Liitu kuukirja listiga

 
 

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU 

 

Mai 2024

 
 
SISUKORD
 
 
 
 
 
 
 
 
 
PÄRIMUSE PODCAST FOLKSTI
 
 

Janika Oras. Regilaul eestlaste veres

 
 
 
 

Kust pärineb sõna “regilaul”? Kuidas regilaulu ära tunda? Millest regilaulud räägivad? Kuidas hinnata laulude vanust? Kas tänapäeval saavad inimesed regilauludest aru?

 

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid pärimuse podcasti külaline Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhtivteadur.

Kuula saadet
 
 
 
 
JÄRELHÜÜE
 
 

Lahkus 75 aastat lõõtspilli mänginud seto pillimees

 
 
 
 

Voldemar Ahone, sõprade ja lähedaste jaoks Volli, sündis 3. märtsil 1945. aastal Setomaal Jaastrova külas Peeter ja Anastasia Ahose perekonnas teise lapsena. Peres oli ees kasvamas juba tütar Virve (Veera). Kui Volli oli umbes 3-4aastane, kolis pere Setomaalt Harjumaale, põhjuseks pelgus isa vangimineku ees. Uueks elukohaks sai Nõmme, kus Helbe tänaval Pääsküla raba lähedal möödusid Volli lapsepõlve- ja kooliaastad. Setomaaga jäi pere seotuks aastakümneteks, kuna Jaamistõ külas elasid Volli emapoolsed vanavanemad. Pilli õppis poiss mängima juba 3-aastasena, nii polnud ime, kui suvevaheajal toimuvatel külapidudel naised algklassides õppiva lapse lõõtspillimuusika saatel tantsisid. Et poisike-tsurake  ikka välja paistaks, olevat ta tõstetud kõrge paku otsa.

 

Kõik seto tantsulood ja muudki viisid said Ahose Vollile selgeks juba väiksena. Tema sugulane on meenutanud, et kui mindi noorele pillimehele Petserist uut muusikariista ostma, olevat poes eri pille proovides andnud Volli peaaegu et kontserdi. Vanemad mehed, kes ligi juhtunud olema, vangutanud vaid imestusest päid – uskumatu, ise nii väike, aga kui osavalt mängib. Volli käis ka muusikakoolis ja tundis noodikirja, kuid eelistas edaspidigi mängida ja uusi lugusid õppida kuulmise järgi. Ja muusikaline kuulmine oli tal suurepärane, millele lisandus virtuoosne pillikäsitsemine.

 

Pikki aastaid oli Volli praeguseks ühe vanima leelokoori Sõsarõ pillimeheks. Ta käis koori korraldatud kogukonnapidudel mängimas ka pärast koorist lahkumist. Rõõmsameelne ja seltskondlik moosekant, kes naisi tervitas ikka „Tere, tütrik!“, oli oodatud igal peol. Mängimises oli ta väsimatu, näis lausa ületamatu teiste pillimeeste kõrval. Omaettegi olles ta aina mängis kas karmoškal või akordionil.

(...)

Volli lahkumine oli kõigile ootamatu, oli tal ju plaanis veel mitmeid ettevõtmisi. Ta lahkus meie seast  7. aprilli öösel. Muuga suvekodust viidi ta haiglasse ootamatult tabanud terviserikke tõttu. Tema ärasaatmisel Pärnamäe kalmistul oli kirstukaanele tõstetud tema lahutamatu kaaslane, Itaaliast tellitud akordion. Küllap hakkab sellel kunagi mängima mõni tema paljudest lastelastest.

 

Puhka rahus, hea sõber ja andekas pillimees Ahose Volli!

 

Loe täismahus järelhüüet >>

 
 
 
 
JUUBEL
 
 

Seto folklooriansambel Kuldatsäuk tähistas 

35. tegutsemisaastat 

 
 
 
 

Kuldatsäuk ehk kuldne kobar – nii tutvustab leelokoor Kuldatsäuk end oma esinemistel Setomaaga tutvuma tulnud turistidele. Seto folklooriansambel Kuldatsäuk on võtnud oma südameasjaks säilitada, tutvustada ja arendada edasi Põhja-Setomaa laule, tantse, muusikat, käsitööd ja kombeid. 

 

Pühade tähistamine, jüripäev, piitrepäev, päätnitsapäev jt on koorile tähtsad, et hoida õigeusu kirikupühade juurde kuuluval kirmasel ehk külapeol leelolaulu traditsiooni. Kuldatsäuk on aastate jooksul saanud palju esineda, peamiselt küll Setomaal, aga samuti mujal Eestimaal toimuvatel festivalidel, Euroopa riikides, Ameerikas, omal ajal ka Venemaal. Koorile on tähtis viia seto kultuuri ka mujale, et näidata oma kultuuri rikkust ja selle olulisust.   

 

Kuldatsäuga naised on ise head sõnolised, kuid palju lauldakse ka laule, mida on eest öelnud vanemad koori sõnolised: Maria Rõzikova, Anna Kõivo, Anna Kuremägi. Lauldakse ka teiste kooride laule, mis Kuldatsäuga naistele olulised või neid puudutanud. Ka koori sünnipäevakontserdil ütlesid laulunaised eest just endale meelepärast laulu ja rääkisid juurde oma loo. Koori repertuaari kuuluvad ka kunagiste kooride – Leiko ja Põrste – laulud, ikka selleks, et vanad laulud ei hääbuks ja vanad viisid edasi kanduks. 

 

Kuldatsäuga naised kannavad esinemistel ja Setomaa sündmustel erinevaid seto rahvarõivaid: varasemaid valgeid ja hilisemaid tumedamaid kitasnikke, pikki tikitud ja lühemaid kootud käistega hamesid. Lauljate seas näeb argi- ja pidupäevarõivaid, kantuna vallaliste ja abielunaiste poolt, ja rohkelt hõbeehteid – tsäposkaid, keesid ja sõlgi. 

 

Kuldatsäuga laul on jõuline ja veenev, vahel kurblik ja nostalgiline, kuid alati kõlav ja muljetavaldav ainulaadne mitmehäälne regilaul. 

 

Loe täismahus artiklit >>

 
 
 

20 aasta jagu laulu Raja külas 

 
 

Selle aasta alguses tähistas oma 20. sünnipäeva ansambel Rainka, kes panustanud oma aega ja energiat kohaliku rahvalaulu ja traditsioonide hoidmisesse. Raja küla järgi nime saanud kuue laulunaise kooslus olevat looduslikult kaunis ja ajaloolises piirkonnas sama oluline märksõna nagu Peipsi järv, kala ja sibul – just nii mitmekülgne see Jõgevamaa kultuur ongi! Juubeliaasta puhul uurisime ansambliliikmelt Svetlana Kolpakovalt, millist rolli laul ja koostegutsemine nende elus mängib. 

 

Kuuldu kohaselt sai Rainka alguse hetkel, mil külaelanikud hakkasid teelaua taga vanu laule meenutama ja laulma. Kui olulist rolli mängivad laulud vanausuliste igapäevaelus? Millised laulud teie naistele endile kõige südamelähedasemad on?  

Meie igapäevaelus mängib laul suurt rolli, see saadab inimest terve elu kuni viimse teeni. Ansambli repertuaari oleme püüdnud valida hoolikalt, et iga hääle ilu esile tuua. Mõnikord ei sobi laul aga igale häälele, siis algab lihvimine, et iga laul kõlaks võimalikult hästi. Kokku oleme aastate jooksul õppinud selgeks ligi 200 laulu, nii vene- kui eestikeelseid. Meie jaoks on eriti armsad laulud, mis puudutavad südant ja tihti panevad lausa nutmagi. Väga meeldivad laulud kodumaast.  

 

Vähemusrahvuste kontekstis on täna vanausulised üpris ainulaadsed, sest teil on säilinud Eestis oma paikkondlik identiteet. Kui palju te ise tunnete, et oma kommete hoidmisel pakub tuge see, et terve küla ja kogukond teiega ühiseid teadmisi kannavad? 

Meie ansambli kuuest naisest on vanausuline tegelikult vaid üks, Aleksandra Muromskaja, kes laulab ka pikemat aega Kükita Vanausuliste palvelas. Aga oleme üksteisele saanud pereks, jagame muresid ja rõõme.  

 

Samas on Peipsimaa see koht, kus saavad kokku kaks erinevat kultuuri. Tore on olla selle sees, osa sellest kogukonnast ja võtta aktiivselt osa üritustest, mis näitavad, et rahvale on kõik siinne huvitav ja nad liituvad meiega. Nii need külade traditsioonid säilivad! 

 
 
 
 
RAHVAKALENDER

Suvisted, 19. mai

 
 

Lihavõte ja suviste esimesel pühal lähevad ka 7 laiska kirikusse (Palamuse 1896). 

 

 
 
 
 
 
 
PÄRIMUS

Eesti Vabaõhumuuseumis avati

karjalapse seiklusrada 

 
 
 
 

Karjalapse seiklusrada on kaasav ja mänguline, läbi muuseumi ekspositsiooniala kulgev retk, kus nii pered kui teisedki muuseumikülastajad saavad omal käel järele proovida, milline võis olla ühe talulapse karjapäev. Külastajaid kutsub seiklusrajal kaasa lööma karjapoiss Ants ja tema truu sõber Muri.

 

Kümnest tegevuspunktist koosneval rajal saab tundma õppida kariloomi, metsamarju, seeni ja taimi. Igaüks saab järele proovida, mis tunne on kaseladvas kiikuda, hiigelsuure ragulkaga lasta, metsas hundile vastu astuda, sea seljas sõita või heintel pikutades unelambaid lugeda. Nii suurtel kui väikestel külastajatel on võimalus omal käel kogeda metsa pühadust, vaadelda ja kuulata loodust tavapärasest erilisemal viisil. Tulge muuseumi pärimusest osa saama! 

 
 
 
 
ÜLESKUTSE

Pärandilinn Viljandi otsib 2024. aasta pärandusfestivalile osalejaid

 
 
 
 

UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluv Pärandilinn Viljandi korraldab 1.-5. oktoobril rahvusvahelise Viljandi pärandusfestivali, mis ühendab pärandkultuuri, hariduse ja kestlikkuse. Festivali raames toimub mitmeid eriilmelisi sündmusi: konverentsid, meistriklassid, kunstiprojektide esitlemised ning suurejooneline päranduspidu.  

  

4.-5. oktoobril toimuva hariva ja meelelahutusliku päranduspeo eesmärgiks on tutvustada laiemale publikule Eesti vaimse pärandi parimaid palasid ning innustada kasutama pärandis leiduvaid teadmisi, oskusi ja praktikaid meie tänaste probleemide lahendamisel. Päranduspeo südameks on pärandoskuste ja vaimse kultuuripärandi nähtuste esitlusele pühendatud näituse- ja messiala Viljandi spordihoones, Pärimusmuusika Aidas ja seda ümbritseval alal. Koos samal ajal toimuva pärandusfestivali ja Pärimusmuusika Lõikuspeoga muutub Viljandi selleks nädalavahetuseks terveks Eesti kultuuripärandi pealinnaks.    

 
 

ÜLESKUTSE 

 

Päranduspidu kutsub osalema käsitöömeistreid, pärimusmuusikuid, -tantsijaid, jutuvestjaid, vaimse kultuuripärandiga seotud kogukondi, muuseumite ja haridusasutuste esindajaid, et jagada ja tutvustada oma kultuuripärandiga seotud teadmisi, oskusi ja loomingut. Oodatud on esitlused, näitused, avatud töötoad, loengud, meeleolukad võistlused ja muud igas eas publikut kaasa haaravad tegevused. Ettepanekud võiks keskenduda vaimse kultuuripärandi nähtustele, pärandoskustele ja -toitudele, kohalike loodusmaterjalide väärindamisele ning samuti parandamisele, taas- ja uuskasutusele. Teretulnud on ka pärandil põhinevate toodete, teenuste ja toidu müük.  

  

Päranduspeo ekspositsioonipinnal osalemiseks pakutakse hiljemalt 10.05.2024 täita avaldus registreerimisvormil >>

 
 
 
 
 
 
MÄLESTUSKONTSERT

Toivo Luhatsi mälestuskontsert

 
 

11. mail, algusega 14.30  toimub  Eesti Raadio esimeses stuudios (Tallinn, F. R. Kreutzwaldi 14, Uudistemaja) Toivo Luhatsi mälestuskontsert, kus astuvad üles Piibarid, Jaagup Kippari juhatusel ning ka mõned Toivo kunagised õpilased ja sõbrad. 

 

Olete oodatud meenutama Toivo Luhatsi vahvalt elatud pikka elu ning muusikalisi seiklusi. Kavas on paljud tuttavad muusikapalad ning mälestuste jagamine. Pärast kontserti pakutakse samas stuudios kohvi ja suupisteid. 

 

Osalejatel palutakse hiljemalt 9. maiks end registreerida >>

 
 
 
 
 
 
KONTSERT

Ära ilmas valu kaeba - Maatasa ja Kivisilla ühendavad jõud 

 
 
 
 

19. mail toimub Tartus pärimusmuusikakontsert, kus kõlavad peamiselt Lõuna-Eestist üleskirjutatud lugudele tehtud seaded, mis on loodud pärimuskultuurispetsialisti ja muusiku Tarmo Kivisilla poolt Tartu Folklooriklubile Maatasa. Tarmo Kivisilla fantaasiarikkad seaded on mõjutatud klassikast, jazzist, popmuusikast, reggaest jne. See omakorda on inspireerinud ka esitajate ringi laiendama – kontserdil ei astu üles ainult Folklooriklubi Maatasa, vaid kaasa teevad külalistena ka Tartu oma ala parimad: Tartu Noortekoor (dirigent Markus Leppoja) ja Tartu I Muusikakooli Sümfoniettorkester (dirigendid Kaido Otsing ja Sander Tamm), kes lisavad lugudele ka oma tõlgenduse. 

 

Kontserdil saab näha ühtlasi mitut spetsiaalselt selleks puhuks loodud koreograafiat, autoriteks Heili Lindepuu ning Eveliina ja Mitja Pilke (Soome). Põnevad muusikaseaded on koreograafide mõtted lendu viinud ning tantsud on inspireeritud nii eesti kui soome pärimusest, kaasaegsest tantsust, kontaktiprovisatsioonist, akrobaatikast jpm. Loomulikult on kavas ka ehedat pärimust ja ka publikul võimalus kaasa laulda ja tantsida.  

 

Pärimusmuusikatööluste kontsert “Ära ilmas valu kaeba” tiivustab mõtlema, looma, katsetama, kutsudes ennast väljendama julgelt ja tagasi vaatamata. Ootame kõiki kaasa elama! Kontserti juhivad Helin Pihlap ja Tarmo Kivisilla.  

  

Rohkem infot >>

 
 
 
 
REISIKIRI
 
 

Muljed Kosovos toimunud rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Ninulla”

 
 
 
 

Regilauluansambel “Koidu Tähed” osales rahvusvahelisel traditsioonilise rahvalaulu festivalil "NINULLA". See oli meile suurepärane võimalus tutvustada Eesti regilaulupärandit ja traditsioone ning kohtuda teiste kultuuride esindajatega, saades osa nende rikkalikust folkloorist.

 

Muljeid festivalist:  

Koidu Ahk: “Festival oli mõnus, parajalt väike. Välisrühmadega moodustasime ühtse grupi nagu pere, harjusime üksteisega. Kokkupuuted kontsertide eel ja järel andsid tunnistust, et Kosovo inimesed on lahked, sõbralikud, ollakse huvitatud kontaktide vahetamisest.”

 

Elin Lihten: “Tõeline rõõm oli näha, kui vaimustunult folkloorirühmade noored oma kava esitasid. Tantsuga kaasas käiv melu pakkus meile laheda kultuurilise elamuse.”

 

Kersti Haljasmets: “Mind rõõmustas samuti noorte osalus, nende soov tantsida, laulda ja pilli mängida. Eriti paistis silma nende rõõm ühisest tantsimisest õhtustel koosviibimistel; noored näevad tantsides välja nii uhked.” 

 

Loe regilauluansambli "Koidu Tähed" reisimuljeid >>

 
 
 
 
KUULA
 
 

Eesti lugu. Rootsi kirjakultuur Eestis.

 
 
 
 

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Kaebajad olid Vormsilt, kuus Vormsi talumeest istusid paati ja purjetasid üle Läänemere, et kuningale kaevata, et nende õigusi rikutakse." Kaebajamehed äratasid Stockholmis tohutut tähelepanu, nii et neist tehti isegi ajalehe tarvis pilti!  See juhtus 1860. aastatel.

 

Rannarootslased said aru, et nende rootsi keel pole päris seesama, mis Rootsi rootslastel on, ja otsustasid Stockholmis olles kõrtsis abi paluda.

 

Kuula saadet Vikerraadios >>

 
 
 
 
KALENDRISSE KIRJA
 
 

4.-17. mai

 

Pärimuslugude päevad "Ehitades sildu" (Pärnumaa)

 
 

11.-12. mai

 

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd (Rõuge)

 
 

11. mai kell 10

 

RäimeWest 2024 

 
 

18. mai kell 11

 

Kihnu sitsisõit (Kihnu)

 
 

18. mai kell 14

 

Suvistepüha laupäev (Kiikla Rahvamaja)

 
 

18. mai kell 16

 

Tarvanpää kevadkontsert (Rakvere Vallimäe ringlava)

 
 

19. mai kell 12

 

Rahvustikand ühendab (Eesti Vabaõhumuuseum)

 
 

19. mai kell 16

 

Järvamaa pärimuspäev: suvisted Järvamaal (Albu mõisapark)

 
 

22. mai kell 19

 

EMTA pärimusmuusikute kevadkontsert (Piip ja Tuut Teater)

 
 

24.-26. mai 

 

Tihva ja kirivöö meistriklass (Kopli 93, Tallinn)

 
 

25. mai kell 12 

 

Põdrakanepi festival (Ajaleidja Loomemaja Aegviidu)

 
 

26. mai kell 9 

 

Suviste käsitöö- ja maalaat (Värska Kultuurimaja)

 
 
 
 
 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

 
 
 
 

 

 

Järgmine kuukiri ilmub juuni 2024.

Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.