• KUULA, VAATA, LOE: "Päritud laul" taas eetris / Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu / Loeng surmakultuurist, itkemisest ja itkulaulust / Veebisõnastik "Ülemsaksa laensõnad eesti keeles" / Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal / Ruhnu lood I

• KALENDRISSE KIRJA!

Viiuldajad on pühad. Laev peab sõitma, sest viiulilaager algab

Ruhnu on eksootiline paik, kuhu ilma põhjuseta ei satuta. Need, kes aga teekonna ette võtavad, naelutatakse südamega igaveseks saare külge. Lisaks oma asukohale on väike Ruhnu erakordne paik ka oma ajaloo poolest, sest aastasadu kõneldi seal mitte eesti, vaid ruhnurootsi keelt. Tänu geograafilisele eraldatusele säilisid vanad kombed kauem kui muudel rannarootslaste asualadel, veel XX sajandi alguses lauldi saarel 1695. aastast pärit Rootsi lauluraamatu järgi. Aastatel 1943–1944 põgenes 255 ruhnlast sõja eest Rootsi ning koos nendega lahkus saarelt ka ruhnu viiulimuusika.

10 aastat tagasi leidis saarel aset erakordne sündmus - toimus esimene Ruhnu viiulilaager. Kõnelesime sel teemal ühe laagri korraldaja Kairi Leivoga.

Ruhnu viiulilaagri sündmislugu on väga eriline ja liigutav. Jutusta lugejatele, millest see kõik algas?

Oli aasta 2008 ja Karoliina Kreintaal leidis täiesti juhuslikult Malmö linnaraamatukogust plaadi Ruhnu muusikaga. Need olid Rootsi raadio arhiivilindistused aastast 1938. Tagasi Eestisse jõudes otsustas ta teha oma lõputöö Viljandi Kultuuriakadeemias ruhnu muusikast ja sõitis ka kohe Ruhnu, et kohtuda viiuldajatega. Viiulimängijaid ei olnud selleks hetkeks Ruhnus kohatud juba palju-palju aastaid. Nii tekkiski Karoliinal mõte teha Ruhnus viiulilaager, et tutvustada seda muusikat laiemalt ja viia viiulimuusika Ruhnu tagasi. Ta astus selle mõttega August Pulsti õpistu uksest sisse ja mina, kes ma tol hetkel juhataja tooli peal istusin, hüüdsin kohe selle peale „Jaa, teeme!“, sest piirkondliku pärimuse elushoidmine ja taastamine oli justnimelt õpistu üks eesmärke. Sügisel hakkasin laagrile rahastust otsima ja juba järgmisel suvel võtsime vastu esimesed õpilased.

Loe edasi >>

Pärimuse podcast Folksti:

Anu Kannike “Odrakäkist bubertini”

Milliseid toite võis näha meie esivanemate laual? Mida söödi suurtel ikalduse- ja näljaaastatel? Mitu korda päevas võis eestlane endale toidupause lubada? Kas talurahvas hobuseliha sõi? Mida arvati siseelundite söömisest? Kas eestlased armastasid taimeteesid rüübata? Millal hakkasid me esivanemad magustoite sööma?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid pärimuse podcasti külaline etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike.

Pärimushuvilised, koondugem!

Pärimuskultuuri valdkonna alustala ja suurim väärtus on inimesed. Mida tugevamad ja toimivamad on folklooriliikumise võrgustikud, seda rohkem seistakse ühiselt valdkonna huvide eest. Eesti Folkloorinõukogu kutsub kõiki pärimushuviliste kokkusaamistele, et üheskoos mõelda, mida saaksime teha oma paikkonna folkloori elushoidmiseks.

Kes on kohtumistele oodatud?

Kas pärimusmuusika ja -tants, käsitöö, traditsiooniline toiduvalmistamine, rahvakalendri tähtpäevad, rahvameditsiin või muu pärimusega seonduv panevad Su südame kiiremini põksuma? Kui jah, oledki väga oodatud! Pole oluline, kas pärimus on lahutamatu osa sinu tööst, hobi või teed alles esimesi samme pärimuse tundmaõppimise suunas.

Mis ees ootab?

• Saame tuttavaks ja jagame mõtteid, miks on pärimuse hoidmine meist igaühele isiklikult tähtis.
• Vahendame oma kogemusi ja unistusi, et olla üksteisele inspiratsiooniks ja toeks.
• Mõtiskleme, kuidas üksi ja üheskoos kohalikku pärandit veelgi enam esile tuua.

Järgmised kokkusaamised toimuvad:

• 11. märts kell 10-13 Saare maakonna pärimushuviliste kohtumine (Saaremaa Muuseumi Vahimaja õppeklass). Loe täpsemalt >>
• 13. märts kell 18-21 Järvamaa pärimuskultuuri võrgustiku kokkusaamine (Wittensteini Tegevusmuuseum). Loe täpsemalt >>
• 19. märts kell 13-15 Pärnumaa pärimushuviliste kohtumine (Pärnu Nooruse Maja). Loe täpsemalt >>
• 21. märts kell 18-21 Raplamaa pärimushuviliste kohtumine (Vana-Vigala rahvamaja). Loe täpsemalt >>
• 27. märts kell 11-14 Lääne-Virumaa pärimushuviliste kohtumine (Rakvere Riigimaja 1. korrus). Loe täpsemalt >>

Kokkusaamine toimub Eesti Folkloorinõukogu kuraatorite võrgustiku arendamise raames, mida toetavad Aktiivsete Kodanike Fond ja Avatud Eesti Fond/Open Estonia Foundation.

Arhailiste Meeste juhendaja Urmo Kütismaa: "Lasen asjadel rahus omasoodu kujuneda."

Urmo Kütismaa on rõõmsa meelega Järvamaa mees, kes on võtnud oma südameasjaks koguda ning taasesitleda kohalikku pärimust – nii on ta juba üle kümne aasta vedanud eest autentse meestelaulu kollektiivi “Arhailised Mehed”, andnud ansambliga välja kaks heliplaati, salvestanud rahvakalendri tähtpäevade laule ja tutvustanud kombeid, lugenud sisse Jüri Wälbe Ambla kihelkonna rahvaluule kogumisretkede päevikud jpm. Et Urmo eestvõtmisel on toimunud pärimuse vallas nii mõndagi, omistati talle suvisel Baltica pärimuspeol aasta juhendaja tiitel. Ajasime Urmoga törts mehejuttu.

Kui kaua oma elust oled teadlikult pärimusega tegelenud ja mis Sind selleni viis?

Teadlikult olen tegelenud vist 13 aastat. Samas, mitteteadlik pärimuse korje algas juba poisikesepõlves: vanaema jutte salvestades, meeste viinavõtu juures passides, vadjalastest filme vaadates jne.

Pärimuse juurde viisid mind  2010. - 2011. aastal Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud õppesessioonid. Päeva lõppedes tuulasin Aida raamatukogus, all kedris. Seal sai mulle selgeks, mida kõike head on meil Järvamaal esitatud  – meil  on enda pärimus ja regilaulud olemas. Sealt edasi arenes tung seda kõike edasi kanda ning teistelegi õpetada.

Kuidas või miks sündis autentse meestelaulu kollektiiv Arhailised Mehed, milline on teie argipäev?

Arhailised Mehed sündisid minu sisemisest vajadusest tuua Järvamaa regilaul tänapäeva tagasi. Tänu õnnele sain peale enese esimesse proovi veel kolm meest – nelja mehega saab juba alustada küll. Meie kohtumiste tihedus on aastaid olnud kaootiline. Kui mingi siht on silme ees, saame kokku neli korda kuus. Mõnes kuus on lausa tühjus, sest ansambli vedajana pean mõtlema alati ka hingetõmbeajale – see toidab vaimu edasiseks.

Loe edasi >>

• Kas Arhailised Mehed on oma olemuses 10 aasta jooksul muutunud?
• Mida peab Urmo ansambli juhendamise juures oluliseks, et see saaks kesta 10 aastat ja kauemgi?
• Kas kuulujuttudel, et Urmo veab eest ka naise laulurühma, on tõepõhi all?

Jõõpre Vallatu Auto ja Väägvere Külakapell seiklesid CIOFF®i festivalil Tšiilis 

Elus juhtub väga ootamatuid ja põnevaid seiklusi. Ärkad hommikul, toimetad oma igapäevaste tegemistega ning elu veereb rahulikult. Otsustasime Väägvere Külakapelliga osaleda Lõõtsapealinn Põlva sünnipäevasimmanil, registreerisime end ära ja paar tundi hiljem tuli telefonikõne. Helistajaks oli tantsurühm Vallatu Auto juhendaja Anu Kurm, kes tegi Väägvere Külakapellile ettepaneku minna koos Tšiili festivalile. Festivali reglemendis oli kirjas, et tantsu saateks peab olema elav muusika ning võib olla lausa kuni kaheksa muusikut. No eks telefonikõne läks õigesse kohta: võimalus nii kaugesse ja eksootilisse riiki minna ning veel kogu kapelliga, ahvatles. Muidugi oli see ka hea võimalus põigata suvesse keset meie lumist ja külma talve. Nii kapellis kui tantsurühmas on osalemas põllumajanduses tegutsevaid inimesi, kellel suvisel ajal on keeruline pikemaks ajaks kuskile ära minna. 

Loe edasi >>

Pärimuse podcast Folksti:

Iris Metsmägi "Mis meelel, see keelel"

Kui vana on eesti keel ja kui kaua tunneb maailm meid eestlaste nime all? Millised on meie emakeeles säilinud pärandsõnad? Miks keel muutub? Kui palju on meil esivanemate eesti keelega ühist?

Küsimustele leiab vastuseid Eesti Keele Instituudi leksikoloog Iris Metsmägi.

Sirli Vahula: Eesti vaimse kultuuripärandinimistu 

omakultuuri kujundaja ja peegeldajana

Eestimaa on väike oma mõõtmetelt, kuid suur oma vaimse pärandi poolest. Erinevad piirkonnad ning seal tegutsevad kogukonnad kannavad edasi meie rahva traditsioone ja väärtusi. Mis teeb mind unikaalseks, mis on minu kodukohas erilist ja mille poolest oleme rahvana ainulaadsed? Need küsimused tekivad inimestel ikka ja jälle, sest see on meile loomuomane. Identiteet on oluline, kuna annab võimaluse kuhugi kuuluda ning olla osa millestki. Kuuluvustunne on üks inimese baasvajadustest ning motiveerib tegutsema ning hoiab vaimset tervist. Olen osalenud Eesti Rahvakultuuri Keskuse elava pärandi koolitusseminaridel ning tegutsen Folkloorinõukogus Lääne- Virumaa folkloorikuraatorina. Uurin sageli Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja ning kuna kuulun MTÜ Roela Kodukant juhatusse, siis loodan, et ka meie piirkond oma eripäraga on peagi vaimse kultuuripärandi nimistusse sisse kantud. Kogukonnal on võtmeroll pärimuse edasikandmisel. Usun, et paikkondlik pärand annab tõuke kogukondlikuks tegevuseks ning on eestlaste omakultuuri kujundaja ja peegeldaja.

Loe edasi >>

Kristjan Torop õpetas tulevikuoskusi 

Tänavune märts tuleb kahe omavahel tihedasti põimunud juubeliga: tantsu-uurija ja -õpetaja Kristjan Toropi sünnist möödub 90 aastat ja rahvakunstiansambel Leigarid, kelle esimene kunstiline juht Torop oli, tähistab 55. aasta juubelit.  

Kristjan Torop õpetas tulevikuoskusi: märka paarilist, ruumi ja kaastantsijaid, kuula pillimeest, pillimehel on alati õigus! Nii ütles Torop ja see jäi meelde. Kuula ja vaata päriselt, ära mängi, ära mängitse, ütles ta, ole, reageeri, mitte ära esine. Tänapäeval ütleme selle kohta “ole kohal” – kehtib nii etenduskunstides kui argielus. Sama ideed väljendas hiljuti praegune Eesti Vabariigi president: kokkuvõetult oli mõte, et kuula teine enne ära, mõtle kaasa ja siis hakka vastama, mitte ära esita oma ettevalmistatud jutupunkte. Torop õpetas sedasama põhimõtet järgima ehedas või ehedust taotlevas tantsuolukorras, õpetas meid tantsides ja musitseerides omavahel päriselt ühendusi looma. Selle oskuse erilisust, vajalikkust ja tõelist tähtsust igapäevaelus toimetulekul olema hakanud mõistma vist alles pärast kõikehõlmavat digirevolutsiooni. 
 

Oma folkloristitöös seisis Kristjan Torop kultuurilise elurikkuse säilimise eest. Nüüd on meil Toropi pärandi toel võimalik seda elurikkust teadlikult hoida ja taastada, sest nagu looduses vajavad liigid üksteist, peavad inimesedki üksteist täiendama, täitma igaüks oma rolle, et kogukond tervikuna jääks välisjõudude meelevallas ellu ja elu läheks edasi. Leigarite ansambel ühendab väga erineva elukogemusega inimesi – eri vanused, erinev haridus, erinevad tegevusalad, võimed ja huvid lubavad lahendada erinevaid ja samu küsimusi mitmel moel. Igast küsimusest kasvab välja uus või mitu. Leigarite 55. aasta juubeli kontsertlavastus „Puud ei ole ühepikkused“ toob fookusesse ajaloolises talupojakultuuris pigem erandlikud, ent nüüdisajal aktuaalsed mitmekesisuse, kaasamise ja koostöö ideed.  Loe sündmuse kohta lähemalt >>

Rahvakunstiselts Leigarid

Paastumaarjapäev

Folkloorinõukogu üldkoosolek

Eesti Folkloorinõukogu liikmete üldkoosolek toimub laupäeval, 16. märtsil kell 12-15 Tallinnas Vene tänav 6 (2. korrusel). 

"Päritud laul" taas eetris

Pärast pisikest puhkust on kõigi pärimuslaulu sõprade rõõmuks Vikerraadio eetris taas "Päritud laul". Esimeses osas avab Lauri Õunapuu Siberi eestlaste juures 1995. aastal salvestatud loo "Liisa pehmes süles" tausta. 

Kuula saadet >>

Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu

Eesti Televisiooni eetrisse on tulnud humoorikas 8-osaline ajaloosari "Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu", mis viib inimesed rännakule läbi Eesti ajaloo.

Idee autori ja stsenaristi Tauno Vahteri sõnul saab inimene sarjast ülevaate, milline on meie Eesti ajalugu ning tekitab loodetavasti vaatajas uudishimu selle vastu. Tõsise professionaalse ajaloolase jaoks on Vahteri sõnul sarjas uut muidugi oluliselt vähem, aga toredaid detaile jätkub siiski igasse ossa. Sarja valmimiseks andsid oma panuse umbes 100 inimest 175 võttepaigas, võttepäevi oli kokku 28 ning maha sõideti üle 4000 kilomeetri. Saatejuht on Andrus Vaarik ning saade on ETV eetris reedeti kell 20.15.

Loeng surmakultuurist, itkemisest ja itkulaulust rahvapärimuses Marju Kõivupuu ja Žanna Pärtlasega

5. veebruaril toimus Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias avalik loeng surmakultuurist ning itkulaulust. Surma teema on kunstis ja muusikas küllaltki keskne ja ajatu. Loengus räägitakse ülevaatlikult surmakultuurist (suhtumine surma, matusekombed, kalmistu-kultuur, lahkunute mälestamine jne) ning surmateemast rahvapärimuses, sealhulgas vanemas ja uuemas rahvalaulus – kõigest sellest, mis on inspireerinud ja inspireerib looma ajatuid teoseid ajalikust elust. Juttu tuleb setude itkude tekstidest ning viisidest.

Loengu järelvaatamine >>

Veebisõnastik "Ülemsaksa laensõnad eesti keeles"

Sõnastik „Ülemsaksa laensõnad eesti keeles“ on esimene katse võtta ammendavalt kokku eesti keelde laenatud ja sellesse püsima jäänud ülemsaksa laenud, mis moodustavad ühe arvukaima laensõnarühma. Eesti kirjakeeles leiduvate ülemsaksa laenude hulgaks on seni arvestatud umbkaudu 400-500 sõnatüve. Siinsesse sõnastikku on koondatud ligi 1500 kirja- ning murdekeele sõna, millest märgatava osa moodustab valdavalt 18.-19. sajandil kultuuriliste uuendustega seoses kirjakeelt rikastanud sõnavara. Leksikonis leiduvad ka baltisaksa laenud, st saksa keele kohaliku keelekasutuse pinnalt kujunenud baltisaksa murdest pärit laensõnad.

Tutvu sõnastikuga >>

Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal

tihti hälbivad praktikad: antakse ülevaade noorte omavahelistest suhtetest ja seksuaalelu algusest, neitsilikkuse ja pulmaöö rollist abiellumisel, abielukohustuse täitmisest, rasedusest, sünnitusest ja vallasemadusest, lahutustest ning taasabiellumistest. Lisaks leiab kajastamist ka seksuaalelu tumedam pool: üleastumised, vägivald ja loomuvastased seksuaalteod 18. sajandi Liivimaal.

Vaata lähemalt >>

Ruhnu lood I

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.