EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

AVANEVAD UUED KRIISIABI TOETUSED

6.-15. oktoobrini saab taotleda kriisiabi toetusi rahvaülikoolidele, rahvamajadele ja käsitööühendustele ning rahvakultuuri kollektiividele.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 15 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

„COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi rahvaülikoolidele, rahvamajadele ja käsitööühendustele“ toetusmeetmega luuakse mehhanism organisatsioonide tõendatud kriisikahjude kompenseerimiseks. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast ja kahjude esialgselt prognoositud ulatusest. Abipaketi eelarve moodustus kevadise kriisabi toetuse jäägist ja mille suurus on 300 000 eurot.

“COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede rahvakultuuri kollektiividele” kriisiabi toetus on suunatud kollektiivide juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (näiteks koorijuht, abidirigent, kontsertmeister, klaverisaatja, orkestrijuht, rahvatantsujuht, rahvamuusikakollektiivi juht, harrastusteatri juht, folkloorirühma juht, käsitööringijuht) tööjõukulude katmisele või hüvitamisele.

Abipaketi eelarve moodustub samuti kevadise kriisabi toetuse jäägist. Toetuse eelarve on 50 000 eurot.

Taotluse saab esitada esindusõiguslik isik või selleks volitatud isik Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas. Toetuste menetlejaks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Lisainfo: Margit Salmar, toetusmeetmete osakonajuhataja
600 9165, margit.salmar@rahvakultuur.ee

RAHVUSKULTUURIDE PÄEVAD TALLINNAS

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm on juba aastaid koostöös Tallinna Rahvaülikooli ning teiste organisatsioonidega korraldanud rahvuskultuuride päevi. See on aastatega kasvanud mitmekesiseid ettevõtmisi sisaldavaks sündmuseks, mis annab võimaluse tutvuda meie mitmekultuurilise kogukonna traditsioonide ja tavadega. 

Näitused (avatud oktoobri lõpuni)

• Liubov Koobase näitusel "Valge laul valgesse» eksponeeritakse Põhja-Udmurtia naiste rahvarõivaste mustrite ainetel loodud gobelääne, mille kaudu kunstnik tutvustab selle piirkonna traditsioone ja kultuuri. Kunstnik elas 18-aastasena läbi raske avarii, mille tagajärjel kardeti, et ta võib kaotada nägemise. Sellest ajast tekkis tal mõte näidata rahvamustrite värvilist ilu ja vormi just valge värvi abil, tuues esile mustrite seesmise ilu. Näitust saab külastada tööpäevadel Tallinna Rahvaülikooli kesklinna majas, Estonia pst 5, kuid eelnevalt kokkuleppides: tel. 56 901 707.

• Zoya Lebedeva graafikanäitus "Vaidu Vidil kinkis paberi» on näitus armastusest ja tänulikkusest. Sellest, kuidas elu loojangul ootamatult tärganud armastus avab uued võimalused ning loomeideed. Lebedeva on Eestis elav Udmurtiast pärit etnofuturistlik kunstnik. Näitust saab külastada tööpäevadel Tallinna Rahvaülikooli vanalinna majas, Vene 6, kuid eelnevalt kokkuleppides: tel. 58 877 165.

Koostöös Eesti Rahvaste Ühendusega leidis 20. septembril Tallinna Õpetajate Majas aset XXXII Eestimaa Rahvuste Foorum ning 19.-20. septembril Etnolaat Tallinnas Raekoja platsil. 23. septembril toimus kung fu meistriklass-õpituba, mida viis läbi õpetaja Yongsheng Sheng ning 24. septembril kreeka köögi õpituba, kus kreeka koka Loukas Giakoumatos'e kindla käe all omandati moussaka ja tzatziki valmistamise oskus.

25. septembril pidas Jaak Prozes loengu "Soome-ugri rahvad Venemaal. Praegune olukord",  kus anti ülevaade soome-ugri rahvaste hetkeolukorrast. Pärast loengut toimus udmurdi laulu- ja tantsuõhtu Pavel Kutergini karmoškamängu ja Natalja Batalova tantsusammude õpetamise saatel.

Tänavused Rahvuskultuuride päevad toimusid varasemast  väiksemas mahus. Loodetavasti tuleval aastal olukord stabiliseerub ning saame avalikkusele pakkuda taas suuremas mahus üritusi, mille kaudu avada meie ümber elavate erinevate rahvuste kultuuri.

Üritusi toetasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Lyudmila Yamurzina

vähemusrahvaste töörühma juht

OKTOOBRIKUU – HÕIMUKUU

Hõimupäevad

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on alates 1991. aastast korraldanud iga aasta oktoobrikuus terve nädala kestvaid hõimupäevi, mis on heaks võimaluseks osa saada soome-ugri rahvaste kultuurist. Traditsiooniliselt tähistatakse oktoobri kolmandal laupäeval hõimupäeva, mis langeb tänavu 17. oktoobrile. Sel aastal jääb küll enamik piiride tagant kutsutud külalisi tulemata, kuid  hõimupäevadest saab osa ja ka üles astuda interneti vahendusel. Hõimupäevade kõrghetk, Eesti Rahva Muuseumis toimuv hõimupäevade peakontsert, tuuakse otseülekandena kätte kogu soome-ugri maailmale, riigipiiride avatusest ja viiruse levikust sõltumata. Heitlikule ajale omaselt programmi veel täpsustatakse ning täiendatakse. 

Soome-ugri rahvaste töötoad

Alates sellest aastast pakub Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühm võimaluse osaleda mitmetes soome-ugri rahvaste töötubades: 

- udmurdi rahvustoit;

- udmurdi pelmeenide valmistamine;

- udmurdi eepose kooslugemine;

- udmurdi «Kaelaehe - monisto» valmistamine;

- ingerisoome tantsude õppimine;

- mari rahvusmustrid ning nende tikkimine;

- mari rahvusmustrid ja ehete meisterdamine;

- mari pirukate „podkogõljote“ küpsetamine;

- „Külla Marimaale” tantsud mari kultuurist ja traditsioonidest (loeng ning mängud);

- vepsa nuku valmistamine (vene keeles)

Edaspidi lisandub nimekirja töötubasid veelgi ja mitte ainult soome-ugri, vaid ka teiste Eestis elavate vähemusrahvaste omi. Lähemalt infot leiab Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt.  Kui selles mosaiikpildis on raske orienteeruda, võtke julgelt ühendust. Õpitubasid toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

KULTUURIKOHVIK - HÕIMUKUU ERI

Iga kontserdi lõpus on aeg kahe esineja ühiseks improvisatsiooniks. Tõdesime taas rõõmuga, et muusika ühendab, sest selle sees pole piire ega stereotüüpe. Muusika kaudu saab paremini teisi tundma õppida ja just selle nimel Kultuurikohvik tegutsebki.

Järgmine Kultuurikohvik toimub 15.10 ning on pühendatud Hõimupäevadele. Ühisjooni hakkavad otsima Ruhnu saare viiulitrio ja  soome-ugri muusikaline projekt Trepp.  Ruhnu saare viiulitrio põimib kokku eri sajanditest pärit Ruhnu muusika, meeleolud, peod, argipäeva, looduse, inimesed minevikust ning tänapäevast. Trio koosseisus on Karoliina Kreintaal (laul, viiul, vioola), Lee Taul (laul, viiul) ja Sänni Noormets (laul, viiul, vioola).

Trepp on omapärane sulam marilanna arhailisest laulust ja küsle-mängust, jaapanlanna kandle- ning udmurdi karmoškamängust. Projektis osalevad: Anna Makeev (laul), Sakiko Ishii (kromaatiline kannel) ja Pavel Kutergin (karmoška).  

Neile, kes mingil põhjusel meie Kultuurikohvikusse tulla ei õnnestu, saavad seda jälgida veebi vahendusel. Tere tulemast kontserdile!

Kontserti toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Lyudmila Yamurzina

Eesti Folkloorinõukogu

vähemusrahvaste töörühma juht

HOOGU JUURDE!

Kolm tugevaimat projekti - ETNOreisid, Etnochallange ja ETNOor selgusid hääletuse teel. Võitjad said oma ideede elluviimiseks toetust, igaüks 3000 eurot.

ETNOor idee autorite- Eesti Folkloorinõukogu,  MTÜ Kirill ja Mefodii, LKÜ Kalinka, Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju ning Gruusi Maja koostöös peaks kevadisel koolivaheajal aset leidma noorte pärimuse loovuslaager Lõuna-Eestis. Aitäh, et meile hoogu juurde lisasite!

Kristi Pumbo
Eesti Folkloorinõukogu
Teabe- ja projektijuht

MARDISANTIDE TELLIMINE - KAS TÕESTI?

Eestis on palju kodusid, kes ootavad novembrikuus pikisilmi külla mardisante. Mõnda metsatallu või kortermajja ei ole mardiõnn jõudnud juba aastaid ja mardisantide jaoks hoolega valmis pannud annid on jäänud jagamata, õnn kodudesse viimata.  

Tänavu toimub III suur mardi- ja kadrisantide rahvaloendus, millega loeme kokku kõik õnnetoojad üle Eesti. Kuid mitte ainult!  Rahvaloenduse raames kutsume tantsu- ja laulukollektiive, folkloorirühmi ja teisi seltskondi üles panema ennast kirja mardisandiseltskonnana, kellega mardisante ootavad kodud saavad ise ühendust võtta ja endale külla kutsuda! Sinu eeskuju ja initsiatiiv teeb kindlasti väga õnnelikuks nii mõnegi pereema või lapselapse, kes tahaks endale või miks mitte ka üksinda elavale vanaemale tellida nooruspõlvede meenutuseks toredad õnnetoojad – mardisandid!  

Mardisandiks minejale on heaks ettevalmistuseks aktsiooni kodulehel olevad õppematerjalid ja kostüümiideed, oktoobris üle Eesti toimuvad mardikombestiku koolitused, „Hakkame santima!“ raamat ja erinevad õppevideod. Kuid kõige tähtsam on soov jagada mardiõnne.

Kui sooviksid oma mardiseltskonna avalikult kirja panna, aga veel kahtled, siis küsi julgelt nõu oma maakonna kuraatorilt või projekti meeskonnalt!  Aitame viia mardiõnne kõikidesse neisse kodudesse, kes ootavad mardisantide koputust ja mardilaulu igal sügisel pikisilmi! 

Kati Taal
Aktsiooni „Hakkame santima!“  projektijuht

VÄIKE HELLERO 25 JA „REGILAULU LUGU“

2019. aasta novembris möödus regilauluansamblil Väike Hellero veerandsada aastat koostegutsemise algusest. Selle tähistamiseks sai 2020. aastal valmis veebiväljaanne „Regilaulu lugu“, mida tutvustati sünnipäeva- ja esitluspeol 27. septembril Eesti Rahva Muuseumi viinaköögis.

Väike Hellero 25. spnnipäeval, foto: Aado Lintrop.

Väike Hellero sündis 1994. aastal rahvalauluansambli Hellero lastest. Praeguseks on Väikesest Hellerost kujunenud Tartus tegutsev naiste regilauluansambel. Oleme laulnud eesti, seto ja teiste soomeugri hõimurahvaste vanemaid rahvalaule. Õppimisel tugineme peamiselt Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi helisalvestustele ja kõigele sellele, mis laulude kohta on seni välja uuritud. Ansambli eestvedaja, rahvamuusikateadlane, õppejõud ja rahvaluulearhiivi vanemteadur Janika Oras on koos ansambliliikmetega katsetanud eri võimalusi laulude esitamist puudutava arhiivimaterjali interpreteerimiseks, et saavutada muusikaliselt põnevat ja vanale traditsioonile lähedast tulemust.

Kogumik on mõeldud nii neile, kes tunnevad-teavad regilaulu, kui ka neile, kellele see on esimene kokkupuude meie vanima laulupärandiga. Samuti sobib see õppematerjaliks regilaulu tutvustamisel koolides ja kursustel. Laulusõnad ja selgitavad tekstid, mille autorid on Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadurid  Mari Sarv ja Janika Oras, on veebiväljaandes nii eesti kui ka inglise keeles. Kogumik ilmus ansambli Väike Hellero ja EKM Teaduskirjastuse ühisväljaandena, väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital (aitäh Eesti Folkloorinõukogule juubelitoetuse ettepaneku eest!), Roosu talu, Kinetski talu Kärgulas ja murmerings.com. Kujundas Andrus Kalkun (Lorem Ipsum).

Sünnipäevapeol järgnes „Regilaulu loo“ esitlusele meeleolukas kontsert, kus astusid üles teised regilauluansamblid: tänavu samuti sünnipäeva tähistav Liinatsuraq, Karula naase, Leigarid, Ütsiotsõ, Lummo Kati leelokoor, Maatasa ja Rontyskä. Kontsert ja sellele järgnenud ühislaulmine tekitasid hea kogukonnatunde ja usu, et regilaulu lugu läheb ikka edasi.

Väike Hellero

LEIA OMA VANAVANEMATE LUGU!

13. septembril tähistati  vanavanemate päeva.  Eesti Rahvakultuuri Keskus õhutab kõiki oma vanavanematega rääkima ning jagama oma esivanemate lugu sellest, milline on nende toredaim mälestus lapsepõlvest. Üleskutse eesmärgiks on väärtustada suulist pärandit nii noorte kui väärikate seas.

Kas Sa tead, milline on Sinu vanaema või vanavanaisa armsaim mälestus oma lapsepõlvest? Kellega ta koos mängis ja mida perega koos ette võeti? Kas ta on kunagi karjas käinud või milliseid tähtpäevi tähistati? Kuulates oma esivanemate lugusid tugevneb põlvkondadevaheline side ja oma juurte tundmine rikastab Sinu igapäevast elutunnet. Lisaks on see vanavanematele suur kingitus, kui noor tunneb tema elu vastu huvi ja peab temaga juhtunut oluliseks. Eesti Rahvakultuuri Keskus ootab vanavanemate lapsepõlvemälestusi aadressil rahvakultuuri.keskus@gmail.com kuni 31. oktoobrini. Jagatud lugudest valmib tulevikus audiovisuaalne näitus.

Mälestused võivad olla talletatud helisalvestisse või kirjalikul kujul ning sisaldada nii pikemaid meenutusi kui ka lühikesi mälestuskilde. Kui vanavanemat pole võimalik külastada või kui see ei tundu tema tervise huvides ohutu, siis võib suhelda video või telefoni vahendusel.

Lisainfo:

Maili Metssalu, suulise pärandi spetsialist

Kontakt: 5860 5191, maili.metssalu@rahvakultuur.ee

HIITE KUVAVÕISTLUS

tänavu lisaks eesti keelele ka vene ja soome keeles. Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel:  hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm. Hiite kuvavõistluse korraldaja on Hiite Maja sihtasutus.

LÜHITEATED

VÄIKE-BALTICA 2021

Koroonaviiruse leviku tõttu ärajäänud Väike-Baltica festival toimub 5. juunil 2021. Festival on üks osa 39. Tallinna Vanalinna Päevade programmis, mis toimub tuleva aasta 3.–6. juunil. 2021. aasta Tallinna Vanalinna Päevade teemaks on „Lood ja legendid“.

VIKERRAADIOS JÄTKUB „PÄRITUD LAUL“

Uuel hooajal on taas võimalik kaasa mõtiskleda ning kaasa laulda raadiosaate "Päritud laul" taktis. 2.09 tegi laulude tutvustamisega otsa lahti Celia Roose. „Päritud laul“ on eetris kolmapäeviti ning kõik osad on järelkuulatavad. Vaata lähemalt!

HÕIMUPÄEVA RAHVAMUUSIKUTE JÄMM

Pärnu Nooruse Majas toimub 17. oktoobril Hõimupäevade raames üle-eestiline pillimeeste jämm ja ühine kontsert. Ühiselt mängitavate lugude noodid ja videod saadetakse registreerunud osavõtjatele ette ning need tuleks iseseisvalt ära õppida. Lisainfo ja registreerumine: Kaija Rytkönen, 56 669018,  rytkonenkaija@gmail.com.

EESTI RAHVUSTE FOORUMI UUS TULEMINE

Eesti Folkloorinõukogul oli rõõm seekordset, juba 32. Eesti Rahvuste Foorumit korraldada koos Eestimaa Rahvuste Ühendusega. Kui eelmisel sügisel korraldasime Rahvuste nädala raames konverentsi koos Tallinna Rahvaülikooli ja Tallinna Ülikooliga, siis seekord saime võimaluse panustada pikaaegsesse Foorumi traditsiooni.

Eesti Rahvuste Foorumit koos ERÜ sel aastal valitud esinaise Natalia Ermakoviga korraldada oli huvitav ja tekkis mõnus sünergia. Eesmärk oli pakkuda Foorumil uut formaati, mis ühendaks kõiki Eestis elavaid rahvusi, nii nagu ütleb ka ürituse nimi. Seetõttu polnud ka seekordne Foorum ainult ERÜ liikmete keskne, vaid kutsutud olid paljude Eestis elavate rahvuste ja seltside esindajad.

Tervitussõnad ütlesid Foorumi alguses nii ERÜ esinaine Natalia Ermakov, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantseler Piret Hartman, Integratsiooni SA kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht Kristina Pirgop, Riigikogu soome-ugri toetusrühma esimees Raivo Tamm kui ka EFN tegevjuht Monika Tomingas.

Oma tervituse Brüsselist saatis ka Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu (FUEN) president Loránt Vincze, kes tutvustas ka FUENi ajaloolist seotust Eestiga ning selle kujunemist ja mõju tänapäeval. Nimelt on FUEN alguse saanud Euroopa Rahvuste Kongressist, mille asutaja oli 1925.a. baltisaksa päritolu Eesti ajakirjanik Ewald Ammende, kes mängis ka esimese Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse loomisel võtmerolli.

Esile said toodud ka ebakõlad turundussuundumuste ja kogukonna tahte vahel. Vähemusrahvuste kultuuri turundades ei saa minna raamatutarkuse järgi, vaid kõige enam aitab “kõhutunne”. Oma kogemusi jagasid ka  Dmitri Harakka-Zaitsev, kes tõi näiteid isurite “Soikula” seltsi rohujuure tasandi tegevustest ja Mare Mätas, kes jagas, kuidas on kihnlased ennast maailmale tutvustanud ning mis ohud ja võimalused on sellega kaasnenud.

Pärast teemakohaseid ettekandeid juhtis Aleksandr Aidarov paneeli “Kultuuri turundamise võimalused ja ohud”, kus lisaks Elin Priksile ja Mare Mätasele osalesid ka Kristina Prigop ja Kultuuriministeeriumi lõimusmisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa. Julgustati vähemusrahvuseid leidma erinevaid nende endi jaoks sobilikke viise, kuidas enda kultuuri tutvustada ja turundada.  Foorumi lõpetuseks tervitas Seto Leelokoor Sõsarõ kõiki osalejaid.

Täname kõiki toetajaid: Haridus- ja Teadusministeeriumi Hõimurahvaste programmi, Eesti Kultuurkapitali, Tallinna Kultuuriametit, Tallinna Kodurahu programmi ja häid partnereid Kultuuriministeeriumit ja Integratsiooni Sihtasutust.

Loodame, et koostöö jätkub edaspidigi avatud vormis ja kohtume juba taas järgmisel aastal Eesti Rahvuste Foorumil!

Monika Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht

SAARTE LASTE JA NOORTE VII PÄRIMUSPÄEVAD PRANGLIL

Maikuusse planeeritud VII pärimuspäevad toimusid tänavu 11.-13. septembril Prangli saarel. Osalesid Kihnu, Ruhnu, Vomsi, Muhu ning Saaremaalt Leisi, Kaali, Mustjala ja lisaks Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kokku oli osavõtjaid 120 ringis. Vastuvõtt ja pärimuspäevade korraldus oli ladus, meeleolukas ja südamlik.

Üritus algas rongkäiguga sadmast kooliõuele, kus Prangli PK direktor Tiina Piirisaar avas pärimuspäevad. Esimesel päeval käis osa rühmi veoautoga ekskursioontuuril, teine osa tegi seda laupäeval. Saime hea ülevaate saare  looduset, ajaloost, inimestest ja  nende tegevusest saarel. Giidid olid suurepärased ja ekskursiooni kohta toimus ka viktoriin. Meie rõõmuks ja üllatuseks meie rühm võitis selle. Reede õhtuks ühisele piknikulauale võttis iga rühm kaasa oma saarele iseloomuliku toidu. Prangli üllatas  hülgekonservi, suitsuliha ning pirakatega. Seda pirakat valmistati ahjus nagu vormirooga. Praeti pekikuubikud, lisati erinevad juurviljad, mis kasteti pealt leivataignaga. Küpsetati nii leivaahjus kui kerisel. Saime proovida kolme perenaise pirakat. Oli väga maitsev. Pärast sööki mängiti tutvumismänge ja lauldi lõkke ümber ühislaule saartest.

Kõik osavõtvad rühmad osalesid omanäoliste 7-8 minutiliste kavadega, mis olid iseloomulikud iga rühma kodupaigale. Jäi tunne, et Eesti saartele sai üks vahva tiir peale tehtud. Ma olen täiesti veendunud, et meie saartel on sellised  lapsed ja noored, kes tahavad kodupaiga ajalugu uurida ja pärimusega tegeleda. Kuidas saabki teisiti? Meie lastel ja noortel on ju suurepärased õpetajad ja juhendajad, kes teevad oma tööd südamega armastuset kodupaiga vastu. Õhtu jätkus tänamise ja lõbusa simmaniga. Pühapäeval oli ürituse lõpetamine ja kojusõit tormisel merel.

Aitäh, armas Prangli rahvas! Eriline tänu peakorraldajatele Tiina ja Siiri Piirisaarele.

Kohtumiseni järgmisel aastal Hiiumaal!

Helje Raaper

Mustjala kooli pärimusrühma „Sõluk” juhendaja

Eesti Folkloorinõukogu liige

KOMIDE SÜGISENE KOMBESTIK

Venemaa Euroopa osa kirdenurgas elavatel sürjakomidel on tähtsateks elatusaladeks varasemalt olnud jahindus, põlluharimine ja karjapidamine. Need kolm ala on suuresti mõjutanud ka traditsioonilist rahvakalendri kombestikku. Teisalt kohaldati mitmed rahvakalendri aastatsükli olulisemad perioodid ja daatumid  pärast 14. sajandil alanud komide ristiusustamist kirikupühade ajale. Nii on suve lõpu ja sügise alguse tähtsamaid pühasid olnud Rukkimaarjapäev ehk Успенне лун 15. (28.) augustil, Neitsi Maarja sünnipäev ehk Богородича лун 8. (22.) septembril ja Suurmaarjapäev ehk Пöкрöв 1. (14.) oktoobril.

Rukkimaarjapäev ehk Успенне лун 15. (28.) augustil

Rukkimaarjapäev on seotud lõikuse lõpetamisega, kuigi tegelikult jätkus teraviljakoristus ka hiljem, kuna vili ei jõudnud põhjapoolses kliimas selleks ajaks alati küpseks saada.

• Igas peres valmistati uuest viljast rituaalne odrapuder.
• Jahimeestel algas sel päeval metslindude püük lähijahialadel.
• Kõikjal lõbutseti ja tähistati kahenädalase paastu lõppemist.
• Noored laulsid ringmängulaule ja tantsisid oma lemmikpaikades

​​​​​​Neitsi Maarja sünnipäev ehk Богородича лун 8. (22.) septembril

• Neitsi Maarja sünnipäeval korraldasid külanaised endale piduliku lõunasöögi. Pärast söömist mängisid nad ringmänge, tantsisid ja jalutasid lauldes külatänavail.

• Mõnes kandis oli noortel kombeks keeta metsas seljankat – kartuliputru munade, või ja piimaga.
• Eriline on olnud selle päeva tähistamine Viseri külas. Legendi kohaselt tuli ammusel ajal Neitsi Maarja päeval sinna rammus põhjapõder vabatahtlikuks ohvriks.

Suurmaarjapäev ehk Пöкрöв 1. (14.) oktoobril

• Sel päeval ei tohtinud nende majast midagi välja laenata ega prahtigi välja viia, et mitte tüdrukute õnne ära anda.
• Tüdrukud püüdsid suurmaarjapäeval neile meeldivate poiste tähelepanu võita, kinkides neile käsitööd (tubakakott, rätik jmt).

Nikolay Kuznetsov

soome-ugri keelte uurija

Artiklite kirjutamist toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

KALENDRISSE KIRJA!

Vaata suuremat valikut üritustest ja koolitustest

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub  2. novembril 2020.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.