EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

Eesti Folkloorinõukogu tähistab käesoleval aastal oma 25. sünnipäeva. Aastasse on plaanitud mitmeid sündmusi, kus pärimusvaldkonnas toimuvat ja toimunut mõtestame ja vaatame ka ettepoole. Eesti Folkloorinõukogu on valdkondliku keskseltsina folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Esimeseks suuremaks sündmuseks, kuhu on oodatud nii Eesti Folkloorinõukogu liikmed kui ka kõik teised, kes pärimuse valdkonda oluliseks peavad, on juunis toimuv Päritud väärtuste ööpäev.

Kaunil Kõrvemaal Mustjõe kõrtsitalus toimub 8. – 9. juunil Päritud väärtuste ööpäev.

Päritud väärtuste ööpäeval toimuvad silmapaistvate isikute juhendamisel pärimuskultuurialased arutelud ja vestlusringid. Üheskoos uuritakse eesti rahvuskultuuri avaldumisvorme ja tänapäeva ühiskonnale aktuaalseid teemasid.

Sel aastal on fookuses inimese suhetering. Perepärimuse, regilaulude ja rahvajuttude põhjal heidetakse pilk eelnevate põlvkondade elukogemusse ja väärtussüsteemi, mille paistel analüüsitakse oma argikonteksti.

Päritud väärtuste ööpäeva korraldajad usuvad, et päritud väärtuste abil saab elu muuta õnnelikumaks ja tasakaalukamaks, olles kontaktis nii iseenese kui oma keskkonnaga.

Noorematele osalejatele tutvustab pärimusteemasid Eesti Folkloorinõukogu Noortekoda, kes viib läbi traditsiooniliste rahvamängude ja käsitöövõtete töötubasid, neile toovad vaheldust rahvajutu ning rahvalaulutoad.

Eesti Folkloorinõukogu jaoks on Päritud väärtuste ööpäev üks 2017. aasta tippsündmustest, millega tähistada oma 25. aastapäeva.

Päritud väärtuste ööpäeva kava

8. juuni

kell 11 saabumine Mustjõele
kell 12 avamine
kell 12.15 Tiiu Jaago (Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent) „Suhtemustrid regilauludes ja elulugudes“
kell 14 lõunasöök
kell 15 Merili Metsvahi (Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur) „Naise ürgne vägi“
kell 17 Jaak Johanson (näitleja ja pärimusmuusik) „Mehe peidetud tundeilm“
kell 19 õhtusöök
kell 20 Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur) „Kirg ja armuloitsud eesti rahvapärimuses“
kell 22 Vahur Saarnits (metsamees Võrumaalt) „Juurtest latva: suguvõsa jõud ja tarkus“

9. juuni

südaöö saun, laulud ja jutuajamised
päikesetõus Tõnu Talimaa (Arhailiste Traditsioonide Keskuse juht) „Millest kõnelevad puud?“
kell 8 hommikusöök
kell 9 Hasso Krull (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriteooria lektor) „Ka loomadel on oma keel..."

kell 11 tagasiside
kell 11.45 lõpetamine
kell 12 lahkumine Mustjõe Kõrtsitalust

Päritud väärtuste ööpäevale saab registreeruda siin: https://goo.gl/forms/o9YQiD3KOG8zXbWo2

Kutsu ka oma sõpru ja tuttavaid enesega koos Päritud väärtuste ööpäevale kaasa!

Päritud väärtuste ööpäevale on loodud ka Facebooki sündmus - tule ja märgi end osalejaks ja oled kogu aeg uuema infoga kursis.

FOLKLOORINÕUKOGU KONTSERT TALLINNA VANALINNA PÄEVADEL

4. juunil kell 15.30-19.00 toimub Tallinna Vanalinna päevade raames Tornide väljakul Eesti Folkloorinõukogu liikmete kontsert. Kontserdil astuvad üles meie liikmetest Leesikad, Hanila Laulu- ja Mänguselts, Bõliina, Žurba, Rahvakultuuri Selts Mesilane, folkloorirühm Kaera-Jaan, rahvatantsurühm Känd ja Käbid, Lüü-Türr. Tulge vaatama ja kuulama.

Tule vaatama-kuulama ja kutsu ka sõbrad kaasa! Märgi end ka osalema kontserdi sündmusel Facebookis.

CIOFFI PÕHJA- JA KESK- EUROOPA SEKTORITE KEVADKOHTUMISELT

29. aprill - 1. mai 2017 toimus Luksemburgis Remerschenis CIOFFi Põhja- ja Kesk-Euroopa sektorite kevadkohtumine.

Aina muutuvas maailmas on pidevalt teemaks ebakindlus ja usaldamatus. Folklooriliikumine, mis oma olemuselt võiks olla just vastupidise suunanäitajaks, pole siinkohal erandiks. Et õppida rohkem üksteise väärtuste, tõekspidamiste ja harjumuste kohta ent arvestada selle juures ka enda kultuuriruumiga, on CIOFFis loomisel Iisraeli algatusel nn eetikakoodeks. Selle eesmärgiks on lahendada eetilisi dilemmasid nii, et tekiks suurem usaldus ja turvatunne festivalidele reisimisel, erinevate kultuuridega kohtumisel, oma pärimuse tutvustamisel ning tasakaalukate kohtumiste soodustamiseks.

Nii nagu eetikatega tegelemisel, on ka pärimuses sündiva koostöö aluseks osapoolte erinevused ja sarnasused. Selle põhjal vaadatakse üle sügiseks sektorite moodustamise alused, püütakse võimaldada erivajadustega inimestele suuremat osalust folklooriliikumises ning tehakse koostööd maskidega seotud traditsioonide esitlemisel ning kõrvutamisel. Heaks eeskujuks on õnnestunud näited, mida tõestas ka Kaia Kärneri ettekanne noorte kaasamise võimalustest ning mis oli samas inspiratsiooniks Luksemburgi noortekoja loomisele.

Kohtumisel analüüsiti veelkord põhjalikult Folkloriada festivali korraldust ja mõju(tusi). Kogetud puudusi ja õnnestumisi arvesse võttes tehti ametlikud pöördumised nii CIOFFi juhatusele kui järgmise Folkloriada korraldajariigile Venemaale, kelle esindaja viibis ka arutelul.

Kevadkohtumine tõestas taaskord kokkusaamise vajalikkust - lisaks koosolekul räägitule on see heaks pinnaks festivalikutsete vahendamisele, üksteise abistamisele viimase hetke probleemide lahendamisel ning annab võimaluse saada osa kohalikest traditsioonidest.

CIOFFi Põhja- ja Kesk-Euroopa sektorite kevadkohtumisel osalesid Eesti Folkloorinõukogu välissuhete juht ja CIOFFi avalike suhete komisjoni liige Laura Liinat ning noortekoja liige ja CIOFFi Põhja-Euroopa sektori noorte esindaja Kaia Kärner. Järgmine sektorite ühiskohtumine toimub 2017. aasta oktoobris Indoneesias Tenggarongis.

KÜLALISED MARIMAALT

Eesti Folkloorinõukogul käis 27. aprillil külas idamari folklooriansambel "Šij Pamaš" (Hõbeallikas), kes oli Eestis külas Eesti Folkloorinõukogu liikmel Fenno-Ugrial. Mari külalised tulid Uurali tagusest Sverdlovski oblastist, Acitski rajoonist, Mari Karshi külast.

Natalja Shumatova ja Marina Stashkina on õpetajad, kes õpetavad mari keelt ja kultuuri mari külas. Koolis on 50 last, nende hulgas on ka vene rahvusest lapsi, kes võrdselt mari lastega õpivad ka mari keelt. Tatjana Janaeva on sotsiaalpedagoog ja tegeleb kultuuriga.

Anna Berezina nende delegatsioonist on Jekaterinburgist, Metsatehnika Ülikooli kultuurikorralduse kateedrist ja uurib mari kultuuri.

Nende eesmärgiks on säilitada oma keelt ja kultuuri, tõsta eneseteadvust, arendada uued kooli ja asutuste süsteemid, mis aitavad lastel rohkem teada oma juurtest.

Eestist aga otsivad nad sõpru-kolleege, et teha koostööd ja areneda.

Eesti Folkloorinõukogu poolt võtsid külaised vastu meie vähemusrahvuste töörühma juht ja juhatuse liige Natalia Ermakov ja teabe- ja korraldusjuht Annela Laaneots.

PÕNEV PAIKKONDLIK PULMAPÄRIMUS

26. aprillil kogunesid Eesti Folkloorinõukogu büroos Tallinnas pulmapärimuse töörühma uurijad Angela Arraste (Mulgimaa), Liis Burk (Harjumaa), Kadri Mägi (Virumaa), Marju Tamm (Rannarootsi, Vormsi, Ruhnu), Mari Tammar (Järvamaa), Ene Lukka-Jegikjan (Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa). Puudu oli vaid nobe uurija Nele Reimann (Lõuna Tartumaa ja Võrumaa). Anti ülevaade oma senisest ülipõnevast saagist, arutati kogutud materjalide vormistamise ja avalikustamise võimalusi.

Uurijad ei kurda materjali vähesuse üle. Pigem tekkis küsimus, kui põhjalikult kõiki üksikasju vormistada ja kas avalikustada kogu saadud materjal või teha ka mingeid soovitusi selle kohta, mida on sobilik kasutada tänapäeva pulmades.

Eraldi teemaks oli 1. ja 2. detsembril toimuval pulmapärimuse IV seminaril uurimistööde esitlemine.

MEIE JUHATUSE ESIMEES KATI TAAL VÕITIS MADARA LEELOKOORI KOOSSEISUS GRAND PRIX-i

Madara leelokoor võitis Rahvusvahelisel folkloorifestival-konkursil Mordva pealinnas Saranskis "Predanija Starinõ" Grand Prix! Eesti Folkloorinõukogu jaoks on suur au, et selle leelokoori liige on ka meie juhatuse esimees Kati Taal, kes ka Saranskis üles astus.

Žürii liikme, tunnustatud folkloristi ja legendaarse ansambli Toorama asutaja, Gennadi Dulkini sõnul oli preemia ausalt ja väärikalt välja teenitud ning Madarate esitatud "mõrsjaitk velele" eristus oma loomulikkuse ja traditsioonilisusega. "Te tegite laval seda, mida ise armastate ja milles on teie esivanemate hing sees, te ei näidelnud vaid olite siirad ja ehedad", sõnas Dulkin.

Vaata videot.

SÕSARÕ VÄIKE-LIHAVÕTTE PIDU

Eesti vanim koos toimiv seto leelokoor Sõsarõ on tuntud mitmete Tallinnas toimuvate seto pühade eestvedajana. Seda tehakse juba aastaid selleks, et Tallinna ja Harjumaa setod, nende pered ja seto kultuuri austajad saaksid ühiselt pidu pidada.

22. aprillil kutsusid koori naised rahvast väike-lihavõtte praasnikule. Väikest lihavõtet peeti vanasti Setomaal ikka lihavõttejärgsel pühapäeval.

Leelokoor esitas ligi tunniajalisel kontserdil lihavõttepühade laule, laulumänge ja tantse.

Koorijuht Elvi Nassar, kes on ühtlasi ka Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, on innustanud eest laulma kõiki kooriliikmeid – seto laulus on eestütleja roll väga oluline. Nii on sageli eest ütlejateks ka need, kel pole seto juuri, heaks näiteks on võrokene Ene. Peale eestlaulja on leelokoori kooskõla seisukohalt väga oluline ka kõrge hääle laulja killõ – just tema hääle vägi annabki koorile selle õige värvingu. Koori kauaaegsed liikmed nagu Linda, Elvi, Olli ja Riina on uutele tulijatele suurepäraseks eeskujuks ja õpetajaks. Järgmisel aastal täitub leelokoor Sõsarõ-l juba 45 aastat järjepidevast tegutsemist. Leelokoor Sõsarõ kuulub Eesti Folkloorinõukogu liikmete hulka.

ÜLESTÕUSMISPÜHADEL SETOMAAL

Pärimuskultuuri kogemuspõhisel koolitusel osalejad otsustasid isiklikult kogeda ülestõusmispüha pidamist Obinitsas. Osaleti kõiges, mida pakuti ja kuhu kutsuti: seto seltsimajas, muuseumitares, kirikus südaöisel ristikäigul ja pärastisel küünaldega üleuputatud surnuaial, seto ateljee-galeriis. Kohtuti nii kohalike eestvedajate Hõrna Rieka ja Aare, Kauksi Ülle, Riitsaare Evari, Ilmar Vananurme kui ka näitleja Mercaga. Aga ka paljude teiste pidulistega munaloomkal, Kunztisaalis ja külatänaval. Laupäevane tühi küla täitus pühapäeval rahvaga.

Osalejad said huvi- ja tundeküllase sisevaate Obinitsa setode püha pidamisest. Seda täiendati ülevaatega oma pere munadepühade pidamisest. Lisaks eesti eri paikkondade kombestikule sai kuulda ka leedu, mari ja vene pärimusest. Leiti ühiseid jooni, aga sootuks erinevaid.

Millised olid muljed? Enamik sai osa ühest seto püha pidamisest esmakordselt ning Obinitsaski oli 18-st osalejast käinud vaid mõned. Tajuti mõtestatud tegevusi, päritolulise kuuluvuse tähendusrikkust, pärimuse edasikandumist lastele - munaloomkal oli kohal suur hulk lapsi, kes kõik teadsid, mida ja kuidas tuleb mune veeretada. Mõtteainet andis kahe usundilise maailma sõbralik koostoime – kristlikus pühasenurgas seisis ka setode viljakusjumal Peko. Paljudele mõjus üllatavalt isa Viktori avatud ja vahetu suhtlemine nendega kesköises kirikus. Tunti, et oldi oodatud külalised ja see oli igati meeldiv.

Haapsalu venelanna Natalja Jampolskaja tundis end eriti koduselt, sest leidis ehk kõige enam sarnast oma kogukonnas toimuvaga. Paljudele eestlastele oli selline mitmekihiline pühade pidamine esmakordne kogemus. Tunti kahetsust, et nende kodus ainult mune värvitakse ja koksitakse. Kokkuvõttes kogeti oodatust palju enamat. Aitäh, Obinitsa rahvas!

MOOSTE FOLGIL VÕIDUTSES RUUT

Aprillikuu eelviimasel nädalavahetusel Põlvamaal toimunud Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelül andis žürii, mille patroon on Eesti Folkloorinõukogu auliige Ingrid Rüütel, peapreemia ansamblile Ruut Tallinnast.

Võistluskontserdil võtsid mõõtu 20 ansamblit, kes interpreteerisid Leevaku külas elanud Kristine Zerningu laulu „Kost laaluq saaduq“.

Moisekatsi Elohelü 2017 oli meenutuse ja muusikalise kummardusena pühendatud Ülle Podekratile.

Mooste Folgi võistluskontserdil osalemisest oli Ruudus mängiv Ann-Lisett juba mitu aastat unistanud. Vanalinna Hariduskolleegiumi ansambli Ruut tee võidule nägi Ann-Lisetti sõnul välja nii:

„Peale seda, kui 2015. aasta kesksuvel oma duo lõime, oli aeg unistus plaaniks muuta. Esimest korda osalesime Mooste Folgil 2016. aastal ja kuna kogemus meile niivõrd meeldis, otsustasime järgmisel aastal tagasi tulla. Peapreemiast ei osanud me veel unistadagi.

Olime kuulnud lugu sellest, kuidas vanasti kahe lähedal asuva küla inimesed külakiikedelt üksteisele üle metsa lühikesi viisijuppe huikasid. Otsisime kaks kiigelaulu ja neid vastandades proovisime laval sarnast atmosfääri luua.

Peale lugematul hulgal läbiproovitud pillide kooslusi silmasime toanurgas rahvakannelt. See oli tolmune, nukker ja ilma ühe jalata. Alguses jämmisime sellega niisama, aga pärast avastasime palju erinevaid mängutehnikaid, mida meie kandleraas võimaldas.

Vastlapäeva varaõhtul avastasime end Vabaõhumuuseumi väikses talumajas koos kahe südamliku naisega rahvaviise ümisemas. Üks neist keerutas vurri ja teine mängis väikekandlega taustaks. Sellel hetkel oleks aeg justkui seisma jäänud. Rahvamuusikale omased kordused ja vurri tuuletuhinat meenutav kõla tõi tuppa arhailise hõngu. See kestis vaid ajanatukese, kuid jättis meisse sügava jälje ja andis inspiratsiooni.

Rahvamuusika hakkab õnneks aina enam noorte seas levima. Kuna Vanalinna Hariduskolleegiumi papist seinade vahel tegutseb mitu rahvamuusikat viljelevat koosseisu, on ka teised õpilased tahes-tahtmata rahvamuusikast mõjutatud.

Edaspidi kavatseme selles vallas aina tegusamad olla. Võtame kinni igast võimalusest esineda ja kindlasti jätkame muusikaõpinguid ka peale gümnaasiumi lõppu.“

Kui tahad Ruutu kuulata, tule 16.-18. juunil Seto Folgile, sest Ruut pälvis ka Seto Folgi eripreemia, millega kaasneb esinemisvõimalus Seto Folgil.

Loe siit, milliseid auhindu Mooste Folgil veel välja anti ja kellele need omistati.

EESTI PARIMAD NOORED PÄRIMUSMUUSIKUD ON SELGUNUD

Möödunud nädalavahetusel toimunud üheksanda Suure üleriigilise võistumängimise peapreemia võitis Karksi-Nuia Muusikakoolis õppiv Margus Põldsepa õpilane Rasmus Kadaja, kes žürii arvates pakkus Eesti tüüpi lõõtsa mängijana oma küpsuse ja suure vilumusega kõige täiuslikuma etteaste. Rasmust ootab suvel ees ka esinemine XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil. Eesti Pärimusmuusika Keskuse priipääsme rahvusvahelisse muusikalaagrisse Eesti ETNO pälvisid viiuldaja Marta Külaots ja lõõtsapoiss Herbert Konnula. Pärjatud said ka kõik pilligruppide parimad.

Pilligruppide võitjad: Poogenpillid I Kai Leas. Poogenpillid II Mirabell Veli ja Maria Mänd. Kandled I Marta-Johanna Kärmas. Kandled II Karmen Juhkam. Pärimuslikud puhkpillid I Ami Sild. Avatud klass I Kata Karlis. Avatud klass II Marjette-Andrea Tederov. Avatud klass III Mattias Metsalu. Näppepillid I Keiro Tabor ja Vins-Deivis Krasmanis. Näppepillid II Kristina Aurelia Kullang. Näppepillid III Nadežda Tšuvpilo. Lõõtsalised I Aulike Apalev. Lõõtsalised II Tobias Tae ja Mariete Kena. Lõõtsalised III Rasmus Kadaja.

Loe rohkem siit.