EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

 

 
 
 
 

 

Eesti Folkloorinõukogu 25 aastapäeva konverents

 

"Folk-looritatud pilgul minevikust, olevikust ja tulevikust"

24. märtsil Hopneri majas, Tallinnas

 

Head Eesti Folkloorinõukogu liikmed!  Meil on väga hea meel rõõmustada teid Eesti Folkloorinõukogu 25. aastapäeva puhul sisuka konverentsiga. Oleme seda konverentsi - ja meie ühist kokkusaamist sel tähtsal puhul - kaua oodanud ja nüüd on see vähem kui kuu aja pärast käes.

 

Ootame teid kõiki konverentsile, et saaksime koos arutada folkloorimaastikul olulisimat, omavahel kokku ja seada sihte!

 

Konverentsi kava:

 

13.00- 13.45 - Elo-Hanna Seljamaa „Heal lapsel mitu nime? Millest me räägime kui räägime pärimusest.“

13.45 – 14.30 – Kristin Kuutmaa „Folkloor vaatemänguühiskonnas.“

14.30 – 15.15 – Helle-Mare Kõmmus „Kuidas anda tagasi midagi, mida sa näinud pole.“

15.00 – Konverentsi kokkuvõte. Eesti Folkloorinõukogu preemiate väljakuulutamine

15.20 – 15.40 – Ingrid Rüütli raamatu „Pärnumaa laule ja lugusid“ esitlus

15.40 – 16.00 – konverentsi lõpetamine

 

Palume registreeruda: hiljemalt 20. märtsil info@folkloorinoukogu.ee

 
 
 
 
 

OOTAME KÕIKI LIIKMEID EESTI FOLKLOORINÕUKOGU ÜLDKOOSOLEKULE

 
 

24. märtsil toimub Tallinnas, Hopneri majas Eesti Folkloorinõukogu üldkoosolek.

Üldkoosolek toimub kell 11.00- 12.30.

 

Üldkoosolekule järgneb konverents.

 

Kohtumiseni üldkoosolekul!

 
 
 
 
 
 
 

8. märtsil algusega kell 10.00 tähistatakse Tallinna Ülikoolis Euroopa kultuuripärandiaastale 2018 pühendatud Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeva, kus astuvad üles kultuuripärandi eksperdid Tallinna Ülikoolist, Rahvakultuuri Keskusest ning seto, võro ja kihnu kultuuriruumidest.

 

Kultuuripärandi päeval Tallinna Ülikoolis tutvustatakse UNESCO kultuuripärandi esindusnimistusse kuuluvat Eesti kultuuripärandit – seto leelot, Kihnu kultuuriruumi, Vana-Võromaa suitsusaunatraditsiooni – ja selgitatakse, kuidas vaimne pärand on osa meie kõigi elust just siin ja praegu ning et see muutub koos inimeste ja oludega.

 

Vaimsest kultuuripärandist räägib Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeval Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtnõukogu liige Marju Kõivupuu Tallinna Ülikoolist. Päevaga on seotud ka Kõivupuu juhitav ELU projekt "Märka pärandit linnas ja maastikul".

 

Elvi Nassar Eesti Vabaõhumuuseumist, kes on seto pärimuse ekspert, ühtlasi ka Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, räägib UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvast seto leelost.

 

Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel?Milline on riikide ülene kultuuripärand? Nii kutsub kaasa mõtlema Epp Tamm Rahvakultuuri Keskusest.

 

Kihnu kultuuriruumis toimuvast annab ülevaate Mare Mätas, Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruumi eestvedaja.

 

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust, Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni, räägib Leelo Viita Rahvakultuuri Keskusest.

 

UNESCO nimekirja kuuluvaist Võromaa suitsusaunatraditsioonidest kõneleb Eda Veeroja, kes on  suitsusauna propageerija ja Mooska talu perenaine.

 

Vaimne kultuuripärand on teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on pärandatud edasi põlvest põlve ning seetõttu on selle elujõulisus suuresti noorte õlul. Vaimse kultuuripärandi päevad ülikoolides tutvustavad Eesti kultuuripärandit, et teadmine meie mitmekesisest ja rikkast kultuuripärandist ja nende kandjatest jõuaks kodudesse, innustaks inimesi vaimset kultuuripärandit mõistma, edasi andma ja väärtustama.

 

Vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis toimub 8. märtsil algusega kell 10 ruumis M-225. Üritust viivad läbi Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialist Ene Lukka-Jegikjani ja Tallinna Ülikooliga.

Tutvu Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päeva kavaga Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kodulehel ja liitu sündmusega ka Facebookis.

 

Kohtumiseni vaimse kultuuripärandi päeval!

 
 
 
 
 

 

INDIAS PÄRIMUSEGA SÕPRUST SOBITAMAS

13.-20. veebruar 2018 külastas Eesti Folkloorinõukogu CIOFF® India kutsel Indiat, et saada paremaid teadmisi sealsest folklooriliikumisest, festivalidest ja erinevatest seotud tegevustest. 2017. aastal alustatud põhjalikuma koostöö raames Eesti ja India vahel on toimunud varasem kohtumine Eestis ning loodetavasti järgneb sellele mitmeid tegevusi ja rühmadevahetusi ka edaspidi.

 

Indias veedetud esimesed päevad andsid võimaluse tutvuda erinevate käsitööalaste üritustega. Külastasime ühte maailma suurimat käsitööfestivali – Surajkund Crafts Melat, kust võtab osa üle 1000 käsitöömüüja ja 1,5 miljoni külastaja. Selleaastase festivali partnerriigiks oli Kõrgõzstan, mis tähendas, et kohal oli ka Kesk-Aasia meistrid ja kauplejad. Surajkundi festival pakkus käsitöö kõrval ka võimalust kogeda erinevaid muusikalisi ning tantsulisi etteasteid, mida kohalike külastajate esituses tekkis spontaanselt lettide ümbruseski. Surajkundi käsitööfestival paistis silma kindlasti oma hea ja läbimõeldud korraldusega, mida alati India festivalide puhul ei saa öelda. Ilmselt mängib seejuures rolli ka asjaolu, et seda korraldavad kohalik omavalitsus ja kultuuriministeerium ning seetõttu on neil kindlam asju ette planeerida.

 

Käsitööalaseid tegevusi toimus ümbruskonnas aga teisigi. Nii oli meil võimalus näha Delhis ka Hunari kunsti- ja käsitöö näitus-laata, millel osalejaid küll vähem, kuid selle eest hoolikamalt valitud. Julgelt võib öelda, et Hunaris tulid paremini esile meistrid ja nende omanäoline käekiri. Õppida oli aga mõlemalt käsitööga seotud ürituselt nii mõndagi ning hea meel oli kuulda ja näha, et kohalikud ametivõimud peavad oluliseks toetada meistrite tegevust festivalide korraldamise kaudu, et nood saaksid õiglasemat tasu oma töö eest.

 

LOE Laura Liinati ülevaadet India muljetest edasi Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt.

 
 
 

KÜLAS LÕUNANAABRITE TALVISEL SANDITAMISFESTIVALIL

 
 
 
 

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames veab Eesti Folkloorinõukogu eest sanditamiskombestikku tutvustavat pilootprojekti, mis kutsub kõiki kogukondi, sõpruskondi ja kollektiive võtma osa novembrikuus üle-eestilisest mastaapsest mardisandi-jooksmisest ja esimesest Maskide festivalist Eestis.

 

Idee tuua elavas pärimuses olev sanditamiskombestik festivali vormi tuli lätlastelt, kes korraldavad juba 19ndat korda oma rahvusvahelist Maskide festivali. Eesti Folkloorinõukogu delegatsioon käis naabrite juures uudistamas nende festivalikorraldust ning loomas kontakte Läti sanditamiskombeid tutvustavate rühmade toomiseks novembris Eestisse.

 

Läti Maskide festivali idee algataja ja eestvedaja on Läti Folkloori Selts eesotsas tunnustatud folkloristi ja Eesti Folkloorinõukogu hea koostööpartneri Andris Kapustsi ja tema perega.


Festival toimub igal aastal erinevas piirkonnas ning valiku tegemisel on määravaks mitu tegurit: piirkonna enda traditsioonide rohkus ja folkloorirühmade aktiivsus, kohaliku omavalitsuse valmisolek festivali võõrustada ning festivali prognoositav mõju just konkreetse piirkonna kultuurielu ja traditsioonide elavdamisele. Käesoleva aasta festival toimus Ida-Lätis, Latgalite juures Karsava linnas ja ümbruskonna külades.

 

Kahepäevane festival algas 10. veebruaril sanditamisega ümbruskonna külades, kus 5-6 folkloorirühma käisid eelnevalt kokku lepitud talude õuedes laulmas, õnne ja tervist viimas, pererahvast „katsumas“ ja tulevikuks õitsengut ja häid soove soovimas. Oli väga huvitav kogeda, kuidas pea viiekümne liikmeline kõikvõimalikesse kostüümidesse maskeerunud seltskond üksteise järel vihtleb möödakäijad tervistava vitsaga, kuidas sokud omavahel pusklevad, kuidas sandihaned pererahvast näpistavad ja tuhahobused tuhka valge lume peale viskavad. Kui ühes talus käidud, liiguti kolonniga kõva laulu ja tantsu saatel mööda küla edasi.

 

Päevase külades jooksmise järel kogunesid kõik festivalile tulnud folkloorirühmad Karsava kultuurikeskusesse, kus iga rühm sai tutvustada läbi tegevuse oma sanditamiskombestikku ja oma karaktereid. Õhtu oli üles ehitatud pärimuspeona, kus festivali korraldajad olid moodustunud talupere, kellele siis tulid külla erinevad sandid ja kellega tuli õhtu jooksul suhelda, kelle õnnistusi vastu võtta ja kellega koos laulda.

 

Järgmisel päeval toimus kõikide rühmade osavõtul rongkäik läbi Karsava linna kultuurikeskusest laululavani, kus oli süüdatud suur vastlapäeva lõke ning festival jätkus vastlapäeva kombestiku pidustustega vabas õhus, ikka traditsiooniliste laulude, tantsude ja pillimuusika saatel.  Kui eelmisel õhtul kultuurikeskuses toimunud kuuetunnisel kontsert-õhtul ei olnud kohata publiku hulgas tavakodanikke, siis rongkäigule olid tulnud kaasa elama väga paljud linnaelanikud. Kes siis ikka tahaks loobuda santide antavast õnnistusest ja tervistavast vihtlemisest? Festivali korraldaja Andris Kapustsi sõnul on rongkäik ja erinevate sanditamiskarakterite nägemine ja rahvalaulude ning pillimuusika kuulmine keskustest kaugel oma külatänaval paljude kohalike inimeste jaoks suursündmus ning meeldejääv hetk ning see on ka põhjus, miks festival toimub igal aastal erinevas piirkonnas  - et tuua rikkalik pärand koju kätte võimalikult paljudele inimestele ja innustada neid hääbuvaid traditsioone ise uuesti edasi kandma.

 

Korraldajate sõnul võttis sel korral festivalist osa rekordarv folkloorirühmi (25), kes kõik tulid tutvustama just oma piirkonna erilisi ja ehedaid elemente sanditamiskombestikust. Eestlaste jaoks on Läti folkloorirühmade arvukus, tegutsemise aktiivsus ja professionaalsus suureks eeskujuks olnud alati ning ka sel korral lõi rühmade tehtud ettevalmistustöö ja põhjalikkus meid pahviks.  Osalevad folkloorirühmad olid kõik väga eriilmelised, palju oli vaeva nähtud kostüümidega ning erinevate laulude ja rituaalide välja otsimisega, selgelt olid  välja joonistunud erinevad sanditamiskombestiku karakterid alates meil juba unustatud hingesantidest kuni vastlapäeva santideni välja.

 

 Huvitav fakt on see, et erinevalt meist ei ole Lätis kadrisandid väga populaarsed ning üle pikkade aastate osales sel korral festivalil üks läti kadrisantide kombestikku tutvustav koolinoorte kollektiiv, keda võeti teiste poolt väga soojalt vastu. Esitletud gruppide hulgast jäid meelde veel ka väga markantsed hingesandid, kes liikusid kaltsudesse mähitutena hääletult mööda tänavaid ja keda „karjatas“ pika valge habemega muinasjutuvestja. Hääbunud kombestiku sügavustest oli üks juhendaja, Inese Roze, välja kaevanud Amata piirkonna traditsioonilised tuhahobuste sandid, mis kunagi  olid seal piirkonnas aktiivne elav traditsioon, kuid on tänapäevaks juba inimeste hulgas unustatud.  Teiste meeldejäävate tegelaste seas võis kohata festivalil näiteks nisuhunte, kes üleni hundinahkadesse mässitutena karjakaupa ringi luusisid ja perenaistega tantsu lõid, samuti kahe näoga mardisandid, kes liikusid kord seljapoolne nägu ees, kord rinnapoolne nägu ees. Festivalilt ei puudunud ka Läti markantseimad sandid – viljakusmaagilised teraviljapõllul elavad Budēļu sandid Zemgale piirkonnast, kelleks  tohtisid olla ainult mehed ja kes on omamoodi kevade äratajateks ja maa ning vilja hoidjateks.

 

Eesti delegatsioon koosseisus Kati Taal, Triino Lest, Maria Tšerepaha, Ingrid Pärnamäe, Andres Treial, Helgi Kopliorg, Savannah Powell ja Madeleine Harke tutvustasid lätlastele Eesti kadripäeva kombestikku. Kuigi meie delegatsiooni eesmärk oli võtta häid ideid ja praktikaid Läti festivalilt oma kodumaise pilootprojekti jaoks, viisime nii rongkäigus kui hommikul külades ja õhtul rahvamajas oma kadrilauludega naabritele õnnistuse ja soovisime pikka iga nende festivalile. Kuuldes meie ideest korraldada analoogne asi Eestis, olid väga paljud folkloorirühmad valmis otsekohe ennast festivalil osalejatena üles andma, mis kinnitab meie veendumust, et sanditamiskombestik on midagi nii omast, elavat ja ehedat ning milles on alles see ürgne elujõud ning vägi, mis toidab.

 

Eesti Folkloorinõukogu tänab kõiki delegatsioonis osalenud vahvaid kadrisante ning kutsub kõiki üles jälgima meie kodulehte edasiste uudiste osas Eesti Esimese Maskide Festivali kohta.

 

Videomeenutused festivalilt:  
Santide seltskond Karsava lähedal Malnava külas pererahvale laulmas ja tantsimas (näha on ka Eesti delegatsiooni);  
Liivlaste Skandinieki folkoorirühm õhtusel kontserdil;
Ürgsed nisuhundid perenaisega tantsimas; 
Hingesandid rongkäigus
Festivali trall vastlapäeva lõkke juures

 
 
 
 
 

"PÜÜA VANAEMA LUGU PURKI!" - ÜLE- EESTILINE KOGUMISAKTSIOON

 
 
 

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kuulutas välja kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“, mille eesmärk on salvestada igalt Eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks tema jaoks tõeliselt oluline lugu või laul.

 

See võib olla lugu, mis on juhtunud jutustaja endaga, ere mälestus, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on jutustajat läbi elu saatnud, või hoopis õpetlik juhtum, mis on pannud kaasa mõtlema.

 
 

 Noortele suunatud kogumisaktsiooni ühe initsiaatori, Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteaduri Mari Sarve sõnul on kampaania eesmärk lisaks lugude talletamisele tekitada tavapärasest veidi erinev koostööhetk eri põlvkondade vahel, luua (üksteise)mõistmist. Noortele annab kogumisaktsioon aga võimaluse kehastuda youtuber’iks ja anda nii oma panus meie kultuuri järjepidevusse.

 

Jakob Hurda „hullust ideest“, üleskutsest koguda kokku eesti rahvapärimus, mis pani aluse meie hiiglaslikele rahvaluulekogudele, möödus äsja 130 aastat. 2018. aasta kogumisaktsioon kordab Hurda-aegset ettevõtmist uues vormis – igaühe kodus elav pärimuskultuur püütakse tuua tänapäeva noorteni.

 

Osalema on oodatud koolinoored ja tudengid, aga ka teised, kes vanema põlvkonna sõnumi tulevikku talletamist vajalikuks peavad. Parimaid kogujaid eri vanuseastmetes premeeritakse auhindadega.

 

Nutiseadmesõbralik koduleht, mis juhib noort läbi kogumistöö etappide, asub veebiaadressil http://kratt.folklore.ee/vanaema.

 

 Kogumisvõistlus kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018. sündmuste sekka Eestis. Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

 
 
 

"KOOLIPÄRIMUS 2018": ALGAS ÜLE - EESTILINE KOGUMISAKTSIOON

 
 

Kutsume üles osalema! Algas kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018“, mille eesmärk on jäädvustada Eesti õpilaste maailm sellisena, nagu see just praegusel hetkel on. Osalema kutsutakse 4.–12. klasside õpilasi üle Eesti, samuti kutsekoolide õpilasi. Küsitluskava saab täita nii eesti kui vene keeles kuni 24. maini.

 

„Ülevaade ühe noorte põlvkonna pärimusest võimaldab jälgida ja uurida ühiskonnas praegu toimuvaid protsesse, mõista paremini õpilaste elus aktuaalseid hirme, uskumusi ja unistusi,“ ütles „Koolipärimus 2018“ projektijuht Reet Hiiemäe. „Korraldajad soovivad aktsiooniga näidata, et õpilaspärimus on elav ja ehe osa eesti kultuurist, millel on oma koht siinses elus ja identiteedis ka tulevikus.“

 

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel toimuva projekti patroon on kirjanik Mika Keränen ja „Koolipärimus 2018“ valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks. Kogumisaktsiooni põhifaasi valmistas ette detsembris toimunud pilootfaas, mille käigus laekus juba umbes 300 täidetud küsitlusankeeti.

 

Parimatele õpilastele ja õpetajatele on ette nähtud mitmesugused auhinnad. Kogumisaktsiooni koduleht koos osalemisjuhiste ja küsitluskavaga asub veebiaadressil: http://folklore.ee/kp/

 
 
 
 
 
 

Folkloorinõukogu korraldab CIOFF®i egiidi all toimuvat rahvusvahelist folkloorifestivali Baltica Eestis. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

 

Otsime oma meeskonda

BALTICA PROJEKTIJUHTI, kes

 

  • väärtustab eesti ja teiste rahvuste pärimuskultuuri
  • on algatusvõimeline, loovate ja lennukate ideedega
  • peab oluliseks säilitada Baltica omanäolisus ning julgeb seejuures mõelda “kastist välja”
  • on täpne, süstemaatiline ja kohusetundlik
  • omab kogemust projektijuhtimises, soovitatavalt kultuurivaldkonnas
  • oskab oma ideid reaalsuseks vormida

 

Baltica projektijuhi ülesanneteks on:

  • luua 2019. aasta Baltica kontseptsioon ja programm
  • moodustada ja juhtida festivali korraldusmeeskonda
  • vastutada festivali rahastuse taotlemise, kasutuse ja arvestuse eest
  • korraldada festival, mis vaimustaks ka ennast

 

Omalt poolt pakume:

  • paindlikku tööaega ja töökohta Tallinna vanalinnas
  • mitmekülgset ja üle-eestilist tööd
  • toetavat meeskonda ja pärimuskultuuri ekspertide tuge
  • töötasu vastavalt projekti eelarvele

Tööle asumise aeg: september 2018.

 

Kandideerida võib üksinda või meeskonnana. Selleks palume saata oma CV ja nägemus 2019. aasta Baltica festivalist 10. maiks 2018 aadressile info@folkloorinoukogu.ee

 

Kuna Baltica on CIOFFi festival, soovitame enne nägemuse kokkupanemist tutvuda ka eelnevate Balticate ajalooga (www. baltica.ee) ja CIOFFi festivali tingimustega: https://goo.gl/ZP2fqS

 
 
 
 
 

TULGE OMA SÜNDMUSTEGA EUROOPA KULTUURIPÄRANDIAASTA 2018 KAVASSE

 
 

Kogu aasta jooksul on võimalus liituda oma kultuuripärandiga puutumuses olevate sündmustega Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuste kavasse. Selleks sisestage oma sündmus kalendrisse läbi kultuur.info portaali. Tehke linnuke teema Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ette ja sündmus jõuabki Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kodulehel asuvasse sündmuste kalendrisse. Kultuuripärandiaasta kalendris paiknemine võimaldab saada sündmusele täiendavat tähelepanu, samuti pakub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmuste kalendris asuvatele ettevõtmistele kommunikatsiooni- ja turundustuge.

 

Loe rohkem: www.parandiaasta.ee

Liituge Facebookis Euroopa kultuuripärandiaasta lehega ja olete aasta jooksul toimuvaga kursis.

Loe, vaata ja kuula Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kohta meedias filmitut, salvestatut, kirjutatut siin.

 

Soovitame kuulata igal kolmapäeval Vikerraadio saadet "Huvitaja", kus avatakse kuni aasta lõpuni kultuuripärandiga seotud teemasid.

 

Rahataotlusvõimalus Euroopa kultuuripärandiaasta projektideks

Oled mõelnud, et tahaksid korraldada Euroopa kultuuripärandiaasta raames sündmuse, ent kust taotleda tuge?

 

Euroopa kultuuripärandi aastal on Erasmus+ programmi tähelepanu keskmes projektid, mis seovad omavahel hariduse, kultuuri ja ajaloo. See tähendab, et 2018. aastal on erilise tähelepanu all sellised tegevused, mille kaudu tutvustatakse Euroopa rikkalikku kultuuripärandit ning õpetatakse sellega seotud uusi oskusi. Oodatud on koostöö näiteks õppe- ja kultuuriasutuste vahel.

 

Erasmus+ strateegilises koostöös rahastatakse eri riikide asutuste kogemuste jagamise- ja arendustegevusi, mille käigus on võimalik korraldada ka rahvusvahelisi õppereise, koolitusi ja kultuurisündmusi.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 21. märts.

 

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.

 
 
 

"MUINASJUTT ALGAB.."- REIS EUROOPA AJALUKKU JA KULTUURI LÄBI MUINASJUTTUDE

 
 
 

Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari „Muinasjutt algab“. 

 

Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse üritust, nendest neli üritust on kord kuus märtsist juunini.

 
 

Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu).Kõik sarja kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir.

 

Milvi Martina Piir: „Muinasjutu klassikalised avasõnad „Elas kord ...” osutavad vägevatele kuningatele, vaestele talutüdrukutele, kurjadele nõidadele, nutikatele noormeestele, ilusatele printsessidele. Populaarsed muinasjututegelased on kindlates rollides tüpaažid, kes elavad ja tegutsevad „ammusel ajal” ja „kaugel maal”. Siiski pole muinasjutud siiski ainuüksi fantaasia vili. Ammused traagilised, humoorikad ja õpetlikud sündmused on ergutanud rahva kujutlusvõimet ja omandanud muinasloo vormi, kuid paljude tuumaks on ajaloos tegelikult elanud inimesed ja nendega reaalselt aset leidnud sündmused. Sageli on võimalik see seos taastada. Näiteks võib muinasjuttu Sinihabemest alata sõnadega: „Elas kord viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaal aadlimees nimega Gilles de Rais ...”.“

 Üritusest osavõtt on tasuta.

 

Kuula Milvi Martina Piiri "Muinasjutt algab.." sündmustesarjast rääkimas käesoleva nädala Vikeraadio Huvitaja saates.

 

Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist kultuuripärandit ja pärandit edasi kandma. Tutvu Euroopa kultuuripärandiaasta kavaga www.parandiaasta.ee. Euroopa kultuuripärandiaastat 2018 viib Eestis läbi Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.

 
 
 

"NUMBRIKONTSERT" - LEIGARITE LASTERÜHM 30

 
 

17. märtsil kell 17 toimub Salme kultuurikeskuses Leigarite lasterühma "Numbrikontsert".

Leigarite lasterühm loodi 1988. aastal täiskasvanud leigarite lastest. 2017/18. hooajal on Leigarite koosseisus 6 laste- ja noorterühma: väikelaste rühm, lasteaiarühm, 1.-2. klassi rühm, 5.-7. klassi rühm, C-segarühm ning neiduderühm.

 

Juubelihooaja puhul astuvad kõik Leigarite laste- ja noorterühmad üles kontsertlavastuses "Numbrikontsert", mis toimub 17. märtsil 2018. a Salme kultuurikeskuses. Kontserti lavastab Mall Paulus, Leigarite tantsuõpetaja, kes oma tantsuteed alustas just Leigarite lasterühmast.

 

Lavastuses tantsitakse Leigaritele omaselt pärimustantsude seadeid, kuid ka autoritantse, millest osa valmib spetsiaalselt kontserdiks. Nagu pealkiri ütleb, on kõik juubelikontserdil esitatav mingit moodi seotud numbritega. Numbreid otsitakse pärimuslikest tantsudest, lauludest ja mängudest. Lastele tulevad seejuures appi suured leigarid: tantsuõpetajad loovad uusi numbreid, kaasa löövad ka täiskasvanud tantsijad, lauljad ja Leigarite pillimehed. Kontserdi muusikajuht on Leanne Barbo.

 

 Piletid,  Sündmus Facebookis.

 
 
 

REGISTREERU VÕRU PÄRIMUSTANTSUFESTIVALILE

 
 

Suvine XXIV Võru pärimustantsu festival avab juba oma väravad eesti tantsurühmadele, et 5.-8. juulini koos polkasammul pidutseda ja kuulata Teppo „timmi“. Just „Teppo timm ja polkasamm“ on selle aasta teemadeks.

 

Võru pärimustantsufestival on iga-aastane rahvatantsijate ja pillimeeste kokkusaamispaik, kus osaleb üle 400 tantsija Eestist ja välismaalt. Kui festivali välisesinejad valitakse märtsikuus, siis Eesti rühmi oodatakse registreeruma  kuni 1. maini  veebiaadressil https://vorufolkloor.ee/registreerimisvorm/.

 

Aasta tagasi pöörati festivalil erilist tähelepanu valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd võetakse ette veel üks tants, mida rahvusvaheliselt palju tuntakse – polka. „Kogu 2018. aasta vältel festivali toimkonna poolt korraldatavad tantsuga seotud ettevõtmised lähevad ühisnimetaja „Tantsime Eestile“ alla,“ selgitas festivali meeskonnaliige, tantsuõpetaja Maire Udras.  „See on meie kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.“ Nii toimuvad juba festivali eel erinevad polkade ja Vana-Võrumaa tantsutoad. Polkasid oodatakse ka eesti tantsurühmade kavadesse.

 

Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui selle külaline kontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse. Eeldatavalt kujuneb üheks tippsündmuseks 30. korda toimuv Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Festival toimub 5.-8. juulini Võrus ja Võru maakonnas.

 

 Võru  pärimustantsu festival kuulub UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse ja on Eesti Folkloorinõukogu liige.

 
 
 

MIS TOIMUB KIHNUS?

 
 

Ülevaate kihnlaste pärimuskultuurialastest tegevustest

 
 
 
 

Kihnu pärimuskultuuri teadlikule hoidmisele on pühendunud saarel mitmed asutused ja kolmas sektor, mille tulemusel on välja kujunenud üpriski tihe kultuurikalender. Talvised üritused on küll väiksemad ja rohkem kogukonnale suunatud, talveürituste väljapoole suunamisega on alati suured riskid praamiühendusega ning teinekord kihnlased isegi naudivad sellist tõelist oma kogukonna pidu, kuhu teistel ligipääs keerulisem. See-eest suvistest üritustest ootame rohket osavõttu just väljaspoolt tulijate poolt, mis omakorda on suureks toeks Kihnu väikeettevõtlusele.

 

Just lõppes suurim ja meeleolukam tantsupidu Kihnu rahvamajas – Virve 90. See õnnestunud peo emotsioon veebruari kuu algusest jääb meid kauaks saatma, rahvamaja saali oli kogunenud sedavõrd palju õnnitlejaid, et hilinejatel oli istekohtagi raske leida. Loomulikult kestis tantsumöll juubilari osavõtul varahommikuni.

 

Niisiis pärimuskultuuri hoidmisele suunatud üritusi korraldavad mitmed asutused, lisaks ehedatele ja mitteteadlikele hoidjatele, kes inspireerivad oma imelise käsitöö, toidu, lauluoskuse, teadmiste  ja mõtte- ning elulaadiga. Selles artiklis keskendun siiski teadlikele hoidjatele ja populariseerijatele.

 

Esimesena nimetan Kihnu Rahvamaja - koht kus toimuvad suured kogukonna tantsupeod, augustis Kihnu Tantsu Päe. Rahvamajas käivad koos uued toredad tantsurühmad, Silvia Soide juhendamisel menukas tütarlaste rühm „Pitsid Paistvad“ ja Egert Pulli initsiatiivil segarahvatantsurühm, lisaks naislaulurühm Katrin Kumpani juhendamisel. Rahvamaja juhataja on Veera Leas, kes korraldab samas aktiivselt ka spordiüritusi.

 

Kihnu muuseum – rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, väikesed talvised kogukonna üritused ja koosviibimised, neist tähtsaim regulaarne üläljõstminõ. Muuseumis avatakse aastas mitmeid kihnu kultuuriteemalisi näitusi, korraldatakse käsitöö kursusi ning loomulikult on suvine külastatavus suur, see on kihnu kultuuriga tutvumise keskpunkt. Muuseumi juhataja on Maie Aav.

 

SA Kihnu Kultuuri Instituut tegutseb Mark Soosaare juhtimisel ning on oma tähelepanu peamiselt pööranud mandrikihnlaste koosviibimiste korraldamisele, Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuvad nagu ka Kihnus „üläljõstmisõd“, „Kihnu jõulubu“ jms. Sihtasutuse suurim teene on aga kihnukeelsete uudiste ellukutsumine Vikerraadios, samuti kihnukeelsete trükiste ja õppematerjalide väljaandmine. Lisaks arendab ja ehitab Soosaar Manija muuseumit, niiet tema töövõimet ja pealehakkamist saab kõrvalvaataja vaid imetleda.

 

MTÜ Kihnlased on loonud FB kommuuni Kihnlased ja tegeleb mai alguses saarel Räimeretke korraldamisega. See ettevõtmine on turisimihooaja avapauk ja toob kevade alguses saarele rohkelt külastajaid ning tähelepanu. Eestvedaja on ühtlasi TV3 reporterina töötav Jaanus Ilp.

 

MTÜ Kihnu Mere Seltsi juhataja on Reet Laos ja kuna seltsi tegevus põhineb vabatahtlikkusel ning palgalisi töökohti seal pole, tehakse niipalju kui muu töö kõrvalt jõutakse. Praegu soovib Reet anda välja koduloouurimuslikku trükist EV100 puhul -100 Kihnu meremeest. Samuti korraldab KMS populaarset Muinastulede ööd Kihnu jõujaamas.

 

Nüüd lõpetuseks jõuan ka oma sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum tegevuste juurde ja 2018. aastal on neid palju. SA valduses on kaks kinnistut: Kihnu tuletorn ja Metsamaa pärimustalu, ametliku nimega Metsamaa pärimuskultuuri õppekeskus. Tuletorni, kui kultuuripärandi, avame suvel külastajatele ning loodetavasti alustatakse käesoleva aasta teises pooles seal kapitaalremonti. Metsamaa pärimustalu soovime samuti külastamiseks avada ja see saab toimuma Kihnu kohvikute päeval juuni esimesel nädalavahetusel. Metsamaa pärimustalus saab tutvuda kihnu koduloomadega, avame mootorratta muuseumi, tutvustame taluarhitektuuri, rahvariideid ning viime läbi kihnu tantsu ja käsitöö õpitubasid. Juunis korraldame samas ka esimese Kihnu kudumisfestivali, millele järgnevad koostöös rahvamaja ja vallavalitsusega Kihnu Pärimuspäevad. Järgmine sündmus meie kultuurikalendris on naivismile pühendatud kunstilaager juuli esimesel nädalal, seejärel festival Kihnu Mere Pidu. Augustis toimub meie traditsiooniline pillilaager ning septembris Viiulifestival. Sihtasutuse allüksusena tegutseb aastaringselt Kihnu Pärimuskool, jätkame hoogsalt rahvamuusika õpet ning kontserdite korraldamist. Ja eks ikka mõne kultuuriteemalise tükise anname ka välja.

 

Jätsin ruumipuudusel mainimata kirikuelu ja inimese eluringiga seonduva, need privaatsed sündmused toimuvad ikka pereringides ning lähtuvad pärimuslikest tavadest. Kindlasti on võimsaim kogukonnapidu aastas jätkuvalt jõuluaeg, kui kõik koju tagasi pöörduvad ning aktiivselt kogukonnaga suhtlevad.

 

Samas mainin, et Kihnu Koolil ja lasteaial on samuti jätkuv roll pärimuskultuuri hoidmises, tunniplaanis on kihnu laulu- ja tantsu tund ning õpitakse kihnu keelt.

 

Lõpetuseks, pärimuskultuuri hoidmisele ja arendamisele suunatud ettevõtmisi ning üritusi on Kihnus palju, õnneks ka tegijate ring üha laieneb, lisanduvad üha uued üritused kultuurikalnedrisse nagu kasvõi meie abivallavanem Taivi Vesiku eestvedamisel algatatud kodukohvikute päev „Kihnu Keretäüs“.

 

Kõigest toimuvast saavad huvlised lugeda ning täiendavat informatsiooni leida meie kodulehekülgedelt www.kihnu.ee, www.kultuuriruum.ee, www .kihnuinstituut.ee.

 

Pärimuskultuurisõbrad, kohtume Kihnus!

 

Uiõ-Matu Mare (Mare Mätas)

SA Kihnu Kultuuriruum juhataja

 

 
 
 
 
 

KALENDRISSE KIRJA!

 
 

Praktiline parmupillikursus algajatele

2. märts 2018

Pärimusmuusika Aidas

 

 Wanade tantsude klubi

2. märts 2018

Seljametsa Muuseumis

 

Rahvakandle algõpe - Tasuta koolitus kõigile huvilistele!

6. märts 2018

Loomeruumis Raplas

 
 

 FU filmiklubi: SUFFi filmireisid Põhja-Karjalasse ja Siberisse

6. märts 2018

Tallinnas

 

 Muinasjutt algab

8. märts 2018

Tallinna Keskraamatukogus

 

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev

8. märts 2018

Tallinna Ülikoolis

 
 

Uma Pido kuts miihi mõtsast pidolõ laulma 

17. märts 2018

Varbuse Muusikamõisas

 

Kontsert-mõtisklus "Raplamaa rabade üminad"

17. märts 2018

Kultuuriklubis BAAS,Raplas

 

ZETOD - LÄTSI LIINA

22.-24. märts

Tartus, Viljandis, Tallinnas

 
 

 Folk-looritatud pilgul minevikust, olevikust ja tulevikust

24. märts 2018

Hopneri Majas, Tallinnas

 

Paastumaarjapäev Viljandis 

25. märts 2018

Viljandis

 

Sissejuhatav kursus pärimusmuusikasse

     26. märts 2018

   Eesti Pärimusmuusika Keskuses

 
 
 

Vaata suuremat valikut märtsikuu üritustest ja koolitustest...

 
 
 

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 2. aprillil
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.

 
 

      Eesti Folkloorinõukogu

      Vene tn 6

      10123 Tallinn

 

   

           Leia meid Facebookis