EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

OKTOOBER 2021

SISUKORD

- Hakkame santima, Eestimaa!

- Saame tuttavaks - Inga Paenurm

- Valmistume santimiseks 

- Cocinando con amor. Armastusega toiduvalmistamine viib meid mehhiko kööki 

- Eesti Folkloorinõukogu Noortekoda ootab endaga liituma pärimushuvilisi noori!

- Kuldsed käed: romade traditsiooniline paela punumine 

- Vaim virgeks! Vaata järele Baltica foorumi ettekandeid

- Hõimukuu toob Hõimupäevad

- Kuidas jääda põlisrahvastena ellu?

- Seekordne pulmapärimuse seminar heidab pilgu Lõuna-Eestile 

- Natalia Ermakov: "Palju sõltub meist, keda me kasvatame ja millise ühiskonna üheskoos ehitame."

- Lühiteated:

Folgiöö * Kultuurkapitali kärajad * Lõikuspidu * Etnokulp * Hiite kuvavõistlus * Folgi Krõmps * Kandlemeister Ilmar Kukk 90 * Eesti argielu kütab endiselt kirgi * 30 aastat lõimumist * Tartumaa täiskasvanuhariduse parimaid *

- Kalendrisse kirja!

HAKKAME SANTIMA, EESTIMAA!

Peagi on saabumas salapärane hingedeaeg, mil usutakse lahkunud esivanemate tagasipöördumist meie sekka. Vanemal ajal tähistas see periood kibekiirete põllutööde lõppemist ning kauaoodatud hingetõmbeaega, mil külarahvas sai mahti üksteisel külas käia ja seltskondlikult aega veeta. Eriti oluline oli see täiskasvanuikka jõudnud noortele, kelle jaoks oli üheks armastatuimaks läbikäimise ja lõbutsemise viisiks santijooksmine.  

Unustatud sandid 

Ajas tagasi vaadates selgub, et Eestimaal tunti sügistalvisel ajal üsnagi eriilmelisi sante: juba septembri lõpus olid liikvel mihklisandid, sealt edasi aga hinge-, mardi-, kadri-, andrese-, luutsi-, tooma-, tabani, jõulu-, nuudi-, vastlasandid. Seega on lõviosa neist kahjuks unustuse hõlma vajunud. Tänaseni säilinud mardi- ja kadripäeva tähistamine on aga teisenenud - sanditajate keskmine vanus on oluliselt kahanenud, sandiperedes kohtab üha harvem värvikaid tegelaskujusid, arhailiste õnnistamis- ja tänamislaulude asemel kostuvad lihtsad lastelaulukesed ning mahlakad täiskasvanute naljad on sootuks oma koha kaotanud.

Kristoslaavitajad Eesti Vabaõhumuuseumis, foto: EVM

Et mardi- ja kadripäev ei hääbuks, on Eesti Folkloorinõukogu poolt ellu kutsutud üle-eestiline aktsioon „Hakkame santima!“, mis ärgitab mardi- ning kadripäeva just täiskasvanute seas tähistama nii nagu meie esivanemad seda tegid – santijooksmise, rikkaliku pidulaua, laulu ja tantsuga. Sel aastal oleme tähelepanu suunanud mitmekülgsele kadripäeva kombestikule. 

Ilus idu valmistab lõikusepidu 

Et pidupäevade järelmaitset veel kaua suus tunda oleks, tuleb selleks juba varakult ettevalmistusi teha. Tänavu on võimalus kadripäevale läheneda lausa kolme erineva nurga alt. 

- Kadripäeva koolitus teatritegijatele 

Kadrisantide külaskäik on kindlates raamides rituaal, mis pakub samal ajal piiramatult võimalusi loomingulisteks etteasteteks. Rituaali õnnestumisel on suur osa põhjalikul ettevalmistustööl: läbimõeldud rollidel, maskeeringul ja ülesannetel, samuti julgel ja sõnaosaval esinemisel. Koolitus toimub 9. oktoobril Tartus Mart Reiniku koolis. Koolitajateks Kristi Pumbo ja Katrin Kalma. 
Vaata täpsemalt SIIT!

- Kadripäeva toidukoolitus  

Kes ise santima ei taha minna, saab püha pidada kadripäevapidu ettevalmistades. Toidukoolitusel saab uut ja vana ühekorraga! Valmistame lambaribisid ja kruubiputru, kaerakäkki, kodust limonaadi ning karaskimuffineid. Koolitusi viib läbi Inga Paenurm.  
Vaata koolituste toimumispaiku SIIT!

- Kadripäeva kombestiku koolitus 

Traditsioonitundmine tagab kindlustunde. Teeme koolitusel tagasivaate kadripäeva ajaloolisele kujunemisele, räägime päevaga seotud kombestikust, maskeerimis-võimalustest, tutvume erinevate andmebaasidega. Koolituse teises pooles laseme vabaks oma loojavaimu ning proovime sanditamise omal nahal ära. Koolituste läbiviijateks on Terje Puistaja, Mari Lepik, Kristi Pumbo või Einike Sooväli.  

Vaata koolituste toimumispaiku SIIT!

Mitmekülgset teavet sanditamistraditsioonide kohta leiab “Hakkame santima!” kodulehelt hakkamesantima.ee. 

SAAME TUTTAVAKS – INGA PAENURM 

Usu või ära usu, aga lisaks külmetavatele küüntele ja valutavatele varvastele koriseb kadrisantidel ka kõht!

Kuidas Inga aga toidutegemiseni jõudis? 

“Kokandus on minu hobi, elustiil ja töö. Usun, et see on mingisugune anne, mille olen juba sündides oma teele kaasa saanud. 25 aastaga olen teinud läbi väga suure enamuse Eesti kokanduse erinevatest tööstiilidest: võistlused, restoranitöö, cateringiteenuse, päeva-toitlustuse, kodused kinnised õhtusöögid jms. Teadmisi kõigeks selleks olen omandanud nii siin- kui sealpool piire.  

Maal üleskasvanuna olen saanud kaasa ka teadmisi põllust, metsast ja koduloomadest. Olen tänulik, et toiduvalmistamine ja metsaandide nautimine on muutumas üha suuremaks osaks minu elust. Sügisene saagiviljakus on parimaid aegu uute ideede sünniks, ent samas on just vanad traditsioonid ja road olnud alati osa mu teekonnast ning katsun esivanemate teadmisi tuua ka tänapäevasesse toidumaailma. Teen seda kõike suure kirega!” 

Inga juhendamisel on oktoobris võimalik õppida valmistama kadripäeva toite Tammistus, Haimres, Albus, Pajusis, Tornimäel, Kõrkkülas, Koksveres ja Võtikmetsas.  

VALMISTUME SANTIMISEKS

Pimedad novembriõhtud pole enam mägede taga. Ammu teada tõdegi ütleb, et “mis täna tehtud, see homme hooleta”. Niisiis pane mõte tööle juba nüüd, kelleks kadripäeva saabudes end maskeerida. Kui endal pea tühi, soovitame olla tänavu näiteks... 
 

COCINANDO CON AMOR.

ARMASTUSEGA TOIDUVALMISTAMINE

VIIB MEID MEHHIKO KÖÖKI 

“Las ma viin sind päikeselisel päeval ilusasse Mexico Citysse - on soe hommik, puhub kerge briis... Ilusas aias on värviline laud, kus on valmis imemaistev lõunaeine, mida saadab linnulaul ja ilus mehhiko meloodia. Jah, maitsev lõuna, otse Mehhiko köögist.

Minu nimi on Cristina, olen elanud Eestis peaaegu kolm aastat ja mul on olnud võimalus osaleda erinevates kultuurilistes tegevustes. Toidukoolitusel viin sind aga maitsvale Mehhiko köögi rännakule, kus valmistame koos roogi, mida oma armsamatega koos nautida! Kohtumiseni! Muchas gracias!” 

Millal? 16. oktoober kell 11.00-13.00 
Kus? Tallinna Rahvaülikooli õppeköögis (Estonia pst 5, sisehoovis)  
Koolitaja: Cristina de la Cruz. Koolitus toimub inglise keeles. 
Osalustasu: 25 eurot. Koolitusele mahub 10 inimest. Koha kindlustab tasutud arve. 

Registreerimine: vahemusrahvused@folkloorinoukogu.ee 

Koolitust korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm. Toimumist toetavad Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm.  

VALMISTA KOOS CRISTINAGA:

MOLLETES JA PICO DE GALLO

Et end häälestada juba Mehhiko lainele, on sul võimalus testida oma hubases koduköögis järele üks Cristina retsept. Molletes’ed on oakattega saiakesed, mida serveeritakse tihti Pico de Gallo ehk värske salsaga.  

Valmista nii: 

• Nõruta oad.  
• Kuumuta pannil paar tilka õli. Lisa oad ja küpseta keskmisel kuumusel 7-10 minutit kuni oad on saavutanud sobiva konsistentsi.  
• Lisa pool teelusikat soola ja maitse, vajadusel lisa soola juurde.  
• Lõika kuklid pooleks ja küpseta neid paar minutit 200-kraadises ahjus kuni need on krõbedad. Soovi korral võid lisada igale kuklipoolele võid.  
• Lisa igale kuklile ube ja ja riivjuustu. Küpseta 3-5 minutit, kuni juust on sulanud.  
• Valmista Pico de Gallo, hakkides ning segades kokku kaks tomatit, pool sibulat, pool jalapenot, 15-20 koriandrivart, pool teelusikat soola ja ühe laimi mahla. 
• Serveeri mõlemad road kohe pärast valmimist.  

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU NOORTEKODA OOTAB ENDAGA LIITUMA PÄRIMUSHUVILISI NOORI

Noortekoda on tegutsenud juba üle kümne aasta ning selle aja jooksul on korraldatud noorte pärimuspäevi, erinevaid töötubasid, osaletud erisugustel üritustel ja esindatud Eestit ka CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu) kohtumistel üle maailma. 

Ootame liituma noori vanuses 14-18, keda huvitab pärimuskultuur - olgu selleks regilaul, pillimäng, kombed, tants või kõik korraga. Eelnev kokkupuude pärimuskultuuriga pole kohustuslik. 

KULDSED KÄED:

ROMADE TRADITSIOONILINE PAELA PUNUMINE

Millal? 30. oktoobril kell 11-13  
Kus? Tallinna Rahvaülikooli III kr saalis (Vene tn 6)

Romade kultuuris valitseb uskumus, et iga asi omab jõudu. Kas see mõjub inimesele hästi või halvasti, sõltub sellest, milliseid sõnu kasutas ja emotsioone tundis eset valmistav inimene. 

Tihtipeale kasutatakse paela valmistamiseks punast või musta puuvillast niiti, musta värvi puhul ka nahka. Kaunistusena eelistatakse looduslikke kive, kulda või midagi, mis omab inimese elus erilist tähendust või on seotud mõne tema sooviga.  

Punutakse ka riideribadest kaunistusi, amulette või talismane – selleks sobivad näiteks pikaaegses kasutuses olnud rõivad, mis on inimesele õnne toonud või talle muul moel erilised. Vahel punutakse paela sisse ka preestri poolt püha veega õnnistatud lapike, mis peaks tooma tervenemist. Samuti põimitakse suurematesse paeltesse taimi või keedetakse valmis paelu koos teatud väge omavate taimedega. 

Töötoas saab teada muudki huvitavat, mis on seotud paelte punumise ning traditsioonilise romade kultuuriga. 

Kõiki koolitusi korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm, toetavad Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahu programm. 

VAIM VIRGEKS!

VAATA JÄRELE BALTICA FOORUMI ETTEKANDEID 

Kuigi Baltica foorum jäi septembrisse, ei lase me sellel peetud ettekannetel vajuda unustuste hõlma. Vastupidi – selleks, et ammutada ka tagantjärele uusi teadmisi, tuletada meelde unustatut ja saada innustust teiste eeskujust, on kõik foorumi päevad järelvaadatavad. Pimedatel sügisõhtutel on ikka kasulik vaimu turgutada! 

Mida põnevat vaadata saab? 

Eestlaste etnogenees – mäng määratlemata arvuga osalejatele. Anti Lillak 

Eesti inimasustuse 11 000 aasta pikkuses ajaloos on toimunud mitmeid siinse rahva geneetilist portreed kujundanud migratsioone. Kuna tänapäevaste eestlaste rahvusliku identiteedi üheks nurgakiviks on keel, siis on ka etnilise ajaloo uurimises enim tähelepanu pööratud just soomeugrilastest sisserändajatele. Viimastel aastatel on arheogeneetika, arheoloogia ning ajalooline keeleteadus avaldanud uusi andmeid ja tõlgendusi Eesti rahvastiku keerukas kujunemisloos, milles on olnud rohkem osalejaid kui arvatagi võiks.  

Eesti ja läti kirjakeele ühisosast. Kristiina Ross 

Balti kultuuriruum jaguneb keelelisest aspektist kaheks selgesti eristuvaks osaks: tänapäevasest Eesti-Läti piirist lõuna poole räägitakse indoeuroopa keelkonda kuuluvaid balti keeli, sellest põhja pool uurali keelkonda kuuluvaid läänemeresoome keeli. Ajalooliste sotsiaalpoliitiliste arengute tulemusel on aga läti ja eesti keelekogukonnad sajandeid olnud tugevas saksa kultuuri mõjuväljas, mis on mõjunud sarnastavalt ka kahele keelele. Ettekandes tutvustatakse mõningaid balti ja läänemeresoome keelte piiri ületavaid näiteid, mis üheskoos liidavad omavahel tugevamini ühte läti ja eesti keele, jättes leedu ja soome eemale. 

Etnogenees ja arhailine usund. Madis Arukask 

Oma ettekandes kõneleb Madis Arukask üle 2000 aasta tagasi aset leidnud soome-ugri ja balti rahvaste liikumisest Läänemere suunas ning sellega seotud keskkonna, elatusviiside ja uskumuste muutumisest. Arukask oletab, et enesemääratluses oli siis etnilisest kuuluvusest olulisem elatusviis ning sellest lähtuvad uskumused.  

Eesti rahvarõivastest kui pärandist ja nende märgilisest tähendusest taasloome võtmes. Inna Raud 

Täna taasloome end kõnetava piirkonna rahvarõivaid, sest kultuur, milles need välja kujunesid, on jäänud 100-300 aasta taha. Sageli lähtume oma tegevuses muuseumidesse kogutust, mis tähendab, et otsene põlvest põlve edasiantav teave on katkenud. Miks tasandi küsimuse kaudu nüanssidele tähenduse leidmine või loomine on aluseks väärtushinnangute tekkele? Inna Raud on püüdnud tajuda 19. sajandil elanud inimese mõttemaailma, nähes esemetes praktilist, esteetilist ja ka tähenduslikku funktsiooni ning nende kaudu märke kas ratsionaalsusest, taotlustest või traditsioonide hoidmisest. 

Keskaja kokakunst, representatsioon ja mälu. Inna Jürjo 

Tänu kirjalikele allikatele saab keskajast alates lähemalt jälgida kokakunsti arengut Eestis. Peen köök ja toidunautimine iseloomustasid tollaseid pidusööke. Keskaja pidusöögi toiduvalikut kujundasid prestiiživajadus ja väljapaistmissoov, samuti mitmesugused tavad ja tõekspidamised. Iseäranis kõrgelt hinnatud olid sellest tulenevalt lihatoidud. Kokakunst ja pidusöömingud suhestusid mälu-mäletamise ja mälestamisega, toidul oli tähtis roll suhtlemisel lahkunutega. 

Eesti laulutraditsioon. Janika Oras 

Janika Oras tutvustab laulude kaudu eesti laulutraditsiooni muutumist läbi aja, alates meie ajaarvamise algusest kuni 20. sajandini. Enamus näiteid on läänemeresoomlaste ühisest regilaulutraditsioonist, milles Eesti piires võib leida mitmeid erinevaid kohalikke stiile. Ajas rännates jõuame suure stiilimuutuseni 19. sajandi teisel poolel, kui vana algriimilise salmideta laulu vahetas välja uuem, lõppriimi ja salmidega rahvalaul. 

Baltimaade rahvapillimuusika. Valdis Muktupavels 

Valdis Muktupavels teeb ülevaate Balti rahvaste rahvapillidest - mida on igal rahval teistest erinevat, mida ühist. 

Eesti pärimustants. Sille Kapper 

Eesti pärimustants 15 minutiga! Tantsulis-muusikaline kostümeeritud ülevaade eestlaste pärimusliku tantsimise ajaloost alates kõige varasematest teadetest (12. saj), peatudes talurahva tantsukultuuri erinevatel arengujärkudel ning jõudes välja pärimustantsu ilminguteni 20.-21. saj harrastus- ja tantsuklubide kultuuris. Idee ja stsenaariumi autor Sille Kapper, teostus MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid. 

Sanditamistraditsioon – väljasurnud või ikka veel elus? Kristi Pumbo 

Ettekanne käsitleb Eesti Folkloorinõukogu poolt algatatud aktsiooni “Hakkame santima!” ellukutsumise tagamaid ning seniseid suuremaid õnnestumisi. Kristi Pumbo puudutab nii Eesti sanditamistraditsiooni minevikku kui olevikku. 

Traditsioonilise Kihnu pulma taaselustamise kogemusest. Ingrid Rüütel 

Kihnu pärimuspulm on oma olemuselt sugukonnapulm, põhinedes sugukondlikel tavadel ja eelkristlikel usukujutelmadel. Kahe otsaga või kahe poolega pulm peetakse eraldi pruudi ja peigmehe kodus, kusjuures pulma kesksed tseremooniad toimuvad mõlema poole suguvõsa osavõtul ning vanade regivärsiliste pulmalaulude saatel. Käesoleval sajandil on Kihnus peetud kolm traditsioonilist pulma, mis toimusid Kihnu Kultuuriruumi organiseerimisel ja Kultuurkapitali rahalisel toel.  

Baltica rajajoonel – seatud sihid ja mõjuvad muutused. Kristin Kuutma 

Kristin Kuutma võtab vaatluse alla Baltica alguse, milles ta ka ise osales rahvamuusika-ansambli Leegajus liikmena ning toonases Rahvaloomingu Majas / Teaduslikus Metoodikakeskuses toimetajana töötades. Toonased ideaalid ja püüdlused on tänaseks teisenenud erinevate nüansside tagajärjel. Kuutma usub, et Baltica olemuslikuks küsimuseks on võime ja vajadus kaasata Läti ning Leedu osapooli igal suunal ja tasemel. 

Külaelust ja muusikalisest pärimusest Kagu-Eesti Mooste näitel. Krista Sildoja 

Oma ettekandes arutleb Krista Sildoja järgmistel teemadel: 
– Kas tänapäeval on võimalik taastada traditsioonilise pillimängu rahvapärane funktsioon? 
– Kas lavakultuuri kõrvale mahub ka kodune musitseerimine? 
– Kas koolisüsteem aitab rahvamuusika päriselu osakssaamisele kaasa? 
Lähemalt vaadeldakse Mooste Rahvamuusikakooli tegemisi, kui näidet ühest katsest taaselustada rahvapärase pillimängu ehe ja elujõuline järjepidevus. 

Kuidas seletada midagi, mida kunagi näinud ei ole? Helle-Mare Kõmmus 

Helle-Mare Kõmmuse ettekanne on põgus tagasivaade teekonnast, mis läbi käidud oma tantsu otsides. On olnud toredaid leide fotol või filmilindil ja põnevat lugemist kirja pandud tekstis. Kuid mis oli päriselt? See jääb lõpuni tabamata, aga jätab võimaluse jutustada oma lugu oma tantsust. 

Veebiüritus kui võimalus, mitte takistus. Helin Pihlap 

2020. aasta sügisel toimus koroonapiirangute tõttu Tartu Noorte Folkloorifestivali asemel veebisaade Tartu Folk-Off 2020. Ettekanne tutvustab veebisaate loomise ja läbiviimise telgitaguseid ning võrdleb festivali ja veebisaate võimalusi ja tulemusi. 

Vestlusring: Folkloori arhailised vormid tänapäeval: teoreetilised ja praktilised eeldused, asjakohasus, probleemid ja ohud 

HÕIMUKUU TOOB HÕIMUPÄEVAD 

Hõimupäevade põhisündmused: 

13. oktoober – Smugriluuletrall 2021 Kirjanike majas, Tallinnas 
14. oktoober – Hõimupäevade konverents “Soome-ugri rahvad ja keskkonnaprobleemid”                           Eesti Rahvusraamatukogus ja veebis 

15. oktoober – Hõimupäevade tantsuklubi Tallinnas Hopneri maja Diele saalis 
16. oktoober – Hõimupäeva peakontserdid Tallinnas Vaba Laval 
                         Sügisjazz 2021: TUULETAR (Soome) Tallinnas Vaba Laval 
                         Sügisjazz 2021: DUO RUUT (Eesti) Tallinnas Vaba Laval 
17. oktoober – Hõimupäev ja folkloorikontsert Tartus Eesti Rahva Muuseumis 
19. oktoober – Hõimupäevade teemaline MÄLUKLUBI Tallinna Keskraamatukogus 
20. oktoober – Hõimuklubi: Soome-ugri rahvaste mütoloogiline maailm 

KUIDAS JÄÄDA PÕLISRAHVASTENA ELLU?

Hõimupäevade traditsiooniline rahvusvaheline konverents on tänavu pühendatud soome-ugri rahvaste keskkonnateemadele. Kliima soojenemine ja loodusvarade priiskav kasutamine on ülemaailmsed probleemid, mille ees seisavad eriti väikesearvulised põlisrahvad. Toimuvad muudatused pärsivad traditsioonilisi majandamisviise, mis omakorda sunnib neid rahvaid liikuma oma põlistelt aladelt linnadesse. Sellega kaasneb probleemide hulk, mille märksõnadeks on alkoholism, õnnetused ja rahvuskeele kadu. Viimase kümne aasta jooksul on Vene Föderatsiooni gaasi- ja naftatööstus laienenud väga kiiresti. Kuidas jääda põlisrahvastena ellu?  

Konverents toimub 14. oktoobril kell 12.00-15.00 Eesti Rahvusraamatukogus ja on jälgitav ka veebis!

SEEKORDNE PULMAPÄRIMUSE SEMINAR

HEIDAB PILGU LÕUNA-EESTILE 

Nii nagu tavaks on saanud, ei saa ka tänavune november hakkama pulmadeta. 17.-18. novembril toimub Pärnus Nooruse majas Eesti Folkloorinõukogu ja Lahemaa pärimuskoja korraldatud pulmapärimuse seminar. Sel korral tutvume põhjalikumalt Lõuna-Eesti pulmapärimusega ja kuuleme ühe sellesuvise pulma korralduslugu, katsetame läbi erinevate pulmarituaalide juurde kuuluvad laulumängud ning saame teada, millised kombed on meie hõimurahval maridel oma pulmades. Oma pulmaloost räägivad ka Laura ja Jakob Naagel, kes pärimuslike pulmade tarkusi ammutasid eelmise aasta seminaril. Uhke värk see pulmavärk! 

Kolmapäev, 17. november 

11.00 Kogunemine, registreerimine  

11.30 Sissejuhatus: ülevaade peetud pärimuslikest või pärimuslike elementidega pulmadest ning üle-eestilisest vanemate pulmakommete uurimusest. Liis Burk  

12.00 Loeng-praktikum Lõuna-Eesti pärimuspulmadest ja korralduskogemustest. Marit Külv  

14.00 Lõuna (30 minutit)  

15.30 Laulumängud erinevates pulmarituaalides. Ene Lukka-Jegikjan  

Neljapäev, 18. november  

10.00 Maride pulmakombestik ja rituaalid. Lyudmila Yamurzina  

11.00 Pärimusliku pulma isiklikust kogemusest. Jakob ja Laura Naagel  

13.00 Pärimuspulmade käekäigust ning korraldusest viimastel aastatel. Arutlusring. Liis Burk  

Kavas võib tulla muudatusi!  

Mis see maksab? 35 eurot  

Registreerimine ja täpsem teave: Liis Burk (55959817, liis@parimuskoda.ee)

RAAMATULOOS! Kõikide pulmapärimuse seminarile registreerunute vahel läheb koha-peal loosi Marju Rebase ja Marit Külvi sel suvel ilmunud raamat „Lõuna-Eesti pulma- ja sünnipärimus 20. sajandi algusest tänapäevani“.  

NATALIA ERMAKOV: "PALJU SÕLTUB MEIST, KEDA ME KASVATAME JA MILLISE ÜHISKONNA ÜHESKOOS EHITAME"

1988. aasta 24. septembril toimus esimene Eestimaa Rahvuste Foorum, mil Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Samal päeval loodi Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ), mida on juhtinud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Jaak Prozes ja Timur Seifullen. 2019. aastast juhib ERÜd Natalia Ermakov. Uurisime temalt ERÜ mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. 
 
ERÜ on jõudnud 33. eluaastasse ning eestlaste jaoks on iseseisvus muutunud endastmõistetavaks. Mis on nende aastate jooksul muutunud nii ERÜ tegevuse kui Eestimaa Rahvuste foorumi sisus? 

33 aasta jooksul on olnud nii tõuse kui mõõnu, kuid ERÜ tegevus ja areng on toimunud vastavalt põhikirjale. ERÜ esindab Eesti vähemusrahvuste huve, säilitab, arendab ja tutvustab siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoiab nende identiteeti ja tavasid. Samal ajal aitame oma võimaluste piires kaasa Eesti ühiskonna demokrati-seerumisele ja tasakaalustatud arengule. Eestlaste jaoks on iseseisvus praegu endastmõistetav, kuid ei tohi unustada ERÜ liikmete teadlikku ja vabatahtlikku panust sellele kaasaaitamisel.  

2021. aasta Eestimaa Rahvuste Foorum, foto: ERÜ

Juba teist aastat korraldame Eestimaa Rahvuste Foorumit koostöös Eesti Folkloori-nõukoguga, kus mõtleme väljakutsetele ja arengule, mida nõuab kaasaeg. Siiani on see meil õnnestunud hästi ja usun, et edaspidi teeme üheskoos ühiskonna arendamisse palju head. 

Foorumil kõneles ERÜ algusaegadest selle esimene juht Hagi Šein. Mis tema kõnes kõige enam Sind kui praegust juhti kõnetas, puudutas või liigutas?  

Hagi Šeini kõne puudutas mind väga. Väga mõtlemapanev on, kuidas erinevate rahvuste intelligents, kaasmõtlejad panid julgelt tulevikku vaadates ning oma kultuuri säilitades õla alla riigi arendamisse.

Liigutas ka lugu president Lennart Meri toetusest, kaasamõtlemisest ning diskussioonidest ERÜ koosolekutel, mis toimusid regulaarselt presidendilossi keldrisaalis. Meie saatust mõjutavad kindlasti ka kohtumised ja vestlused andekate ning tarkade inimestega. Mul on olnud au kohtuda ka president Lennart Meriga presidendilossis ja arutleda soome-ugri keelte ja kultuuri teemadel. See kohtumine on andnud mulle palju inspiratsiooni ja julgust tegeleda erinevate kultuuride arendamisega. 

Millest kõneleme või mille üle diskuteerime foorumil 10 aasta pärast? 

Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993. aastal menetlusse kultuuriautonoomia seadus ja asutati Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud. Ma väga usun ja loodan, et see taastatakse – meile on oluline, et riigipea suhtleb meiega ja mõtleb ühistel teemadel kaasa. Loodan, et 10 aasta pärast diskuteerime me keelte ja kultuuriteemadel, jagame oma kogemusi noorema põlvkonnaga ning nemad jätkavad juba omakorda väärikalt meie tegevust. 

Tänavuse foorumi teema oli laste ja noorte kaasamine. Mida väärtuslikku sa neist sõnavõttudest kõrva taha paned ja milliseid järeldusi nende ettekannete põhjal saab teha? 

Tänavuse foorumi teema oli väga aktuaalne ja oluline. See on kõikide organisatsioonide jaoks suur väljakutse. Minu meelest algab kõik armastusest oma keele ja kultuuri vastu. Kui see seeme on inimeses olemas, siis ta kindlasti tuleb oma juurte juurde. Selline inimene austab ja väärtustab mitte ainult oma, aga ka teisi keeli ja kultuure. Palju sõltub meist, keda me kasvatame ja millise ühiskonna üheskoos ehitame. Koostöö on põhiline: perekond, haridus, ühiskond ja riik. 

LÜHITEATED

FOLGIÖÖ 

1.oktoobril kell 19 toimub Erinevate Tubade Klubis Tallinn Music Weeki raames folgiöö ehk ETK Folk Night, et pärimusmuusika saaks taas maailma vallutada. Folgiööl kõlavad Duo Ruudu omanäolised pärimusmuusika töötlused, Curly Strings’i elujaatav uuslooming, Silver Sepa unikaalsus, Black Bread Gone Mad’i energiast pakatav folgilaeng ja palju muud.  

KULTUURKAPITALI KÄRAJAD

4. oktoobril korraldab Eesti Kultuurkapital (Kulka) sihtkapitalide ekspertidele suunatud kärajad, et sõnastada ümber Kulka suunad ning asetada need laiemasse kultuuri toetamise konteksti. Päeva võtab kokku avalik paneelarutelu „Kultuuri toetamisest ja toetajate rollidest“ algusega kell 15.30. Arutelul osalevad Edith Sepp (Eesti Filmi Instituut), Helen Sildna (Tallinn Music Week), Priit Raud (Kanuti Gildi Saal), Taaniel Raudsepp (Kultuuriministeerium), Kristiina Alliksaar (Teater Vanemuine), Siim Sukles (EOK). Modereerib Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks. 

Paneelarutelu keskendub teemale, kuidas on erinevates valdkondades COVID kriisiga hakkama saadud ning millist rolli nähakse toetajatel täna ja tulevikus. Kes peaks riigis pakkuma püsirahastust ja tegevustoetuseid suurfestivalidele, kollektiividele, orkestritele, kultuuriasutustele, sh riigiasutustele, loomeliitudele? Et Kulka rahastusallikas on tervisekriisisis muutunud prognoosimatuks, on aeg avalikuks aruteluks - milline osa toetuste jagamisel peaks olema ministeeriumite ja milline Kulka õlgadel? 

Paneelarutelu on avalik ning vaadatav Postimehe veebis ja elektron.art lehel. 

LÕIKUSPIDU TÄHISTAB TÄNAVU 30 AASTA MÖÖDUMIST EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KÕRGHARIDUSE ALGUSEST 

Suuremad põllutööd on lõppenud, saagid on salves – läheks nüüd õige pimedale ajale vastu ühe pidulise nädalavahetusega? 8.-9. oktoobril toimub Viljandi Pärimusmuusika Aidas Lõikuspidu, mis tähistab tänavu 30 aasta möödumist eesti pärimusmuusika kõrghariduse algusest. 

Esmakordselt tulevad Lõikuspeo nädalal Viljandisse kokku nelja kooli pärimusmuusika tudengid, õpilased ja õppejõud, kes õpivad ja õpetavad, jämmivad ja esinevad, loovad välkbändid ning esinevad Lõikuspeol koos tuntud muusikutega. 

 
Esitlemisele tuleb lausa viis värsket albumit Setomaalt Soomeni:  

• Evelin Leima „Austusega esivanematele”;  
• Duo Mänd/Krüsbani „AI-TIT TUI-TUI”; 
• Tuulelõõtsutajate ja Reigo Ahvena "Elumere lained"; 
• Maria Männi „I”; 
• põhjanaabrite poolt toob tervisi pärimuspianist Timo Alakotila sooloplaadiga „Timo Alakotila & Piano”. 

Lisaks Alakotilale sõidab lahe tagant külla ka hiiu kandle revolutsionäär Pekko Käppi ning viiuldaja Johanna-Adele Jüssi ja tema norra sõbrad Bendik Lund Haanshus ja Christo Stangness, kes mängivad lugusid Ilveseorust ning räägivad, mis koht see õieti on. Saab näha Eesti Etno ringreise ja Etno Randevuud ning öösiti pöörelda Mussooni plaadikeerutajate Lauri Tähe, Maris Pihlapi, Tõnu Tubli ja Elari Ennoki ketaste rütmis. 

Vaata täpsemat kava SIIT!

VALI AASTA AINUKESE ETNOKULBI SAAJA

Sel aastal on Etnokulpidel muutunud oludest tingituna vaheaasta. Küll aga antakse välja üks ja peamine Etnokulp - Aasta Albumi kulp. Kuni 3. oktoobrini on võimalik kõigil anda oma hääl ja valida kõigi aasta jooksul ilmunud folgialbumite hulgast enda lemmik.  

Anna oma hääl SIIN!

Aasta Albumi kulp antakse pidulikult üle 8. oktoobril Pärimusmuusika lõikuspeo galakontserdil "Suu laulab, süda rõõmustab". Lisaks Etnokulbile antakse välja kolm tunnustuspreemiat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika kõrghariduse õppekava loojatele ja käima lükkajatele - Ene Lukkale, Celia Roosele ning Anneli Kontile. 

Galakontserdist teeb ülekande ETV2, 9. oktoobril kell 20.20. 

HIITE KUVAVÕISTLUS KUTSUB JÄÄDVUSTAMA PÄRANDIPAIKU!  

Eestis on teada ligi 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Meie suurimad ja tuntuimad pühapaigad on teiste seas näiteks Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv ja Urvaste Tamme-Lauri tamm. 

Rahvusvaheline võistlus keskendub soome-ugri rahvastele eesmärgiga väärtustada ühist pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Fotosid ja videoid saab võistluse leheküljel hiis.ee üles laadida 15. oktoobrini. 

RAHVAMUUSIKATÖÖTLUSTE FESTIVALI KONTSERT FOLGI KRÕMPS

16. oktoobril kell 14-17 toimub Pärnu Muuseumis V rahvamuusikatöötluste festivali kontsert Folgi Krõmps, kus astuvad üles pärimusmuusika ja selle töötlustega tegelevad laste ja noorte huvigrupid. 

Kõikidelt osalejatelt oodatakse kahe loo esitlust. Tänavuse festivali kohustuslikuks looks on Pärnu-Jaagupi kihelkonnast Pööraverest pärit regilalulu Tähemõrsja interpretatsioon. Teine esitatav pala on vabal valikul – kas eesti rahvapillilugu, -laul, tantsu-, regilaul või muu. Eriti oodatud on lood, mis räägivad oma kodukandi eluolust, muredest, rõõmudest ning kõigest sellest, mis meid argi- ja pidupäevadel saadab ja elu elamisväärseks teeb. Festivali külaliseks on 13 noorest rahvamuusikahuvilisest koosnev ansambel Tuustar Jõgevalt. Kontserti kuulama on oodatud kõik huvilised.  Uuri lähemalt!

KANDLEMEISTER ILMAR KUKK 90 

EESTI ARGIELU KÜTAB ENDISELT KIRGI 

26. oktoobril ja 2. novembril kell 18.00-19.30 saab Tallinna Rahvaülikoolis kuulata Heiki Pärdi loengut Eesti argielu 20. sajandil. Loengusari räägib talurahva ajakäsitlusest, avalikust ja privaatsfäärist, talurahva hügieenist ning elamistingimustest. Kursus toimub Zoomi keskkonnas.  

30 AASTAT LÕIMUMIST: KORDAMINEKUD, KASUTAMATA VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED

11.-12. novembrini toimub Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvaheline lõimumiskonverents „30 aastat lõimumist: kordaminekud, kasutamata võimalused ja väljakutsed“. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Soomest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist ja Eestist. 

Kavas on ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsivad taasiseseisvunud Eesti ja teiste riikide viimase 30 aasta lõimumisprotsesse, võtavad kokku senised saavutused ja tagasilöögid ning arutlevad selle üle, mida tuleb veel teha sidusama ühiskonna loomiseks. Konverents toimub eesti keeles sünktoontõlkega inglise ja vene keelde. Registreerumine on juba avatud ja kestab kuniks kohti jätkub. 

Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel.

TARTUMAAL TUNNUSTATI

TÄISKASVANUHARIDUSE PARIMAID 

Täiskasvanud õppija nädala raames tunnustati 30. septembril Tartu Ülikooli aulas täiskasvanute õppimisalaseid saavutusi, õppimist ergutavaid õpitegusid, organisatsioone ja innustavaid koolitajaid. 

Aasta Õpiteo eripreemia 2021 pälvis Rändav Pärimuskool Tartumaal. Rändav Pärimuskool pakub aastaringselt erinevaid pärimusõppe programme, mis tulevad soovijale otse koju kätte, andes seeläbi hindamatu panuse meie folkloori ja pärimuse populariseerimisse. See omakorda võimaldab säilitada ja arendada eesti rahvakultuuri. Keskmiselt osaleb ühe aasta jooksul kursustel 2000 õppijat, sh täiskasvanud. Rändava Pärimuskooli eestvedajaks on Terje Puistaja. 

KALENDRISSE KIRJA

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 2. novembril 2021.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.