|
Kuigi põhikooli minnes astusin ka Georg Otsa nimelise muusikakooli eelõppesse klassikalise akordioni erialale, siis sain peagi aru, et mind köidab siiski enim pärimusmuusika. Nii viis mu tee hoopis Tartusse Elleri kooli. Kogu see teekond on tegelikult olnud mu jaoks loomulik ja loogiline sündmuste jada, mille juures mänginud olulist rolli nii perekond, kooliharidus, Lahemaa Rahwamuusikud kui sõbrad, kellega ühes musitseeritud.
|
2. Kas eelistad mängida pigem kuulamiseks või tantsuks?
Ma ei tahaks öelda, et üks või teine on parem või kuidagi eelistatud. Kuigi enamuse ajast olen mänginud ikkagi tantsuks, siis on ka puhtalt kuulamiseks mängimine nauditav. Kui läksin Tartusse Elleri kooli, siis avastasin enda jaoks kontsertformaadis esinemise võlu. Esialgu soolopillimehena ja seejärel ansamblimängijana. Kontserdil mängimiseks on tarvis rohkem ette valmistada ning läbi mõelda, kuidas lugusid esitada ja mida tahaks kuulajale pakkuda. Selle käigus saan avastada kõike seda, mida lõõtspill meile pakub.
Niisamuti on ka tantsuks mängida lahe – kui rahvas tantsib, siis see tekitab endaski hea tunde ning on kergem järeldada, et su pillimäng neile korda läheb ja meeldib. Pärimusmuusika puhul tuleb aga tihti ette sedagi, et kontserdist saab tantsuõhtu ja vahel ka vastupidi. Seega sõltub palju publikust!
3. Mis teeb sinu jaoks ühest pillimehest hea mängija?
Siinkohal olen ühel meelel Tarmo Noormaaga, kes rääkis Vabariigi Pillimehe konkursil samal teemal – esiteks peab oskama väga hästi mängida, olema teatud omapäraga, mis paneb inimesi sinu pilli järgi tantsima või su pillimängu kuulama, suutma rahvaga hästi suhelda, tulla toime igas olukorras ning tundma traditsiooni ja oskama õigel ajal õiges kohas mängida õiget repertuaari. Ma arvan, et selline pillimees ongi hea mängija!
|
PULMAPÄRIMUSE SEMINARIL PEETI OLULISEKS PRAKTILISI KOGEMUSI
|
Seitsmes pulmapärimuse seminar toimus taaskord Pärnus Nooruse majas 18.-19. novembril. Osalejate seas oli tõelisi väljakujunenud fanaatikuid, aga ka uusi huvilisi – pulmakorraldajaid ning tulevasi abiellujaid.
Esimese päeva peaettekande tegid MTÜ Põline Pere eestvedajad ja pärimusekandjad Liisa ja Ahto Kaasik. Nad rääkisid rohkete näidete varal ning enda kogemusest lähtudes pulmakorraldusest ja selle etappidest. Ühiselt arutleti kommete ja rituaalide läbiviimise võimaluste ning tähelepanekute üle. Ettekanne oli väga innustav ja andis mitmeid praktilisi näpunäiteid. Tiina Mõttuse ettekanne keskendus tema enda pulmade planeerimisele ja pulmakommete rakendamise võimalustele.
Teisel seminaripäeval oli suurem rõhk arutelul, tagasivaatamisel ning tuleviku-mõtete koondamisel pulmapärimuse valdkonnas. Sündis idee teha avalik nimekiri pulmaisadest ja -korraldajatest, kes valdavad teadmisi meie pärimuslikest pulma-kommetest. Nõnda saavad teemast huvitunud abiellujad otse nende poole pöörduda, et neid endi pulmadesse kaasata. Lisaks oli juttu ka pooleliolevast üle-eestilisest pulmakommete uurimisest. Osalejate kaudu leidsime ka uusi huvilisi, kes hakkaksid uurima pulmakombestiku teemasid piirkondades, kus seda seni tehtud pole.
Seminari lõpuettekande tegi Ene Lukka-Jegikjan, kes on ka pulmapärimuse seminari idee autor ja algataja, aktiivne pulmakombestiku uurija ning tavade läbiviija. Seminaril mängisime koos läbi mitmeid pulmakombeid ja tekkis elav arutelu, mida ilmestasid praktilise kogemuse näited.
Osalejad pidasid tänavust seminari väga informatiivseks ja tõid esile saadud praktilise kogemuse. Meie pulmakombed on suur väärtus ning kindlasti hoiame nende aktiivsemat kasutamist ja teabe edastamist edaspidigi au sees.
Liis Burk
Lahemaa Pärimuskoda
|
MARDILAAT. SEEKORD VIRTUAALNE
|
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kõige olulisem aastasündmus, Mardilaat, toimus sel aastal juba 24. korda. Laadal olid esindatud Eesti parimad meistrid ja paikkondlik traditsiooniline käsitöö, käsitööd õpetavad koolid ning muuseumid. Esitleti ka käsitööliidu aastateemasid ja laulu võttis üles noorte folkansambel Uurikad. Mardilaat ja sellega seonduvad sündmused olid kõigile nähtavad otseülekandena Facebooki lehel "Mardilaat. Seekord virtuaalne" 6.-8. novembril kell 12.00-17.00.
Mitte ükski traditsiooniline Mardilaada osa ei jäänud virtuaalsusesse kolimise põhjusel ära. Kõigele leiti toimiv lahendus ning Mardilaat jõudis tavapärasest isegi laiema publikuni. Traditsioonikohaselt andis Marja Matiisen Mardilaada loosimängu auhinnaks lapiteki.
Antud sündmuseks loodi kodulehel mardilaat.ee laadakeskkond, kus kõik kauplejad olid esindatud eelnevalt saadetud teksti, pildi ja kontaktandmetega täidetud visiitkaardina. Külastaja sai virtuaalsel laadal liikuda "lettide vahel" erinevaid teemavaldkondi valides.
|
|
|
|
|