EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

TULE "HAKKAME SANTIMA!" MENTORKOOLITUSTELE

Eesti Folkloorinõukogu koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldab käesoleva aasta kadripäeval toimuva "Hakkame santima!“ aktsiooni eel mentorkoolitused "Hakkame santima!" kuraatoritele ja piirkondlikele eestvedajatele, kogukondade eestvedajatele, rahvamajade juhatajatele, õpetajatele (lasteaed ja kool), noortekeskuste töötajatele, mäluasutuste töötajatele.

„Soovime koolitusega saavutada, et kadripäeva eel oleks piirkondades head sanditamiskombestiku tundjad ja eestvedajad, praktikud, kellel on ettevalmistus nii sanditamiskombestiku koolituste läbiviimiseks kui ka mardi- ja kadrijooksmise eestvedamiseks ja kogukonna kaasamiseks,“ ütles „Hakkame santima!“ eestvedaja Kati Taal.

Kahepäevased koolitused toimuvad viies Eesti piirkonnas: Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Haapsalus ja Saaremaal.

Esimesel koolituspäeval annab folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Reet Hiiemäe ülevaate sanditamiskombestikust fookusega kadripäeval. Praktilisel koolitusel õpitakse tundma kadrisandi jooksmise kombeid, nende olulisust tänapäevas, tutvustatakse kadriperekonda ja erinevaid ehtimise ja maskeerumise võimalusi. Viiakse läbi praktiline kadrisandijooks, mille käigus lauldakse kadrilaule ja mängitakse mänge. Samuti võetakse läbi ka muid kadrisantimise käigus vajaminevaid oskusi.

Praktilise kadrisandi kombestiku koolituse viivad läbi praktikud ja kogukonna eestvedajad. Praktilise kadrisandi kombestiku koolituse viivad läbi praktikud ja kogukonna eestvedajad Kairi Leivo Tallinnas, Tartus ja Kohtla-Järvel ning Mari Lepik Saaremaal Kärlas ja Haapsalus.

Teisel õppepäeval saab koolitusel häid näpunäiteid kogukonna tõhusamaks kaasamiseks ja motiveerimiseks. Koolitusel mängitakse läbi osalejate enda planeeritava ürituse korraldamine koos analüüsiga seoses selle aasta kadripäevaga. Koos vaasadakse üle, mida on planeeritud piirkonnas teha, keda ja millal kaasata, milline on ajatelg, eelarve.

Koolituse teise päeva viivad läbi Tartus, Kohtla-Järvel ja Saaremaal Ivika Nõgel (MTÜ Partnerlus) ja Krista Habakukk (Eesti Külaliikumine Kodukant MTÜ) ning Tallinnas ja Haapsalus Eha Paas (Eesti Külaliikumine Kodukant MTÜ, Vabatahtlike Värav).

Koolituse toimumise kohad ja kuupäevad:

Koolitus on osalejatele tasuta.

Osalejatel jääb katta sõidukulu ja lõuna.

Koolitused toimuvad Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse koostöös.

Kuna kohtade arv on piiratud (25 inimest ühel koolitusel), siis koha tagamiseks on hea end varakult kirja panna siin.

Kui möödunud aasta toimus üleriigiline sanditamine „Hakkame santima!“ mardipäeval, siis sel aastal on kõrghetk kadripäeval.

TULGE OSALEMA: TRADITSIOONILINE KULTUUR LÄBI PSÜHHOLOOGIA PRISMA

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma korraldab 28.09. 2019 Tartus psühholoogilise seminari "Kust ma olen pärit? Traditsiooniline kultuur läbi psühholoogia prisma."

Seminar on mõeldud Eestis elavatele soome-ugri/erinevate rahvаste esindajatele. "Paljud meist tulid Eestisse erinevate soome-ugri rahvaste asualadelt -peamiselt küladest, kus siiamaani on säilinud traditsioonilise kultuuri suur mõju. Elukoha muutumine, eriti kui sa tuled väikest külast võõrale maale, on kultuuriline šokk, mis avaldab mõju meie arenemisele ja elust arusaamisele" - räägib Lyudmila Yamurzina, seminari korraldaja.

Lapsepõlv on seotud mõnusate mälestustega: päike ja soe, maitsev ja aromaatne, sõbralik ja kerge. Aga millalgi tuleb see moment, kui sa hakkad saama aru, et ei ole nüüd kõik nii päikeline ja mõnus, maitsed on muutunud, elukoht on ka muutunud. Tihtipeale me reflekteerime ja otsime vastuseid küsimustele: miks mul on selline elu? Miks olen selline? Kust see kõik tuleb?

Kui eelpooltoodu tundub teile tuttav, siis meie seminar aitab leida lahendusi.

Seminaari eesmärk on analüüsida psühholoogiliste baasvajaduste vajaduste rahuldamist erinevatel rahvаstel traditsioonilises kultuuris ning seeläbi paremini teadvustada traditsioonilise kultuuri mõju inimesele. Psühholoogilised baasvajadused on universaalsed ning nende adekvaatne rahuldamine lapsepõlves tagab inimesele psühholoogilise küpsuse.

Vajadusi võib jagada 5 gruppi:

1) turvaline seotus (turvalisus, kaitstus, stabiilsus, hoolitsus, seotus, aktsepteerimine)

2) autonoomsus (autonoomsus, kompetentsus, identiteeditunne)

3) realistlikud piirid (realistlikud piirid, juhendamine ja enesekontroll)

4) vabadus väljendada oma vajadusi ja emotsioone, enesehinnang, eneseväärikus

5) spontaansus, mängulisus, loomingulisus

Igas kultuuris on omad traditsioonid, kasvatusmeetodid, folkloori kaudu edasi kantavad “sõnumid”, mille vahendusel üritatakse mõjutada inimest. Kuid kas need on alati funktsionaalsed? Kas need aitavad tugevdada psühholoogilist küpsust? Kas traditsiooniline kasvatus pigem kaitseb psüühiliste haiguste eest või viib hoopis teatud häireteni? Püüame otsida vastuseid nendele küsimustele analüüsides koos osalejatega nende enda traditsioonilise kasvatuse eripärasid ning ühendades neid teadmisi kliinilise psühholoogi teadmistega.

Seminari viib läbi udmurdi rahvusest kliiniline psühholoog Inga Ignatjeva, kes ise tuli Eestisse rohkem kui 20 aastat tagasi Udmurdiast ja lõpetas Tartu Ülikooli.

1.Kui teile meeldib analüseerida ja mõelda....

2.Kui soovite saada rohkem teada baasvajadustest...

3.Kui te tahate teada, kuidas mõjub traditsiooniline kultuur inemese arengule...

4.Kui teile meeldib disskussioonis leida vastused oma küsimustele...

...siis me ootame Teid meie seminarile.

Päevakava

11.00-12.30. koolitus 90 min

12.30-13.00 kohvipaus

13.00-14.30 koolitus 90 min

14.30-15.30 lõuna kohapeal

15.30-17.30 koolitus 120 min

17.30-18.00 kohvipaus

18.00-21.00 tantsuõhtu koos udmurdi ansambliga Jumšan Gur.

Jumšan Gur on Eestis elavate uudmurtide ansambel, kes tegutseb juba umbes 20 aastat.

Osalustasu 20 eur (15 eur töörühma liikmetele). Hind sisaldab koolitust, 2 kohvipausi ja lõunat, sissepääsu tantsuõhtule.

Kui sõidate Tallinnast, siis saame osta grupipileti väljasõiduga kl 8.00 ja tagasi tuleme 23.30.

Koolituse korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühm

Registreerimiseks ja küsimuste korral kirjutage palun aadressile: vähemusrahvused@folkloorinoukogu.ee

KULTUURIKOHVIK ALUSTAB SEPTEMBRIS

Kultuurikohvik on 2019. aastal alustanud kontserdisari, kus muusikat mängivad erinevad Eestis elavad vähemusrahvuste kollektiivid, kus kõikide ansamblite muusika on inspireeritud erinevate rahvaste folkloorist, mida on tihtipeale tõlgendatud kaasaegsemas võtmes.

Kontserdid on akustilised ja tekitavad kodukontserdi õhustiku. Lisaks muusikale jagavad esinejad ka oma mõtteid ja tutvustavad oma loomingut ja kultuuri. Õhtujuhiks on Jüri Muttika.

“Kultuurikohvik“ on mõeldud neile, kes tahavad õppida tundma teisi kultuure läbi muusika. Üles astuvad erinevad Eestis elavate vähemusrahvuste muusikakollektiivid, kes laulavad laule oma emakeeles, kuid kaasaegses võtmes. Kontserdid on akustilised ja tekitavad kodukontserdi õhustiku. Lisaks muusikale tutvustavad esinejad ka oma loomingut ja kultuuri.

„Tunnetades teisi, õpime tundma ka ennast,“ sõnab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Ljudmila Jamurzina. „Meie ümber elavad teiste rahvaste esindajad, kes tegelevad loominguga, nad on valmis jutustama meile oma kultuurist läbi oma loomingu.“

Kevadel toimus kaks kohtumist: esimene oli märtsis, kus esinesid tšuvaši bänd "Taraj" ja eesti-ukraina bänd "Svjata Vatra", aprillis kohtusid armeenia-eesti kollektiivi „Atlas“ muusikud ja tšuvaši lulud laulev „Taraj“.

Sügised kohtumised toimuvad samas kohas ja samal aial - Kloostri Aidas, kl 19.00.

Rahvustekultuuride päevade raames 26.09. kohtuvad udmurdi-eesti „Ar-God“ ja armeenia „Atlas“.

Ar-God on trio, mis koosneb muusikutest- folkloristidest ja multiinstrumentalistist, kes laovad uusi kihte traditsioonide rikkalikku varamusse. Ühiskava koosneb põhiliselt Udmurdi erinevate piirkondade mitmehäälsetest rahvalauldest, mis on põimitud improvisatsiooniliselt soome-ugri ürgsete meloodiatega. Laulu seaded on tasakaalukalt kaasaegses võtmes, sidudes need maailmamuusika helikeelega.

Ar- Godi muusikat saab kuulata siit.

Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein – melanhoolse inimese tiivustab see igatsema midagi sama kättesaamatut, nagu on armeenlastele Ararati lumine tipp, mis lõõskavas päikeses silmi vidutama paneb, ning muretule annab see kange tahtmise vihtuda üht tormist tantsu. Üks on aga kindel – joovastavalt mõjub see kõigile.

Atlase muusikat saab kuulata siit.

Kultuurikohvikut korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm.

Pilet Kultuurikohvikusse 7 eur.

RAVIMTAIMEDE KOOLITUS HAAPSALUS SAI HEA VASTUVÕTU

17-18. augustini toimus Pusku turismitalus vähemusrahvaste töörühma koolitus „Ravimataimed meie elus“.

Sellel koolitusel on omapärane sünnilugu. Esimsed plaanid selleks peeti juba kaks aasta varem, tõsisemad arutelud toimusid 2019. aasta kevadel.

Koolituse viis läbi Natalja Jampolskaja, meie rühma kõige aktiivsem liige, kes on tuntud vene traditsioonilise kultuuri kandja ja edasiandja. Ta elab Haapsalus ja osaleb folklooriansamblis "Bõlina",korraldab tööd vene pühapäevakoolis "Drevo" ja on vene kultuuri seltsi "Beregina" liige. Tema teadmised vene kultuuri kohta, ravimtaimede ja nende omaduse kohta, on väga laiad.

Esimesel päeval ootas kohaletulnuid "vene hing", sest ruumi keskel seisis suur ahi, ahju juures olid teised klassikaalsed vene kultuuri atribuudid - erinevad samovarid ja teekannud, barankad ja präänikud jne. Eestlased ütlesid sisse astudes "noh, me ootasime, et saame süveneda vene kultuuri, aga ei ootanud, et nii palju ja kohe".

Esimene päev oli nii pikk ja sisukas. Osalejad said teada paljudest ravimitaimedest, kuidas neid kasutada, millal neid korjata. Eriti tore oli, et koolitusel olid erinevate rahvaste esindajad –nad võrdlesid mitte ainult taimenimesid, aga kasutamise viise samuti. Natalja tõi kaasa mitte ainult kuivatatud ja värsked taimed, vaid nende "tooted" - saialille salv, võilille siirup ja kindlasti värske mesi. Peale lõunat läks grupp mere äärde jalutama ja korjama "materjale" "Struguška" nuku jaoks. Ilm oli kindlasti tellitud, väiksemad osalejad said isegi meres jalutada - ta oli nii soe ja hea. "Struguška" nukk tehti tarnast, mida osalejad korjasid mere ääres.

Natalja juhendamisel sai nukk valmis. Paljudel koolitustel on võimalus külastada sauna, aga sellel koolitusel oli ka saun mittetavapärane. Osad käisid parvesaunas, mis asus 500 meetrit kaldast meres, aga teised käisid tavalises saunas, kuid erinevate taimedega ja õlidega. Mulle isiklikult meeldis, kui saunas olid 2 mari naist ja 2 eesti naist - saime jagada mari saunatraditsioone ja eesti traditsioone omavahel.

Teisel päeva hommikul kohtusid kõik pearuumis samade sõnadega - me magasime nii hästi ja sügavalt, sest eile oli nii palju värsket õhku ja erinevate taimede mõju! Teine koolituse päev oli pühendatud Ivan-tšile ja õuna paasapäevale. Natalja rääkis erinevatest variantidest, kuidas valmistada põdrakanepi teed. Iga osaleja sai koju kaasa koju koti täie erinevaid taimi ja õunapirukat!

Osalejad väljendasid kindlat soovi osaleda taolistel koolitustel ka edaspidi: vene paasapäevadest, ravimtaimedest, nende "toodedest" - salvid, siirupid, tinktuurid jne. Loodame, et vähemusrahvaste töörühmal jääb hea traditsiooniks korraldada suvel ravimtaimede koolitusi.

Lyudmila Yamurzina,

vähemusrahvatse töörühma juht