EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

JUULI 2021

SISUKORD

- Eestlased sõidavad maailma suurimale folkloorifestivalile Venemaale Baškiiriasse

- Eesti Folkloorinõukogu pärimusküla Tallinna vanalinna Päevadel

- Pannileivast, kalast, tuhlist ja muust

- Ravimtaimed vene pärimuses

- Saame tuttavaks: Darja Volkova

- "Hakkame santima!" alustab kadripäeva koolitustega

- ESTONKA tutvustab eestlasi Siberis / Anu Korb

- Arvustus. Seto tantsupidu / Katariina Nelli Tiisler

- Hüva nõu: soovitusi heinamaarja- ja jakobipäevaks

- Muud põnevat: Võru Pärimustantsu Festival, TürrFest, Viljandi pärimusmuusika festival, VI Mulgi pidu “Mia ja sia ütenkuun”, Märjamaa Folk, Mooste Elohelü, Eestirootslaste IV laulu- ja tantsupidu "Aiboland, mu arm", Aksel Tähnas 110, II Seto Tantsupeo “Kagoh kul`atasõ`” teine voor

- Kalendrisse kirja!

EESTLASED SÕIDAVAD MAAILMA SUURIMALE FOLKLOORIFESTIVALILE VENEMAALE BAŠKIIRIASSE

3. juulil algab üle nädala kestev folkloorifestival Folkloriada, mis sedapuhku toimub Venemaal Baškiirias. Tegu on rahvusvahelise tähtsündmusega, mida korraldatakse alates 1996. aastast kord nelja aasta tagant. Tõsi küll, seoses olukorraga maailmas saab festival aastase hilinemisega teoks alles tänavu. 

Folkloriadat pärimuskultuuris on võrreldud olümpiamängudega spordis. Erinevalt olümpiast puudub Folkloriadal aga võistlusmoment, sest see ei ole pärimuskultuurile omane, kuid sarnaselt olümpiaga on tegemist ühe esinduslikuma, suurejoonelisema ja väärikama projektiga maailmas. Erinevate paikkondade pärimust toovad kokku rohkem kui 1200 osalejat ligi 40st riigist.  

“Alates pandeemia algusest pole seni nii suuri rahvusvahelisi festivale toimunud. Ja kuigi olukord pole endiselt igal pool maailmas stabiliseerunud, siis vähemalt korraldajate poolt on ette nähtud väga kindlad ettevaatusabinõud ja reeglid,” selgitab Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas.

Festivaliprogrammis on oluline roll ka foorumitel, seminaridel, töötubadel ja näitustel. Näiteks saab Baškiiria Rahva Muuseumis tutvuda enam kui 30 rahva maskitraditsioonidega. Eestist on seal väljas mardisoku mask. 4. juuli õhtupoolikul on plaanis aga tegu, mis loodetakse jäädvustada Guinnessi rekordite raamatusse - üle 200 rahvuse tantsimas suurimat khorovodi. Khorovod on üks vanimaid vene ringtantse.  

Eestit esindavad Folkloriadal Vigala folklooriselts Kiitsharakad ja seto lauluselts Siidisõsarõ. Nagu kohanimigi viitab, tegelevad Kiitsharakad eeskätt Vigala kihelkonna ja Lääne-Eesti tantsude, laulude, mängude, viiside, kommete ja käsitööga; Tallinnas ja Harjumaal elavad seto laulikud aga hoiavad alal oma pärimust, mis suurel osal neist pärit Petseri-tagustest seto küladest, mis tänaseks jäänud Venemaa valdusesse. 

Lisaks tantsijatele ja muusikutele saab Folkloriadal näha ka Eesti käsitööd. Astra Põlma õpetab tegema arhailise tikandiga kaunistatud vilditud linde. Ühiskäsitööna valmib Folkloriada jooksul ka erinevate riikide müntidega kaunistatud rinnaesine, millesse Eestist saavad külge nii Eesti kontuuriga euromündid kui varem kasutusel olnud kroonid.  

Folkloriada toimub 3.-10. juulini Venemaal Baškiirias. Festivali korraldab rahvusvaheline folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukogu CIOFF®. Eesti osalemist festivalil toetab Eesti Kultuurkapital. 

Eestlaste tegemistele Folkloriadal saab elada kaasa Eesti Folkloorinõukogu Facebooki ja Instagrami lehel, kuhu osalejad postitusi teevad.

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU PÄRIMUSKÜLA TALLINNA VANALINNA PÄEVADEL  

Sel aastal toimuvad Tallinna Vanalinna Päevad augustis ja selle raames ka 13.-15. augustini Eesti Folkloorinõukogu pärimusküla vanalinna müüri ääres Tornide väljakul. Kolme päeva jooksul on võimalik tutvuda erinevate Eesti käsitöömeistrite tegemiste ja loominguga, meisterdada töötubades nende näpunäidete järgi ning saada osa mitmekülgsest kultuuriprogrammist.  

TULE OSALE PÄRIMUSKÜLAS: 

• rahvarõivaste tuulutamisel;  
• pärimustantsu õpitoas Folklooriklubi Maatasa eestvedamisel; 
• pärimusmängude õpitoas Janne Suitsu ja Kristi Kooli juhtimisel; 
• tantsuklubides, kus mängivad Maatasa, Suits & Kool ja Väägvere Külakapell; 
• pärimushommikul lastele ja peredele koos Maili Metssaluga; 
• jutuvestjate mõõduvõtmisel;  
• Leedu folkloorirühma Dolija ja vähemusrahvuste rühmade esinemistel; 
• II Seto tantsupeol Tallinnas.  

 TÖÖTUBASID VIIVAD LÄBI JA OMA LOOMINGUT TUTVUSTAVAD: 

• Saaremaa vildimeister Mareli Rannap; 
• Ida-Virumaa pitsimeister Olga Kublitskaja; 
• villameistrid Türi Käsitöötoast ja Kesk-Eesti Käsitööseltsist; 
• pakutrüki oskaja Kätli Saarkoppel-Kruuser; 
• südamepaela punujad Siegrid Illus ja Sirje Hainas; 
• nahameistrid Piret Albert ja Katre Mägi; 
• rätinukkude tegija Karmen Kroonmäe; 
• tikkija Eda Kivisild; 
• puidu- ja villatöömeistrid Lahemaa Pärimuskojast. 

Lisaks on eraldi meeste käsitööala, kus tegutsevad Urmas Veersalu, Meelis Kihulane, Margus Rebane, Märt Väljaste, Mihkel Soon, Ernst Sibul, Priit Halberg, Aivar Ruukel, Karmo Kiilmann ja Wanakuramuse nahakamber. 

PANNILEIVAST, KALAST, TUHLIST JA MUUST 

12.-13. juunil leidis aset Päritud väärtuste ööpäev, kus vähem kui 24 tunni jooksul sai kiire, kuid ülevaatliku pildi nii Sõrvemaast kui sõrulastest. Kohalikku toidukultuuri tutvustasid meile Tammeougu Mari, Sääse Mann ja Aadussoo Ülle. 

Räim ei täida keret 

Sõrvemaa ei saa viljaka mullaga just kiidelda - maapind on enamasti kivine ja liivane. See seletab asjaolu, miks ei haara siin silm laiuvaid viljapõlde. See on omakorda juba ammustest aegadest alates mõjutanud sõrulase toidulauda, millelt pigem leiab kala kui leiba. Räim, eriti keedetult, pole just eriti kõhtu täitev. Tammeougu Mari on lausa välja arvutanud, et päevase vajaliku energiakoguse kättesaamiseks tuleks süüa 12 räime ja lausa kolm korda päevas.  

Sääse Mann lisab juurde: “Meil Kihelkonnas oli pannileib laupäevaõhtune toit pärast sauna, kuhu pandi kõik nädalast ülejäänud söök - kapsasupp, mannapudruotsad… kõik pandi sisse, midagi ei lastud raisku minna. Saun pandi küdema. Kui saunas käidud ja olid kena puhas, siis hammustati pannileiba nii, et rasv voolas küünarnukini. Kõrvale tehti näiteks köömneteed. Kui olin laps, öeldi, et too teerohtu. Nüüd täiskasvanuna tean, et see teerohi oli pune”. 

Palt on pall on käkk 

Sõrulased armastavad ka riivipalte, mis on peaagu sama toit, kui pannileib. Peaaegu tähendab seda, et tavaliselt on paltides jahu rohkem kui pannileivas ning ahjus küpsetamise asemel keedetakse neid vees.  

Mari vanaisa Uraksi Arnu on öelnud: “Umbest odrajahudega tehtud paltide söömisel peab iga suutääve järges püsti kargama, et ala läheks. Nönda karune on.” 

Saaremaal kutsutakse palte pallideks, mujal Eestis käkkideks. Paltide väljanägemine on igas peres erinev - mõned teevad ümmargused, mõned ovaalsed, mõned lapikud, mõned suured, mõned väikesed. Paldi sisse pannakse lihatükk.  

Süües kasteti paldid vanasti keeduleeme sisse, tänapäeval pannakse peale hapukoort, sulavõid, aga miks mitte ka moosi. Mari sõnul on paldid eriti head järgmisel päeval, kui neid pannil praadida -  see võtvat lausa käpuli. Pannileivaga olla sama lugu – kui see teisel päeval praadida kenaks krõmpsuks, siis maitseb see isegi paremini kui esimesel päeval. 

Tee ise pannileiba! 

Et pannileiva koostisained lisatakse vastavalt maitsele ja võimalustele, kõlab retsept lihtsalt. Tarvis läheb: toorest kartulit, rasvasemat suitsuliha (nt seapõske), sibulat, odra- või nisujahu ja soola.

Päritud väärtuste ööpäeva raames toimunud toiduõpitoast tegi kokkuvõtte Kristi Pumbo. 

RAVIMTAIMED VENE PÄRIMUSES

3.-4. juulini toimub vene traditsioonide tundja Natalja Jampolskaja juhendamisel ravim- ja maitsetaimede koolitus. Natalja mitte ainult ei tutvusta taimede kasulikkust, vaid lisab juurde teadmisi ja kogemusi rikkalikust vene rahvapärimusest. Kuidas ta ise nende teadmisteni on aga jõudnud? 

Ivan-tšai populaarsuse vastu ei saa 

“Sündisin Altail ja seal möödus mu lapsepõlv. Loodus ise ja mu vanavanaema tarkus soosisid seda, et tunneksin ravimtaimi ning oskaksin neid nutikalt kasutada,” meenutab Natalja loomulikult kulgenud teekonda. Nüüd Eestis elades näeb ta nii seda, mis on siin kui tema sünnimaal ravimtaimedes ühist ja erinevat. Läbi aegade on Venemaal kõige populaarsemaks jäänud ikkagi ivan-tšai ehk põdrakanepitee. “Ivan-tšai algseks nimetuseks oli Koporje tee, kuna selle suurim tootmine asus Venemaal Leningradi oblastis Koporje külas. Ühe legendi järgi oli Koporje tee nimi sellest huvitatud välismaalastest ostjatele liiga keeruline ning seda hakati kõige levinuma vene nime järgi ivan-tšaiks kutsuma. Ivan-tšai on tegelikult ka taimena väga huvitav – pärast suuri põlenguid on see tihti esimene, mis pinnasest taas pea välja pistab,” selgitab koolitaja. 

Põdrakanep. Foto: Kai Tiislär

Tähtaniis ja kummarduv pojeng 

Kui põdrakanepit võib leida ja seda kasutatakse ka Eestis erineval otstarbel, siis seda ei saa aga öelda mõne teise taime kohta. Näiteks on Natalja täheldanud, et kui harilikku tähtaniisipuud kasutatakse Eestis vaid dekoratiivse taimena, siis Altail korjatakse selle taime juba pruuniks läinud eelmise aasta lehti ja tehakse neistki teed. “Sama olukord on ka kummarduvaks pojengiks kutsutava anomaalse pojengi ehk maarjajuurega. Kui Eestis on see oma roosade õitega puhtalt dekoratiivne taim, siis Venemaal tuntakse seda pigem tema raviomaduste pärast.” 

Sääskede vastu vaniljega 

Kuigi meie piirkonnas varieerub ilm suuresti ja iga aasta on erinev, on suve esimene pool siiski hea paljude ravimtaimede varumiseks. Nii soovitab Natalja varuda nüüd sinist rukkilille, tavalist basiilikut, naistepuna, metsmaasika ja mustasõstra lehti, põdrakanepit, aasristikut, kõrvenõgest, angervaksa, pärnaõisi, paiselehte, melissi, piparmünti, koirohtu, teekummelit, nõmm-liivateed ning põldosja. “Parim sääsepeletaja on aga vaniljega kokku segatud lastekreem, sest sääsed ei salli vanilje lõhna,“ reedab naine, kuidas loodusest ja köögikapist selle suve suurte nuhtluste puhul abi saada. “Selleks tuleb segada kreem ja vanilje niimoodi kokku, et konsistents jääks ikka veel nahale kandmiseks piisavalt mugav – ühtesid õigeid koostisosade proportsioone siin pole.”  

Mis siis muud, kui sukeldume aga ravimtaimede maailma! 

SAAME TUTTAVAKS: DARJA VOLKOVA 

Juunis alustas Eesti Folkloorinõukogus tööd uus vähemusrahvuste töörühma juht, Darja Volkova. Nagu sel puhul ikka, uurime talt, kes ta on ja kust ta tuleb? 

Millega sa oma elus varem tegelenud oled? Mille üle suurimat uhkust tunned?  

Olen pannud end proovile väga paljudel aladel. Kõige pikemalt olen töötanud giidina Tallinnas ja Kumus ning teinud seal ka erinevaid haridusprogramme. Üldiselt olen alati ühel või teisel viisil olnud seotud kunstiga, ka hetkel tegelen muu hulgas isikliku loominguga. Tunnen uhkust selle üle, et mind ümbritsevad ainult ilusad inimesed. 

Milline on sinu unistus seoses vähemusrahvustega Eestis? Kuhu suunas sa näed, et asjad võiksid liikuda?  

Unistan ajast, mil rohkem inimesi tunneb oma juuri ning tahab teistega endale tähtsaid pärimuslikke teadmisi ja kunsti jagada. Ajast, mil ühiskond tervikuna suudab erinevatelt kultuuridelt õppida ja väiksematel kogukondadel on vabadus oma kultuuri praktiseerida. 

HAKKAME SANTIMA ALUSTAB KADRIPÄEVA KOOLITUSTEGA 

Juba neljandat aastat tõmbab mardi- ja kadripäeva tähistamise olulisusele tähelepanu kampaania “Hakkame santima!”, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust sellest, et meie omamaised rahvakultuuri pühad väärivad (meeles) pidamist.  

Mõlemad pühad on rikkaliku kombestiku ja värvika sisuga – ometi juhtub tihti nii, et pühad jõuavad kätte, ilma et oleks jõudnud laule õppida või kostüümi valmistada, rääkimata sõbral nööbist haaramisest, et teda marti või katri jooksma kutsuda. Santima minemiseks või pühade tähistamiseks kogukonnas annavad ideid ja aitavad ettevalmistusi teha koolitused, mis leiavad aset septembrist novembrini Eesti eri paikades. Sel aastal on koolitused keskendunud kadripäevale.

Kadripäeva toidukoolitus on suunatud eelkõige pereringis kadripäeva tähistajatele. Kes santima ei taha minna, saab püha pidada ka koduse pühadelaua ääres. Koolituse käigus antakse ülevaade: 

• kadripäeva tavanditoitudest; 
• kombestikust ning  
• valmistatakse üheskoos kadripäeva pidulauale sobivad road.  

Täpsema info ja registreerimisvormi leiab augustis "Hakkame santima!" kodulehelt hakkamesantima.ee.

ESTONKA TUTVUSTAB EESTLASI SIBERIS

Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi välitöödel ajavahemikul 1991–2013 tõdesime üllatusega, et: 

• Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel võib mitmetes Siberi külades tänapäevalgi suhelda eesti keeles; 
• leidub nii põhja- kui lõunaeesti keelekasutusega külasid;  
• Siberi setod ei kõnele eesti kirjakeelt, kuid seto keel on neil suus. 

Mida Estonkast leiab? 

Milliseks kujunes "külmale maale" sattunud eestlaste edasine käekäik ning kuivõrd neil õnnestus säilitada oma keel, usk ja identiteet, tavad ja kombed, ning kuidas kõlavad nende laulud, saab teada netilehekülje vahendusel.

Estonkast leiab ka loendi varasematest Siberi eestlaste teemalistest väljaannetest, veebi jõudnud heli- ja videoväljaannetes on nii laule, ringmänge kui tantse. Siberi eestlaste rikas lauluvara on inspireerinud paljusid pärimusmuusikuid - kellel poleks meeles Trad.Attack! „Kallimale“! Ansamblilt Tintura ilmus 2020. aastal Siberi lauludega lausa terve plaat „Kaugel üksi võõra rahva hulgas“. 

Lehekülje koostasid Astrid Tuisk ja Anu Korb, keeletoimetaja Kadri Tamm, kujundas Ilona Kolossova.  

Anu Korb 

Eesti Kirjandusmuuseum

Armas ja ehe pidu, mis ei jää sugugi alla suurematele 

ARVUSTUS. Katariina Nelli Tiisler käis II Seto tantsupidu vaatamas ja kirjutab kogetust

2021. aasta 26. juunikuu päeval toimus Seto folgi raames Värska talumuuseumi õuel II Seto tantsupidu “Kagoh Kul’atasõ’”. Pealavastaja Piret Torm-Kriis iseloomustab Seto tantsupidu kui pärimustantsu pidu, kus tantsitakse Setomaa, Räpina ja Vastseliina kihelkondade tantse ning kantakse nende piirkondade rahvarõivaid. Peo muusikajuht oli Evelin Leima, Vastseliina tantsijate ning pillimängijate tegemisi korraldas Inga Leelanss ja Räpina vägesid juhtis Hele Aia.  

Foto: Seto tantsupidu. Autor: Harri A. Sundell

Seto tantsupeo ülesehitus oli enamjaolt sarnane üldtantsupidude lavastusele: alguses esitavad liigid oma tantse eraldi, etendus lõpeb kõigi tantsijate ühisnumbriga, esinevad nii lapsed kui täiskasvanud, tantsitakse elava muusika järgi (üldtantsupidudel alates 2014. aastast). Huvitavalt oli lahendatud liikide vahetus väljakul: Vastseliina muusikud sõitsid kohale hobuvankril, Räpina tantsijad nõukogudeaegses bussis ja Volgas ning setod vurasid tantsuplatsile jalgratastel ja kellatirina saatel. Samuti pakkus mitmekesisust pillimängijate vahetus, iga piirkonna tantsijatele mängisid nende oma muusikud ning seetõttu varieerusid nii kõla- kui vaatepilt ning publikul oli pidevalt midagi uut avastada. Kahjuks ei saanud peost osa võtta Läti ja Petseri tantsurühmad, kuid nende koht oli siiski ilusti täidetud - lätlasest lauljanna esitas omakeelse rahvalaulu ning muusikajuht Evelin Leima mängis petserlaste auks vene rahvalaulu “Katjuša”.  

Repertuaar koosnes peamiselt seltskondlikest paaristantsudest, näiteks Setomaalt pärit “Subota”, “Karobuška” ja “Tuustep”, Räpinast kogutud “Padespan” ja “Savikoja venelane” ning Vastseliina “Krakovjakk” ja “Perekonna valss”. Mõnevõrra segadust tekitas mulle asjaolu, et ühte kavva oli valitud nii Seto “Sepp” kui Vastseliina “Papiljoni polka”, mille muusika ja tantsutekst on tavavaatajale väga sarnased. Küsisin pärast kontserti tagasisidet ka kahelt üsna tantsukaugelt tuttavalt ning nemadki tõid esimese asjana välja, et imelik tundus sama tantsu kordamine, eriti kui tantsijad olid seatud samasugusesse joonisesse mõlema puhul. Väga head meelt tekitas mulle see, et Räpina tantsijad tantsisid just Räpinast kogutud “Kaera-Jaani” varianti, mis on erinev sellest, mis tavaliselt eestlastel kaerajaaniga seostub. Samuti meeldis mulle, et setod esitasid “Karobuškast” kaks erinevat varianti, et näidata ühe ja sama tantsu mitmekesisust ning piirkondlikke eripärasid. Kahtlemata olid publiku jaoks kõige meeldejäävamad numbrid naiste kargus ja meeste kasatsk oma eheduse ja lustliku meeleolu tõttu. Kasatskit paluti lausa korrata.  

Peo finaal oli üsna erinev eelpoolt kirjeldatust, pärimustantsu asemel oli tegu ühe autori loodud ja lavastatud ühisnumbriga, mis oma piduliku ja vaoshoitud meeleoluga oli kontrastiks eelnevalt rohkem külapidu meenutanud etteastetele. Kogu kontserdi jooksul oli väga hästi lahendatud laste paiknemine ja kaasamine. Eelkõige tuli see välja finaalis, kus lapsed ei pidanud terve pika numbri vapralt väljakul seisma, vaid nad tulid sinna täpselt selleks ajaks, kui oli nende tähthetk ning ülejäänud aja said nad istuda kõrval ja ei seganud suurte tantsu.  

II Seto tantsupidu oli minu arvates huvitavalt lavastatud ning ei püütud vägisi jäljendada üld- või noorte tantsupidusid. Mulle meeldis, et jooniste ja tervikliku loo jutustamise asemel keskenduti just eraldi igale tantsutekstile ning erinevate kihelkondade kultuuripärandi tutvustamisele. Meelis Kompuse ette kantud humoorikad värsid aitasid minul kui vaatajal enne iga uue piirkonna esinemist end eesootavaks häälestada ning publik üleüldiselt oli pidevalt teadlik, kes ja miks laval on. Seto tantsupidu on end pärimustantsu peona igati tõestanud ning pakub koos naaberkihelkondade tantsijate ja muusikutega tervikliku elamuse, et teha tutvust just pärimustantsu ja -muusikaga, mida tavaliselt üldpidudel me ei näe. Selline tantsupidu on ka hea esinemisväljund erinevatele tantsurühmadele oma kerge ja südamelähedase repertuaariga. Igal juhul võiks taolisi intiimsemaid kogukonnapidusid ka edaspidi korraldada, et edendada Kagu-Eesti tantsukultuuri ja tutvustada seda laiemale publikule. 

Katariina Nelli Tiisler

tantsija ja pillimängija ansamblites Leesikad ja Leigarid

HÜVA NÕU

Soovitusi heinamaarjapäevaks (2. juuli)

Head naised!

Kui soovite, et lambad sügisel head villa annaksid, visake tänasel heinamaarjapäeval niit ja nõel viivitamatult nurka. Selle asemel:

• mõnulege võrkkiiges;
• visake jalad lauale;
• tudeerige põhjalikult molutamiskunsti;
• vahtige tundide kaupa lakke.

Kui käed siiski sügelema hakkavad, võtke ette vaid need tööd, mis muidu majapidamises meeste kanda. Noh, teate küll - prügi väljaviimine ja telekapuldi liigutamine! 

Soovitusi jaagupipäevaks (25. juuli)

• Hauka uudseleiba. On ju kogu kevade ja suve lootus olnud sellel, et jaagupipäevaks saaks ikka uudseleiba! Kui seda pole, muretse lauale vähemalt soe odrakarask värske võiga. 
• Meki kartuleid. Täna värskeid tuhleid nosides võid olla kindel, et tänavused mugulad kasvavad pirakaks. Aga ära unusta seejuures esmalt nuga hammustamast - vaid siis ei tee kartulid hambaid hellaks.  
• Pane proovile oma sirbiga lõikamise oskused. Kui need puuduvad, proovi kas hammas hakkab Sirbi artiklitele peale. 

MUUD PÕNEVAT - SUVI TÄIS FESTIVALE

JA KONTSERTE 

Võru pärimustantsu festival

8.-11. juulini toob Võru Pärimustantsu Festival juba 26. korda kokku kõik pärimustantsu-huvilised. Sel aastal keskendutakse lugude rääkimisele: tantsulood, tantsijate lood, rühmade lood, tantsuga seotud juhtumised. Lugusid saab kohapealgi luua! 

Võrus on võimalik end näidata, teisi vaadata, tantse õppida, folkaeroobikat teha, pillimuusika saatel tantsu lüüa nii tänaval, tantsutoas, õhtustel tantsingutel, festivaliklubis kui ka diskol, maitsemeeli ergutada ja jutte kuulata ning nii mõndagi põnevat-toredat veel kogeda. Mida rohkem tantsurahvast juulikuisesse Võrru koguneb, seda uhkem ja tantsulisem festival tuleb! 

TürrFest

17. juulil oodatakse kõiki Harjumaale Arukülla, kus toimub üks rammune ja vägine TürrFest. Kadarpiku küünis astuvad üles Ülemakstud Rentslihärrad, Liinatsuraq, Arhailised mehed, Pärimuslaulu seltsing, Kannelkond, Lüü-Türr ja Tallinna tantsuklubi. Lisaks esinemistele saab osaleda erinevates õpitubades ja kosutada end Türrkõrtsis.  

Viljandi pärimusmuusika festival

22.-25. juulil toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks on „Kokkumäng”. Nelja päeva jooksul saab kuulda 40 artisti 60-l kontserdil. Tänavune folgipidu tuleb tantsuline ja hoogne. Publiku ette astuvad Puuluup, Trad.Attack!, Curly Stings, Zetod, Duo Ruut, Tintura, Svjata Vatra, Untsakad, Nöep ja Naised Köögis, Metsatöll ja Riffarrica. Uut plaati esitleb Black Bread Gone Mad ning võimsat elamust tõotab pakkuda regilaulu, instrumentaalmuusikat ja rahvusmeeskoori lauluväge ühendav Regiram. 

Kavas on ka mälestuskontsert legendaarsele etnograafile ja pärimuspillide uurijale Igor Tõnuristile ning muusikule, näitlejale ja mõtestajale Jaak Johansonile. 

Välisesinejatest osalevad Mads Hansens Kapel (Taani), Maria Mazzotta ja akordionist Bruno Galleone (Itaalia) ja flaami vendade trio Trio Dhoore, lõõtspillimängija Antti Paalanen ning tantsumuusika punt 5/5 (Soome),  meeskoor Tbilisi (Gruusia), rütmikas PásztorHóra (Ungari) ning iiri vanapärast laulustiili viljelev Seán Garvey koos Kärt Johansoniga. 

VI Mulgi pidu “Mia ja sia ütenkuun”

31. juulil kutsuvad mulgid ühes soome-ugri hõimurahvastega kõiki VI Mulgi peole “Mia ja sia ütenkuun” Karksi mõisaparki. Mulgi traditsioone hoitakse elus ikka läbi mulgi keele, rahvarõivaste ja traditsioonilise toidu – Mulgi pidu annab seda kõike kõige paremini edasi! Selleaastasele Mulgi peole keeravad erilisi vindi peale Eesti Kunstiakadeemia tudengid moeetendusega „Enne", mis on inspireeritud etnograafilisest pärimusest. Õhtu lõppeb suure soome-ugri rahvaste kontsert-simmaniga. Igaüks on oodatud tantsima, laulma ja üheskoos laadamelu nautima.  

Märjamaa Folk

5.-8. augustini kutsub Märjamaa Folk osalema kõiki huvilisi käsitöölaadal, kontsertidel, festivaliklubides ja Uus-Neeva talus toimuval lõõtspillipäeval.  

Mooste Elohelü

13.-16. augustil kutsub XXII Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü nautima kirevat rahvamuusikaprogrammi. Lisaks muusika kuulamisele saab tantsida jalad rakku ja matkata ning uudistada mõisa kodasid. Reedest pühapäevani esinevad Regiram, Una Corda ja Meelika Hainsoo, Auli, ETV tütarlastekoor, trio Lumi, Untsakad ning ansambel Õed-Vennad Ristikheinad Vähendatud Koosseisus. Pühapäeva esimene pool on aga noorte pärimusmuusikute päralt. 

Festivali peasündmuseks on traditsiooniline võistluskontsert, kus pannakse proovile muusikute fantaasialend ning interpreteerimisoskused - esmaettekandele tulevad uhiuued rahvamuusikatöötlused. Tänavu astutakse võistlustulle Hargla kihelkonnast pärit une-lauluga, mis on salvestatud 1957. aastal Pauline Pehlakult. Võistluskontsert toimub Mooste Folgikojas pühapäeval, 15. augustil.  

Eestirootslaste IV laulu- ja tantsupidu "Aiboland, mu arm"

Aastal 1933 pidasid rannarootslased Haapsalu Piiskopilinnuses oma esimest laulupidu (Estlandssvenskarnas sångfest). 80 aastat hiljem korraldas Eestirootslaste Kultuuri-omavalitsus koostööpartnerite toel laulupeo, mis kandis nime Eestirootsi Laulupidu 2013 ja aastal 2016 Eestirootslaste Laulu- ja Tantsupidu. Eestirootslaste IV Laulu- ja Tantsupidu toimub 14. augustil Haapsalu Piiskopilinnuses. Peole eelneb palvus Toomkirikus kl 11 ja rongkäik algusega kl 12:30. 

Aksel Tähnas 110

II Seto Tantsupeo “Kagoh kul`atasõ`” teine voor

15. augustil leiab aset II Seto Tantsupeo “Kagoh kul`atasõ`” teine voor. Ühes lähi-naabritega Vastseliinast ja Räpinast, tutvustavad setod pealinlastele omi pidutsemis-kombeid Tallinnas Tornide väljakul. Seto tantsupeo näol on tegemist pärimuspeoga, kus tantsitakse pärimustantse ja saatemuusika kõlab elavas esituses kohalikelt pillimeestelt. Ka publik ei pea võtma passiivse pealtvaataja rolli, vaid võib soovi korral tantsijatega ühineda. Pidu algab kell 15. 

KALENDRISSE KIRJA!

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 2. septembril 2021.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.