Suvekoolist leiad vastused

26.-28. august 2022 toimub Kuremaa lossis Jõgevamaal Folkloorinõukogu suvekool. See on koht, kus värskendada oma vaadet pärimusele, omandada uusi ideid ja oskusi, ammutada jaksu ja tahet edasitegutsemiseks, kohtuda kogukonnaga ning rääkida kaasa valdkonna arengus. Suvekoolis viskame õhku mitmeid küsimusi, aga leiame neile ka hulganisti vastuseid. Muuhulgas saame teada: 

Tiia Must: “Hea koostööpartner on kui hea

sõber – sinuga koos nii heas kui halvas.” 

Võru pärimustantsu festival on Eesti pikima ajalooga iga-aastane folkloorifestival, mille toimumist on elus hoidnud vabatahtlike, tantsu südamest armastavate inimeste meeskond. Iga kultuurikorraldaja teab, et üks edu aluseid on pikaaegne ja püsiv partnerlus. Nii on Võru pärimustantsu festival saanud tunda kindlat seljatagust tänu Võru Linnavalitsusele, kellele omistati Eesti Folkloorinõukogu poolt „Aasta koostööpartneri“ tiitel. Uurisime festivali peakorraldajalt Tiia Mustalt, kui suur on linnavalitsuse roll nende tegemiste juures. 

Loe edasi >>

Heinamaarjapäev

Heinamaarjapäev on olnud noorte jaoks kauaoodatud lõbus ajaveetmisvõimalus koos ühise murakalkäimise, nalja, naeru, laulu, pillimängu ning lõkketulega.  

Mida tänasel päeval teha? 

• Eelista hommikukohvile punast ma(a)rjaviina. 
• Loe kogu päeva televiisori ees ajalehte, sest naistetööde tegemine on täna rangelt keelatud. 
• Maskeeru nooreks ja kutsu vallalised sõbrad murakale, tehke videviku saabudes üles maarjalõke ja laulge sääsed-parmud kummuli. 
• Tehke soo serval grupi-selfi ja öelge “murakamoos”. Ära muretse, kui pisar vägisi silmanurka tikub – me ei ütle kellelegi, et sa ühtki murakat ei leidnud! 

Igor Tõnuristi pärand: ülevaade alles jäänud materjalidest ja killuke mälestusi

"Enne kurnavat haigust, kümnendijagu tagasi, oli Igor äärmiselt lennukas, kohati võib öelda isegi rahutu tegutseja. Kuna tema kogutud vaimne pagas oli hoomamatult suur, siis võis olla tavaline, et näiteks rahvariidekoolituselt kulges tema tee mõne väljaande esitlusele või festivali korraldamise arutelult oli kiire minna mõne käsikirja korrektuuri nõustamisele või hoopis raamatuesitlusele pilli mängima. Tabavalt on Igori sügavaid teadmisi peegeldanud kandlemängija ja -õpetaja Tuule Kann, kes on maininud, et ükskõik, mitmendat korda Igori samanimelist loengut sai väisatud mõne festivali või õppepäeva raames, igal korral poetus lauale uusi, senikuulmata fakte ja kirjeldusi."

Loe lähemalt >>

Eesti Torupilli Aasta Facebooki-kodu

Kas sa juba oled Eesti Torupilli Aasta Facebooki-grupi liige? Mina vaata järele, mida põnevat seal jutuks olnud ja anna märku ka oma avastustest-mälestustest! 

Jaga oma lugu, meemi, artiklit ning märgista teemaviitega #torupilliaasta 

KAS TEADSID? 

• 120 aastat tagasi sündis Olev Roomet, kelle torupilliorkestrist sai kaudselt innustust ka Taulide pere. 
• Tänavu möödub 150 aastat Peeter Piilpärki, Eesti ühe viimase omaaegse torupillimängija, sünnist. 
• Saku õlletehases toodetud õlle "Saku tume" (ka "Saku õlu") etiketil kujutatud torupillimängija prototüüp oli Olev Roomet oma Peeter Piilpärgi pilliga. Olev jäi tõenäoliselt kunstnikule silma 1970. aasta rahvatantsupeol. Olevile sekundeeris tundmatu setu vilepillimängija Saku “Lauaõlu” etiketil. Saku õllesiltidel on kujutatud ka kuulsat Torupilli Jussi ehk Juhan Maakerit.
• Torupillijuss on reklaamnäoks olnud aga mitmetele toodetele, näiteks tootis Rudolf Klaussoni kommivabrik 1920ndatel Jussi-nimelist kompvekki, mille ümbrispaberil kujutatigi muidugi Jussi. 

CIOFF®i Põhja- ja Kesk-Euroopa sektori kevadkohtumine Hollandis

27.-30. mail toimus Hollandis Edes CIOFF®i (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide) Põhja- ja Kesk-Euroopa sektori kohtumine.  
 

Mida olulist ja huvitavat kuulda sai? 

• CIOFF®i maraton tuleb taas, seekord toidulõhnaline – 8.augustil on taaskord võimalik CIOFF®i Facebooki-kanalil õppida ja uudistada erinevaid traditsioone üle maailma. Meie sektor valis endale teemaks “Tastes of the World” ehk “Maailma maitsed”. Juba on teada, et saab õppida setode sõira, ungari guljaši, sloveenia lameleiva ja iisraeli leiva valmistamist, lisaks saab tutvuda Belgia kloostriõllede ja Suurbritannia teejoomise traditsioonidega ning palju muu huvitavaga! 
• CIOFF®i juurde luuakse eetika komitee, mille ülesandeks saab olema liikmete seas tekkivate eetiliste küsimuste anonüümne ja objektiivne lahendamine. 
• Sügisel toimuvad CIOFF®is valimised: valitakse uus president, laekur ja noorteliikumise president. 
• Muutused avatud foorumi korralduses. Igal sügisesel kongressil toimub ka Avatud Foorum, mis on oma formaadilt olnud iga kord väga erinev. Leppisime kokku, et sügisel toimuval kongressil Mehhikos on fookus parimate praktikate jagamisel: festivalide korraldamine, publiku harimine, digitaliseerumine jpm ning lisaks on võimalik õppida ka kohalikke traditsioone.  

Lisaks töistele koosolekutele oli kevadkohtumisel võimalus nautida CIOFF® Hollandi folkloorirühmade kontserti, tutvuda lähemalt töötava Hollandi tuulikuga ning jahvatada üheskoos vilja ja külastada kohalikku Vabaõhumuuseumi. Järgmine sektori kevadkohtumine toimub 2023. aasta mais Poolas.   

 
Eestit esindab CIOFF®is Eesti Folkloorinõukogu. Kevadkohtumisel Hollandis osalesid EFNi tegevjuht ja CIOFF®i Kultuurikomisjoni esinaine Monika Tomingas, EFNi teabe- ja projektijuht Kristi Pumbo ning Noortekoja esindaja Maren Elis Putnik. Eesti Folkloorinõukogu sõitu toetas Eesti Kultuurkapital.  

Ööbikuoru serval Võrumaa pärimusega tutvumas 

"Päritud väärtuste ööpäev, minu jaoks esimene, leidis sel aastal aset Võrumaal Rõuges Kiidi talus ning oli pühendatud Võrumaa pärimuskultuurile. Kokku oli pandud rikkalik programm, mis puudutas Võrumaa ajaloo ja tänapäeva mitmeid aspekte: keelt, muusikat, rahvarõivaid, sauna-, surma- ja toidukultuuri. Ei tea, kas see oli juhus või korraldajate teadlik valik, kuid programmi jõudnud ettekannete ja tegevuste keskpunktis oli omal kombel inimene ja tema keha, niisiis igati universaalne teema, mis kõnetas võrokeste kõrval kindlasti ka kõiki teisi kohaletulnuid."

Loe lähemalt >>

Jaagupipäev

Seto laulupärimuse veebikodu 

Kujutle, et oled Setomaal külapeol, kus ühes ringis näed laulmas rahvarõivis naisi ja teises pundis juhuslikult kokku saanud külamehi. Laul kostub kaugele, on võimas ja ei saa justkui kunagi otsa – üks laul lõppeb ja teine algab. Igaüks võib uue laulu üles võtta ja kõik oskavad kohe kaasa laulda. Tundub põnev, harjumatu, ootamatu?! Sõnad näivad arusaamatud, viisid võõrad, aga ühine laulurõõm on kadestamisväärne. Mõtled, kas ka sina võiksid ja julgeksid astuda sellesse lauluringi? Mis on seto leelo – laulutraditsioon, mis on püsinud juba 2000 aastat? Kas seda on võimalik õppida? 

Värskelt avatud lehel laul.setomaa.ee leiad palju kasulikku teavet seto laulupärimuse kohta. Muu hulgas saad teada: 

• Milliseid erinevaid laule Setomaal veel lauldakse peale leelo? 
• Kuidas laulda killõt või alumist torrõt?   
• Miks kõlab seto keel lauludes pisut teistsugusena kui tavalistes setokeelsetes vestlustes või tekstides? 
• Kuidas kõlas seto leelo 100 aastat tagasi?   
• Millest kõnelesid lauluemad, kui neilt kommete, laulmise ja elu-olu kohta küsiti? 
• Kuidas sattusid setod Siberi küladesse ja miks elab suurem osa setosid tänasest Setomaast väljaspool?   

Seto laulupärimuse kodulehekülg on sündinud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlaste Janika Orase ja Andreas Kalkuni, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase ning leelonaiste Mari Kaiseli, Meel Valgu ja Triin Visseli koostöös. 

XVI Seto Leelopäev ​​​

2. juulil koonduvad ühiseks rongkäiguks kõik seto leelokoorid, et pidada setode laulupidu. Seto Folgi teisel päeval saab Värskas Leelopäeva raames kogeda arhailist ja ehedat seto kultuuri kõigi meeltega: kuulata ja kaasa laulda UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud seto leelot, keerutada jalga tõelisel seto kirmasel, õppida valmistama seto käsitööd ning ergutada maitsemeeli seto toiduga. Õpitubades saab ammutada teadmisi seto laulust, tantsust, käsitööst ja paljust muust, mis Setomaa köitvaks muudab. 

Vaata lähemalt >>

Valgustav draama „Kuldõun puukausis“

14.-25. juulil saab Jõgevamaal Torma ringtallis vaadata taas ajaloolist draamat „Kuldõun puukausis“, mis räägib Liivimaa valgustajast ja kirikuõpetajast Johann Georg Eisenist. 

Lugu jutustab aastatel 1746-1775 Torma Maarja koguduses õpetajaametit pidanud mehest, kes püüdis valgustada talurahvast: anda neile teadmisi meditsiinist, aiandusest, toidu valmistamisest ja säilitamisest ning levitas uusi puu- ja aedviljasorte. Kaasaegsete poolt mittemõistmist leidnud jumalasulane saavutas isegi Vene keisrikojas kõrge maine, kuid ei suutnud läbi murda kohalike mõisnike rumalast vastuseisust ja tagakiusamisest.  

Loo on dramatiseerinud ja lavale seadnud Janek Varblas. Lavastuse kunstnik on Janne Vaabla ning muusikalist elamust pakub Eesti vanim Torma puhkpilliorkester. Lavastuses teevad kaasa kutselised ning harrastusnäitlejad.  

Vaata lähemalt >>

Rahvusvaheline noortelaager kutsub Viljandimaale pärimuspulma

17.-23. juuli ja 24.-30. juuli toimuvad juba kuuendat aastat noortele mõeldud Lõimeleeri laagrid. See suvelaager lõimib väliseesti noori ja peresid, tagasipöördujaid ja Eestiga seotud mitmekultuurilisi inimesi ning tutvustab neile eesti keelt ja kombeid. Sel suvel on laagri teemaks pärimuspulm – suur trall kosjadest pulmareisini. 

Kahes laagrivahetuses tehakse noortepärasel moel läbi kõik, mis ühe korraliku pulma juurde kuulub ‒ ehalkäimine, veimevaka ja pulmatoitude valmistamine, tanutamine, tembutamine, tants ja murumängud. Tasakaalu algse pulmatraditsiooni taasloomise ja tänapäeva vahel aitab paigas hoida pärimuskultuuri kandja Marit Külv ja Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töörühm. Laagritegevused ja pidustused toimuvad Viljandimaal Tääksis ning pulmareisile minnakse folgifestivaliaegu Viljandisse.  

Laagri peamised osalejad on 10-16 aastased noored. Kõigile jagub erinevaid tegevusi ja pulmarolle, ja ühiselt luuakse ligi nädal aega kestev pidu. Laagris saab uusi sõpru, õppida rahvapärast laulu-tantsu-mängu, käia suitsusaunas, sõita hobuse ja ühepuupaadiga ehk haabjaga, järves ujuda ja palju muud. 

Vaata lähemalt >>

CIOFF®i maraton on seekord toidulõhnaline

8. augustil toimub ülemaailmne CIOFF®i maraton, mis tähendab, et terve päeva jooksul saab osaleda CIOFF®i Facebooki-lehel erinevate rahvaste töötubades. Kesk- ja Põhja-Euroopa sektor on valinud teemaks “Maailma maitsed”. Tänu sellele saab õppida valmistama: 

• setode sõira; 
• ungarlaste guljašši;  
• sloveenlaste lameleiba ja 
• Iisraeli leiba. 

Lisaks saab tutvuda Belgia kloostriõllede ja Suurbritannia teejoomise traditsioonidega ning palju muu huvitavaga! 

Hoia pilk peal >>

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.