EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

VANALINN RAHVARÕIVARIKKAKS!

Eesti Folkloorinõukogu ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit sisustavad 12.-13. detsembril vanalinnas muinasjutulise nädalavahetuse, mille raames saab nautida Eesti pärimuskultuuri.

Ootame kõiki huvilisi imetlema Eesti eri piirkondade rahvarõivaid, elama kaasa Raekoja platsil lustivatele folkloori- ja rahvatantsurühmadele ning ühinema kolonn- ja teiste pärimustantsudega, mis looklevad ümber jõulukuuse.

Laupäeval, 12. detsembril kl 15-17 toimub rahvarõivaste tuulutamine - riidekapist võetakse välja silmipimestavalt kaunid rahvarõivad, et nendega vanalinnas pisut uhkeldada. Talv annab võimaluse kanda ka kõiki nobedate näppude poolt valmistatud pikk-kuubesid, suurrätte, kasukaid, mütse ja kindaid. Paneme selga kaunid rahvarõivad, seame kesksele kohale armsa pärandvarana saadud kirivöö, enda valmistatud seeliku või mõne muu rahvarõivaeseme ning võtame ette jalutuskäigu jõuluehteis Tallinna vanalinnas. 

Kavas on: 
- rahvarõivaste tutvustamine; 
- rahvarõivaalane nõustamine;
- hetkejäädvustused päevapiltnikult;
- videoprojektsioon „Ehime end rahvarõivisse jalutuskäiguks talvises vanalinnas“ raekoja seinal.

Pühapäeval, 13. detsembril kl 12 suundub kolonntants Viru väravate juurest Raekoja platsile. Tule tantsima või ela kaasa kõige pikemale kolonntantsule, mida meie ajaloolises vanalinnas on nähtud! Tants jätkub Raekoja platsil ümber kuuse, kus on võimalik elava muusika saatel pärimustantse tantsides jalga keerutada. NB! Kolonntantsu ja pärimus-tantsude ühistantsimisel on kohustuslik kanda maski!

Mõlema päeva jooksul on võimalik nautida ka erinevate folkloori- ja rahvatantsurühmade esinemisi. Esinejate nimekiri on alles koostamisel ning kõik huvilised saavad registreeruda: monika@folkloorinoukogu.ee.

Tule ja vaata, kuidas Eesti pärimuskultuur paneb meie vanalinna muinasjutuliselt särama!

XXXVIII VILJANDI FOLGI PASSID MÜÜGIS!

1. detsembril tulevad  müügile 22.-25. juulini 2021 toimuva XXVIII Viljandi pärimusmuusika festivali passid. Seoses asjaoluga, et tänavu, kui festival koroona tõttu edasi lükkus, müüsid oma passi korraldajatele tagasi väga vähesed folgilised, tuleb 1. detsembril müüki vaid 200 festivalipassi, 200 noortepassi ja 100 seeniorpassi. Kõik need, kes jätsid 2020. aasta festivalipassi tagasi müümata, võivad seda kasutada 2021. aasta festivalil. 

Päevapasse jagub siiski rohkematele soovijatele ning nende müük läheb lahti samuti teisipäeval, 1. detsembril. Tänavu toimub festivali passi- ja piletimüük Ticketeri müügi-keskkonnas  www.ticketer.ee ning festivali kodulehel.

KONVERENTS ALIISE MOORA 120

4. detsembril kl 11 toimub Eesti Rahva Muuseumis konverents „Naine rahvusteaduses. Aliise Moora 120“. Aliise Moora (1900-1996) oli legendaarne eesti etnoloog, toidu ja etnilise ajaloo uurija, kelle teadlasetee kestis üle poole sajandi. Tema suurteos „Eesti talurahva vanem toit“ inspireerib tänaseni nii kultuuriuurijaid, kutselisi kokki kui asjaarmastajaid. 

Konverentsi ettekanded tutvustavad Aliise Moora panust rahvakultuuri kogumisel ja vahendamisel ning toidupärandi tõlgendamist kaasaegses etnoloogias, kulinaarias ja kunstis. Ajakava ja registreerumise leiab ürituse Facebooki lehelt.

JAANUARIJÄMM MOOSTES

Mooste Rahvamuusikakooli pilliklubilised võtavad taaskord korraldada Jaanuarijämmi 23. - 24. jaanuaril 2021 Mooste folgikojas. Osavõtjate kirjapanek avatakse alles jaanuarikuus. Kel kindel plaan Moostesse Jaanuarijämmile jõuda, võib juba aegsasti külalistemajas voodikohad broneerida. Jaanuarijämmil mängitavate lugude videod ja noodid leiab Jaanuarijämmi kodulehelt.

AUGUST PULST 132

2021. aasta 14. jaanuaril möödub muuseumitegelase, pärimuse ja vanavara koguja ning kunstniku August Pulsti sünnist 132 aastat. Siit-sealt on juba küsitud, kas sünnipäevapidustused toimuvad. Arvan, et seekord võiksime Augusti ja teiste auväärsete inimestega olla distantsilt oma mõtetes või soovi korral seda tähtpäeva väiksemalt ja vaiksemalt tähistada, millest avalikkusele vaatamiseks parimaid palu internetti riputada. 

14. jaanuar on ka paljude teiste toredate inimeste sünni(aasta)päev. Nii möödub 105 aastat Saaremaa kandlemeistri Vassili Sepa sünnist. Siinkohal üleskutse kõikidele kanneldajatele - õppida ära mõni lugu Sepa Vassa repertuaarist ja otsida välja ning panna häälde tema meisterdatud kandled! 

14. jaanuaril oleks saanud 80. aastaseks Mari Tarand, keeletundlik ja -teadlik inimene. Eesti luule, laulud, nii tema enda perelt kui kaugemalt, võiksid olla sel päeval meie kõigi huulil! Jutuvestja Piret Pääri emal täitub 14.01.2021 99 aastat sünnist. Piret, eesti rahvajutu aasta 2020 eestvedaja ja koolitaja, on alati oluliseks pidanud oma pere ja eriti ema tähendust tema enda kujunemisel jutuvestjaks. Seega, jutustagem sel päeval endast, oma perest, pillimeestest, laulikutest!

Aastaid tagasi otsustasime Piret Pääriga tähistada Vanalinna Muusikamajas August Pulsti 110. sünniaastapäeva, mis oli mõeldud ühekordse sündmusena. Et aga sellele järgnenud korrad on olnud tõesti valgustava ja hariva eesmärgiga, loetlen ettekannete ning juttudega üles astunud inimesi sellest 21 korrast: Tiia Järg, Igor Tõnurist, Enno Ootsing, Jüri Kuuskemaa, Peep Ilmet, Krista ja Raivo Sildoja, Katri Aaslav-Tepandi, Riina Roose, Ene Salumäe, Piret Õunapuu, Janika Oras, Mart Aas, Piret Päär, Jaak Johanson jpt. Pika ja avastusterohke teekonna viimane kokkusaamine toimus 14.01.2020 Vene 22 koolimajas, kus Eesti esimese iseseisvuse ajal asus Tallinna Pedagoogium. Just selles Pedagoogiumis õpetas 1920ndatel noor muusikaõpetaja Johannes Helila, kes oli Pulsti hea tuttav ja lubas viimasel Vene 22 ruumides rahvamuusikutega proove teha. 

Tänan südamest kõiki, kes läbi aegade on talguvormis kaasa löönud August Pulsti sünniaastapäevade tähistamisel ja loodan, et meil jagub jõudu ja tahet jätkata!
 

Tuule Kann
muusik ja kandleõpetaja
Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakool

“HAKKAME SANTIMA!” PANI SELLEKS AASTAKS PUNKTI  

“Hakkame santima!” aktsiooni üks põhieesmärke on algusest peale olnud kogukondade ja inimeste koolitamine. Koostöös Eesti Külaliikumisega Kodukant kokkupandud koolitus-programm keskendus tänavu sanditamiskombestikust teoreetilise ülevaate andmise kõrval väga tugevalt ka praktilisele poolele ja koostööle kogukonnaliikmetega. On ju sanditamaskäimine meeskonnatöö, milles alati kaks osapoolt – mardid-kadrid ja kogukonnas elavad pered, kes külalisi vastu võtavad.   

Kokku toimus üle Eesti 24 ühepäevast koolitust, millest sai osa 250 inimest. Koolitustega on plaanis kindlasti jätkata ka tuleval aastal, keskendudes enam just külakogukondadele ja harrastusliikumises osalevatele gruppidele.   

KÕIK VAID TÄNU KOOSTÖÖLE 

Teiseks “Hakkame santima!” eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine ning inimeste suunamine sanditamiskombestiku juurde, julgustamine ja inspireerimine. Seda toetasid mitmed tegevused. 

• Aasta alguses valmis uus koduleht, mis koondab endas suure valiku õppematerjale, samuti rohkelt kostümeerimisideid koos fotode ja selgitustega, mardi- ja kadrilaulude viiteid ning harivat lugemist.
• Maakondades kohapeal tegutsevad vabatahtlikud “Hakkame santima!” kuraatorid on sanditamisaktsiooni esmased ja olulisimad partnerid. Nemad jagasid teavet oma kogukondades, korraldasid erinevaid infopäevi, leidsid “Hakkame santima” raamatutele ja vimplitele sobivad müügikohad ning aitasid läbi viia koolitusi.
• Samavõrra oluline, kui on tulevaste mardi- ja kadrisantide koolitamine, on ka vastuvõtvate perede harimine. Mardiskäimine on alati kahepoolne dialoog – mida osavõtlikum ja teadlikum on sante vastuvõttev pere, seda vägevam on kogu etteaste. Sel aastal said kortermajade elanikud martide ja kadride vastuvõtmise juhendi, mida aitas levitada Eesti Korteriühistute Liit.
• Jätkus senine koostöö Uuskasutuskeskusega, mille suuremates poodides võis leida mardi- ja kadripäeva teemalisi väljapanekuid, ja Coop Eestiga, mille kauplustes liikudes võis kuulda siseraadiost huvitavaid fakte mardipäevast Märt Piusi esituses. Samuti sai osta uut “Hakkame santima!” raamatut Rahva Raamatu poodidest. 

Coop kaupluseketile siseraadio tekstide salvestamine 

Fotod: Monika Tomingas ja Kristi Pumbo

MARDISANDID TEGID TALLINNAS OTSA LAHTI 

Reedel, 5. novembril oli Tallinna vanalinnas liikvel paarikümnepealine mardisandipere, kes möödaminejate suunurgad ülespoole kiskus. Nagu tellitult jõudsid nad virtuaalse Mardilaada avasündmusele Kaarmanni käsitööpoodi, kus jagasid õnne eelolevaks aastaks, kulutasid oma tantsujalgu, panid poerahva teadmised proovile ning lasid käredal lauluhäälel kõmada. 

Mardisante olla nähtud kõikides Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kauplustes, Meistrite Hoovi ning Katariina Gildi kauplustes. Sanditajaid võtsid naerusuiselt vastu ka Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Aivar Riisalu, kes kinnitasid pühalikult, et tänavused tööd on tehtud ning Tallinna linna tuleva aasta eelarve on äsja kokku pandud. 

„HAKKAME SANTIMA!“ VALLUTAS TARTU LINNA  

Kontsert Eesti Rahva Muuseumis  

Mardilaupäevale eelneval pühapäeval, 8. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Eesti Folkloorinõukogu korraldatud kontsert "Hakkame santima!", mis tutvustas erinevate maade sanditamiskombestikku. Pererahvale, keda kehastasid folkloorirühmade Väike Hellero ja Käokirjas liikmed, tulid külla ja mardiõnne tooma eksootilised sanditajad Tartu folklooriklubist Maatasa, Tartu udmurdi folklooriansamblist Jumšan Gur, Narva folklooriansamblist Suprjadki ja Eesti rumeenlaste kogukonnast. Oli see nüüd kõik lugemisfanaatikust perepoja Martini (Martin Kork) elava kujutlusvõime vili, kes ninapidi raamatukaante vahel istudes rahvajutu aastale kohaselt sealt vanu ja uuemaid mardisantide meenutusi publikule ette luges, või juhtus see kõik päriselt?   

Igal juhul sai mardiõnne, lusti ja naeru kohaletulnud peredele jagatud kohe kuhjaga, nii et seda peaks kindlasti jätkuma järgmise mardini välja. Kontserdi aitas lavale seada Kristo Toots (Miksteater).  

Foto: Andres Treial

Mardilaupäev kulmineerus rongkäigu ja martijooksmise avapauguga Raekoja platsil 

Mardilaupäeva pidustused algasid 9. novembril Tartus juba kell 11, kui Raekoja platsil toimus järjekorras 15. noorte- ja laste pärimuspäev „Taaderandi talisted“, mille eestvedajaks Tiina Konsen Tiigi Seltsimajast.  

Purskkaevu juurde kogunesid paarikümneks minutiks kõige väiksemad mardisandid üheksast Tartu linna lasteaiast, et soovida mudilastele eakohaste laulude, mängude ja tantsudega mardiõnne nii raerahvale kui ka linnakodanikele. Pisikesi marte oli tervitama tulnud ka Tartu linnapea Urmas Klaas. Sama päeva õhtul etendus Tartu Kaubamaja esisel platsil pärimusringi „Tähelinnud“ mardikombestikku tutvustav etendus „Mart tantsib, maa müdiseb“, milles said kaasa lüüa ka pealtvaatajad.  

Hiljem kogunes Tartu Kaubamaja ette ka teisi kostümeeritud seltskondi, et osaleda Tartu linna esimesel mardisantide rongkäigul. Lipu lehvides, potikaante kolina ja torupillihelide saatel marssis mitmekümnepealine mardisantide salk raekoja platsile, jagades tervist ja õnne kõikidele vastutulijatele. Raekoja ees tervitas mardisante linnapea Urmas Klaas, lubades ka ise järgmiseks aastaks mõne mardilaulu ära õppida ja marti jooksma tulla.   

Foto: Mana Kaasik

Pärast linnarahvale martijooksmiseks vajalike laulude, nippide ja nõksude ette näitamist kuulutati mardilaupäev avatuks ning mardid valgusid üle linna laiali, et viia õnn paljudesse Tartu linna kodudesse. Mardilaupäev lõppes meeleoluka tantsuklubiga korporatsioon Rotalia majas, kust ei puudunud korralik pidulaud mardimaukude, küpsetatud kanade ja mulgipudru ega ka lõpuni salapäraseks jäänud maskeeritud torupillimängijaga. Tantsuklubisse leidis tee isegi üks mardipere, tulles tudengitele ja tantsijatele õnne soovima!  

MARDI- JA KADRISANDID ON KOKKU LOETUD

Tänavusel üle-eestilisel mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel pani end kirja 3909 mardi- ja kadrisanti. Mardi- ja kadriperesid oli kokku 373. Esmakordselt anti teada santimisest virtaalkeskkonnas ja vabas õhus. Üks sanditajate pere jagas õnne väljaspool Eestit.

Sel aastal oli mardisantide vägi kadrisantide omast oluliselt suurem, kuna kadrilaupäev sattus perioodi, mil koroona teine laine võttis maad. Marti jooksis 2939 inimest ehk 72% sanditajatest, kadris käis 970 inimest ehk 27% rahvaloendusel osalenutest.  
 

Enim mardisante oli kirja pandud Harjumaalt (797), kelle kannul oli tihedalt Tartu maakond 734 mardisandiga. Kuid kadrisanditamine tundub Harjumaa järel (348 kadrisanti) olevat kõige populaarsem Saaremaal (112), sest nendest kahest maakonnast oli kirja pannud kõige rohkem kadrisid. 

Kõige enam mardi- ja kadrisante ühe elaniku kohta võis leida just väiksematest maakondadest, tabelit juhib Saaremaa, kus käis jooksmas kokku 439 mardi- ja kadrisanti.  Marti ja katri  armastatakse joosta ikka kambakesi - enim tehti seda tänavu nelja- ja kolme-, kuid ka viie- ja kaheliikmelistes rühmades. Täpsema ülevaate statistikast leiab peagi kodulehelt hakkamesantima.ee.  

Suur tänu kõigile, kes õnne jagamas käisid!

Kati Taal
"Hakkame santima!" projektijuht

ILMUS ESIMENE „HAKKAME SANTIMA!“ UUDISKIRI

Ilmunud on esimene “Hakkame santima!” uudiskiri, mis annab ülevaate tänavusest aktsioonist. Kuukirjast leiab arvukalt fotosid, videosid ja tagasivaateid möödunust. Järgmine uudiskiri on plaanis välja anda enne vastlapäeva. See kajastab Euroopa riikide vastlasanditamise kombestikku ja vastlakarnevalide teemat.

FOLGILAHING „TARTU FOLK-OFF 2020“ OLI VÄLJAKUTSE NII OSALEJAILE KUI KORRALDAJAILE 

Tuhat vaatajat viiest riigist
Vahetud intervjuud läbi Zoomi, muhedad etteasted ja professionaalselt teostatud ülekanne OÜ Teatritehnoloogialt hoidsid vaatajaid koos pea kolm tundi, tuues ekraanide taha üle 1000 vaataja viiest riigist, sh ka näiteks Šotimaalt. Saadet juhtisid Helin ja Meelis Pihlap, kes on alati olnud festivali peakontserdi konferansjeedeks ning kes olid ka folgilahingu idee algatajad. Ühtlasi astus saatejuhi rollis üles Kristjan Häggblom. Eestit esindasid rahvusvahelises folgilahingus Rahvakunstiselts Leigarid ja Tallinna Prantsuse Lütseumi rahvatantsuansambel Leesikad.

Saadet toetasid Tartu Linnavalitsus, Luunja Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus!

Halliki Pihlap
Folklooriklubi Maatasa

VABARIIGI PILLIMEES ON MARTIN ARAK, EESTI FOLKLOORINÕUKOGU LEMMIKUKS SAI KERT KRÜSBAN 

6. novembril selgus Viljandi Pärimusmuusika Aidas Vabariigi Pillimees 2020. Tiitli nimel võistles 18 soolopillimängijat üle Eesti, kelle seast valis žürii välja neli finalisti õhtusele lõppvõistlusele: Villu Talsi, Leanne Barbo, Kert Krüsbani ja Martin Araku. Publiku hääletuse tulemusena pärjati Vabariigi Pillimehe tiitliga kolmandat põlve rahvakandlemängija Martin Arak, kelle karismaatiline ja kindlakäeline mäng suudab võluda publiku esimese hetkega ja tuua tantsuplatsi rahvast täis. 

Eesti Folkloorinõukogu lemmikuks ja tunnustuse osaliseks sai aga lõõtsamees Kert Krüsban. „Kuigi võistlustules oli ka teisi väga-väga häid pillimängijaid, siis Kerdi puhul sai määravaks tema tantsuline mäng. On ju meiegi liikmete seas palju tantsurühmasid ja see, et pillimees suudab mängida selliselt, et tema järgi on võimalik mõnusasti tantsida, on väga oluline. Lisaks tantsulisele ning oskuslikule ja kindlale mängule on Kert ka hea laulja,“ selgitas Folkloorinõukogu juhatuse esimees Lauri Õunapuu. Niisamuti oli Kert Krüsbani puhul professionaalsust näitav ka tõsiasi, et ta austas võistlejatele ette antud 9 minuti mängimise piiri. „Meie arvates on Kert mees, kelle peale, mis tahes pillimängu puudutavas situatsioonis, võib alati kindel olla, ja see väärib tunnustust.“ 

Kolm küsimust Kert Krüsbanile 

Kuigi põhikooli minnes astusin ka Georg Otsa nimelise muusikakooli eelõppesse klassikalise akordioni erialale, siis sain peagi aru, et mind köidab siiski enim pärimusmuusika. Nii viis mu tee hoopis Tartusse Elleri kooli. Kogu see teekond on tegelikult olnud mu jaoks loomulik ja loogiline sündmuste jada, mille juures mänginud olulist rolli nii perekond, kooliharidus, Lahemaa Rahwamuusikud kui sõbrad, kellega ühes musitseeritud. 

2. Kas eelistad mängida pigem kuulamiseks või tantsuks?  

Ma ei tahaks öelda, et üks või teine on parem või kuidagi eelistatud. Kuigi enamuse ajast olen mänginud ikkagi tantsuks, siis on ka puhtalt kuulamiseks mängimine nauditav. Kui läksin Tartusse Elleri kooli, siis avastasin enda jaoks kontsertformaadis esinemise võlu. Esialgu soolopillimehena ja seejärel ansamblimängijana. Kontserdil mängimiseks on tarvis rohkem ette valmistada ning läbi mõelda, kuidas lugusid esitada ja mida tahaks kuulajale pakkuda. Selle käigus saan avastada kõike seda, mida lõõtspill meile pakub. 

Niisamuti on ka tantsuks mängida lahe – kui rahvas tantsib, siis see tekitab endaski hea tunde ning on kergem järeldada, et su pillimäng neile korda läheb ja meeldib. Pärimusmuusika puhul tuleb aga tihti ette sedagi, et kontserdist saab tantsuõhtu ja vahel ka vastupidi. Seega sõltub palju publikust!  

3. Mis teeb sinu jaoks ühest pillimehest hea mängija? 

Siinkohal olen ühel meelel Tarmo Noormaaga, kes rääkis Vabariigi Pillimehe konkursil samal teemal – esiteks peab oskama väga hästi mängida, olema teatud omapäraga, mis paneb inimesi sinu pilli järgi tantsima või su pillimängu kuulama, suutma rahvaga hästi suhelda, tulla toime igas olukorras ning tundma traditsiooni ja oskama õigel ajal õiges kohas mängida õiget repertuaari. Ma arvan, et selline pillimees ongi hea mängija! 

PULMAPÄRIMUSE SEMINARIL PEETI OLULISEKS PRAKTILISI KOGEMUSI

Seitsmes pulmapärimuse seminar toimus taaskord Pärnus Nooruse majas 18.-19. novembril. Osalejate seas oli tõelisi väljakujunenud fanaatikuid, aga ka uusi huvilisi – pulmakorraldajaid ning tulevasi abiellujaid. 

Esimese päeva peaettekande tegid MTÜ Põline Pere eestvedajad ja pärimusekandjad Liisa ja Ahto Kaasik. Nad rääkisid rohkete näidete varal ning enda kogemusest lähtudes pulmakorraldusest ja selle etappidest. Ühiselt arutleti kommete ja rituaalide läbiviimise võimaluste ning tähelepanekute üle. Ettekanne oli väga innustav ja andis mitmeid praktilisi näpunäiteid. Tiina Mõttuse ettekanne keskendus tema enda pulmade planeerimisele ja pulmakommete rakendamise võimalustele.

Teisel seminaripäeval oli suurem rõhk arutelul, tagasivaatamisel ning tuleviku-mõtete koondamisel pulmapärimuse valdkonnas. Sündis idee teha avalik nimekiri pulmaisadest ja -korraldajatest, kes valdavad teadmisi meie pärimuslikest pulma-kommetest. Nõnda saavad teemast huvitunud abiellujad otse nende poole pöörduda, et neid endi pulmadesse kaasata. Lisaks oli juttu ka pooleliolevast üle-eestilisest pulmakommete uurimisest. Osalejate kaudu leidsime ka uusi huvilisi, kes hakkaksid uurima pulmakombestiku teemasid piirkondades, kus seda seni tehtud pole.

Seminari lõpuettekande tegi Ene Lukka-Jegikjan, kes on ka pulmapärimuse seminari idee autor ja algataja, aktiivne pulmakombestiku uurija ning tavade läbiviija. Seminaril mängisime koos läbi mitmeid pulmakombeid ja tekkis elav arutelu, mida ilmestasid praktilise kogemuse näited.

Osalejad pidasid tänavust seminari väga informatiivseks ja tõid esile saadud praktilise kogemuse. Meie pulmakombed on suur väärtus ning kindlasti hoiame nende aktiivsemat kasutamist ja teabe edastamist edaspidigi au sees.

Liis Burk

Lahemaa Pärimuskoda

MARDILAAT. SEEKORD VIRTUAALNE 

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kõige olulisem aastasündmus, Mardilaat, toimus sel aastal juba 24. korda. Laadal olid esindatud Eesti parimad meistrid ja paikkondlik traditsiooniline käsitöö, käsitööd õpetavad koolid ning muuseumid. Esitleti ka käsitööliidu aastateemasid ja laulu võttis üles noorte folkansambel Uurikad.  Mardilaat ja sellega seonduvad sündmused olid kõigile nähtavad otseülekandena Facebooki lehel "Mardilaat. Seekord virtuaalne" 6.-8. novembril kell 12.00-17.00.

Mitte ükski traditsiooniline Mardilaada osa ei jäänud virtuaalsusesse kolimise põhjusel ära. Kõigele leiti toimiv lahendus ning Mardilaat jõudis tavapärasest isegi laiema publikuni. Traditsioonikohaselt andis Marja Matiisen Mardilaada loosimängu auhinnaks lapiteki. 

Antud sündmuseks loodi kodulehel mardilaat.ee laadakeskkond, kus kõik kauplejad olid esindatud eelnevalt saadetud teksti, pildi ja kontaktandmetega täidetud visiitkaardina. Külastaja sai virtuaalsel laadal liikuda "lettide vahel" erinevaid teemavaldkondi valides.  

Rõõm oli näha, et Mardilaada sotsiaalmeedia postitused jõudsid pea 240 000 inimeseni ning kodulehte külastati enam kui 11 000 korral. Nii käsitööpakkujatelt kui ka laadakülastajatelt saadud tagasiside oli positiivne. Virtuaallaadal sooritati oste, kuulati ja jälgiti paikkondades toimuvat. Olulisim on meie jaoks fakt, et virtuaallaadal osalesid Mardilaada püsikunded, aga sel viisil jõuti ka hoopis uue sihtgrupini, kes laadale varem polnud jõudnud. Virtuaalne mitmepäevane laat koos täieliku kultuuriprogrammi ja töötubadega on teostatav ning Mardilaat on selleks suurepärane näide.  

Liis Burk

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

NOORTE PÄRIMUSBÄNDIDE KONKURSI VÕITJA ON SELGUNUD 

28. oktoobril toimunud noorte pärimusbändide konkursi võitis Duo Mann ja Juula ehk Juuli Kõrre ja Maria Mänd. Võitjad said autasuks Kultuurkapitali stipendiumi ning ihaldusväärse võimaluse esineda sel suvel Viljandi pärimusmuusika festivali pealaval. 

Auhindu sadas taevast alla veelgi:
- noorema vanuseklassi parimaiks kuulutati Valga Muusikakooli ansambel Kirekind;
- publiku lemmikuks pärjati Mooste poistebänd;
- Seto Folgi ning Jazzkaare eripreemiad pälvis ansambel Maru; 
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia eriauhind läks Viljandi Muusikakooli kandleansamblile.

Meeleolukast konkursist andis ülevaate noortesaade Nova.

FOLKLOORIANSAMBEL BÕLIINA 25 

21. novembril tähistas folklooriansambel Bõliina oma 25. sünnipäeva. Pidu toimus  Haapsalu Kultuurikeskuses, kuhu kogunesid nende sõbrad ja koostööpartnerid. Et tänavu tähistame rahvajutuaastat, oli kontsert vene muinasjuttudega läbipõimitud. 

Foto: Lyudmila Yamurzina

Bõliina on tuntud vene folkloori kandja ja edasiandja mitte ainult Läänemaal, vaid tervel Eesti kultuurimaastikul. Nad osalevad oma kontsertprogrammidega erinevatel festivalidel, astuvad üles rahvateatri etendustega, toetavad Haapsalu linna sotsiaaltööd ja korraldavad erinevaid käsitööringe. Lisaks on ühing viinud koolides läbi vene keele päevi, kus tutvustatakse vene rahvaloomingut. Pole olemas ilmselt ühtki slaavi rahvakalendri tähtpäeva, mida Bõliina oma 25 tegutsemisaasta jooksul tähistanud poleks. Nende esinemistest on mitmeid salvestusi ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arhiivides. 

Ansambli kunstiline juht on Ljudmila Jampolskaja ja tegevjuht Natalja Jampolskaja. Natalja on olnud Eesti Folkloorinõukogu pikaaege sõber ja partner. EFNi vähemusrahvaste töörühma tegutsemise esimestel aastatel oli ta aktiivselt toeks ja abiks. Tema poolt läbiviidud suvised ravimtaimekoolitused ja Tallinnas tegutsev klubi „Kuldsed käed" on muutunud regulaarseteks. Bõliina on alati valmis väljasõitudeks, et tutvustada kõrgetasemeliselt vene rahvatraditsioone. Ansambel peab tähtsaks järjepidevust, kaasates tegevusse ka noori, kes käivad vene pühapäevakoolis Drevo ning tegutsevad rahvateatris. Noorsootööst räägib Natalja: „Meie eesmärgiks on noorte kaasamine tervisliku eluviisi, spordi, ühiskondliku töö ja elu juurde. Me püüame luua sobivaid tingimusi, õhkkonda ja võimalusi oma ideede realiseerimiseks. Lapsepõlves ja nooruses pannakse alus ja luuakse kõik see, mis jääb meisse kogu eluks.“

Lyudmila Yamurzina
EFNi vähemusrahvuste töörühma juht

KUI KUIDAGI EI SAA, SIIS KUIDAGI IKKA SAAB

VIRTUAALNE SANDITAMINE
Sanditamist on meie peres alati põnevusega oodatud. Ka sel aastal käisime traditsiooni-lisel viisil marti jooksmas. Jõudsime mardilaupäeva õhtul külastada nelja perekonda.  

Kadripäeva saabudes tekkis mõte katsetada virtuaalset sanditamist. Mõeldud, tehtud - helistasime Facebooki videokõne vahendusel seitsmele perele. Kõik vastajad olid meie kõne üle väga rõõmsad. Lisaks saime virtuaalsel teel kadriõnne saata ka Rootsi ja Leetu, kuhu muidu poleks õnnestunud kuidagi jõuda. 

LASVA SÕPRADE SELTSIGA  VABAS ÕHUS MARTI JOOKSMAS

Lasva sõprade seltsi liikmed on püüdnud igas kuus vähemalt ühe ühisürituse korraldada. November oli planeeritult pärimusteemaline. Kuna juba ammu pole piirkonnas ühtegi mardi- ega kadrisanti nähtud, siis otsustasime koroonaviiruse kiuste santima minna. 

Mardiisa ja mardiema panid esialgse kava kokku ja mardilaupäeva eelõhtul mängisime selle läbi. Mardipere otsis oma „kõgõ vanembale, suurõlõ, ullile ja jällele tütrele hääd miist“. Kaasas oli veel kaks nooremat last, karu ja karutaltsutaja. 

Ohutust silmas pidades loobusime perest peresse käimisest, kuid plaanisime üllatada oma seltsi liikmeid ja külarahvast külakeskustes vabas õhus. Palusime Lasva, Pässa ja Sooküla inimestelt abi info levitamisel ning ka Facebooki kaudu andsime teada orienteeruvad kellaajad ja kohtumiskohad. Lasvale jõudes olime väga üllatunud, kui märkasime, et puuoksale oli isegi kuulutus riputatud: "Täna mardid siinsamas Vahtra alleel kl 18."  

Oleme väga tänulikud kõikidele, kes vihamasadu trotsides mardiõnne vastu võtma olid tulnud. Eriti soe vastuvõtt ootas meid ees Sookülas, kus mardisante tervitamas oli õige rohkesti rahvast. Nädala lõpus kutsusime kogu seltsirahva mardiandidest osa saama - rääkisime sandiskäimise kommetest, jagasime oma emotsioone, meenutasime lapsepõlve ja noorusaja sante. Nüüd, mil ka kadripäev möödas, ei olegi muud teha, kui oodata kohe-kohe saabuvaid jõule! 

Piret Kahre 

Lasva sõprade selts

KALENDRISSE KIRJA!

Vaata suuremat valikut üritustest ja koolitustest

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 2. veebruaril 2021.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.