• Kalendrisse kirja: Väike-Baltica * Päritud väärtuste ööpäev * Leigarite järgi saab Eesti Vabaõhumuuseumis kella õigeks keerata * Festival "Torupill ja karmoška" * Kultuuri Digihäkk aitab digitaliseerida vähemusrahvuste pärimuskultuuri * OmaMood 2022 * Saatse sõirapäev * Eesti naiste tantsupidu tuleb taas * Jaanipäev. Raamat külas, küla raamatus * Saaremaa tansiöhtad saavad hoo sisse * Richard Viidalepp teatrilaval

Jane Miller-Pärnamägi: „Huvihariduse alahindamine pärsib empaatia- ja analüüsivõimet ning oskust väärtustada ühiskonnas olulist.“

„Kas kultuuri saab ja tuleb üldse niimoodi rahastada nagu spordisüsteemi, kus peamine kvaliteedi näitaja on tippsündmustel osalemine?“ küsib Jane Miller-­Pärnamägi, vihjates võimalikule olukorrale, kui kultuuriga tegeletaks vaid linnukese kirjasaamise pärast, mitte sügavast huvist. „Sellisel juhul tekiks näiteks tantsuhuvihariduse puhul kõikidel rühmadel kohustus osaleda „Koolitantsul“. Aga me ju soovime, et lapsed osaleksid pigem loomulikus eakohases hariduslikus loomeprotsessis, mitte ei õpiks vaid tantse. Ka folkloori­huvihariduse puhul tähendaks see, et tekib nõue toota tulemit, mitte osaleda loomulikus arengus. Või harrastusteatrite puhul tähendaks see, et kõik viienda klassi õpilased peavad lavastama „Sipsiku“ – kes seda ei tee, see toetust ei saa,“ näitlikustab Miller-Pärnamägi olukorra absurdsust.

Loe lähemalt >>

Peolaualaulud aitavad unustada mineviku vead ja homsed mured 

Lookas peolaual leiab süldi, salati, kohvi, koogi, konjaki, veini ja muu hea-parema vahele alati ruumi ka mõne laulu jaoks. Peolauda tullakse ikka laulma seda, mis parajasti hingel, meelel ja keelel – ilma hinnanguta, ilma aplausita – nii hästi või halvasti kui parajasti osatakse ja välja tuleb, mis pähe kargab ja valla pääseb. Täna tundub aga paratamatult, et laul on peolauas meile võõraks jäämas ja seda kostab aina vähem. Milleks siiski laulda, selgitab pärimusmuusik Jaan Sarv. 

Loe edasi >>

Reet Piiri "Talurahva rõivastest ja muutustest läbi ajaloo"

Reet Piiri on ajaloolane ja etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi kuraator, kelle eriline armastus kuulub rahvarõivastele. Kui tänapäeva inimese tähelepanu on koondatud pigem pilkupüüdvatele triibuseelikutele, siis pöörakem seekord rohkem tähelepanu talurahva igapäevasele riietusele. 

Mitu särki kanti aastas läbi? Milliste jalanõudega kõlbas minna kirikusse ja millistega tööle? Kas vanasti kanti riided pulbriks? Kas leeri, pulma ja kirstu mindi samade riietega? Kas meeste põlvpüksid olid eputamiseks? Miks hakati aluspesu kandma? Mitu pastlapaari sai ühe härja nahast? Pärimuse podcast FOLKSTI otsib vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele. 

Kuula saadet >>

Aasta folkloorirühm Lüü-Türr: “Egas me julgenud päris laululinnu nime endale ka kohe võtta.”

"See ühtehoidmise tunne on sümbioos sõprusest, naljast, napsist ja ka argipäevast. Eks kõigil ole aeg-ajalt raske, aga seda kõike ei jõua ju ära viriseda. Muidugi aitavad laulud, nende viisid ja sõnad, meile meelde tuletada, et elu on pikem ja huvitavam kui palgapäevast palgapäevani elamine ja laulud aitavad ka leida sõnu, kui ise ei suuda teatud teemadest rääkida või aru saada. Traditsiooniks saanud kolmapäevane näost näkku kohtumine on kujunenud selliseks, kus räägitakse ära oma mured ja rõõmud, vastavalt teemale sekka mõni laul, palju naeru ja vahel ka häälekat vaidlemist. Muidugi võib juhtuda ka nii, et möla saab võitu ja lauluks ei lähegi – kõik me oleme inimesed."

Loe lähemalt >>

Suvistepüha

Vanatüdrukupõlv, eriti väikeses külakogukonnas, on häbiasi. Mida teha, kui ootad juba aastaid ukse taha kosjakaske, kuid see ei taha ilmuda? Mida teha, et kohalike „teadjanaiste“ suid sulgeda?

• Raiu ööpimeduses metsast kask, aseta see akna alla. Ava igal täistunnil aken, löö valjusti käsi kokku ja imesta üsna häälekalt. Küllap mõni möödakäija seda ikka märkab!
• Pane aknale silt „kasetolmuallergia tõttu kosjakaskesid tänavu mitte tuua!“
• Kuula kõlaritest valjusti Uku Suvistet, et kõigil oleks selge, et sinu suvisted on ka kosjakaseta täiuslikud.

Tule Folkloorinõukogu suvekooli!

Folkloorinõukogu suvekool on koht, kus värskendada oma vaadet pärimusele, omandada uusi ideid ja oskusi, ammutada jaksu ja tahet edasitegutsemiseks, kohtuda kogukonnaga ning rääkida kaasa valdkonna arengus.  

Millal? 26.-28. august 2022  
Kus? Kuremaa loss (Jõgevamaa) 

Suvekoolis ootab… 

…neli loengut 

• Millest me räägime, kui räägime pärimusest? (Marju Kõivupuu) 
• Tänapäeva jutuvestjad ja jutuvestmine igapäevatöös (Polina Tšerkassova) 
• Kuidas ajalugu mõjutab meie mõtlemist ja olemust? (Linda Kaljundi) 
• Mis peab pärimusest puuduma, et inimesed tahaksid kirglikult tegevusele pühenduda? (Grete Arro) 

…kaks vestlusingi 

• Päevaprobleemid ning pärimustants ja -muusika (Sille Kapper-Tiisler) 
• Kas pärimus peab olema kõigile ligipääsetav? (Piret Aus) 

…kolm õpituba 

• Pärandtaimede töötuba (Külli Annamaa) 
• Jõgevamaa toidupärandi töötuba (Ülle Jukk) 
• Õlest ehte töötuba (Leina Kreek, Alice Hansing) 

…kaks ühistegevust ja mõttetalgud 

• Looduses laulmine (Janika Oras) 
• Ühistantsimine 
• Folkloorilliikumine aastal 2070 – kuhu me teel oleme? (Monika Tomingas) 

…tugitoolimatk 

• Metsloomade kombed ning looduse ja ühiskonna vahelised seosed (Vahur Sepp) 

Marit Külv: "Kogukonna kooskasvamisse panustatud aeg on end igati ära tasunud, olen leidnud oma inimesed.”

"Kõige olulisem arenguaspekt on minu silmis sidusus. Juba mitu aastat olen mõtisklenud, kuidas köita tervikuks teadmised ja oskused, mis seostuvad pärimusliku isemajandava talupidamisega. Pärimuskultuur, mida tänapäeval tunneme paljuski esinemis- ja pidupäevakultuurina, on argise kodukultuuri pealisehitus, traditsiooniliselt viis tähistada raske töönädala, kevadise külviaja või sügisese saagikoristuse lõppu. Seejuures ei sea ma ideaaliks pelgalt nö vana aja elulaadi, vaid näen, et on palju lõimimisvõimalusi tänapäevaste lihttehnoloogiliste ning permakultuursete lahendustega."

Loe lähemalt >>

Juunijämmijaid tuuleiilid ei heiduta

Laupäeval, 4. juunil leiab Väike-Baltica pärimuspeol aset sündmus nimega Juunijämm. Saladusliku nime taga pole midagi muud, kui üle-eestiline pillimeeste kokkutulek, et mängida üheskoos tantsuõhtutel armastatud tantsulugusid. Esitamisele tulevad palad, mida registreerunud muusikud ühiselt hääletuse teel välja valisid. Et rahvamuusik reeglina nooti ei tunne, pole ka kartust, et mereäärne Tallinn noodid tuulde lennutab ning pillimäng seetõttu katki jääb. Peast mängimine on rahvapillimeeste seas levinud tava ja meie jämmil ka kohustus. Jämmist saab täit mõnu ikka üksteist kuulates ning teineteisele silma vaadates. 

Pärimuskülas saab Juunijämmi saatel jalga keerutada: 

• Rongkäigus läbi Tallinna vanalinna 10.30-11.15 
• Tornide väljakul kell 13.00-13.45 
• Raekoja platsil kell 14.45-15.30 

Juunijämmi hoiavad koos Krista Sildoja ja Ott Kaasik ning registreerunud on 90 pillimeest kõikjalt Eestist. Kõlab ju suurejooneliselt!? 

Muusika minu elus. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumisvõistlus

Kutsume osa võtma Eesti Rahvaluule Arhiivi 2022. aasta pärimuse kogumisvõistlusest Muusika minu elus, mis vaatleb inimese suhet muusikasse. 

Muusikat on meie ümber palju – see on kunst, ajaviide, osa suhtlusest või lihtsalt helitaust. Muusika saab erilise rolli kriisiajal, nagu on näidanud laulev revolutsioon, koroonaaegsed koosmusitseerimised rõdudel või internetis, hiljutised Ukraina sõja vastased kontserdid. Tavaliselt märgatakse rohkem muusika ametlikku avalikku külge, nagu kontserdid või CD-plaadid, kuulsad esinejad ja palad, kuid varjule jääb inimeste vahetu kokkupuude muusikaga. Kogumisvõistluse kaudu soovime tundma õppida kogu Eesti elanike helimaailma ja nende mõtteid selle kohta, samuti tänapäeva „rahvamuusikat“ (või rahva muusikat), milles inimene end hästi tunneb või kaasa lööb. 

Igaüks, olgu muusik või mitte, on oodatud jagama oma muljeid või mälestusi ja ka konkreetseid muusikanäiteid. Kõigil on oma suhe muusikaga. Võid olla pillimees, keda oodatakse pidudele, või keegi, keda veendi lapsena, et ta ei oska „Põdra maja“ laulda – kõik vaatepunktid on olulised. Tähtis on igaühe ainulaadne kogemus, sest see aitab mõista inimese suhet muusikaga ning muusika osa suhtlemisel teistega. Jutustada tuleks ka väikestest asjadest nagu seltskonnas või lapsega laulmine, omavalitud telefonihelin, üksi klaveriga katsetamine, raadio (või ka tolmuimejaga) kaasa ümisemine, metsas hõikamine; samuti ümbruse helidest, nagu kontsert naabri aias või tümps parkimisplatsil. 

Meie jaoks teevad mineviku elavaks emotsioonid ja lood isiklikest kogemustest. Seepärast tasub oma tundmusi ja toredaid lugusid jagada ka rahvaluule arhiivi materjali tulevastele kasutajatele. 

Luues pildi sellest, kuidas muusika toimib inimese ja ühiskonna elus, kirjutame Eesti kultuurilugu. Nii nagu Eestis on geenipank, on siin ka kultuurimälu pank, mida tuleks pidevalt täiendada. 

Abistavad küsimused ja täpsemad juhised leiab rahvaluule arhiivi Krati veebilehelt.

Kui tekivad küsimused, kirjutage kratt@folklore.ee või helistage 7377730 (Kadri Tamm), 56227586 Taive Särg, 58116793 Janika Oras. 

Ukraina laste teistmoodi päev

"Kõige toredam kogu päeva juures oli näha sära laste silmades! Tõestatud sai taas, et muusika on maailmaühendav keel ja vägi. Lapsed tunnistasid ja väljendasid oma tegutsemistes, et muusikaõpituba oli nende vaieldamatu lemmik. Nii saigi, et lõpuks tantsis vaid paar tantsuhimulist last, sest kõik ülejäänud olid ametis nende saatmisel kandlel, hiiukandlel ja karmoškal. Väikseim poiss lõi sekka uhkelt trianglit ja hüüdis “концерт, концерт!“."

Loe lähemalt >>

Peotegu tunnustas pärimuspulma uurijaid

Eesti Pulmamessil anti üle Peotegu 2022 tunnustused. Folkloorinõukogu rõõmuks pärjati meie pulmapärimuse töörühma algataja ja pärimuse uurija Ene Lukka-Jegikjan elutööpreemiaga Eesti pulma uurimise ja säilitamise eest. Praegust töörühma juhti Liis Burki tunnustati Eesti pulmatraditsiooni uurimise ja edasikandmise eest. Tunnustuse juurde kuulus kena klaasist meene. 

Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töörühm tegutseb aastast 2016 ja selle eesmärgiks on kaardistada Eesti erinevate piirkondade pulmapärimust, kaasates oma tegevustesse uurijaid, praktikuid ning pulmade korraldajaid. 

Jaanipäev

Kas sul on ka suur tahtmine saada teada kõiki maailma asju? Siis tasub juba varakult end valmis saada ja sõnajala all koht sisse võtta. Nimelt teab Viru-Jaagupi rahvas hästi, et sõnajalad õitsevad jaanilaupäeva öösel kella 12 ja 1 vahel. Kui need õied nüüd lahti löövad, siis vaata aga, et ühe kätte saad ja seda kangesti hoiad!  

PS! Kui sul õnnestub õis kätte saada, palun vasta kõige põletavamale küsimusele – mis värvi on armastus? 

Leigarite järgi saab Eesti Vabaõhumuuseumis kella õigeks keerata​​​

Suvisel ajal sünnib vabaõhumuuseumis korralikke külapidusid: pärimuslikku tantsu, laulu, mänge ja elavat pillimuusikat võtavad eest erinevate ajastute ja paikkondade ehedates rahvarõivastes pidulised. Need on Leigarid, kelle järgi võib muuhulgas ka kella õigeks panna: Leigarite kontsert-etendus Sassi-Jaani talu õuel algab igal laupäeval ja pühapäeval täpselt kell 11. 

Suuremat sorti pärimuspidu on aga oodata jaanilaupäeva, 23. juuni õhtul, mille jooksul saab Leigaritega koos aega veeta nii läbi muuseumi liikuvas tulede süütamise rongkäigus kui ka külaväljakul eheda külajaanitule melus, et vastu ööd olla tunnistajaks Koidu ja Hämariku muinasjutulisele kohtumisele mereäärse kiigeplatsi tantsulaval. 

Leigarid on vabaõhumuuseumis esinenud alates 1969. aastast. Esialgu välisturistidele rahvuslikuks meelelahutuseks mõeldud programmist kasvas aja jooksul välja traditsioon, millega on nüüdseks seotud juba õige mitu põlvkonda. Pealtvaatajate rõõmustamise kõrval ongi just järeltulijate õpetamine saanud oluliseks ning loomulikuks osaks Leigarite tegevusest. Lisaks esinemisele võtavad Leigarid tihti ette ka selliseid mänge või tantse, millega saavad väikese juhendamise toel kohapeal liituda ka külastajad. 

Leigarite 54. hooaeg vabaõhumuuseumis on alanud ja kestab 4. septembrini 2022. 

Vaata lähemalt >>

Festival "Torupill ja karmoška"

3.-5. juunil ootab Viljandi taas torupilli- ja karmoškasõpru oma lugudepagasit täiendama.  

Karmoškamängijaid juhendavad: 

• Belgiast pärit Hartwin Dhoore, kes eelmisel aastal võlus oma imeliste lugudega.  
• Udmurtiast pärit Pavel Kutergin, kes võtab taas üles energilise tantsumuusika.  
• Gruusiast pärit Aluda Janashvili, kes õpetab mõned gruusiapärased lood. 

Torupillimängijaid juhendavad: 

• Hispaania lugudega vürtsitab õpitubasid torupilliõppejõud Kerli Kislõi, kes käis uusi lugusid otse allikast ammutamas.  
• Merike Paberits võtab ette põnevad rännakud eesti pärimusmuusika maastikul.  

Ühisõpituba viib läbi Kaisa Kuslapuu, kes on tuntud meeldejäävate, huvitavate ja mitmekülgsete lugude õpetajana.  

Info ja registreerimine >>

Kultuuri Digihäkk aitab digitaliseerida vähemusrahvuste pärimuskultuuri

10.-12. juunil toimub Narvas Kultuuri Digihäkk, mille eesmärk on luua digitaalseid lahendusi, mis aitavad tutvustada ja säilitada vähemusrahvuste pärimust ning seda järgmistele põlvkondadele paremini edasi anda.  
 
Häkatonil osalemiseks ei ole tarvis digioskusi, oodatud on osalejaid kõikidest eluvaldkondadest. Kõige olulisem on olemaasolev idee, mida ellu viia või tahe panustada lahenduse loomisse. Osaleda saab üksi või tiimiga, ideega või ilma. Protsessi toetavad ekspertmentorid ja parimad lahendused viiakse ellu.  
 
Digilahendusi otsitakse järgmistes valdkondades: kultuuriõpe, eksponaadid muuseumites ja raamatukogudes, kultuuripärandi säilitamine ja edendamine, rahvustevahelised kontaktid ja koostöö, kultuuripärandi tutvustamine kaasaegsetel platvormidel, põlvkondadevaheliste kontaktide ja rahvusseltside järelkasvu juurutamine. 

Üritus toimub Narvas ja transport korraldatakse tasuta nii Tallinnast kui Tartust. Samuti on majutus tagatud kõigile, kes tulevad väljapoolt Narvat.  

Vaata lähemalt >>

OmaMood 2022

10. juunil on kõik moesõbrad oodatud OmaMood moefilmide esilinastusele, kus esmaettekandele tulevad lühifilmid pärimusmoodi viljelevate disainerite loomingust: Annika Vaalma, Anu Sirkas, Grete Küppar ja Maarja Palu, Katre Arula, Kristina Libe, Sirje Ani, Vilve Unt. 

Programm

17:00 „OmaMood 10“ näituse pidulik lõpetamine Kondase Keskuses (Pikk 8, Viljandi) 
19:00 OmaMood moefilmide esilinastus (Kino Centrum, Viljandi) 

OmaMood tähistab sel aastal oma 10. tegutsemisaastat. Viimase dekaadi jooksul on publikul olnud võimalus tutvuda rõivakollektsioonidega, mis kannavad endas traditsioonilise käsitöö väärtusi ja rahvusliku identiteedi eripära. Tänu OmaMood moeetendustele on pärimusmood järjest enam kanda kinnitamas ka noorte ja trenditeadlike seas. Saab vaid loota, et järgmine dekaad kannab pärimushinge veelgi suuremalt edasi.  

Saatse sõirapäev

11. juunil kell 11 algab Saatse muuseumi õuealal ja Saatse kandi külades juba XII Sõirapäev, mis tutvustab Saatse piirkonna kui „kohupiimanulga“ traditsioone ning Setomaa tunnustoitu – sõira. Sõirapäeval õpetatakse sõira valmistama ning külastajate osalusel valitakse välja sõirameistrid. Saab kuulda seto leelot ja pillimängu, näha ja õppida seto tantse. Saatse muuseum üllatab uue piiriteemalise ekspositsiooniga ning muuseumi õuel toimub käsitöö- ja talukaupade laat. 
Uudistamiseks on avatud hulk ümbruskonna talusid, kus tehakse ekskursioone ja muud põnevat. 

Oma osalemisest laadal müüajana või sõirakonkursil anna teada aadressil saatse@setomuuseum.ee või telefonil 5342 1428.  

Eesti naiste tantsupidu tuleb taas

12. juunil on Jõgeva taas valmis uhkeks tantsupeoks – III Eesti Naiste Tantsupidu „PereLugu“ toob kokku üle 4000 tantsija. Et pidu tuli eelmisel aastal edasi lükata, on tantsijate ootus lõpuks väljakule pääseda seda suurem. 

Suvise pühapäeva kolmel etendusel tantsivad koos kolme põlvkonna naised. Neid ühendab ühine lootus ja armastus ning teadmine, et perega koos veedetud aeg on parim aeg. Tänavu on väljakul näha nii vanemat repertuaari kui spetsiaalselt selle peo jaoks seatud uusloomingut. Kauneid mustreid ja tantsuilu saab nautida 22 erilise tantsu läbi. 

Loe lähemalt >>

Jaanipäev. Raamat külas, küla raamatus

Maagilisest jaaniööst on kirja pandud arvukaid lugusid. Tänavusel raamatukoguaastal on ka vabaõhumuuseumi jaanilaupäeval aukohal raamatud, kirjandus ja lood. Muuseumis ringi liikudes võid sattuda tähistama 1935. aasta Eesti raamatu aastat, 100. aastapäeva A. H. Tammsaare sünnist või hoopis kuulama laulu sisse pandud lugusid ansambel Kukerpillide esituses. Ehtsat külajaanitule melu veab eest rahvakunstiselts Leigarid. Tegevusi jätkub üle kogu muuseumi: kiigeplatsile, külaväljakule, Kuie vallakooli, kõikidesse taludesse, aga ka kolhoosi korterelamusse.  
 

Külastaja saab punuda pärga, valmistada kratti, mängida karjalaste mänge, ennustada, kuulata muinasjutte rahapajast ja sõnajalaõie leidmisest, valmistada võid ning jälgida, kuidas erinevates taludes jaanipäeva peetakse. 
 

Jaanitulede süütamise rongkäik saab alguse 23. juunil kell 19.00 peavärava juurest. Tuled süüdatakse külaväljakul ja kiigeplatsil. Kõik muuseumi talud on avatud kuni kl 22.30.

Vaata lähemalt >> 

Saaremaa tansiöhtad saavad hoo sisse

Saarlased annavad hoo sisse regulaarsetele tantsuklubidele ehk tansiöhtatele, kus saab nende oma pärimusmuusikute järgi tantsida 19.- 20. sajandi külapidudel tantsitud tantsusid. Tansiöhtate projekt saab toimuma ringreisina ümber Saaremaa seitsmes eri rahvamajas, igaüks oma kihelkonnas: 

• 27. mai Jaani ja Pöide khk – Orissaare rahvamaja 
• 24. juuni Kihelkonna khk – Mihkli talumuuseum 
• 26. august Anseküla khk – Anseküla seltsimaja 
• 30. september Muhu khk – Hellamaa külakeskus 
• 28. oktoober Mustjala khk – Mustjala rahvamaja 
• 25. november Kaarma khk – Kuressaare muusikakooli kammersaal 
• 27. jaanurar Kärla khk – Kärla rahvamaja  

Tansiöhtate (mujal tuntud kui tantsuklubid või tantsutoad) eesmärgiks on hoogustada pärimusmuusikat ja -tantsu ning panna algus pikemale tantsuklubi liikumisele Saaremaal. Eesmärk on luua regulaarne kohtumispaik pärimusmuusikast ja -tantsust huvitunutele ning koondada inimesi ühtsesse Saaremaa tansiöhtate kogukonda.  

Vaata lähemalt >>

Richard Viidalepp teatrilaval

Lavastus "Richard ja Anna" viib meid aastasse 1928, mil Rapla rongilt astus maha noor rahvaluuleuurija Richard Viidebaum (al 1935 Viidalepp). See Viidalepa päeviku ainetel näidendiks saanud lugu räägib pärimuse kogumise teekonnast, ent samal ajal armastusest, enese otsimisest ning sellestki, kuidas pidevalt muutuvas maailmas ikka vanu väärtusi hoida. 

Lavastust mängitakse 28. ja 29. juuni, 19. ja 20. juuli ning augustis Ohukotsu küünis - kohas, millest rajad, kus Richard Viidalepp 1928. aastal käis, on kiviviske kaugusel, ning õhk, mida hingame, ikka sama. 

 
Dramaturg Mari Tammar, lavastaja Adeele Jaago (Ugala teater), kunstnik Jaanika Jüris, muusikaline kujundaja Kulno Malva, valguskunstnik Mari-Riin Paavo (Ugala teater). Laval: Kaarel Pogga (Vanemuine), Ragne Veensalu, Maili Metssalu ja Ivo Reinok. 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.