• Jõuluturu programmist leiab rohkelt pärimust

• Pärimuse podcast Folksti: Eda Veeroja “Vana-Võromaa suitsusauna pärimusest”

• PÄRIMUS TÕMBAB KAASA: pane enda rühm kirja Balticale! 

• Tule osalema pärimusinkubaatorisse!

• 5 üllatust, mida pakkus tänavune Folk-Off

• Vabariigi Pillimehe Folkloorinõukogu lemmik: 6 küsimust Mihkel Sildojale

• TULE TÖÖLE! Eesti Folkloorinõukogu otsib projektijuhti

• Reisikiri: Madara Gruusias
• CIOFF®i maailmakongressist otse ja ausalt

• KUULA, VAATA, LOE: Kertu-Liis Õnnise sooloalbum * Jõuluootust pärandisõbrale – jõulude tähtraamat * Rahvarõivaste kalender toob ilmsiks haruldased rahvariideleiud * Raamat "Moodsa elu õppetunnid"
• KALENDRISSE KIRJA: Muuseumipoodide jõululaat * Jõuluküla: sündigu imed ja täitugu soovid! * Avatud on registreerumine konkursile Noor Pärimusbänd 2023

Jõuluturu programmist leiab rohkelt pärimust  

Tallinna Raekoja platsil toimuva jõuluturu programmist leiab tänavu rohkem pärimust kui kunagi varem. Üles astuvad rahvatantsijad ja -muusikud üle terve Eesti, koostööpartneriteks Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Nädalavahetustel, reede õhtupoolikust pühapäeva õhtuni, astuvad igal täistunnil lavale uued esinejad. 

9.-11. detsembrini on rahva ees Eesti Folkloorinõukogu liikmed: rahvakunstiselts Leigarid, arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr, Ukraina folklooriansambel Žurba, tantsuansambel Leesikad, seto leelokoor Siidisõsarõ, folklooriansambel Reevele ja paljud teised. Kaasa haaratakse jõuluturu külalisedki – ümber kuusepuu toimub ühistantsimine ning üheskoos tuulutatakse rahvariideid. Tänavu lisavad laadamelule vürtsi jõulusandid, kes kombekohaselt mängivad pilli, laulavad, annavad näpunäiteid eelolevateks pühadeks ning mängivad koos rahvaga traditsioonilisi ja armastatud jõulumänge. 

Pärimust jagub aga ka kõikidesse teistesse päevadesse! Eestimaa Rahvuste Ühenduse kaudu tutvustavad jõuluturu laval oma rahvakultuuri liivlased, udmurdid, ukrainlased, juudid, tšuvašid ja poolakad. Luutsinapäeval, 13. detsembril kell 17 saab nautida kontserti, mida korraldab Rootsi Suursaatkond. Muret ei pea tundma ka traditsioonilise kõhutäie pärast – nina leiab hõlpsasti üles majakesed, mis lõhnavad isuäratava verivorsti või hapukapsa järele. 

Reede, 9. detsember

17.00 Laulasmaa Kooli tantsu- ja pillirühm

18.00 Tallinna Õpilasmaleva noortesegarühm Õmmikad

19.00 Arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr

Laupäev, 10. detsember

11.00 Kertu-Liis Õnnis

12.00 Huvistuudio ÕHIN

13.00 Tõrva kultuurimaja rahvamuusikaansambel Kirime

14.00 Ukraina folklooriansambel Žurba

15.00 Rahvarõivaste tuulutamine ja seto leelokoor Siidisõsarõ

17.00 Rahvatantsuselts Pääsuke

18.00 Ühistantsimine: tantsuansambel Leesikad ja rahvakunstiselts Leigarid - tantse saab õppida kohapeal eeskuju järgi

Pühapäev, 11. detsember

12.00 Jõulusantide tervitus III advendi puhul

13.00 Folklooriansambel Reevele

14.00 Hanila Laulu- ja Mänguselts

15.00 Nõmme Pärimuskool

16.00 Rahvakunstiselts Leigarid

Pärimuse podcast Folksti: Eda Veeroja

“Vana-Võromaa suitsusauna pärimusest” 

Suitsusaunas käimine pole lihtsalt pesemine, see on terve maailm, mis hõlmab teadmisi kütmisest, vihtlemisest, saunasõnadest ja paljust muust. Saun on olnud alati püha koht, mis lähedalt seotud inimese elukaarega, eriti sünni ja surmaga.

Eda Veeroja on Haanjamaa Mooska talu perenaine, kes on aastaid jaganud nii noortele kui täiskasvanud huvilistele oma teadmisi traditsioonilisest suitsusaunast. Ta on viinud sel teemal läbi hulgaliselt erinevaid töötubasid ning loenguid. Talle meeldib koguda, süstematiseerida, jagada, vahendada ja edendada suitsusaunaga seotud oskusi, kombeid, teadmisi ja tegemisi. Eda Veeroja huvi ja armastus suitsusaunapärimuse vastu on olnud nii suur, et tema algatusel lisati 2014. aastal suitsusaun ka UNESCO kultuuripärandi nimistusse.

PÄRIMUS TÕMBAB KAASA:

pane enda rühm kirja Balticale! 

Baltica on Eesti, Läti ja Leedu ühine suurim pärimuspidu, mis toimub igal aastal erinevas riigis. Lisaks meie oma rühmadele osaleb Baltical ka väliskülalisi teistest riikidest. Baltica teemaks on sel aastal “Pärimus tõmbab kaasa!”. Fookuses on peale kohaliku pärimuse eripära esiletoomise koostegemine ja kaasamine. Pärimuses osalemine sobib kõigile ning kõik on oodatud.  

31. maist – 4. juunini 2023 Eestis toimuva rahvusvahelise pärimuspeo Baltica raames leiavad aset:  

• 1. juunil maakondlikud pärimuspäevad Järvamaal ja Põlvamaal ning  
• 2.-4. juunil pärimusküla Tallinnas Tornide väljakul.  

Enne põhipidu toimuvad üle Eesti veebruarist maini eelpeod. 

Eelpeod 

Baltical on kanda ka hariduslik eesmärk. Sel puhul toimuvad festivalile eelnevalt eelpeod Eesti eri maakondades. Eelpeod annavad lisaks toredale ühisele pärimuskohtumisele võimaluse rühmadele saada ekspertidelt tagasisidet oma tegevusele, riietusele ja esitatavale. Kõikidel rühmadel ja üksikesinejatel on võimalik eelpidude põhjal taotleda Eesti Folkloorinõukogu tunnustust, mis annab võimaluse edaspidi Eesti pärimust tutvustada ka folkloorifestivalidel väljaspool Eestit ja saada toetust kohalikest omavalitsustest. Ootame eelpidudele osalema kõiki folkloorirühmi, jutuvestjaid, muusikuid jt. 
 

Eelpidude tingimused 

• Osalejatelt ootame autentset folkloori, veenvat esitust elava muusika saatel, läbimõeldud paikkondlikku eripära näitavat repertuaari ja kohalolijate kaasamist.  
• Eelpeoks on vaja ette valmistada 10-15minutiline kava.  
• Kõigil eelpeol osalejatel tuleb eelnevalt täita ka repertuaarileht, mille leiab SIIT. Leht tuleb saata aadressil baltica@folkloorinoukogu.ee hiljemalt kaks nädalat enne eelpeo toimumist. 

Lisainfot pärimuspeo, repertuaarivaliku ja rõivastuse kohta leiab SIIT.

Iga eelpeo registreerimistähtaeg on kaks nädalat enne eelpeo toimumist.

BALTICA EELPEOD

• 3. veebruar Valgamaa eelpidu (Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus) 
• 19. veebruar Tallinna ja Harjumaa eelpidu (Kaja Kultuurikeskus, Tallinn) 
• 4. märts Pärnumaa esimene eelpidu (Raeküla Vanakooli Keskus) 
• 11. märts Ida- ja Lääne-Virumaa eelpidu (Maidla Rahvamaja) 
• 19. märts Võrumaa eelpidu (Vastseliina Rahvamaja) 
• 25. märts Tartumaa eelpidu (Korporatsioon Rotalia, Tartu) 
• 1. aprill Viljandimaa eelpidu (Pilistvere Rahvamaja) 
• 6. aprill Järvamaa eelpidu (Albu mõis) 
• 15. aprill Hiiu- ja Saaremaa eelpidu (Valjala Rahvamaja, Saaremaa) 
• 15. aprill Pärnumaa teine eelpidu (Pärnu Nooruse Maja) 

Kohtumiseni Baltica eelpidudel! 

Tule osalema Pärimusinkubaatorisse!

• Olete alati tahtnud luua mitmekülgset ja autentset pärimuskava, aga oskusi või julgust napib?
• Soovite oma piirkondlikku pärimust edasi õpetada, aga ei oska?
• Olete püüdnud turundada oma rühma tegemisi, aga ei tule välja?

Kui vastasid kolm korda „JAH“, kandideeri PÄRIMUSINKUBAATORISSE, sest kõike seda on võimalik õppida! Pärimusinkubaatori eesmärgiks on toetada rühmi mitmekülgsete pärimusprogrammide loomisel, et tutvustada ja turundada end nii sise- kui ka välisturistidele. 

Erinevad eksperdid aitavad süveneda oma kultuuri ja paikkonna eripärasse ning koolitavad, kuidas seda tutvustada ja edasi õpetada. See annab rühmadele võimaluse pakkuda oma piirkonnas esinemisi ja koolitusi ning suurendada pärimuse osakaalu turismisektoris. 

Koolituste teemad on:

• jutuvestmine – kuidas rääkida oma lugu (koolitaja Raul Rebane)
• pärimustantsud ja mängud (koolitaja Sille Kapper-Tiisler)
• laulupärimus ja pillimäng (koolitajad Janika Oras ja Lauri Õunapuu)
• pärimustoit (koolitaja Inga Paenurm) 
• käsitöö (koolitaja Ave Matsin)
• kuidas oma kultuuri turundada ja selgelt kommunikeerida (koolitaja Raul Rebane)

Lõpukohtumine – pärimusprogrammide tutvustamine

Koolitused toimuvad:
4. märtsil, 18. märtsil, 1. aprillil, 15. aprillil ja 29. aprillil. Ühe koolituspäeva pikkus on 6,5 tundi ning need toimuvad Tallinnas, erandiks on üks loeng Viljandis.

Keda ootame osalema?

• Kolme eesti pärimusrühma. 
• Kolme vähemusrahvuste pärimusrühma.
• Igast rühmast 5-6 liiget.

Osalemise tingimused: 

• Oluline on osalemine kõikidel kordadel.
• Osalejad katavad ise oma transpordikulud.
• Koolitus toimub eesti keeles, samuti peaks olema valmidus viia oma programmi läbi ka vene ja inglise keeles.
• Igaks kohtumiseks on vaja ette valmistada kodutöö vastavalt tunni teemale. 

Sooviavaldusi osalemiseks ootame kuni 22. jaanuar 2023. Vastus osalemise kohta tuleb jaanuari lõpuks. Osalemiseks saata osalejate nimekiri ja oma rühma tutvustus, mis peegeldab mh eelnevat kogemust oma kodukandi pärimusega tegelemisel, aadressile info@folkloorinoukogu.ee.  

Pärimusinkubaatorit korraldab Eesti Folkloorinõukogu. Toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.  

5 üllatust, mida pakkus tänavune Folk-Off

Tartu Folk-Off on selleks aastaks läbi, kuid emotsioonid pole sugugi kadunud. 19. novembril eetris olnud saates võistlesid omavahel folkloorirühmad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt ja Ukrainast. Kolmandat aastat toimunud saatel on ajaga tekkinud juba omad traditsioonid ja nii olid ka sel korral saates olemas videotega võistlevad folkloorirühmad, vahepalad korraldajarühmalt Maatasalt ning saade lõppes Eurovisioni lauluvõistlust meenutava punktide jagamise ning kuldvihmaga. Samas oli sel aastal ka palju uut: uus asukoht Eesti Rahva Muuseumis, kaks stuudiot nelja saatejuhiga ja ka live-etteasted eelmise aasta võitjalt Koklelt ning publiku lemmikult Ratilėliselt. Lisaks eelnes tänavu saatele pärimusõhtu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, kus külalisrühmadega kõrvuti astusid üles ka Tartumaa pärimuskoosseisud. Eesti Folkloorinõukogu preemia pälvis tänavu Leedu koosseis Ratilio, mistõttu musikaalset ja pärimusteadlikku Ratiliot saab uue aasta suve hakul näha ja kuulda ka Tallinnas rahvusvahelisel festivalil Baltica.  

Tartu Folk-Off pakkus põnevust vaatajatele, aga üllatusi jätkus ka korraldajatele ning osalejatele endile! Neist viit jagame ka teiega. 

Loe lähemalt >>

Pillimees, kes tõmbab kaasa:

6 küsimust Mihkel Sildojale

Novembris peetud võistumängimisel Vabariigi Pillimees 2022 läks Eesti Folkloorinõukogu eripreemia noorele, kuid traditsioonitundlikule Mihkel Sildojale. Seda, et Mihkel on pillimees, kes lausa tõmbab tantsima, saab kogeda juba juunis toimuval pärimuspeol Baltica, mille teemaks on "Pärimus tõmbab kaasa". Kuidas pillimäng aga Mihkli südamesse on jõudnud, saab lugeda tema vastustest. 

"Muusika on mind ümbritsenud sünnist saati. Terve mu pere mängib pilli ja minagi olen juba 6-aastasest peale pilli mänginud. Alustasin vanemate jälgedes – kui nemad mängivad viiulit, eks siis laps peab ka viiulit mängima. Sellest muidugi väga asja ei saanud! Kuna ema sõna ei kuulata, siis ka tema juures viiuli õppimine eriti vilja ei kandnud. Siis otsustatigi mind hoopis võõra õpetaja juurde lõõtsa õppima panna ja sealt mu lõõtspilliarmastus ongi tulnud."

Loe tervet intervjuud >>

Reisikiri: Madara Gruusias

"Gruusia üllatas meid igal hetkel. Sümpoosion, mis koosnes viie päev jooksul terve päeva vältavatest süvateaduslikest ettekannetest, toimus Tbilisi keskuses kohaliku konservatooriumi ruumides. Kohe esimesel päeval saime selgeks, et sümpoosionil osalejad ei ole mitte lihtsalt säravad ja andekad mitmehäälse laulu uurijad ja eksperdid, vaid ka vana ja tugev sõpruskond, keda seob armastus gruusia mitmehäälse laulu vastu. Ning, nagu selgus eelviimasel päeval korraldatud ühisel väljasõidul Tbilisi lähedal asuvate vaatamisväärsuste juurde, on tegemist lisaks teadlastele ja sõpradele ka tugevate praktikutega. Peaaegu kõik välislektoritest osalejad laulsid pidusöökidel ja vastuvõttudel ennastunustavalt ning sageli ka üksteist üle trumbates gruusia rahvalaule, olgu siis nende enda kodumaaks Kanada, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia või mõni muu riik. Gruusia mitmehäälne laul oli võitnud aastate jooksul kõikide uurijate südamed ning peale reisi saime ka ise teada, miks: grusiinide südameid sulatav külalislahkus ning tohutu armastus ja uhkus oma rahvalaulu üle, mida nad absoluutselt kõikvõimalikel juhtudel külalistele näitavad, saadab igat nende tegevust ja on tavaeluga niivõrd läbi põimunud, et võimatu on mitte jääda selle imeliselt kõlava kultuurinähtuse sisse lummatult unelema."

Loe tervet reisikirja >>

CIOFF®i maailmakongressist otse ja ausalt 

Teist nii keerulist ja emotsionaalselt väsitavat kongressi pole ma oma nelja aasta jooksul veel kogenud. Kuna aasta alguses olid CIOFF®is probleemid seoses paari juhtiva isiku mõningate rahaliste otsustega, siis toimusid sel korral uued presidendivalimised, mis tõid kaasa palju emotsioone, solvumisi, etteheiteid ja kõike muud, mis inimloomusega kaasnevad. Nädala jooksul toimus lõputus koguses koosolekuid ning arutelud jätkusid hilistesse õhtutundidesse.  

Kõige selle taustal jõuti ka oluliste lahenduste ja kokkulepeteni. 

• Uued juhatuse liikmed. CIOFF®il on nüüd uus president – Alejandro Camacho Gonzalez Mehhikost. Lisaks valiti uueks laekuriks Bart Dewitte Belgiast ja noorteliikumise juhiks Laura López Kolumbiast. Kõigi valitute ametiaeg on üks aasta, 2023. aasta sügisel toimuvad uued valimised.   
• Foto-kinkeraamat. Kultuurikomisjoni ja Eesti eestvedamisel ilmub järgmisel aastal foto-kinkeraamat, mis on kokku pandud erinevatest CIOFF®i näitustest: noortekodade instrumentide näitus, maskitraditsioonide näitus ja CIOFF®i 50. aastapäeva näitus. Raamatus on ka pilt Teppo-tüüpi lõõtsast ja mardisantidest.  
• Pulmapärimus fookusesse. Kultuurikomisjoni uus projekt on "Elavad pulmapärimuse traditsioonid", millega ootame liituma ka kõiki Eesti folkloorifestivale, -rühmi ja -uurijaid. Pikemalt saab sellest lugeda veebruari kuukirjas.  
• Parimad praktikad. Kongressil tehti ettekandeid parimatest praktikatest: Kolumbia noorteliikumise projektid, Eesti "Hakkame santima!", Itaalia vaimse kultuuripärandi konverents, Toronto Kogukonna Folkloorimaja ja Austria pärimustantsude platvorm. Neist ettekannetest on võimalik peagi osas saada CIOFF®i Facebooki ja Youtube'i vahendusel.  
• Folkloriada toimumiskoht teada. Folkloriada 2025 ehk maailma suurim folkloorifestival toimub Tšiilis! 
• Järgmised kohtumised. Järgmine nõukogu kohtumine toimub Kolumbias Calis. Samal ajal toimuvad seal ka festival "I Popular Cultures World Meeting 2023", kus Eestit esindab rahvakunstiselts Leigarid, ning "III Forum of Festival Directors", kus osaleb ka lisaks minule kui Baltica peakorraldajale Anu Koop Võru Pärimustantsufestivali meeskonnast. Samuti tähistatakse ka CIOFF® Kolumbia 20. sünnipäeva ja UNESCO 2003. aasta konventsiooni 20. aastapäeva.  

CIOFF®i kongressil osalemist toetasid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Kultuurkapital. 

Monika Tomingas 

Loe ka noorte kohtumise meeleolusid >>

Kertu-Liis Õnnise sooloalbum

“Kui 2020. aastal hakkas üha enam mind meie pärimus ja muusika köitma, sain aru, et see on minu asi. Suure tõuke andis selleks kindlasti Laste Etno laager, kus avastasin enda jaoks oma 14-keelse kandle võimalused – ümber häälestades eri helistikes mängimise.  

Edasi tuli ansambel Tradimus ja rohked esinemised eri juhtudel ja koosseisudes. 2022. aasta algul, kui Jaanuari jämmilt tulles koroonasse jäin, hakkasin kodus tegelema lugude seadmisega oma kandlel. Aprillikuus Väikekandle festivalil kohtusin kanneldajate Maija Pokela ja Laima Jansonega, kellele oma paari seadet mängima sattusin, ning neilt toetust ja inspiratsiooni saades panin end kirja ning esinesin oma esimese soolokavaga Väike-Baltical. Kevadel osalesin ka Võistumängimisel, kus mulle TÜ VKAs salvestamisvõimalus anti. Lugusid aina kogunes ja kogunes ning väike album saigi salvestatud! 

Minu teel tänaseni on mind suunanud ning aidanud paljud inimesed ja muusikud: eriti tänulik olen oma kallile õpetajale Tuule Kannile ning Margit Kuhile, kes mulle toeks olnud ja võimalusi loonud. Kuid kõik sai alguse ikka minu armsatest vanematest ja vanaemadest-vanaisadest, kes mulle väiksena meelde tuletasid pilli harjutada, ja kes on toetanud mind alati igakülgselt.” 

Kuula plaati siit >>

Jõuluootust pärandisõbrale – jõulude tähtraamat 

Paljudele meenuvad magusa advendiajaga seoses lapsepõlvest lisaks täidetud sussidele jõulukalendrid, mille luugikesi igal advendihommikul põnevusega avada sai. Sedasama põnevust püüab oma lugejatele pakkuda ajakiri Pööning Jõulude tähtraamatuga, kus rohkesti legende, kombeseletusi, toiduretsepte, sekka ka luuletusi ja lühijutte. Kõik need loovad saabuvasse pühadeaega meeleolu ja tutvustavad meie jõulupühadega seotud rikkalikku kultuuripärandit: kust on üks või teine tava tulnud, kuidas ajas muutunud ja omaseks saanud. Tekste saadavad meeleolukad illustratsioonid. 

Jõulude Tähtraamat on müügil kaupluste ajakirjandusriiulitel. Ajakirja hind poes on 12,90 eurot. 

Rahvarõivaste kalender toob ilmsiks haruldased rahvariideleiud 

Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi ning Saara kirjastuse koostöös on valminud rahvarõivaste kalender 2023 "Pärandit hoides". Kalender kutsub osa saama esivanemate rõivapärandist tutvustades Kadrina, Rakvere, Simuna, Viru-Jaagupi, Viru-Nigula, Jõelähtme, Kuusalu, Lüganuse ja Muhu kihelkondade rahvarõivaid, mis on valminud Virumaa Rahvarõivakoolis ajavahemikul 2019.-2022. aastal. Rõivakomplektide hulgas on mitmeid selliseid, mida ei ole varem valmistatud.  

Kalendaariumi osas on kaunid detailifotod erinevate kihelkondade rahvarõivakomplektidest. Et kalender ka pärast aasta möödumist kasutust leiaks, on kalendaariumi pöördele lisatud rahvarõivakomplekti tutvustus, tööjoonised ja mustriskeemid. Kokku on kalendris 14 tööjoonist ja mustriskeemi, mida seni ei ole tükisõnas avaldatud. Näiteks Peterburi etnograafiamuuseumis hoiul oleva Kuusalu seeliku triibustik, Lüganuse kihelkonna käisemuster Soome rahvusmuuseumist, rekonstruktsioon Eesti Vabaõhumuuseumis hoiul olevatest Kadrina käistest, Rakvere ja Jõelähtme kihelkonna linukamustrid jpm. Nii on võimalik kalendrit kui teabeallikat kasutada veel aastaid. 

Kalender on müügil Viru Käsitöö Salongis e-poes >>

Raamat „Moodsa elu õppetunnid“ 

Kahekümnenda sajandi alguskümnendid olid Eestis suurte muutuste aeg. Toonaste muutuste võlu, valu, kirgi ja vastuolusid kajastavad lood toidust, kommetest, kodust, ilust, tervisest ning kehakultuurist.

• Millised uuendused tekitasid inimestes imetlust ja ihalust, mis pahandas ja põhjustas vaidlusi?
• Kuidas moodne eluolu levis, kellest võeti eeskuju, kuidas kasvatati rahvast kultuursemaks ja euroopalikumaks?
• Kuidas muutusid ettekujutused kaasaegsest mehest ja naisest? 

Raamatu autorid on Anu Kannike ja Madle Uibo, väljaandja Argo Kirjastus. 

Loe raamatu kohta lähemalt >>

Muuseumipoodide jõululaat

4. detsembril toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis Eesti muuseumipoodide jõululaat. Laadal müüakse maiustusi, postkaarte, raamatuid, rõivaid, käsitööd, ehteid, muuseumide kinkekaarte, mänge jpm. See on suurepärane võimalus leida unikaalseid ja harivaid kingitusi kogu perele muuseumidelt üle Eesti! 

Üritus toimub Tallinna tasuta muuseumipühapäeva raames ja sissepääs on kõigile tasuta. 

Jõuluküla: sündigu imed ja täitugu soovid! 

17. ja 18. detsembril kutsub Eesti Vabaõhumuuseum osa saama helgest imesid täis jõuluajast eri ajastutel:  

• 19. sajandi teise poole Köstriaseme talus tuntakse heameelt talu päriseksostmisest ning Pulga talu rahvas imestab jõuluaegsete kosjade üle;
• Kuie vallakoolis peetakse esimest jõulupuud, õpitakse pühadelaule ja -salme ning jõuluevangeeliumi, meisterdatakse ise “liikuvat pilti“ ning kõik soovijad saavad end lasta jäädvustada päevapiltnikul;
• Kolu kõrtsi ümber toimub väike jõululaat, ehitud on kuusk ja lapsi kutsub keerlev puukarussell;
• Sutlepa kabelis toimub jõulupalvus ja kõlavad pühadelaulud.

Lisaks toimub kõikjal muuseumi taludes muudki harivat õpetlikku. Jalavaeva saab vähendada läbi küla uljalt kas hobuvankri või -saaniga tuhisedes. Igal ajal on oma imed, midagi enneolematut, mis mõnevõrra hiljem juba tavapäraseks saab! 

Vaata jõuluküla kava siit >>

Avatud on registreerumine konkursile Noor Pärimusbänd 2023 

23. detsembrini saab saata Noor Pärimusbänd 2023 demovoorus osalemiseks sooviavaldusi. Viljandi Pärimusmuusika Aidas seitsmendat korda toimuv konkurss ootab osa võtma ansambleid, kelle repertuaaris on peamiselt eesti pärimusmuusika pillilood ja laulud ning nende töötlused, kuid kavas võib leiduda ka omaloomingulisi või välismaiseid pärimuspalu. Lisaks eeldatakse soovi süvendada seniseid teadmisi ja saada kogemusi muusikamaailmas tegutsemisest, teha harivat koostööd muusikust mentori ja teiste oma ala professionaalidega ning tutvustada lõppkontserdil publikule oma loomingut. 

Noor Pärimusbänd 2023 mentorid on Maarja Nuut, Jaan-Eerik Aardam, Mati Tubli ja Merike Paberits. Kõigi eelvoorus osalenud bändide seast valitakse välja finalistid, kes hakkavad mentorite juhendamisel konkursi protsessis lõppvooruks valmistuma.  

Lõppkontserdil, mis toimub 5. mail Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis, esitab iga ansambel lühikese kava, kestusega 12 minutit, millest vähemalt üks lugu/laul peab olema eesti pärimusmuusika hulgast. Kava hindab professionaalne žürii, valitakse ka publiku lemmik. Osalejaid hinnatakse kahes erinevas vanuserühmas: noorem (kuni 18-aastased) ja vanem (19- kuni 26-aastased).  

Peapreemiad on välja pannud Eesti Kultuurkapital, nooremale vanusegrupile 500 eurot ja vanemale 1000 eurot. Vanusegruppide võitjad saavad võimaluse üles astuda Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis, mis tähistab tuleval suvel 30-aastaseks saamist. 

Vaata demovoorus osalemise tingimusi >>

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.