ja küll kohtume veel! Hõissa! 

Liis Burk 
Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töörühma juht 

Lahemaa Pärimuskoda

TARTU FOLK-OFF 2021 VÕITJA ON LÄTI FOLKLOORIRÜHM KOKLE

21. novembril toimus rahvusvaheline veebisaade Tartu Folk-Off 2021, kus omavahel asusid võistlustulle Šotimaa, Soome, Leedu, Läti ja Eesti folkloorirühmad. Võistlusele eelnes viienädalane väljakutsete esitamise aeg – ära tuli õppida teise riigi laul ja tants. Eestit esindasid Folk-Offil Rahvakunstiselts Leigarid ja Rahvatantsuansambel Leesikad. Kui eelmisel aastal oli saade vaadatavuselt pigem eestikeskne ja vaatajaid viiest riigist, siis sel aastal oli vaatajaid juba 12 riigist ning eriti suur huvi saate vastu oli Lätis.  

Folkloorirühmasid hindasid nii publik, osalejad kui ka žürii, kuhu kuulusid Tartu Folk-Off 2020 II koha võitjad – Läti ansambli Teikas Muzikanti liikmed. Peaauhinna viiski koju Läti koosseis Kokle, kes sai nii üldvõidu kui Eesti Folkoorinõukogu ja Tartu kooliõpilaste eripreemia. Žürii esimees Katrīna Feldmane kiitis kõiki pühendumise eest ning andis Teikas Muzikanti nimel maksimumpunktid Leesikatele, kes jäid lõpuks Kokle kõrval üldarvestuses teisele kohale. Lisaks pälvisid Leesikad Eesti Pärimusmuusika Keskuse eripreemia. Leesikaid juhendab Kristiina Siig.  

Eesmärgiks noortevaheline pärimuse jagamine 

Kuigi Tartu Folk-Offi puhul on tegu võistlusega, ei ole see saate peamine eesmärk. Korraldajate sooviks on kutsuda pärimusega tegelevaid noortekoosseise üle Euroopa üksteisega suhtlema ning oma pärandit jagama. Otsesaates ühenduti Zoomi vahendusel koosseisude esindajatega, kel oli võimalik üksteise sooritusi hinnata, tagasisidestada ja küsimusi küsida. Kõige keerulisemaks peeti enamasti võõras keeles laulmist. Kokle küsimusele “Mis oli läti keeles kõige keerulisem sõna?” vastasid Leesikad, et ühte sõna on raske valida, sest 60% tekstist oli keeruline. Väljakutseid pakkusid ka tantsusammud. Leedu folkloorirühm Dolija sõnul pidid nad tantsujoonistest arusaamiseks vaatama videot 40 korda ning šotlastel oli samal ajal raskusi leedu tantsuvõtetega. Samas tuli välja, et Šotimaal on olemas sarnase rütmika ja sammudega tants, mis seoti ka oma etteastesse. Seega täitis saade oma peamist eesmärki – õppida teineteiselt ja märgata kultuuride eripärasid ning sarnasusi.   

Halliki Pihlap

Folklooriklubi Maatasa

LÜHITEATED

EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS 33

Laupäeval, 4 detsembril kell 17 toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 33. aastapäeva kontsert, kus antakse kätte ka 2021 aasta lokulauad. Kontserdi ülekannet saab jälgida ERRi kultuuriportaalis ja ERRSi Facebooki lehel otseülekandena.

TALVINE TANTSUPÄEV VÕRUS

AVATUD LAULU- JA RINGMÄNGUÕHTU 

 TALLINNA TANTSUKLUBI 30 

maadest ja Kristjan Toropist. Oodatud on kõik meenutajad, kui aga ajakavasse mahub!  Meenutusõhtu algab kell 14 ja jätkub kell 17 tantsuklubiga. Täpsema päevakavaga saab peagi tutvuda sündmuse Facebooki lehel.

PÄRIMUSE HORISONT AVARDUB

Trükist on ilmunud 55. aastakäiku lõpetav Horisondi erinumber, mis avardab oluliselt eesti pärimuse horisonti. Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga ning Eesti Kultuurkapitali toel valminud tavapärasest priskemas ja sisukamas numbris lähenetakse pärimusele erinevate nurkade alt ning lugemist jätkub igale maitsele. Lugeda saab vägimeestest mütoloogia ja reaalsuse piirimailt, katkukitsedest ja nõianooltest, üleloomulikest tegelastest, ropust rahvaluulest, Siberi eestlaste lauludest uues kuues ja paljust muust. Vaata lähemalt!

VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVAL KUULUTAS VÄLJA TEEMA- JA IDEEKONKURSI 

Järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali teema "Juured ja ladvad" pühitseb meie muusikalisi juuri ning rõhutab noorte talentide rolli traditsiooni edasikandjatena. Värskete koosluste ja just festivali formaati sobivate kavade leidmiseks kuulutati välja idee- ja stipendiumikonkurss, millest oodatakse osa võtma nii kogenud artiste kui ka alles muusikuteed alustavaid noori.  

Säravamad pärimusmuusikud saavad võimaluse esineda festivalil, lisaks antakse noortele välja kolm 1000-eurost stipendiumi ning pakutakse mentorlust ja muud praktilist tuge. Kandideerimise tähtaeg on 30. detsember. 

PARIM UUS LÕÕTSALUGU SELGUNUD

Teist korda korraldatud uute lõõtspillilugude konkursi «Ummamuudu lugu» finaalkontserdil Võru Kandles kuulutati parimaks uueks lõõtsalooks Toomas Ojasaare «Pruudiisa polka».  Teise koha saavutas Kristi Kooli lugu «Naerusuine» ning kolmandaks tuli Ants Järve «Lõõtsajumal». Publiku lemmiklooks sai Ants Järve «Lõõtsajumal».

Osalejaid oli ühtekokku kuus ja lugusid kokku kaheksa: Pärnu-, Põlva- ja Võrumaalt ning Tallinnast. Lood on kuulatavad Lõõtsatalu kodulehel.

UUS SAATESARI: LAULUMÄNGUD ANNIKAGA 

Valminud on neljaosaline laulumängude saatesari, mis sobib igas vanuses laulu- ja mängusõpradele – eelkooliealistest pensionärideni. Eelkõige on see mõeldud aga lastele ja vanematele ühiseks vaatamiseks ning kaasategemiseks. Saatesarja idee autor ning elluviija on Annika Mändmaa.

Laulude kõrval jagatakse ka ülesandeid, mida on võimalik teostada nii videote vaatamise ajal kui ka pärast seda. Nii tuleb näiteks joonistada kuuldud laulu kohta pilt, ehitada endale käepärastest vahenditest laev või paluda vanavanematel laulda üks laul, mida neile lapsena lauldi.  

Kliki piltidel ja vaata saateid!

KALENDRISSE KIRJA

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. veebruaril 2022.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.