EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

ETTEVALMISTUSED RAHVUSVAHELISEKS PÄRIMUSPEOKS BALTICA ON TÄIES HOOS

29.maist 2. juunini heliseb Eesti pärimuse lainel, sest Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole Baltica kogunevad nii Eesti kui naaberriikide parimad pärimuskandjad, lisaks külalised kaugemalt.

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica pärimusküla avame Tallinnas Tornide väljakul 31. mail kell 12.

31. mail kell 16-18.30 toimub Tallinnas Raekoja platsil pärimuspeo Baltica suurejooneline avakontsert, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile.

Tornide väljakule tullakse kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Hiiumaalt ja Järvamaalt, Läänemaalt ja Raplamaalt, Põlvamaalt ja Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki ning ehitatakse küla! Pärimusküla, kus kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli, ja kuulata tähendusrikkaid lugusid jutuvestjate suu läbi. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Melu pärimuskülas käib päevad läbi – kord keset küla, kord küla erinevates soppides. Ilu lisavad meile Balticale külla sõitnud välisrühmad.

Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, kus saab imetleda meie käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Eesti Toidupiirkonna Märgikandjate Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Baltica festivalid toimuvad CIOFF®i (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu) egiidi all ning toovad alati kaasa ka välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29.05-02.06.2019 koostöös Tallinna Vanalinna päevadega.

Baltica läheb külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele

1.juunil läheb pärimuspidu Baltica külla ka Põlva Päevale, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele, et viia Baltica meeleolu ja parimaid palasid eri rahvaste pärimuskultuurist ka laiali üle maa.

1. juunil toimub Põlva linnas Põlva Päevade raames Baltica Pärimuspeo eriprogramm ja esinevad Baltica Pärimuspeo raames Eestisse külla tulnud väliskollektiivid.

Baltica tegevused leiab 1. juunil kella 11st kuni kella 18ni Põlva kesklinna pargist, kus kohalikud meistrid ja folkloorirühmad tutvustavad erinevates õpitubades Vana Võrumaaga seotud traditsioone, kombestikku ja tavandit.

Põlva Baltica pärimuskülas saab näiteks proovida kätt traditsioonilises puutöös, sõira tegemises, kangastelgedel vaiba kudumises, linaste riiete pesemises põlisel viisil, panna oma teadmised proovile võru keele töötoas, võistelda vanades jõu- ja osavusmängudes. Koos kohalike folkloorirühmadega saab laulda Võrumaa rahvalaule, tantsida ringmänge ja kuulata rahvamuusikat. Lisaks toimub pärimusmatk Põlva kihelkonna pühapaikadesse, pärimusviktoriin ja palju muud põnevat.

Pärimuspidu Baltica kava:

29. mai

Väliskülalised saabuvad Eestisse ja tutvuvad omavahel

30. mai

Väliskülaliste koolikontserdid Harjumaal

31. mai

12:00 avame Baltica pärimusküla Tornide väljakul

15:45 Rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile

16:00-19:00 Pärimuspidu Baltica avakontsert Raekoja platsil

19:00 väliskülaliste vastuvõtt Tallinna Raekojas

20:00 Tantsuklubi Tornide väljakul pärimuskülas

1. juuni

11:00-19:00 Pärimusküla avatud Tornide väljakul

19:00 Tantsuklubi Tornide väljakul pärimuskülas

“Baltica tuleb külla” – väliskülalised esinevad Maaelu Festivalil Sõmerus ja Vinni valla päevadel ning Põlva Päeval.

2. juuni

11:00-19:00 Pärimusküla avatud Tornide väljakul

14:00-16:00 Rahvarõivaste tuulutamine Tornide väljaku pärimuskülas (korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit)

17:00-19:00 Pärimuspidu Baltica lõpetamine Tornide väljakul

Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica on osa ülemaailmsest folklooriliikumisest. Baltica on ainuke festival maailmas, mis toimub igal aastal järgemööda eri riigis. Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühisettevõtmine sai alguse 1987. aastal ning toimub kordamööda kõikides Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988.aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Rohkem infot pärimuspeo Baltica kohta veebis ja Faceboookis

Praeguseks on toimunud toredad Baltica eelpeod maakondades. Viimane võimalus Baltica eelpidudest osa saada on tulla kas 12. aprillil Baltica Järvamaa eelpeole või Baltica Võru maakonna eelpeole.

TULE MÜÜMA BALTICALE RAHVUSLIKKU KÄSITÖÖD JA TOITU

29.05 – 2.06.2019 toimub Tallinnas Tornide väljakul rahvusvaheline pärimuspidu Baltica, kuhu ootame toidu ja käsitööga kauplejaid. Taotlusi võetakse vastu 15. märtsist kuni 15.aprillini 2019.

Ootame kauplema Eesti käsitöö ja toiduga, mis on rahvuslik või Eesti rahvusliku disaini elementidega.

Kauplemine toimub Tallinnas Tornide Väljakul, mis piirneb Suurtüki tänava, Rannamäe tee, Nunne tänava, Suur-Kloostri tänava ning Tallinna linnamüüriga.

Kauplemise ajad: reedel, 31.05 kell 12.00 – 19.00, laupäev ja pühapäev, 1.-2.06 kell 11.00 – 19.00.

Baltica kauplejate informatsioon ja Baltica-kauplemise-taotlus-2019. Taotlused palume saata aadressile: baltica@folkloorinoukogu.ee.

Kultuurikohvik on 2019. aastal alustanud kontserdisari, kus muusikat mängivad erinevad Eestis elavad vähemusrahvuste kollektiivid.

Kõikide ansamblite muusika on inspireeritud erinevate rahvaste folkloorist, mida on tihtipeale teisendatud kaasaegsemasse võtmesse. Kontserdid on akustilised ja tekitavad kodukontserdi õhustiku. Lisaks muusikale jagavad ka esinejad mõtteid ja tutvustavad oma loomingut ja kultuuri. Õhtujuhiks on Jüri Muttika.

Tuletame meelde, et esimene kohtumine toimus 13.märtsil ja läks väga hästi. Laval olid kõrge tasemega professionaalid – Svjata Vatra ja suhteliselt noor bänd Taraj. Mõlemad armastavad seda mida nad teevad kogu südamest.

Svjata Vatra nimi tähendab ukraina keeles püha tuld, ja nende ühe karismaatilise muusiku perekonnanimi on Suits. Ilmselget on sellel bändil tulega erilised suhted. Ja nii oligi! Nende esimeste akordidega hakkas meie esimesel Kultuurikohviku kontserdil suitsuandur üürgama...

Õnneks läks kõik hästi. Natukene hiljem me ikka alustasime ja konsert oli elav ja väga emotsionaalne. Seda ka tänu Jüri Muttikale, sest tema oskus arutelu läbi viia sobis väga hästi. Terve õhtu toimus kui dialoog - mõnikord sõnade abil, aga rohkem ikka muusika abil. Me saime teada mitte ainult laulude tõlgendusi ja ajalugu, vaid huvitavaid aspekte mitte ainult bändi tegevustest, vaid solistide isiklikust elust. Meie kontserdi omapära oli ka see, et vahpeal olid mõlemad bändid koos laval ja improviseerisid.

Teine kohtumine, 11. aprillil algusega kell 19.00 sealsamas Kloostri Aidas, kannab meid läbi idamase lauluviisi. Armeenia pärimusmuusikat viljelev ansambel Atlas, multikultuursuse parim näide, on pärast mõningast pausi siinsetel lavalaudadel tagasi. Vahepeal on bänd pälvinud publiku sooja vastuvõtu nii Armeenias kohapeal kui ka Prantsusmaal. Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein – melanhoolse inimese tiivustab see igatsema midagi sama kättesaamatut nagu armeenlastele Ararati lumine tipp, mis lõõskavas päikeses silmi vidutama paneb, ning muretule annab see rõõmu vihtuda üht tormist tantsu. Üks on aga kindel – joovastavalt mõjub see kõigile. Kontserdil saab näha ja kuulda Lähis-Idas laialt levinud pille nagu kanoon, ney, ud, darbuka, dhol, raamtrumm, riq, saz ja aprikoosipuust švi.

Esimesel, märtsikuus toimunud kohtumisel saime juba aimu türgi-tatari viisidest Taraj esituses, näiteks solist Aleksander improviseeris kurgulauluga. Ja see idamaine joon kõlas väga orgaaniliselt koos ukraaina rahvamotiividega. Taraj muusika on nagu siiditee, mis ühendab Ida ja Lääne, nad laulavad idamaisete motiividege laule tšuvašhi keeles. Tegelikult on Taraj ise mitmekeesisuse hea näide: Eestis sündinud tšuvaš, venelane ja itaallane teevad tšuvaši muusikut Eestis.

Kindlasti tulge 11. aprillil Kultuurikohvikusse Kloostri Aidas ja veenduge ise, kui imeliselt idamaine muusika Eestis kõlab.

Pilet maksab 7 eur ja neid saab soetada juba aprilli algusest Piletilevis ja muidugi kohapeal.

Kultuurikohviku korraldaja Lyudmila Yamurzina, Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht

FOLKLOORIKURAATORI STIPENDIUMI PÄLVIS KRISTA LEMBER

Eesti Folkloorinõukogu andis üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.

Krista Lember pälvis stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Krista seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.

Krista Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.

Krista on ka aktiivne Abruka saare kultuuriellu panustaja ja väikesaarte traditsioonide toetaja.

Folkloorikuraatori preemiat vabatahtliku folkloorialase töö tunnustamiseks on Eesti Folkloorinõukogu andnud välja aastaid, auhinna saaja otsustab Eesti Folkloorinõukogu juhatus. 1000 euro suurune folkloorikuraatori preemia saaja avalikustati 9. märtsil toimunud Eesti Folkloorinõukogu üldkogul. Auhinna väljaandmist toetas Kultuurkapital.

VÕIMALIK LISADA END OOTENIMEKIRJA: PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV SETOMAAL

Käesoleva aasta Päritud Väärtuste Ööpäev, Eesti Folkloorinõukogu suvine suursündmus, on osutunud nii huvipakkuvaks, et osalejate nimekiri on täis!

AGA: pakume võimalust lisada end ootenimekirja. Kui keegi registreerunutest peaks loobuma, saame kohe ootenimekirjas olevale inimesele teada anda. Ootenimekirja registreerumine käib samas all oleva lingi kaudu.

8.-9. juuni 2019 toimub Eesti Folkloorinõukogu suvine suursündmus, Päritud Väärtuste Ööpäev. 24 tunni jooksul toimuvatel pärimuskultuuri alastel aruteludel ja vestlusringides selgitatakse huvipakkuvate teemade hetkeseis ja tulevik. 2019. aasta Päritud Väärtuste Ööpäev toimub käesoleval ÜRO põliskeelte aastal Setomaal.

Päritud Väärtuste Ööpäeval annab ülevaate seto leelost folklorist ja Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Janika Oras. Setomaa sootskad Õie Sarv, Evar Riitsaar ja Paul Hagu astuvad üles oma ekspertvaldkondades, kus nad on Eestis vaieldamatud tipud. Sootska Õie Sarv kõneleb seto rõivastest, samuti kõneleb seto kultuuri olukorrast tänapäeval; Eestis üks tunnustatuim ehtesepp, sootska Evar Riitsaar aitab heita pilgu seto ehete muinasmaailma; sootska Paul Hagu, setode legendaarse eepose Peko avalikkuse ette tooja ja Seto Kuningriigi Päevade algataja, kõneleb setode loo loomisest läbi Peko eepose.

Kärt Summataveti nimi ei vaja ilmsesti tutvustamist, tegu on Eesti tuntuima ja võimsaima ehtekunstnikuga ja pärimusetundjaga. Samuti on meil ülihea meel, et Setomaale on soostunud sõitma ja Päritud Väärtuste Ööpäeval üles astuma Eesti Folkloorinõukogu auliige Ingrid Rüütel, kes on aastakümneid Setomaal pärimuslikke laule kogunud ja lindistanud ning on salvestanud aastakümnete jooksul setode lugu.

Eesti Vabaõhumuusumi peavarahoidja ja Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, Tallinna vanima seto leelokoori Sõsarõ juht ja põhjalikult seto toidutraditsioone uurinud Elvi Nassar pühendab Päritud Väärtuste Ööpäeval osalejad seto toidutraditsioonide saladustesse.

Kuidas aga pärimusest inspiratsiooni ammutada ja kajastada loomingus väikese kogukonna olulisi teemasid? Kohalikule pärimusele tuginevate etenduste "Taarka", Obinitsa" ja "Peko" autor, käesoleval aastal kirjanikupalga pälvinud Obinitsas elav üks tuntuim Lõuna-Eesti kirjanik Kauksi Ülle jagab kogemusi.

Enese ootenimekirja lisamiseks sisestage allpool andmed.

Osalemistasu Eesti Folkloorinõukogu liikmetele on 45 eur, teistele 55 eur.

Osalemistasu sisaldab loenguid, seto sööki Taarka Tares kui ka majutust Obinitsa puhkemajas.

KIRJA PANNA SAAB SIIN!!

"HAKKAME SANTIMA" KOMMUNIKATSIOONITÖÖ JÕUDIS FINAALI

Üleriigilist sanditamiskombestikku taaselustava sanditamisfestivali „Hakkame santima!“ (Eesti Folkloorinõukogu/ Rahvakultuuri Keskus) kommunikatsioonitöö jõudis Eesti Kommunikatsiooniteo konkursil kolmanda sektori kategoorias finaali.

„Hakkame santima!“ puhul oli tegu aktsiooniga, mille eesmärk oli Eestitki tabanud Halloweeni vaimustuse kõrval tõsta esile ja aukohale tagasi Eesti oma sanditamiskombestik ja kutsuda üles eestlasi ühiselt mardisanti jooksma.

Rahvusvaheline festival „Hakkame santima“ toimus 2018. aastal 8. novembrist 12. novembrini. Festivali põhiprogrammile eelnesid koolitused erinevates maakondades 18. septembrist kuni 31. detsembrini 2018. Kokku toimus üle Eesti 32 koolitust, keskmiselt osales igal koolitusel 20 inimest. Koolituste eesmärk oli pakkuda lisateavet mardikombestiku taustast ja valmistada huvilisi ette mardisandi jooksmiseks. Koolituste korraldamise eest seisis hea aktsiooni maakonna kuraator.

Festivali raames: eksperdid viisid läbi 32 mardisandijooksmiseks ettevalmistavat koolitust, toimus 17 mardipidu, anti välja üks mardi- ja kadrikombestiku trükis, valmis neli kuni 10-minutilist õppevideot, valmis mardisandiks riietumise inspiratsiooni-fotovihik, leiunurgad sanditamisriiete soetamiseks Sõbralt Sõbrale poodides ja Uuskasutuskeskustes jne.

Eestisse kutsuti külla ka mõned folkloorirühmad teistest riikidest, et näidata sanditamise tava ülemaailmset olemasolu ja panna meie mardi- ja kadrisante kõrvuti Euroopa sanditajatega, toimus rahvusvaheline sanditamiskonverents.

Aktsiooni lõpetuseks toimus kogumiskonkurss „Märka marti!“, kuhu laekunud videoid, fotosid ja lugusid sai hinnata rahvahääletusel, kus selgusid võitjad. “Hakkame santima!” toimus Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ühe sündmusena.

Kõikide finaali jõudnud tööde tutvustusi saab lugeda siit.

LEIGARID ÜLLITASID KRISTJAN TOROPI 85. JUUBELIKS TANTSUVIHIKU

Tantsude kirjeldused koostas folklorist ja lingvist, rahvatantsude uurija, rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop (1934–1994). Tantsud on kirjeldatud aastatel 1968–1986, kasutades eesti rahvatantsu oskussõnavara, mis teeb nende mõistmise eesti tantsuõpetajale kergeks. Tundmatuid sõnu saab vaadata oskussõnastikust ja seda võib usaldada, sest Torop oli oma töödes väga täpne.

Vihikusse kogutud põhjamaade tantsud sobivad nii seltskonnas tantsimiseks kui ka esinemiseks. Milline improvisatsioon mis olukorras kirjeldatud skeemidesse mahub või maitsekalt sobitub, seda on ikka ja jälle põnev järele proovida.

Tantsukirjelduste ja nootide kogumiku “Viis põhjamaade tantsu” koostas, toimetas ja varustas sissejuhatusega Kristjan Toropi õpilane, Leigarite praegune kunstiline juht Sille Kapper. Tantsujoonised taastas ning kujunduse ja küljenduse tegi Triin Aas. Vihiku kujunduses on kasutatud Heigo Kendla, Taavi Mölleri, Raul Ollo jt fotosid ning üht Kristjan Toropi omakäelist joonistust. Uue noodigraafika tegi Kaarel Kõivupuu. Tekstid toimetas Tiina Leemets. Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Tantsude saatemuusika on saadaval ka plaadil “Põhjamaised lemmikud”, mis on salvestatud 2016. aastal Leigarite kauaaegse pillirühmajuhi, Kristjan Toropi ettevõtmiste muusikalise toetaja Jaan Sommeri juhatusel.

Värsket väljaannet esitleti Kristjan Toropi 85. sünniaastapäeval, 5. märtsil 2019 kell 18 Eesti vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis vastlasimmani alguses.

Loe rohkem siit.

APRILLIS OLEME "PÄRIMUSEST PÖÖRDES"

Kutsume kõiki pärimushuvilisi osalema XXV Võru pärimustantsu festivali aprillikonverentsil "Pärimusest pöördes", kus oma mõtteid jagavad ka Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Sille Kapper ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots.

NÄITUS SOOME-UGRI NAISTEST HAKKAB RÄNDAMA MÖÖDA EESTIT

Vaidu kinkis Zojale... Selle nimega näitust hakkab liikuma mööda Eestit aprillist aasta lõpuni. Näitus on pühendatud soome-ugri naisele ja koosneb Zoya Lebedeva maalidest ja mari, udmurdi, ersa naiste poolt tehtud etnograaflistest esemetest.

Kes on soome-ugri naine? Milles seisneb tema eripära? Kus ta elab? Nendele küsimustele saame vastata kas arvesse võttes kõiki soome-ugri naisi, kelle käsitöö loomingut me täna näeme muuseumis või vanaema kirstus. Või siis võtame ühe udmurditari ja läbi tema loomingu püüame mõista soome-ugri naiste maailmavaadet.

Zoja Lebedeva (1957) on sündinud Buraanovas, Udmurtias. Suur armastus viis teda Moskvasse õppima, sealt põgenes ta tagasi oma sünnikohta, kus tema loomingu energia leidis väljapääsu omapärases disainis õmblemise, kudumise ja joonistamise kaudu.

Eestisse saabus ta esimest korda 2015. aastal, kui Obinitsa küla Setomaal oli soome-ugri kultuuri pealinn ja ta leidis siit rohkem kui armastuse. Ta kohtus Eesti dokumentaalfilmide operaatori Vaidu Vidiliga, kes uskus temasse rohkem, kui ta ise endasse. Ta kinkis Zojale värvid, lõuendi, molberti, armastuse ja mõistmise. 2017. aastal lahkus Vaidu meie maailmast ja Zoja jäi üksinda. Alles nüüd tuleb Zoja vaikselt kaheaastasest leinast tagasi elu ja loomingu juurde. Praegu on tema looming muutumises, ta otsib uusi väljandusvorme.

Raske on ette kujutada naist ilma käsitöö ja loominguta. Läbi ajaloo on olnud naiste looming suunatud ja rakenduslik, aga tänapäeval on see pigem vaba eneseväljenduse viis. Naiste loomingus kajab eelmiste põlvkondade kogemus, see sama kultuurikood, mis vajab tõlgendamist. Eriti tähtis on see traditsioonilises kultuuris. Meie näitusel esindatud etnograafilised asjad viivad meid sügavale soome-ugri naise traditsioonilisse maailma, kes elas eelmise sajandi alguses kas mari, mordva või udmurdi külas.

Ornament oli riietuses väga tähtis, eriti suulises kultuuris. See on kommunikatsioon. Soome-ugrilaste kultuur on suuline kultuur ja nagu ütleb Kärt Summatavet: „Rahvakunst on kõige iidsem ja arhailisem üleskirjutatud tekstide kogum meie minevikust, olevikust ja tulevikust.“

Tikkimine, see on kiri, kus on säilinud suguvõsale oluline info. Tikkimisel on omad reeglid, mis sõltuvad sellest, kus tikand asub, kas kleidi rinnal, alläärel, seljal, rätikul või peakattel – igalpool on oma muster. Tänapäeval on seda kirja keeruline mõista, me saame seda vaid aimata ornamenti analüüsides. Aga me saame kindlasti seda nautida, ja imetleda keerukat, peenekoelist ja sügavamõttelist soome-ugri naise loomingut.

Väljendame sügavat tänu neile, kes aitasid seda näitust ellu viia, kes uskusid meisse ja laenasid oma rahvarõivaid. Täname Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Kultuurkapitali, kes toetasid näituse korraldamist.

Näitust saab näha aprilli kuus Laeva Kultuurimajas, mais Valga muuseumis, juunist augusti keskpaigani Värska Talumuuseumis, augusti lõpust septembri lõpuni TÜ Pärnu Kolledzis, oktoobris Räpina Loomemajas, novembris Tori Rahvamajas ja detsembris Rannu rahvamajas. Tere tulemast ja avage endale soome-ugri naise maailm.

Näituse kuraator Lyudmila Yamurzina, Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht