Tule osalema Pärimusinkubaatorisse! 

Pärimusinkubaatori eesmärgiks on toetada rühmi mitmekülgsete pärimusprogrammide loomisel, et õppida tutvustama ja turundama enda kultuuri nii Eesti sise- kui ka välisturistidele. Erinevad eksperdid aitavad süveneda oma kultuuri ja paikkonna eripärasse ning koolitavad, kuidas seda tutvustada ja edasi õpetada. See annab rühmadele võimaluse pakkuda oma piirkonnas esinemisi ja koolitusi ning suurendada pärimuse osakaalu turismisektoris.  

Kohtumised toimuvad 

• 3. detsember 2022 kell 10.00-16.00 Tallinnas: sissejuhatus, programmi tutvustamine, omavaheline tutvumine. Jutuvestmine – kuidas rääkida oma lugu (koolitaja Raul Rebane) 
• 17. detsember 2022 kell 11.00-16.30 Tallinnas: pärimustantsud ja mängud (koolitaja Sille Kapper-Tiisler) 
• 7. jaanuar 2023 kell 11.00-16.30 Tallinnas: laulupärimus ja pillimäng (koolitajad Janika Oras ja Lauri Õunapuu) 
• 21. jaanuar 2023 kell 11.00-16.30 Tallinnas: pärimustoit (koolitaja Inga Paenurm)  
• 4. veebruar 2023 kell 11.00-16.30 Viljandis: käsitöö (koolitaja Ave Matsin) 
• 18. veebruar 2023 kell 11.00-16.30 Tallinnas: kuidas oma kultuuri turundada ja selgelt kommunikeerida (koolitaja Raul Rebane). Lõpukohtumine – pärimusprogrammide tutvustamine 

Keda ootame osalema? 

• Kolme eesti pärimusrühma.  
• Kolme vähemusrahvuste pärimusrühma. 
• Igast rühmast 5-6 liiget. 

Osalemise tingimused:  

• Oluline on osalemine kõikidel kordadel. 
• Osalejad katavad ise oma transpordikulud. 
• Koolitus toimub eesti keeles, samuti peaks olema valmidus viia programmi läbi ka vene ja inglise keeles. 
• Igaks kohtumiseks on vaja ette valmistada kodutöö vastavalt tunni teemale.  

Sooviavaldusi osalemiseks ootame kuni 13. november 2022. Vastus osalemise kohta tuleb 15.11. Osalemiseks saata osalejate nimekiri ja oma rühma tutvustus, mis peegeldab mh eelnevat kogemust oma kodukandi pärimusega tegelemisel, aadressile info@folkloorinoukogu.ee.  

Pärimusinkubaatorit korraldab Eesti Folkloorinõukogu. Toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.  

Pärimuse podcast Folksti:

Marju Kõivupuu “Surmast ja suremisest” 

Hingedekuul ootame koju lahkunute hingi. Räägime saates surmast ja suremisest ning sellega seotud uskumustest ja tavadest. Saate külaline on folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu, temaga vestleb Kristi Pumbo. 

• Kas surmaendeid tasuks jälgida?  
• Kuidas valmistati surijad teispoolsusesse minekuks ette?  
• Miks peab surnuid pesema?  
• Mida tähendab surnute valvamine?  
• Kuidas matta surnut ja pidada peiesid? 

Tartu Folk-Off tuleb suuremalt kui varem 

19. novembril on taaskord eetris veebisaade Tartu Folk-Off, mis sel aastal toimub juba kolmandat korda. 2020. aasta piirangute ajal sündinud ettevõtmine, mis tõi arvutiekraanidele noorte folkloorirühmad Balti- ja Põhjamaadest, ei näita sugugi väsimuse märke nüüdki. Vastupidi – saade tuleb tänavu veelgi suurejoonelisem!  

Osalejaid üle Euroopa 

Tänavused osalejad selgusid läbi kevadiste eelvoorude ja neid tuleb kokku mitmelt poolt Euroopast: Saksamaalt, Lätist, Ukrainast, Leedust ja Poolast. Eestit esindavad sel aastal kihnlased. Otsesaates astuvad üles ka eelmise aasta võitjad Lätist ja Leedust. Elavad etteasted toovad veebisaatesse värskust ja särtsu ning loovad võistluspinge vahele mõnusat melu.  

Konkurss ei ole peamine eesmärk 

Saate kohta on vaatajad öelnud, et tegu on folgi-Eurovisiooniga. Küllap võib paralleele tõmmata tõesti, sest tegu on võistlusega, kus otse-eetris jagatakse nii publiku kui rahvusvahelise žürii punkte, selgub võitja ja pälvitakse auhindu. Konkurss ei ole aga saate peamine eesmärk, põhiline on omavaheline suhtlus ja kultuurivahetus. Kolm aastat saateid on veennud korraldajaid formaadi toimimises – ka virtuaalselt ja omavahel kohtumata on koosseisudel võimalik uskumatult hästi tutvuda teise riigi pärimusega. Väikseimaidki nüansse uuritakse suure pühendumisega, märgatakse ning tuuakse välja sarnasusi ja erinevusi oma pärimusega.  

Tartu Folk-Off: Live  

Veebisaate eelõhtul, 18. novembril toimub Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses rahvusvaheline pärimusõhtu Tartu Folk-Off: Live, sest kuigi virtuaalselt on tore suhelda, siis silmast silma kohtumistest on tunda puudust! Pärimusõhtu algab piduliku kontserdiga ja jätkub rahvusvahelise tantsuklubiga. Läti ja Leedu külaliste kõrval on Luunjas üles astumas veel Folklooriklubi Maatasa, Leigarite Tartu rühm, Mooste Rahvamuusikakooli pilliklubi, Tartu Tantsuklubi ning rahvatantsurühmad Triskel, Pikne ja Trambali.   

Tule saatepublikuks! 

Veebisaade läheb sel aastal eetrisse Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalist, kuhu mahub toimuvale kaasa elama pea 150 inimest. Et köögipoolt ja nii suure saate telgitaguseid on võib-olla põnevamgi jälgida kui saadet ennast, tasub tulla kindlasti kohale kaasa elama! Piletid Eesti Rahva Muuseumis olevasse stuudiosse on müügil Piletilevis vaid 10. novembrini. Loomulikult on kõik oodatud ka eelõhtul olevast Luunja peost osa saama! 

Kas teadsid? 

Kahepäevase Tartu Folk-Offi taga on Tartu Folklooriklubi Maatasa, mille isegi kõige nooremal liikmel on oma roll ja ülesanne korralduses. Kuigi suurem töö on peatoimetajal Helin Pihlapil ning pealavastajal ja koreograafil Raul Markus Vaiksool, siis igapäevaselt toimetab kevadest alates suurem seltskond, sest teha on väga-väga palju. “Maatasa juhina olen väga uhke, et pea kõik meeskonnaliikmed on tulnud Maatasa enda noorte seast ning seltskond on mitmekülgne – oma jõududega on tehtud kõik alates tõlgetest ja kujundustest, fotodest ja salvestustest kuni spetsiaalselt saate jaoks arendatud tarkvarani. See on väga suur ettevõtmine ning hindan nende pühendumist ja entusiasmi kõrgelt!” tunneb Maatasa juhendaja Halliki Pihlap õigustatult uhkust. 

Pärimuse podcast Folksti:

Marju Kõivupuu “Sandid aegade tuules” 

Hingedekuul ei saa üle ega ümber sanditajatest. Et mõista seda aegade tuules püsima jäänud traditsiooni, läheme tagasi juurte juurde ning mõtiskleme, kuhu oleme 21. sajandiks välja jõudnud. Saate külaline on folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu, temaga vestleb Kristi Pumbo. 

• Mis ajast on Eestis pärit komme käia kostümeeritult ukselt-uksele?  
• Mis oli santimise algne mõte?  
• Milliseid sante peale mardi- ja kadrisantide meie aladel veel on ringi käinud?  
• Miks ja kuidas maskeeruda?  
• Kas maskeerumisel oli tabusid?  
• Kas tavade vastu saab eksida? 

ETNO TV jõudis Eestisse 

Rahvusvaheline telekanal ETNO TV käivitab Eestis kanali ETNOTV|Eesti, mis on pühendatud meie traditsioonide ning vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamisele ja edendamisele ning aitab kaasa rahvusliku teadvuse kujundamisele. Programmi sisust 75% saab olema täidetud kohaliku sisuga ning 25% ulatuses leiab materjali teiste rahvaste traditsioonide kohta.  

ETNO TV ekraanilt leiab videoid sündmustest, traditsioonidest, rahvamuusikast ja -tantsudest, jutuvestmistest, rahvuslikust käsitööst, pillidest ja pillimuusikast, jutuvestmistest, intervjuudest, mälestuslugudest ning paljust muust. 

Anna ETNO TV-le märku oma tegemistest! 

Praegu käib aktiivne eeltöö, et luua ja leida Eesti vaatajatele ainulaadset sisu. Kanal on avatud koostööle ja kutsub kõiki folklooriga tegelevaid üksikisikuid, sõpruskondi, rühmi enda poolt loodut jagama. Oodatud on kõrgekvaliteedilised videod, mis sobivuse korral eetrisse lastakse. Samuti on oodatud koostöömõtted – huvitavate pakkumiste korral sõidab võttegrupp ise kohapeale, et soovitud kvaliteedis materjali salvestada. 

Videod ja ettepanekud saata aadressile: program@ethnotv.eu  

Vaata ETNO TV tutvustavat videot >>

Lisateave >>

Tallinna Jõuluturg on pärimuse päralt 

1441. aastal püstitati Tallinna Raekoja platsile Euroopa esimene jõulupuu, mis on olnud traditsiooniliselt jõuluturu krooniks. Sel aastal leiti pealinna esindusväljakule sobiv kuusk aga Kuusalu vallast. Kas teadsid, et kuuse ehtimiseks kulub 300 erineva suurusega kuldset kuuli ja üle 3 kilomeetri valguskette? 

Lisaks pühademeeleolus linnaväljakule saab 9.-11. detsembrini osa ka Jõuluturu pärimusprogrammist.  Eesti Folkloorinõukogu ootab kõiki kaasa elama laulu-, pillimängu- ja tantsurühmadele ning tantsima väljakukuuse ümber ühiseid pärimustantse elava muusika saatel.  Kolme päeva jooksul saab kuulda nii kandleid kui torupille, imetleda nii labajalga kui reinlendrit. Tule ja vaata, kuidas Eesti pärimuskultuur paneb meie vanalinna särama!  

Avanesid kultuuriruumide ja

folkloorifestivalide taotlusvoorud  

1. novembril avanesid taotlusvoorud folkloorifestivalide, Kihnu, Mulgi, Peipsi, Saarte, Setomaa, Vana-Võromaa ja Virumaa pärimuskultuuri toetamiseks. Lõplik taotlusvoorude eelarve selgub pärast riigieelarve kinnitamist. 

Toetusmeetmete ülesanne on aidata kaasa erinevate kultuuriprogrammide rakendamise kaudu rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ning arendamisele. Taotlusi saab esitada: 

• folkloorifestivalide;  
• Mulgimaa pärimuskultuuri;  
• Setomaa pärimuskultuuri;  
• Vana-Võromaa pärimuskultuuri;  
• Kihnu kultuuriruumi;  
• Saarte pärimuskultuuri;  
• Peipsiveere pärimuskultuuri ja
• Virumaa pärimuskultuuri toetavate tegevuste leidmiseks.  

Taotlusvooru on oodatud toetusmeetme tingimustele vastavad eesmärgipärased ja pärimusega seotud projektid, mille tegevused viiakse ellu 2023. aastal. Taotlusvoorud jäävad avatuks 1. detsembrini 2022.

Andresepäeva unenägu

Kõikide vallaliste kalendris olgu andresepäev ehk 30. november märgitud rasvase punase ringiga. Miks? Eks ikka selleks, et ennustada, kellest saab sinu tulevane. Simunas teatakse, et selleks tuleb andresepäeva õhtul võtta  jahu, soola ning vett, igatühte üks munakooretäis, teha neist kook ja see pintslisse pista. Peale söömist ei tohi enam kellegagi rääkida. Kes sulle unes tuleb juua andma, see ongi tulevane teinepool!  

Konnad ja putukad Eesti rahvapärimuses 

Konnad hüppavad välja kõikjal, kuhu piiluda: muistendites, mõistatustes, lauludes, rahvatarkustes, mälestustes ja nõnda edasi. Mari-Ann Remmeli koostatud "Konnad Eesti rahvapärimuses" annabki ülevaate konnadega seotud folkloorist.

Mall Hiiemäe on kaante vahele saanud aga teose "Väike putukaraamat rahvapärimusest", kus juttu putukatest-mutukatest ja sitikatest-satikatest, sekka ka ämblikuliste ja lestaliste seltsi kuuluvad liigid.  

Raamatud leiab Eesti Kirjandusmuuseumi e-poest >>

Eesti rahvapärane taimornament tikandis  

Raamat “Eesti rahvapärane taimornament tikandis” annab sisuka ülevaate rõivaste ja kodutekstiilide kaunistamiseks kasutatud taimornamentidest ja nende päritolust. Elle Vunder kirjeldab tikandimotiivide tähendusi, ajaloolist tausta, kunstimõjutusi ja piirkondlikkukasutust Eestis. Põhjaliku ülevaate saab Lõuna-Eesti keskaegsest taimornamendist ning Põhja- ja Lääne-Eesti baroklikust ja rokokoolikust lillornamendist. Eraldi on ülevaade uuemal ajal ehk 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tikitud lillornamentidest. Sel ajal hakkasid kodudesse levima uued tekstiilmaterjalid ja mustrivihikud ning tütarlastel tekkis võimalus õppida kodumajanduskoolides. Autor tutvustab ka sama perioodi kõige kogenumaid tikkijaid ja käsitöömeistreid. 

Raamatu uus trükk on kaasajastatud ja täiendatud ning valminud koostöös Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Viljandi Muuseumiga. Raamatus on säilinud autori uurimus ja väga põhjalik lähenemine eesti rahvuslikule tikandile. Fotod esemetest on uuesti pildistatud või pärit Eesti muuseumite andmebaasist. 

Raamatu esitlus toimub Mardilaadal. 

Eesti suurim käsitööpidu 

3.–6. novembril toimub tänavu kõikide rõõmuks taas päriselt ning oma harjumuspärases kohas, Saku Suurhallis, Mardilaat. Nagu igal aastal, on ka sel korral laada põhirõhk Eesti rahvakunstil ja esemelisel käsitööl. Kauplejate seas on esindatud kõik Eesti paikkonnad ja nende käsitöö ning korraldatakse töötubasid. Erilises keskmes on siiski  Kihnu käsitöö ja palju tähelepanu on pööratud ka noortele. Käsitöö-öö peaesineja on Uuri küla noorte folkansambel Uurikad, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja kuulata saab rahvalikku muusikat. Lisaks saab osta käsitöökirjandust, toidutootjad pakuvad kohalikke maitseid ning käsitööd õpetavad koolid ja muuseumid tutvustavad oma tegemisi.  

Laat on avatud: 

• Neljapäeval, 3. novembril kell 12–19 
• Reedel, 4. novembril kell 10–21 (käsitöö-öö toimub kell 18–21) 
• Laupäeval, 5. novembril kell 10–19 
• Pühapäeval, 6. novembril kell 10–16 

Ole laadameluga kursis >>

Tulõman om võro keele nätäl

7.–13. novembril peetakse võru keele nädalat. Miks? Eks ikka selleks, et võru keelele rohkem tähelepanu pöörata ja keelt rohkem kõnelda. 2022. aasta võru keele nädala tunnuslause on „Üks süda, kaks keelt“.  

Mida võru keele nädalal teha saab?  

• Kõik ärksad inimesed võivad hakata võru keele agendiks, rääkides igapäevatoimingutes vaid võru keeles. Neil, kes soovivad, et nende poole vaid võru keeles pöördutaks, soovitatakse end märgistada rinnamärgiga „Kõnõlõ mukka võro kiilt!“. 
• Vaadata saab esimest võrukeelset püstijalapulli „Kogõmus mass!“ (lavastaja ja näitleja Tarmo Tagamets).  
• Keelekohvikus saab lisaks kohvile tunda ka võru keele maitset. Oodatud on kõik need, kes soovivad maailmaasju ajada võru keeles. 
• Osaleda saab koolilaste kirjatööde kogumiku „Minu Võrumaa 35“ ja võrukeelse Tähekese esitlusel ning võru keele eestkõneleja Kaja-Riina Plumanni maalinäituse avamisel. 
• Osa võtta võrukese väljakutse mängust ning lisaks toimub palju muud harivat.   

Võrumaal aetakse juttu ja parandatakse maailma ikka omas keeles! 

Vaata võru keele nädala kava >> 

Eesti villa nädal

12.-18. novembrini on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava eestvedamisel Eesti villa nädal, mille eesmärgiks on tutvustada kohaliku villa omadusi ja kasutusvõimalusi ning julgustada leidma koos kohalike tootjate ja töötlejatega villale uusi kasutusvaldkondi. Kõiki, kes on villa tootmise ja kasutamisega seotud, oodatakse nädala vältel korraldama Eesti eri paigus villale pühendatud avalikke üritusi, näiteks talude, tootjate ja lambatõugude tutvustusi, õpitubasid, näitusi ja loenguid.

Eesti villa nädal kulmineerub 17. ja 18. novembril Viljandis pärimusmuusika aidas toimuva villakonverentsiga, mis keskendub traditsioonilise käsitöö valdkonna uurimise ja arendamise teemadele, eelkõige kohaliku villa kui kvaliteetse materjali kasutamise laiendamisele. Eri riikide villatööstusest ja uutest villa täistootmise ahelat arendavatest algatustest räägivad spetsialistid Eestist ja Põhjamaadest. Kavas on ka koostöömess, millele oodatakse oma tegevust tutvustama kohalikke lambakasvatajaid, villatöötlejaid ja haridusasutuste esindajaid. 

Konverentsil antakse Anu Raua nimeline stipendium ühele Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava üliõpilasele ning esitletakse käsitööteaduse ajakirja Studia Vernacula uut numbrit.

Vaata lähemalt >>

Sportlik sandipäev

13. novembril toimub Eesti Vabaõhumuuseumis sportlik sandipäev. Selleks, et tontide, santide ja teiste hulgustega kooljakuul sammu pidada ja ise ka sanditama minna, tuleb treenida ja harjutada. Vabaõhumuuseumi sportlikul sandipäeval saad proovile panna nii rammu, hääle kui mõistuse: kas oled kõige mehisem mart või hoopis kõige kaunim kadri? Sind ootavad hernevise, hane kitkumine, müra meistrikoda, karglemine, laulmine ja muudki väljakutsuvat! Lahenda taludes ülesandeid, kogu punkte ja saad vääriliselt autasustatud. 

Kes spordipäevani oodata ei malda, võib valmistuda juba kodus. Valmista mardi- või kadrimask, too see Kolu kõrtsi võistlusele ning võid võita auhinna! 

Vaata tervet sandipäeva kava >>

Vabariigi Pillimeeste üle-eestiline tuur 2022 

19. novembrini tuuritavad üle Eesti kaks Vabariigi Pillimeheks valitud muusikut – 2018. aastal ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe tiitliga pärjatud Juhan Uppin ning 2020. aastal tiitli omanikuks saanud Martin Arak.  

Vabariigi Pillimehe Juhan Uppiniga käib enamasti kaasas lõõtspill, samas on Uppin taltsutanud ka Aksel Tähnase tüüpi päkarauakandle ning uurinud põhjalikumalt selle ajalugu ja mänguviise. Ta on ühtviisi nii üks säravamaid traditsioonilise mängustiili valdajaid kui ka nende rahvapillide repertuaari ja mängutehnika avardajaid. 

Vabariigi Pillimehe tiitli võitnud Rõngu kandi meest Martin Arakut tuntakse ka Kandle-Ossi nime all, kelle armastatud hobiks on saanud tema esiisade kombel rahvakandle mängimine. Kolmandat põlve pärimusmuusik Kandle-Oss võlub oma karismaatilise oleku ning nobeda sõrmejooksuga – ning häälepaelad lööb valla nii, et kilomeetri raadiuses kõik kaasa laulda soovivad!  

Vabariigi Pillimehed jõuavad novembris oma tuuriga Pajusisse, Rõngusse, Orissaarde, Märjamaale, Kärdlasse, Haapsallu, Pärnusse, Iisakusse, Haljalasse ja Tallinna.

Vaata täpsemat kava >>

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.