EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

Rahvusvahelise pärimuspeoni Baltica on jäänud vähem kui kuu aega. Täname väga kõiki eelpidudel osalenuid ja juba ootame meeleolukat ja sisukat Balticat.

Avame rahvusvahelise pärimuspeo Baltica pärimusküla Tallinnas Tornide väljakul 31. mail kell 12. Avakontsert leiab aset 31. mail kell 16-18.30 Tallinnas Raekoja platsil, sellele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile.

Tornide väljakule ehitame pärimusküla! Pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, saab kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli, ja kuulata tähendusrikkaid lugusid jutuvestjate suu läbi. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Melu pärimuskülas käib päevad läbi – kord keset küla, kord küla erinevates soppides. Küla kõrval toimub käsitöölaat, kus saab imetleda meie käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Eesti Toidupiirkonna Märgikandjate Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29.05-02.06.2019 koostöös Tallinna Vanalinna päevadega ÜRO põliskeelte aasta raames.

Pärimuspidu Baltica kava:

29. mai

Väliskülalised saabuvad Eestisse ja tutvuvad omavahel

30. mai

Väliskülaliste koolikontserdid Harjumaal

31. mai

12:00 avame Baltica pärimusküla Tornide väljakul

15:45 Rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile

16:00- 18:30 Pärimuspidu Baltica avakontsert Raekoja platsil

19:00 väliskülaliste vastuvõtt Tallinna Raekojas

20:00 Tantsuklubi Tornide väljakul pärimuskülas

1. juuni

11:00-19:00 Pärimusküla avatud Tornide väljakul

19:00 Tantsuklubi Tornide väljakul pärimuskülas

“Baltica tuleb külla” – väliskülalised esinevad Maaelu Festivalil Sõmerus ja Vinni valla päevadel ning Põlva Päevadel, Räpina Hea Kodu päevadel.

2. juuni

11:00-19:00 Pärimusküla avatud Tornide väljakul

14:00-16:00 Rahvarõivaste tuulutamine Tornide väljaku pärimuskülas (korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit)

17:00-19:00 Pärimuspidu Baltica lõpetamine Tornide väljakul

Baltica läheb 1. juunil külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele

11.00 – 17:30 PÄRIMUSPIDU BALTICA TULEB KÜLLA. Põlva keskpargis.

Põlva keskpargis on ennast sisse seadnud kohalikud meistrid, kes tutvustavad avatud õpikodades siinseid põliseid tavasid ja oskusi. Õpikodades saab jälgida meistrit töötamas, küsida nõu ja ka ise proovida!

Pargi laval saab näha Baltica väliskülalisi Leedust, Lätist ja Tšiilist ning samas tutvustavad kohalikud folkloorirühmad piakkonnast pärit rahvalaule, -tantse, - mänge, pillilugusid ja kombestikku.
Keskpäeva toimub Vana Võrumaa rahvariiete moeshow, kus saab teha tutvust kõigi kaheksa kihelkonna rahvariietega.
Pärimusküla lõpetab kell 16 algav Võrumaa tantsude tantsuklubi koos folklooriansambliga Maatasa.
Avatud on Põlva kultuuriseltside käsitöö ja omatoodangu minilaat.

11:00 – 15:30 – õpikojad, kus saab näha meistreid tegutsemas ja ka ise proovida põliseid oskusi

* Võrumaa ringmängud, hüpitused, põlised laste mängud (keks, täpsusvisked, jõukatsumised, karkudel käimine, köievedu) – Folklooriansambel Käokirjas

*Kaltsu- ja rätinukkude valmistamine – Folklooriansamblid Käokirjas ja Kõivokõsõ

* Leiva küpsetamine – Terje Lihtsa

* Põlised ravimtaimed ja taimepärja punumine – Reet Pettai, Süvahavva loodustalu

* Hõbeehete valmistamine ja hõbesepa tööd – Elo Uibokand

* Kangastelgedel kaltsuvaiba kudumine –Maarja Küla käsitöökoda

* Võru keele pesa, kus tegevust kogu perele – Võru Instituut

* Suitsusauna virtuaalnäitus ja saunavihtade tegemine- Võru Instituut

* Traditsiooniline puukäsitöö – Indrek Merimaa

* Vurride ja vilepillide tegemine – Tõnu Lumi

* Põlised linatööd. Tule proovi pesta „lipega!“ – Põlva Talurahvamuuseum

* Traditsiooniline väkeloomapidamine (kohal kitsed, lammas, küülikud) – Sepa talu, Eve Demitševa

Esinemised pargilaval kell 11:00 - 15:00
Folklooriansamblid Kõivokõsõ ja Käokirjas, Mooste rahvamuusikakooli kandle- ja lõõtspilliõpilased, seto leelokoor Madara ja Põlva Seto Selts jpt.

12:00 Vana Võrumaa kihelkonna rahvariiete moeshow - Kagu-Kabujalakõsõ ja Kätlin Hoop

13:00 Tšiili rahvalaulikud María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González

15:00 Teikas Muzikanti (Läti)

16:00 – 17:30 Võrumaa tantsude tantsuklubi folklooriansambliga Maatasa

Samuti läheb Baltica külla Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele, et viia Baltica meeleolu ja parimaid palasid eri rahvaste pärimuskultuurist ka laiali üle maa.

Lisaks läheb Pärimuspidu Baltica külla ka Räpina Hea Kodu päevadele, kus kell 13 esineb Loomemaja ees Leedu folklooriansambel Alka.

Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica on osa ülemaailmsest folklooriliikumisest. Baltica on ainuke festival maailmas, mis toimub igal aastal järgemööda eri riigis. Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühisettevõtmine sai alguse 1987. aastal ning toimub kordamööda kõikides Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988.aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis. Pärimuspidu Balticat korraldab Eestis Eesti Folkloorinõukogu.

Rohkem infot pärimuspeo Baltica kohta veebis ja Faceboookis

BALTICA VÄLISKÜLALISED

Teikas Muzikanti (Läti)

Teikas Muzikanti ühendab viit noort muusikut, kes sõpradena koos mänginud ligi 15 aastat. Rühma nimi tähendab „muusikuid Teikast“ – Teika on Riia linnaosa, kus ühe osa oma elust kõik viis elasid, üksteisest paariminutilise jalutuskäigu kaugusel. Enamuste nende juured pärinevad aga Vidzeme maakonnast Kesk-Lätis. Seepärast kannab rühma ka esinemistel 18.-19. sajandist pärit etnograafilisi rõivaid just Vidzeme erinevatest piirkondadest ja küladest.

Oma esinemistel kasutavad nad akordionit, viiulit, mandoliini, plokkföölti ja koklet. Neile on südamelähedane mängida erinevatel rahvakalendri ja eluringi tähtpäevadel, jaanipäevast pulmadeni. Üheks eesmärgiks on nad võtnud pärimuskultuuri elujõulisuse näitamise, et ekslikult ei peetaks traditsioone ainult ajalukku kuuluvaks ja igavaks. Ka Balticaks on nad valinud tutvustamiseks ühe elujõulisema Läti tähtpäeva, suvise pööripäeva tähistamise temaatika. See annab võimaluse aimu saada koos folkloorirühmaga Senleja läti jaanipäeva pidustuste juurde kuuluvaist lauludest, tantsudest, mängudest ning neid külastajatel ka ise kaasa teha.

Senleja (Läti)

Folkloorirühm Senleja tegutseb alates 1981. aastast, ühendades rahvalaulu ja –tantsu armastavaid inimesi ühes Läti ilusamas linnas – Siguldas. Nad esitavad autentset pärimust, mis antud edasi põlvest põlve või varasemalt üleskorjatud ja salvestatud. Et hoida elus kohalikke eripärasid, koosneb osa nende repertuaarist just Siguldast ja selle ümberkaudsetest kihelkondadest, aga ka laiemalt Gauja jõe aladelt pärit lauludest, tantsudest ja mängudest.

Senleja liikmed esinevad rahvarõivis, mida kanti Lätis Siguldas ja Gauja jõe äärsetel aladel 18. sajandi II pooles ja 19. sajandil. Kuigi rühm kasutab oma tegevuses erinevaid pille (rahvakannelt, trummi jm), on nende vaieldumaks lemmikuks kokle. Rühma liikmed on väga erineva taustaga, olles spetsialistid nii saunakommete, ravimtaimede kui muude traditsioonide alal. Nii ilmestavad nende esinemisi sageli ka huvitavad lood ja õpetused taimeteedest, tinktuuridest, leivaküpsetamisest, lillepärgade punumisest jms.

Baltical kuuleb ja näeb Senleja esituses suvise pööripäeva traditsioone – jaanipäevakombeid, suviste töödega seotud ja päikesele pühendatud laule.

Alka (Leedu)

1980. aastal loodud folkloorirühm Alka tegutseb Klaipedas, esindades Väike-Leedu piirkonna pärimust. Väike-Leedu on kunagine Ida-Preisimaa ala, mis 1923. aastal liitus autonoomsena Leedu koosseisu. Alka repertuaari kuuluvad paikkonna autentsed laulud, tantsud, mängud ja pillimuusika. Rühmaliikmed, kellest kolmandik on perekonnad, kannavad ka sama ala rahvarõivaid. Alka on pälvinud mitmeid Leedu pärimuskultuuri auhindu just tänu oma esitatavale ja riietele.

Dyvyna (Ukraina)

Folkloorirühm Dyvyna loodi Donetski Rahvusliku Ülikooli juures 1998. aastal. Rühma repertuaari kuuluvad erinevad ukraina rahvalaulud, millest enamus on korjatud folklooriekspeditsioonidelt nii Ukrainas kui ukrainlastelt, kes elavad kodumaalt eemal (nt Musta mere äärsetest küladest Kubanis, Ukraina küladest Lääne-Siberis ja Altais). 2014.aastal lakkas rühm mõneks ajaks tegutsemast tänu Ida-Ukrainas toimuvale sõjaolukorrale. Rühmaliikmed jätkasid mõne aja pärast oma tegevust Kiievis. Et hoida alal oma kodukandi pärimust ja seda tutvustada, on Dyvyna viimased aastad uurinud ja esitanud peaasjalikult Donetski piirkonna rahvalaule.

Folk Blaster Society (India)

‌2015. aastal asutatud Folk Blaster Society on pühendunud Punjabi piirkonna tantsude ja laulude tutvustamisele, seda nii esinemiste kui töötubade ja kursuste läbiviimise kaudu. Nad on võtnud eesmärgiks tuua enam noori oma päritolu tantsude ja laulude juurde.

Punjabi tuntumateks tantsu(liiki)deks on bhangra ja jhummar. Esimest neist tantsitakse algse traditsiooni kohaselt Vaisakhi pidustuste ajal, millega tähistatakse lõikusaega. Bhangrate saateks kõlab energiline ja reibas muusika ning niisamuti väljendavad püha rõõmu ka tantsijate erksad ja värvikirevad riided. Kusjuures iga värv omab erinevat tähendust. Tänu särtsakale liikumisele peavad rõivad ka bhangraid tantsides seda võimaldama, olles pigem avara lõikega. Mehed kannavad alati turbanit, mis sümboliseerib Punjabist pärit inimeste uhkust ja au.

Jhummar seevastu on oluliselt rahulikum ja aeglasem, väljendades meeste ehedat rõõmu. Jhummarit tantsitakse peaasjalikult pulmades ja teistel pidustustel, kus tantsijad liiguvad ringis ümber trummimängija, lauldes samal ajal sosinal kooris. Baltical kuuleb Folk Blaster Society esituses ka punjabi dialekti.

Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González (Tšiili)

Tšiili lauljad esitavad peamiselt Kesk-Tšiilist alguse saanud suulist pärimust paya’t, mis tähendab luulelist improviseerimist kahe või rohkema inimese vahel. Kuigi vorm on oma kujunemisloos jõudnud ka professionaalsetele lavadele, on sellel säilinud traditsiooniline laulmis- ja improviseerimisviis, mis peegeldab kohalikku päritolu. María Cecilia Astorga Arredondo ja Carlos Eulices Sotomayor González on kasvanud keskkonnas, kus see traditsioon on siiani püsinud järjepidev ning omandanud seetõttu vajalikud oskused oma esivanematelt.

“Canto a lo poeta” por “Canto a lo humano y lo divino” on 10-lauseline luule, mis toimib kindla riimi alusel. Tihtipeale luuakse laulule ja muusikale sõnad kohapeal, selle põhjal, mis inspireerib ja kõnetab ümbrusest ning olustikust. Samuti võivad traditsioonikohaselt pakkuda ideid ja mõtteid pealtvaatajad-kõrvalseisjad.

Everest Nepal Cultural Group (Nepal)

Everest Nepal Cultural Group sai alguse 1998. aastal. Lisaks Nepali muusika ja tantsude tutvustamisele korraldavad nad ka ise folkloorifestivali ning teisi kultuuritegevusi.

VALGAS SAAB TUTVUDA SOOME-UGRI NAISE MAAILMAGA

7. mail kl 16.00 avatakse Valga muuseumis soome-ugri naisele ja tema loomingule pühendatud näitus «Vaidu kinkis Zojale…».

Kes on soome-ugri naine? Milles seisneb tema eripära? Kus ta elab? Nendele küsimustele saame vastata kas arvesse võttes kõiki soome-ugri naisi, kelle käsitöö loomingut me täna näeme muuseumis või vanaema kirstus. Või siis võtame ühe udmurditari ja läbi tema loomingu püüame mõista soome-ugri naiste maailmavaadet.

Zoja Lebedeva (1957) on sündinud Buraanovas, Udmurtias. Suur armastus viis ta Moskvasse õppima. Sealt põgenes ta tagasi oma sünnikohta, kus tema loominguenergia leidis väljapääsu omapärases disainis õmblemise, kudumise, joonistamise ja sotsiaalsete projektide kaudu. Eestisse saabus ta esimest korda 2015. aastal, kui Obinitsa oli soome-ugri pealinn ja ta leidis siit rohkem kui armastuse. Setomaal kohtus ta Eesti dokumentaalfilmide operaatori Vaidu Vidiliga, kes uskus temasse rohkem kui ta ise endasse. Vaidu kinkis Zojale värvid, lõuendi, molberti, armastuse ja mõistmise. 2017. aastal lahkus Vaidu siit ilmast ja Zoja jäi üksinda. Alles nüüd tuleb Zoja vaikselt kaheaastasest leinast tagasi elu ja loomingu juurde. Praegu on tema looming muutumises, ta otsib uusi väljendusvorme.

„Raske on ette kujutada naist ilma käsitöö ja loominguta. Läbi ajaloo on olnud naiste looming suunatud ja rakenduslik, aga tänapäeval on see pigem vaba eneseväljendusviis. Naiste loomingus kajab eelmiste põlvkondade kogemus, see sama kultuurikood, mis vajab interpreteerimist,“ ütles näituse kuraator Lyudmila Yamurzina, Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma juht. „Eriti tähtis on see traditsioonilises kultuuris. Meie näitusel esitatud etnograafilised asjad viivad meid sügavale eelmise sajandi alguses kas mari, mordva või udmurdi külas elanud soome-ugri naise traditsioonilisse maailma. Muster oli riietuses väga tähtis, eriti suulises kultuuris.“

Ornament – see on kommunikatsioon. Soome-ugrilaste kultuur on suuline kultuur ja nagu ütleb Kärt Summatavet: „Rahvakunst on kõige iidsem ja arhailisem üleskirjutatud tekstide kogum meie minevikust, olevikust ja tulevikust.“

„Tikkimine, see on kiri, kus on säilinud suguvõsale oluline info. Tikkimisel on omad reeglid, mis sõltuvad sellest, kus tikand asub - kas kleidi rinnal, alläärel, seljal, rätikul või peakattel. Igal pool on oma muster,“ ütles Yamurzina. „Tänapäeval on seda kirja keeruline mõista, me saame seda vaid aimata ornamenti analüüsides. Aga me saame kindlasti seda nautida ja imetleda keerukat, peenekoelist ja sügavamõttelist soome-ugri naise loomingut.“

Näitus toimub käesoleva rahvusvahelise põliskeelte aasta raames, mil UNESCO julgustab kõiki seda tähistama ning kohalikul tasandil põliskeelte teemalisi üritusi korraldama. Näitust sai aprillis nautida Laeva Kultuurimajas, nüüd pannakse see üles Valga muuseumisse ja juunist augusti keskpaigani on näitus Värska Talumuuseumis. Augusti lõpust septembri lõpuni TÜ Pärnu Kolledzis, oktoobris Räpina loomemajas, novembris Tori Rahvamajas ja detsembris Rannu rahvamajas.

Näitus on Valga muuseumis avatud kuni 1 juunini.

«Väljendame sügavat tänu neile, kes aitasid seda näitust ellu viia, kes uskusid meisse ja laenasid oma rahvarõivaid. Täname Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Kultuurkapitali, kes toetasid näituse korraldamist» , ütleb näituse kuraator Lyudmila Yamurzina, Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma juht.

Näituse korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm.

APRILLIS OLIME "PÄRIMUSEST PÖÖRDES"

26. aprillil toimus Võru Kesklinna koolis XXV Võru pärimustantsu festivali aprillikonverents "Pärimusest pöördes", kus oma mõtteid jagasid ka Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Sille Kapper, endine juhatuse liige Krista Sildoja ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots. Kui Sul ei õnnestunud konverentsist osa võtta, saad seda järelvaadata siit: https://vorufolkloor.ee/konverents/

MOOSTE ELOHELÜ 2019 AVAB FOLGIHOOAJA

Juba sel nädalavahetusel tasub folgisõpradel suunduda Moostesse, sest Mooste Elohelü avab folgihoooaja. Tutvu kavaga siin.

SABATANTS - FESTIVAL, MIS PAKUB TANTSUMÕNU

Sabatants on traditsioonilise tantsu festival, kus saad elava muusika saatel tantsida polkat-valssi, nagu külapeol muiste ja paljusid teisi vanu, kuid senini populaarseid tantse meilt ja mujalt. Festival väärtustab traditsioone ja pakub tantsumõnu. Programm on ülesehitatud eesmärgiga pakkuda päevasel ajal erinevaid õppevorme: loeng-seminarid ja õpitoad ning õhtuti tantsuklubisid, kus saab parimate pillimeeste saatel kinnistada päeva jooksul õpitut, rakendada varem kogutud oskusi või teha päris esimesi tantsusamme.Vaata kava siit.

EESTI SAARTE LASTE JA NOORTE PÄRIMUSPÄEVAD KIHNUS

Eesti saarte laste ja noorte pärimuspäevad toimuvad sel aastal Kihnus, 24.-26. juunil 2019.

Laste ja noorte pärimuspäevade algatajaks oli 2012.aasta kevadel Kihnu kool. Kihnu võõrustas viite kooli Eesti saartelt ning liivi kultuuri viljelevat Kolka muusikakooli Kuramaalt. Ettevõtmise eesmärgiks oli ja on ka praegu ärgitada saarte lapsi tegelema oma saare pärimusega, saada ettekujutus elust teistel saartel, viia kokku pärimushuvilisi eakaaslasi.

See oli igati väärt ja tore ettavõtmine. Osavõtjad meenutavad siiani neid päikeselisi ja toimekaid päevi Kihnus. 2013. kevadel korraldas neid päevi Muhu, 2013 suvel toimetasime meie Saaremaal Mändjalas. 2014 sügisel said pärimuspäevad teoks Vormsil ja 2016 a. kevadel Ruhnus.

Nende aastate jooksul on olnud väga palju huvitavaid kohtumisi, esinemisi, õpitubasid, ekskursioone, maastikumänge, simmaneid, leitud palju uusi sõpru eakaaslate hulgast, tutvutud naabersaarte pärimuse ja keelega ning tutvustatud ka oma kodupaika.

Ring on täis saanud ja taas kohtutakse 24.-26. mail Kihnus. Mis meid see kevad Kihnus ees ootab, sellest annavad teada Kihnu pärimuspäevade eestvedajad õpetajad Külli Laos ja Hilma Kerbak.

Osavõtuks on registreerunud Saaremaalt Leisi, Kaali, Mustjala, Hiiumaalt Käina koos Emmastega, Muhu, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Pakri, Kolka muusikakool Lätist ja muidugi Kihnu.

Reede pärastlõunal viiakse Kihnu saabuvad külalised autotuurile mööda saart. Õhtul saavad külalised osa Kihnu pärimuskooli kevadkontserdist ning pärast seda avatakse pärimuspäevad koos väliskülalistega Kolkast, kes saabuvad õhtuse praamiga.

Laupäev on sisustatud kihnupäraste käsitööde ning laulu-tantsu õpitubadega. Õhtul kogunetakse rahvamajja peole, kus iga rühm esineb väikese folkloorikavaga ja pärast seda tantsitakse koos Kihnumaad ja teisi toredaid tantse, mis said selgeks õpitubades.

Pühapäeva hommikul seisavad kihnlased sadamakail ja lehvitavad lahkuvale „Kihnu Virvele”, et tuleval aastal jälle kokku saada mõnel muul saarel.

Kiitus tublidele Kihnu pärimuse kandjatele, väärt ürituse algatajatele ning jätkajatele.

Kõik osalejad soovivad pärimuspäevadele head kordaminekut.

Helje Raaper,

Mustjala kooli pärimusrühma SÕLUK juhendaja