• Kuula, vaata, loe: Folkloorinõukogu möödunud aasta parimad palad * Vaata järele pärimuspidu "Kaardistajad ja kaardilugejad" * Ma teen laulust laiad väljad
• Uued raamatud: Pärnumaa kihelkondade põlled * Rahvarõivas on norm 
• Kalendrisse kirja: Tartu Folk-Off 2022 ootab osalejaid * Vaimse pärandi parimad praktikad üle maailma * Lihavõtted Eesti Vabaõhumuuseumis * Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindadele oodatakse kandidaate

Eesti Folkloorinõukogu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla lõid käed 

Täna hommikul täpselt kell 9 jõudis ametliku kinnituseni esmapilgul võimatuna tundunud eesmärk, mille nimel oleme mitu aastat palju vaeva näinud. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas avati pärimusmeditsiini osakond.

Puhas rõõm tehtud tööst!

Väike-Balticale registreerumine on avatud

Mis toimub Väike-Baltica pärimuspeol? 

• Rongkäik
• Juunijämm (eestvedajad Krista Sildoja ja Ott Kaasik)
• Pärimustantsude õpituba (eestvedajad Kristiina Siig ja Leesikad)
• Muusikute mõõduvõtt (eestvedaja Lauri Õunapuu)
• Tantsulaulud (eestvedajad Ülemakstud Rentslihärrad)
• Regilaulutuba “Rännakud maal, vetel ja teises ilmas” (eestvedajad Janika Oras ja Väike-Hellero)
• Peolaualaulud (eestvedajad Jaan Sarv ja Korporatsioon Rotalia meeskoor)
• Jutuvestjate mõõduvõtt
• Pillimeeste soolokontserdid
• Pillimeeste tänavakontserdid

Teotoe laureaat Mare Mätas:

"Kes oleks Mare ilma Kihnuta? Esimesena

turgatab pähe, et muidugi mitte keegi…" 

"Oht tekib siis, kui kultuur muutub puhtalt äriks, seda ei tehta enam enda rahulolu või rõõmu, vaid müügi pärast – tekib Kihnu Disneyland vms. Ohtlikud on ka eeldused, mis väljastpoolt tulijatel sageli on, nagu näiteks matriarhaadi kuvand või veendumus, et saarele jõudes näeb rohekelt rahvariides tantsijaid, lauljaid ning iseenesest mõistetavalt kõikjal ringi kihutavaid naismootorrattureid. 

Teisest küljest muidugi pole mõtet väljapoole näidata ka maitsetut triviaalsust, mida siingi esineb, vaid ikka seda pärimuskultuuriimet, mis meil veel alles on, seeläbi selle kandjaid väärtustades."

Loe edasi >>

Aasta folkloorikuraator Kaja Kraav: "Vanaemaga veedetud videvikutunnid on minusse jätnud unustamatud mälestused."

"Unistan, et Üksmütsi, Rakukese ja Arhailiste meeste kõrvale tekiks Järvamaale veel vahvaid täiskasvanute folkloorikollektiive, et veel rohkem Järvamaa inimesi leiaks tee vanade kommete, lugude ja laulude juurde ja et meie inimesed oskaksid veelgi enam näha vanas traditsioonis tänast päeva! Järvamaa on väga eriline paik, soovin olla sellega alati seotud.  "

Loe edasi >>

Selgusid folklooriliikumise aasta tegijad 

5. märtsil jagati esimest korda folklooriliikumise aasta tegijate tiitleid. Aastatunnustusega tõstetakse esile neid, kelle tegutsemise tulemusena on olnud pärimus 2021. aastal nähtav, kuuldav ja kogetav ning kelle töö silmapaistev ja uusi teadmisi avav. 

• Aasta folkloorirühmaks valiti arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr.  
• Aasta juhendaja tiitli pälvis Kiviõli Kunstide Kooli direktor ja mandoliiniõpetaja Jaanus Põlder. 
• Aasta noor tegija on Võrumaal Vastseliina piirkonnas elav ja tegutsev Marit Külv. 
• Aasta koostööpartneriks osutus Võru Linnavalitsus. 
• Aasta korraldajad on Tallinna tantsuklubi eestvedajad (Leanne Barbo, Jaan Sarv, Siim Sarv, Monika Väliste, Maarja Sarv, Natali Ponetajev).  

Loe laureaatide kohta lähemalt >>

Urbepäev

Pikalt magada või varakult end voodist välja ajada? See on urbepäeva küsimus! Kes kõige enne maast püsti saab, eks sel ole eelis käes, sest läheb esimesena urvitama! Ei, mitte oma tagumist poolt sündsusetult taeva poole upitama, vaid urvaokstega magajaid lööma.

• Mida armutumalt teisi urbid, seda rohkem urbasid pudeneb ning seda rohkem mune magaja sulle peab kinkima.
• Ära lase end ka häirida, kui hiline magaja urbadega peksmise peale ehmatusega toast pageb. Karju julgelt järele: „Virgaks, viksiks!“ et ta mõistaks, et urbimisel on siiski eesmärk ta erguks ja virgaks teha.

Suur neljapäev

Täna on mõjusaim päev nõidumiseks või selle ärahoidmiseks. Heaolu tagamiseks on ainus võimalus seda kavalusega enda poole võita, sest õnne on maailmas vaid piiratud hulk.

Piimaõnne kindlustamiseks:

• hiili vaikselt lüpsikuga õue ja roni puu otsa;
• hüüa raevunult naabri talu suunas: “Piima! Koort! Võid!”;
• roni rahuloleva näoga puu otsast alla ja sammu sirge seljaga kodu poole;
• jää ootama piima saabumist.

Ristiinimesed meenutavad samal ajal kirikus Kristuse püha õhtusöömaaega.

Kellele munadepühad,

kellele ülestõusmispühad?

"Oma lapsepõlvest mäletan, et rahvakalendri tähtpäevad andsid meie pere aastaringile tuttava ja turvalise raami - vastlapäeval keetsime seajalgu, suvistepühal oli korteri esikus noor kask, jüripäeval tegime kindlasti tuld, munadepühal värvisime mune. Kui jõudsin ikka, kus tekkis huvi, miks ühte või teist kombetalitust täidame, ei osatud mulle vastata muud, kui “Ei tea, nii lihtsalt on kombeks, mamma tegi alati nii!”. Hoolimata sellest, et tagamaad jäid segaseks, ei kahandanud see kellegi pühaderõõmu. Imelike juhuste tõttu sattusin täiskasvanuna tööle pärimuskultuuri valdkonda ning pilt läks oluliselt klaarimaks.

Alates hetkest, kui mind ristiti ja salviti õigeusku, omandasid rahvakalendri tähtpäevad minu jaoks uue sisu. Kõik, millest varem rääkisin mineviku vormis - „vanasti paastuti“, „vanasti riietuti suurel reedel musta“, „vanasti värviti ülestõusmispühadeks umbes 100 muna“, muutus ühtäkki elavaks. Miks vanasti? See kõik on ka nüüd ja praegu! Esimene ülestõusmispühade-eelne suur paast vapustas mind nii sügavalt, et ei raatsinud neist tundeist lahti lasta ega ülestõusmispühade rõõmul endasse tulla. Toona esmakordselt paastuaega sisenedes ei olnud õrna aimugi, et sellest saab iga-aastane tundeküllane teekond.

Suur nädal ehk nädal enne lihavõtteid on see aeg aastas, mil näen, et minu ja paljude lähedaste maailmapilt asuvad üksteisest üsna kaugel. Palusin sel teemal mõtisklema Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreestri ja teoloogi Mattias Palli ja folklorist Mall Hiiemäe."

Loe edasi >>

Ülestõusmispühad

Lihavõtted on rõõmupühad! Kui suurel neljapäeval õnnestus piima nõidumine hästi, siis ära hoia end tagasi. Joo piima rõõsalt või kooritult, söö lusikaga võid ja kohupiima ning kui ruumi peaks veel üle jääma – pista terve muna pintslisse! Küll küllale liiga ei tee!

Tere tulemast, Ave Matsin! 

5. märtsil toimunud Eesti Folkloorinõukogu üldkoosolekul valiti Folkloorinõukogule uus juhatuse liige. Ave Matsin töötab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku tekstiili lektori ja pärandtehnoloogia õpekava programmijuhi ja pärandikoordinaatorina. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel on Ave Eesti Kunstiakadeemia doktorant ja tema uurimisteemaks on "Lõuna- Eesti varakeskaegse naiserõivastuse rekonstruktsioon Siksälä kalme arheoloogiliste leidude põhjal”.  

Ave Matsin on olnud tegev nii Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali kui nõukogu liikmena, olnud käsitöö kutsestandardi uuendamise töörühma liige, Eesti Rahva Muuseumi nõukoja liige, Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvarõiva programmi nõukogu liige ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse liige.  

Eesti Folkloorinõukogul on hea meel, et juhatuses on Ave näol esindatud ka käsitöö ja rahvarõivaste alased teadmised. Ave Matsini volitused kehtivad ühe aasta kuni Folkloorinõukogu juhatuse uute valimisteni 2023. aastal. 

Jõudu tööle! 

Jüripäev

Kes siis ei teaks, et jüripäevaga hakkab suur kevadtööde algus pihta. Korraliku eestlase kombel on sul kindlasti ammuilma selge, et kes ei tööta, see ei söö; enne töö, siis pidu ning tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. See tähendab vaid üht - haigeks jäämisega ei saa riskida! Õnneks on jüripäeval küllalt viise, kuidas terveks aastaks endale hea tervis tagada.

• Kes kukerpalli laseb, seda seljavalu ei kimbuta!
• Kes nägu konnakudu, kasemahla, allikavee või lumega peseb, pärsib vistrike teket ja väldib kibedal tööajal päikesepõletusi!
• Kes jüripäeval mõne asja leiab, saab seda tarvitada nahahaiguste ravimiseks!

Folkloorinõukogu möödunud aasta parimad palad  

Et väärt lugemine kahe silma vahele ei jääks, koondasime 2021. aasta parimad persoonilood, mõtisklused, intervjuud, videod, retseptid, tähtpäevasoovitused ja palju muud kokku virtuaalsesse aastaraamatusse. 

Muu hulgas saab näiteks lugeda: 

• “Pannileivast, kalast, tuhlist ja muust” (kirjutab Kristi Pumbo) 
• “Muinasjutu-emad: kes nad on?” (vastab Kärri Toomeos-Orglaan) 
• “Voldemar Varik – viimane torupillimees vabas maailmas” (kirjutab Lauri Õunapuu) 
• “Mitmekesised maasordid on mineviku kultuurisaadikud” (kirjutab Anneli Banner) 

Sirvi möödunud aasta parimaid palasid >>

Vaata järele pärimuspidu "Kaardistajad ja kaardilugejad"  ​​​​​

5. märtsil pärimuse kaardistajate Igor Tõnuristi ja Kristjan Toropi sünnipäevale pühendatud pidu on nüüd järelvaadatav. Kuus tundi kestev pärimuspidu koondas endas mälestusi, esitlusi, rahvamuusikat, -tantsu, -rõivaste esitlust ja palju muud. Ürituse programmijuhid olid Sille Kapper-Tiisler ja Lauri Õunapuu. 

Ma teen laulust laiad väljad - Ottilie Kõiva 90 

Jaanuaris toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Ottilie Kõiva 90. sünnipäevale pühendatud pidulik ettekandekoosolek „Ma teen laulust laiad väljad“. 

Sündmusel sai kuulda põnevaid ettekandeid: „Peetri kihelkonna külad ja inimesed“ (Ülle Tarkiainen), „Peetri kihelkonna mõisatest rahvapärimuses“ (Ründo Mülts) ning esitleti kogumikku “Vana Kannel XIV, Peetri regilaulud” (koostajad Ottilie Kõiva, Janika Oras, toimetaja Kanni Labi). Peetri kihelkonna laule esitasid Arhailised Mehed ja Rakuke. 

Pärnumaa kihelkondade põlled 

Värskelt ilmunud mustrivihik teeb ülevaate Pärnumaa kihelkondade põlledest 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi esimese kümnendini. Iga põlle kohta on ülevaatlik foto ja kõrval kogu ajalooline materjal, mis on põlle kohta teada. Joonis annab edasi originaalpõlle proportsioonid ning kaunistusdetailide paigutuse ja mõõdud. Lisatud on olulisemad töövõtted ja soovitused, pitside skeemid ja tikandite joonised.  

Mustrivihiku autoriteks on Ülli Kont, Anu Randmaa ja Inna Raud.  

Mustrivihik on müügil Pärnu Muuseumi poes, Tõstamaa Käsitöökeskuses ja raamatukauplustes. 

Rahvarõivas on norm

Vaid loetud nädalad tagasi ilmus Eesti Rahva Muuseumi kirjastusel rahvarõivastest raamat, mille kaante vahele on koondatud 151 rahvarõivakomplekti – rõivad, mida kanti 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel ning mis esindavad igat Eesti kihelkonda. Eestlaste riiete kõrval on siin mõni näide teistegi Eestis elanud rahvusrühmade kostüümidest: rannaaladel ja saartel oli rootsi talupoegadega asustatud piirkondi, piki Peipsi kallast kulgeb vene vanausuliste asustus. 

Rahvarõivaraamatu autori Reet Piiri sõnul on raamat heaks esimeseks ülevaateks neile, kes soovivad omale ise rahvarõivaid tegema või tellima hakata. Omale isiklike rahvarõivaste tegemine on Piiri arvates läinud järjest populaarsemaks. Muutunud on küll mood ja rahvarõiva kandmise põhjused, aga see kultuur on püsinud elujõulisena tänapäevani! 

Tartu Folk-Off 2022 ootab osalejaid

10. aprillini oodatakse folkloorirühmi, pärimusmuusikaansambleid, rahvatantsurühmi ja projekti korras loodud koosseise registreeruma rahvusvahelisse veebisaatesse Tartu Folk-Off! 
 
Veebisaate raames lahendavad osalevad rühmad pärimustantsuga seotud väljakutseid, mille tulemusi näeb videote näol otse-eetris 19. novembril. Videote puhul hinnatakse nii sisu kui loovat lähenemist, aga ka video tehnilist taset. Rahvusvahelise žürii punktide ja publiku häälte tulemusena selgub saate võitja. I ja II koht pälvivad rahalised auhinnad, lisaks mitmed eripreemiad. 
 

Täpsem teave >>

Vaimse pärandi parimad praktikad üle maailma 

Winston Churchill on öelnud, et head kriisi ei tohi raisku lasta. See oli ka CIOFFi kultuurikomisjoni plaan - koguda häid praktikaid vaimse kultuuripärandi kohta, mida on pandeemia ajal tehtud. Nüüd on üks osa neist avalikult jagamiseks. 

• 10. aprillil kell 19 kuuleb virtuaalsel kohtumisel häid ideid inglise keeles.  
• 24. aprillil kell 22 kuuleb virtuaalsel kohtumisel häid ideid hispaania keeles. 

Ülekanded on jälgitavad CIOFFi Facebooki-lehel >>

Lihavõtted ja paastutoitude õpituba Eesti Vabaõhumuuseumis 

17. aprillil kell 11-16 peetakse Eesti Vabaõhumuuseumis ülestõusmispühi. Muuseumitaludes lööb elu kihama: Köstriaseme talus saab lõkketulel suures katlas igaüks ise endale muna värvida, Sepa talus õpitakse paelapunumist, Kuie koolis lauldakse Leanne Barbo juhendamisel kiigelaule, Härjapea talus valmivad ajakirja „Taluperenaine“ retseptide järgi pühadetoidud, mitmes talus toimub päevakohane munade otsimismäng ja Tallinna Linnuklubi viib külastajad põnevale linnuvaatlusretkele. 

Paastutoitude õpituba 

Vana kalendri järgi elavatel õigeusklikel paastuaeg aga alles kestab. Nemad peavad sel päeval palmipuudepüha ehk urbõpäivä, mis kuulutab suure paastu ehk kannatuste nädala algust ning õnnistatud paasapühad saabuvad alles nädala pärast. Muuseumi seto talus ehk Vanatalos tutvustab perenaine paastutoitu, muuseumi teadur Elvi Nassar aga setude paastukombeid ja erinevaid paastusööke. Saab teada, kuidas valmistada suulliimi ja keldokala, mis asi on ritk ja mida tehti paastuajal keelatud toiduga, näiteks piimaga. Mingem kuulama-vaatama, kevadet nautima!

Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindadele oodatakse kandidaate 

24. aprilliks oodatakse kandidaate Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindadele, millega soovitakse tõsta esile vabariiklikult ja Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikuid. Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel, jäädvustamisel ja järjepidevuse kindlustamisel.  

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Esildised tuleb saata Jakob Hurda nimelisele Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 16 Põlva või e-postiga polva.rhs@mail.ee). Vabas vormis esildis peab sisaldama: 

• kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõtet; 
• auhinnale esitamise põhjendust; 
• loetelu kandidaadi viimase 5 aasta jooksul saadud suurematest preemiatest ja auhindadest; 
• täpseid andmeid kandidaadi kohta. 

Auhinna suurus on 1000 eurot ja auhinnad antakse välja 23. juulil 2022 Põlvas. 

Lisateave: Niina Siirmann (51 904 396, polva.rhs@mail.ee) 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.