Turule tuleb uudne mardisandi drive-in

Kui tänaseks on drive-in restoranid ja kauplused saanud meie elu igapäevaseks osaks, siis 2024. aasta novembris katsetatakse sissesõiduteenust esmakordselt ka folkloorivaldkonna hüvanguks – turule tuleb mardisandi drive-in, mis tähendab, et kliendid saavad teenuse kätte autost väljumata.  

Mardisandi drive-in turule toomise eesmärgiks on muuta mardilaupäeva tähistamine kiiremaks, mugavamaks ning paindlikumaks. Drive-in on suunatud kõigile neile, kes soovivad mardilaupäeval kindlasti mardisante kohata ning mardiõnne aega viitmata põue pista. “Mardiõnne kättesaadavus peaks olema igameheõigus,” kommenteeris  teenuse käimalükkamise vajadust Hakkame santima! aktsiooni teabejuht Kristi Pumbo. 

Kuidas mina mardisandi drive-in teenust kasutada saaksin? 

Mardisandi drive-in teenus on esialgu saadaval neljateistkümnes parklas Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Võrus.   

• Sõida mardilaupäeval, 9. novembril lähimasse teenust pakkuvasse parklasse ning leia pirrutule valguses kumav drive-in ootepunkt. Peerutuli tõmbab nii tähelepanu kui ka hõlbustab mardisantide leidmist, et tahmaseid nägusid ja musti kasukaid pimedast novembriööst eristada.  
• Võta järjekorda ning oota, kuni maskeeritud sandid Su auto kõrval sisselaskmislaulu laulavad ning uksele koputavad. 
• Kui mardid jõuavad laulusõnadeni “Tehke lahti uksekene”, ava autouks ja lase sandid autosse tulla. Mardid viskavad autopõrandale viljateri või herneid, hõikavad ohtralt õnnesoove ja väljuvad vastasuksest lahkumislaulu saatel välja.  

Kogu protsess võtab aega maksimaalselt 2 minutit. Igaks juhuks tuleks varuda aga rohkem aega, sest mardisandid teenindavad kõiki soovijaid elava järjekorra alusel. Aega ette broneerida ei ole vaja, kuid kindlasti peab autosse varuma head ja paremat, mida martidele andideks jagada. Loe edasi >>

Anna üles folklooriliikumise silmapaistvaimad tegijad! 

Eesti Folkloorinõukogu ootab 2. maiks kandidaate, et jagada tunnustust isikutele ja kooslustele, kelle teadliku ja sihikindla tegutsemise tulemusena on pärimus olnud nähtav ning inspireerivalt edasi antud. Ühtekokku jagatakse välja viis auhinda: Teotugi ning neli forklooriliikumise aastategija tunnustust:

• rühm
• juhendaja
• korraldaja
• tegu

Laureaatide rahalisi tunnustuspreemiad toetab Eesti Kultuurkapital.  

Loe lähemalt >>

Tähelinnud tähistasid sirgupäeval

25. sünnipäeva kontserdiga

"Igas ladvas laululindu!"

Meie maarahva kalendris on 9. märts tsirgupäev ehk sirgupäev ehk rändlindude koju ootamise päev. Nii ootasidki Tähelinnud-sirgukesed sünnipäevale pärimusrühma endisi liikmeid, pererahvast, sõpru, koostööpartnereid. Kontserdil esitati laule ja pillilugusid, tantsuringi kaasati nooremaid ja vanemaid pidulisi.  

Tiina Konsen usutles peo järgselt Tähelindude juhendajat, Ignatsi Jaagu kooli muusikaõpetajat Marika Lehistet ja endist pärimusrühma liiget Andrus Pajumägi, kooli direktorit Marika Karo ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhatajat Kaja Allilenderit.

Marika, miks otsustasid 25. aastat tagasi ellu kutsuda folklooriringi, mis on teid aastate jooksul innustanud ja rõõmustanud? Kes on teie koostööpartnerid ja toetajad?

Koostöö Kambja kooliga algas juba varasemalt, 1988. aasta sügisest algklasside muusikaõpetaja ja ringijuhina. Loodud sai tütarlaste lauluring ja algklasside rahvatantsurühmad. Lauluringis laulsime väga mitmekülgset repertuaari, sest esineda tuli kooli aktustel, üritustel. Tasapisi tulid meie juurde rahvalaulud ja tantsud, esimesed rahvarõivad. Esimene suurüritus, kus osalesime, toimus Tallinna Koolinoorte Huvikeskuses Kullo. 1990. aastate algusest hakkasime juba teadlikumalt folklooriga tegelema. 1999. aasta septembrist alustasime tegevust Kambja Põhikooli folklooriringi nime all.

1990. aastatel sai folklooriliikumine Eestis aina hoogu juurde. Üle Eesti hakkasid erinevais paigus toimuma kihelkonnapäevad, külapäevad jne, uuriti oma paikkonna ajalugu. Saime meiegi hoo sisse. Folklooriringis said osaleda kõik lapsed esimesest üheksanda klassini. Alustasime väikese 12-liikmelise rühmana. Esimesed regilaulud, mida lastega laulsime, olid seotud rahvakalendri tähtpäevadega. Meenuvad käigud Eesti Kirjandusmuuseumisse, kus sai uuritud Kambja kihelkonna regilaulude, tantsulugude kohta arhiivimaterjale. Kokku sai kogutud lugusid karjalaskepäevaks. Arhiivimaterjalidest leitud karja kutsumised olid põnevad ja lastega oli tore seda järele proovida.

Loe edasi >>

Kristin Kuutma nimetati

EFNi uueks auliikmeks 

16. märtsil 2024 nimetati Eesti Folkloorinõukogu juhatuse ettepanekul EFNi uueks auliikmeks antropoloog, etnoloog ja folklorist Kristin Kuutma. 

1988. aastal loodi praeguse Eesti Folkloorinõukogu eelkäija, Eesti Folkloori Selts, mis oli üks esimestest vabatahtlikest ühendustest rahvakultuuri valdkonnas Eestis ja esimene omataoline Baltimaades. Kristin Kuutma oli üks seltsi asutajaliikmetest, kes aitas välja töötada folklooriliikumise ideoloogia ja suunad: ühelt poolt süvenemine oma kultuuripärandisse, teadlik suund kohalike folklooritraditsioonide säilitamisele ning taaselustamisele, teiselt poolt rahvusvaheliste kontaktide loomine ja aktiivne osalemine rahvusvahelises folklooriliikumises.  

Tänu toona astutud sammudele ja Kristin Kuutma rollile seejuures on need suunad jäänud folklooriliikumise alustaladeks tänaseni. „Kristini poolt selgelt sõnastatud seisukohad, arvamused ja arutlused on kujundanud folkloorivaldkonnaga seotud inimeste mõttemaailma ning aidanud seada sihte,” võtab auliikmeks nimetamise tabavalt kokku Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Lauri Õunapuu. „Tema tegevusest on saanud tuult tiibadesse kaks üliolulist omakultuuri alustala – Leegajus ja Hellero, millest omakorda on edasi hargnenud muljetavaldav niidistik: terve trobikond kirglikke rahvaluuleteadlasi- ja harrastajaid, folkloorirühmi, Viru Säru, Eestimaa kohalolu rahvusvahelistel CIOFFi festivalidel, oluliste inimeste mõjutamine kuni Viljandi koolkonna, koolide ja palju muude nähtuste ning sündmusteni välja.“ 

Meil on au! 

Kuidas pääseda vaimse kultuuripärandi nimistusse? 

Eestis elab 210 erinevat vähemusrahvust, kuid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on kantud vaid kaks elavat traditsiooni: ukraina lihavõttemunade (põsanka) kaunistamine ning Vormsi olavipäev. Saame kokku ja astume esimesed sammud selleks, et meie pärand oleks talletatud ka järgmistele põlvedele. 

Millal? 17. aprillil kell 15-18
Kus? Eesti Rahvakultuuri Keskus (Vilmsi 55, Tallinn)

KAVA 

14:45 Registreerumine
15:00 Mis on vaimne pärand?
15:30 Elava pärandi vurr: sukeldume oma pärandisse
15:50 Paus
16:00 Teeme koos läbi ideekavandi koostamise
17:20 Paus
17:30 Minu pärandi teekond nimistusse
18:00 Lõpp

Osalemine on tasuta. Registreerumine kuni 15. aprillini: info@folkloorinoukogu.ee

Loe praktilise töötoa kohta täpsemalt >>

Pärimushuvilised, koondugem!

2024. aastal on Eesti Folkloorinõukogu teinud üleskutseid, et iga maakonna pärimus-huvilised võiksid koonduda. Paljude huviliste ning sisukate aruteludega täidetud kokkusaamisi on toimunud juba õige mitmes maakonnas sh Lääne-Virumaal on kohtutud juba lausa neljal korral. Eesmärgiks on ühiselt mõelda, kuidas oma kandi pärimust nähtavamaks muuta, mida üheskoos ette võtta ning mis kõige tähtsam – leida üles pärimust armastavad inimesed, saada üksteiselt tuge ja inspiratsiooni. 

Kes on kohtumistele oodatud? 

Kohtumistele oled oodatud ka sina, kui pärimusmuusika ja -tants, käsitöö, traditsiooniline toiduvalmistamine, rahvakalendri tähtpäevad, rahvameditsiin või muu pärimusega seonduv paneb su südame kiiremini põksuma. Pole oluline, kas pärimus on lahutamatu osa sinu tööst, hobi või teed alles esimesi samme pärimuse tundmaõppimise suunas. 

Praguseks on taolised kohtumised toimunud juba Läänemaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Järvamaal, Raplamaal, Pärnumaal ning juba lausa neljal korral Lääne-Virumaal.  

Järgmised kokkusaamised toimuvad: 

• 4. aprill kell 10-13 Ida-Virumaa pärimushuviliste kohtumine (Jõhvi Riigimaja, Keskväljak 1). Loe lähemalt >>
• 10. aprill kell 15-18 Põlvamaa pärimusrahva pärastlõuna (Tillu kohvik, Jaama 52, Põlva). Loe lähemalt >>
• 15. aprill kell 13-16 Võrumaa pärimushuviliste kohtumine (Vabaduse 12-2, Võru). Loe edasi >>
• 18. aprill kell 18-20 Järvamaa pärimushuviliste kohtumine (Väätsa rahvamaja, Pikk tänav 3, Väätsa alevik)). Täpsem info tulekul. 

Kokkusaamine toimub Eesti Folkloorinõukogu kuraatorite võrgustiku arendamise raames, mida toetavad Aktiivsete Kodanike Fond ja Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation. 

Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide

pärimusmuusika konverents Nordtrad 

16.–21. aprillil toimub Tallinnas Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika konverents Nordtrad. Ees ootab nädal täis töötube, kohtumisi, uusi tutvusi, võimalusi arendada muusikaharidust ning oma koosmängu oskusi. Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika õppekavu ühendava võrgustiku kohtumised toimuvad alates 1996. aastast, võõrustajateks erinevad partnerkõrgkoolid. Täna kuulub võrgustikku 16 muusikakõrgkooli, kes pakuvad pärimusmuusika õpet bakalaureuse tasemest doktoriõppeni. Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.  

Loe lähemalt >>

Sabatants 2024 seilab rannarootslaste juurde ja reisib Kõrg-Bretoonimaale 

Ootame kõiki tantsuhuvilisi 2.-4. mail Tallinnasse, et koos õppida ja kogemusi vahetada, kanda edasi traditsioone, nautida elavat muusikat ja mis põhiline – tunda tantsimisest rõõmu! Traditsioonilise tantsu festival Sabatants toimub sel kevadel 12. korda ning toob endaga kaasa kirju programmi, täis tantse ja muusikat, kodust ja kaugemalt. 

Sel korral tuleb Sabatants rannarootsi-teemaline. Aga kes need rannarootslased siis on? Eestirootslased ehk rannarootslased (omakeeli aibofolke ehk “saarerahvas”) on põline Eesti rahvusvähemus, juba 800 aastat siinmail elanud rahvakild. Eestirootslased kõnelesid rootsi murretes, mis säilitasid algsest päritolumaast eraldatuna palju arhailisi jooni. Lisaks keelele võeti Rootsist kaasa ka tantsu- ja muusikakultuur, mis aja jooksul segunes moodsamate mõjutustega. Tantsudest oli arhailisemas kihistuses valdav labajalavalss, mida arvataksegi Eestisse olevat tulnud rannarootslaste vahendusel. 

Varasemate festivalide programmi on juba kuulunud pakri tantsu õpitoad, sel korral saame lisaks õppida tantse ka Vormsi ja Ruhnu saartelt. Vormsi tantsude õpitoas toovad killukesi sealsest tantsupärandist ühes laulude ja talharpa-mänguga meieni Yngve Rosenblad ja Marju Tamm, kes on oma südameasjaks võtnud kaduva vormsi-rootsi kultuuripärandi uurimise ja edasikandmise. Õhtuses tantsuklubis mängivad vormsi tantsulugusid Sänni Noormets ja Liisa Koemets. Ruhnu tantse õpetab Sabatantsu korraldaja Leanne Barbo, tantsuklubides panevad ruhnu muusika kõlama Ruhnu saare lood ja laulud ning Steffensoni trio. Seminaril räägivad Pakri tantsukultuurist ja tantsurühma Rågöborna ajaloost rühma liikmed, viimane Pakritel sündinud pakrirootslane Nils Sjölund ja pakrirootslaste järeltulija Gun Pella. Tantsuklubis mängib Pakri orkester. 

Rannarootsi teemat ilmestab spetsiaalselt festivali ajaks tantsusaali üles pandud näitus. Ernst Hermann Schlichtingi litograafiad kujutavad rannarootslasi ja nende rahvarõivaid 1850. aastatel.

Nagu tavaks kujunenud, saab Sabatantsul süüvida ka mõnda välismaisesse tantsutraditsiooni.

Loe edasi >>

Esita oma kogukonna eestvedaja

“Kogukonna hing 2024” auhinnale 

Maaleht ja Coop otsivad juba kolmandat korda tublisid ja aktiivseid maainimesi, kelle panus kodukandi arengusse on olnud nii märgatav, et nad on kodust kaugemalgi kõneaineks ning igati väärt, et neid ka ilmarahvale lehes tutvustataks. Konkursile on oodatud kõik kandidaadid, kelleta kogukond oma elu enam ette kujutada ei oskaks – tragid inimesed, kes mõtte ja jõuga on toonud kodukohta uusi algatusi, mille mõju on tunda laiemaltki. 

Oma kogukonna eestvedajat saab konkursile esitada kuni 10. aprill 2024. Kümne finalisti nimed avaldatakse 18. aprilli Maalehes. Läbi kevad-suve ilmuvad neist kirjutatud lood Maalehes ning juuli lõpus valitakse üheskoos lugejatega üks ja ainus kogukonnahinge laureaat, kelle kodukohas korraldavad Maaleht ja Coop augusti lõpus võidusimmani.  

Anna kogukonnahingest teada >>

Jüripäev: 23. aprill

Jüripäev on tundlik aeg karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu mõjutamise suhtes. Seepärast olgu otsese kahju tekkimise kartuses külaskäigud välistatud – kõike on kerge ära nõiduda ja kahjustada. Keelatud on ka võõrastega rääkimine.

Sõrulaste mõtted ja tunded rahvarõivastest

CD-plaadil „Siiruviiruline” 

Ilmunud on Sõrvemaa regilauluansambli Ammuker CD-plaat “Siiruviiruline”, kuhu jõudis 14 laulu Saaremaa rahvariietest – nende riiete kandmisest ning kandjatest, nende tegemisest ning tegijaist, samuti mõtetest ning tunnetest, mis traditsioonilise riietusega kaasas käisid.  

Lauljateks on 14 tänast Saaremaa ja Sörve tütart, ema, vanaema, põlised ning isehakanud sõrulased-saarlased, Ammukeri lauljad. Plaadi esimene esitluskontsert on juba toimunud, pealinnarahvas saab Ammukeri siiruviirulist kontserti kuulda 1. mail kell 18 Tallinnas Hopneri majas. 

Esitluskontserdile võetakse kindlasti üht-teist riidekapist vaatamiseks-uurimiseks kaasa, vardad-nõelad-niidid on lauljatel nagunii alati näpus! 

Loe täpsemalt >> 

Folkloor Klassikaraadios

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.