VEEBRUAR 2016

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

Tere tulemast lugema Eesti Folkloorinõukogu kuukirja!

2016. aasta esimene kuukiri koondab kokku pärimuskultuuri alast teavet nii ajakirjanduses ilmunud artiklite kui veebruarikuu sündmuste ja koolituste kohta. Ühtlasi peatume veidi Merekultuuriaastal ning igaühe võimalusel kujundada selle nägu veel rohkem traditsioonide keskseks. Jagame rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kutset, mis ootab programmiga liituma jaaniõhtuid üle Eestimaa. Pärast pikka liugu vastlapäeval kutsume aga üles korrastama kodusid ja töökohti ning saadud pahna tassima tuhkapoisi kujul naabrite ukse taha.

Head lugemist!
Laura Liinat

Eesti Folkloorinõukogu teabejuht

laura.liinat@folkloorinoukogu.ee

TUNNUSTATUD

Aasta lõpp ja uue algus annavad alati põhjust rõõmustamiseks - just siis saavad tunnustatud ja esile tõstetud aasta(te) väljapaistvaimad inimesed ning nende teod ja tegemised. Käesolev hetk pole seega mingi erand ning Eesti Folkloorinõukogu rõõmustab koos kõikide premeeritutega, et nende kirega ja missiooniga tehtu on aidanud muuta pärimuskultuuri valdkonda mitmekesisemaks ning ühiskonnas kõlavamaks. Aitäh ja palju õnne kõigile Eesti Kultuurkapitali preemia laureaatidele ning maakondlikele Kultuuripärlitele ja tunnustuspreemia saanutele!

Loe, kes olid tänavused Kulka preemia laureaadid

Vaata, keda tunnustati maakondades

EESTIMAA JAANIÕHTUD 2016

Pärimuspeo Baltica meeskond ootab korraldama ja osa saama pärimuslikest jaaniõhtutest 23. juunil 2016 üle Eestimaa. Kui teile on südamelähedane kuuluda pärimuslikke oskusi ja kogemusi väärtustavasse kogukonda, tähistada oma elu- ja aastaringi tähtpäevi omade keskel, valmistuda jaanipühadeks, mõtestades iga ettevalmistusaja tegevust ja selle tähendust, pöörata tähelepanu sellele, mida sa jaaniõhtule minnes seljas kannad, mida kaasa võtad, kuidas tule ääres oled ning mida koos teistega teed, siis ühenda oma jaaniõhtu pärimuspeo Baltica programmiga!

Saada koostöösoov ja lühitutvustus hiljemalt 10. veebruariks 2016 aadressil baltica@folkloorinoukogu.ee

Loe edasi »

TUHKAPÄEV TULEKUL

Vastlapäevale järgnev päev, tuhkapäev, on tuntud peaaegu üle terve Eesti. Vaid Ida-Eestis, eriti selle lõunapoolsel alal, on tuhkapäeva kombed vähem populaarsed või puuduvad täiesti. Mujal levinud tavad võivad olla paikkonniti täiesti erinevad ja isegi vastuolulised: kui juuste lõikamine on tuhkapäeval üldiselt soovitatud, siis saarlased ja hiidlased peaksid hallipäisust kartes sellest kindlasti hoiduma või kui üldiselt peaks tuhkapäeval midagi küpsetama, leidub teateid ka leivategemise keelu kohta.

Tuhkapäeva traditsioonid lähtuvad meil ühelt poolt tuhast kui puhastusvahendist (tuhast valmistati lehelist) ja maagilisest kaitseabinõust (tuha viskamine jägedesse jne). Teisest küljest iseloomustab tuhk sel päeval mustust, naha kestendamist, kõõmamist, kärntõbe, isegi laiskust.

Miks mitte võtta sel päeval ette üks suurem koristus kodus või kontoris ning vabaneda eelmise aasta pahnast lauasahtlis ja lauanurgal ning valmistada Mulgimaal tuntud tuhkapoiss (tuhapoiss, tuhapuss)! Säärane tegu aitab korrastada elamist ja olemist ning innustab olema senisest virgem ja tervem. Kindlasti aga ei tasuks siis tuhkapoissi enda juurde vedelema jätta, vaid ikka naabrite või töökaaslaste ukse taha salaja viia - nii saab tuleva aasta laiskuse teise kaela veeretada ning ühtlasi jälgida, kas ta sellega edasi oskab toimetada või viijat tabamise korral vastavalt kohelda. Kes aga aasta otsa usin olnud ning pole endale üleliigset kraami korjanud, see võib Saaremaal levinud "kärbseid teha". Selleks tuleb võtta puupulgad, mis sümboliseerivad kärbseid, kinnitada nööri külge ja viia salaja naabri ukse käepideme külge rippuma. Siis võib kindel olla, et kärbsed suvel just teise elamisse kipuvad tulema! (Kasutatud tekste raamatust "Eesti rahvakalender I".)

Loe lisaks »

MEREKULTUURIAASTA

Meri ühtaegu lahutab kui ka ühendab maid ja rahvaid. Koos meritsi veetavate kaupadega on pidevalt liikunud ka erinevad teadmised, uskumused, oskused ja kogemused, mis on vorminud mereäärsete rahvaste kultuuri. Rannaäärsete rahvaste eriline merekultuur kajastub nii ainelises kui vaimses kultuuripärandis, mis hõlmab endas nii eluviisi, müüte kui ka traditsioone.

Merekultuuriaasta pakub mitmeid võimalusi kaasalöömiseks ning teema-aasta näo kujundamiseks. Veebruaris on käimas kaks konkurssi, millest oodatakse osa võtma.

IDEEKONKURSILE esitatud sündmuse puhul peetakse oluliseks kohaliku kogukonna kaasatust ning seeläbi merekultuurialaste oskuste, kommete või traditsioonide edasiandmist. Esitatavaks ideeks võib olla nii õpituba, laager kui ka kohalikku kultuurielu elavdav sündmus, mille eesmärk on olla osaline mere-kultuuriaasta sõnumite edasikandmisel.

Loe edasi »

Mereaasta esimese FOTOKONKURSI teema on „Meri on meie pärand ja ajalugu” ning eesmärk on näidata mere olulisust meie kultuuri tekkimisel ja eluviisi kujunemisel. Osalema oodatakse töid, mis seostuvad otseselt mereajaloo ja päran-diga, olgu viimaseks siis erilised kombed või traditsioonid, ajaloolised merega seotud esemed, laevad, hooned vms.

Loe edasi »

HUVITAVAT LUGEMIST

SAARTE HÄÄL: Jutustusi kodumaa ajaloost – seamajad Ruhnu saarel

Ruhnu seamajad olid sigade kohta ühed uhked ehitised, kahe või kolme uksega, ning sinna pidi ka inimene sisse mahtuma. Ferdinand Leinbock – etnograaf ja hilisem Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor, pärast nimevahetust Ferdinand Linnus – kirjutab oma 1924. aasta reisiaruandes Ruhnu kohta (käsikiri Saaremaa muuseumis): Sealaudad on omaette ehitused, jämedatest palkidest, kaheks osakonnaks jagatud, kummalgi oma uks.

Loe edasi »

MUUSIKA: Õpetaja ja tema aegruum pärimusmuusikas

Kohtumine Tuulikki Bartosiki ja Krista Sildojaga

Krista Sildoja vanaisa oli viiulimees, isa on akordionimängija, seetõttu on muusika talle lähedane sünnist saati. “Praegu pean tähtsaks veidi rohkem lahti mõtestada pärimusmuusika/rahvamuusika õpetamise ilusaid ja valusaid momente. Tänu pikaajalisele kogemusele selles vallas oskan ehk sõna sekka öelda.”

Loe edasi »

POSTIMEES: Lummav jäädvustus 19. sajandi eesti talurahvast

Randivälja küla Kuressaare talu peremees koos poegadega, 1887. Foto: Repro / Eesti Rahva Muuseum

Viimastel aastatel on Eesti fotograafia ajalugu saanud üha selgemaks, kuid senini leidub fotograafe, kes väärivad põhjalikumat uurimist ja tutvustamist. Üks selline on ka Pärnumaal Randivälja külas sündinud Mihkel Tilk (1859–1890), kes jõudis piltnikuna tegutseda küll vaid väga lühikest aega.

Loe edasi »

SIRP: Mõtteviis ja elutunne

Oskar Looritsa visandeid eestlaste iseloomust ja rahvuslikust ülesandest

„Igal rahval on oma hingeelu põhihelid, oma erinev mõtteviis ja erinev arenguaste.“ Selles tsitaadis peegeldub folklorist Oskar Looritsa (1900–1961) rahvusideede tuum. Loorits pühendus kogu oma tegevusaja vältel eestlaste vaimse omapära ja selle arenguloo uurimisele.

Loe edasi »