EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

 

 
 

KUTSUME KOKKU FOLKLOORIKURAATORID JA "HAKKAME SANTIMA" KURAATORID

 
 
 

12. ja 13. septembriks oleme kokku kutsunud Eesti Folkloorinõukogu kuraatorid ja “Hakkame santima!”  kuraatorid.

 

Arutame läbi algava hooaja olulisimad teemad, paneme paika plaanid ning kuulame ka kuraatorite muresid ja rõõme.

 
 

Fotol: Märtsis 2018 Eesti Folkloorinõukogu folkloorikuraatori stipendiumi pälvinud Hiiumaa folkloorikuraator Helle-Mare Kõmmus koos Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimehe Kati Taali ja teabejuhi Annela Laaneotsaga.

 

Annela Laaneots peab kokkusaamisel loengu “Kommunikatsioonivajadustega arvestamine sündmuste korraldamisel”, kus ta aitab mõtestada kuidas sündmuse korraldamisel kommunikatsooni enda jaoks tööle panna. Sille Kapper veab vestlusringi, kus arutletakse kuidas laulu- ja tantsupeo aastal motiveerida rühmi folklooriga tegelema. Kati Taal tutvustab projekti “Hakkame santima!" ning Monika Tomingas räägib sellest, kuidas tuleb Baltica 2019 kevadel.

 
 
 
 
 

KATUSEORGANISATSIOONIDE KOOSTÖÖPÄEV SEPTEMBRIS AVAB RAHVUSKULTUURIDE KUU

 
 
 
 

7. septembril kogunevad Moostes Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ja Eesti Folkloorinõukogu kutsel Eesti erinevate rahvaste katuseorganisatsioonide ja Eesti kultuuri- ja haridusorganisatsioonide esindajad. Tähistame Euroopa kultuuripärandiaastat ning avame üheskoos Rahvuskultuuride kuu.

 

Koostööpäeval teeb ettekande Oliver Loode, kes jagab kogemusi ning toob näiteid Eestist ja mujalt, kuidas (eelkõige vaimset) kultuuripärandit turundada nii, et see aitaks pärandi hoidjaid kui ka pärandit ennast. Seejärel on osalejatel võimalus tutvuda Mooste mõisas tegutsevate kohalike firmadega. Pärastlõunal kõneleb Triin Männik Muuseumiööst - kuidas see sündis, milliseid takistusi tuli ületada ja kuidas on algatus nii laia kõlapinna saavutanud. Edasi jaguneme gruppidesse ning  Monika Tomingase eestvedamisel leiutavad grupid ühisprojekte ning hiljem tutvustavad omi ideid lühidalt. Valitakse välja ka parimad ideed, millele paneb õla alla Integratsiooni Sihtasutus.

 

Kogu rahvuskultuuride kuu jooksul toome esile Eestis elavate rahvaste kultuuri rikkust. Kuu kava avaldatakse käesoleva nädala lõpus lehel www.integratsioon.ee. Olete oodatud Rahvuskultuuride kuu sündmustest osa saama.

 
 
 
 
 

VALMISTUME SÜGISESEKS ÜLE-EESTILISEKS MASKIDE FESTIVALIKS TÄIE HOOGA

 
 
 
 

Foto: Andres Treial

 
 

Käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse eestvedamisel toimuva ja 9. novembril üle-eestilise mardijooksmisega kulmineeruva maskide festivali "Hakkame santima" ettevalmistused käivad täie hooga. Soovime üle-eestilise sanditamisfestivaliga tuua Eesti ja Euroopa sanditamiskombestiku esile, inspireerida inimesi kombeid alal hoidma ja edasi kandma.

 

Lisaks mardijooksmisele toimub maskide festivali raames veel hulgaliselt põnevaid koolitusi, rahvusvaheline sanditamiskombestiku konverents, saab näha põnevaid, oma maa sanditamiskombestikku tutvustavaid väliskollektiive ja palju muud.

 

Kui soovid sellel üle-eestilisel suursündmusel osaleda või lihtsalt ennast maskide festivali ettevalmistamisega kursis hoida, siis oled oodatud I maskide festivali kodulehega tutvuma. Sealt leiad ka oma maakondliku koordinaatori kontaktid, kellega ühendust saad võtta.

 
 
 
 
 

PULMAPÄRIMUSE TÖÖRÜHM KUTSUB PULMAPÄRIMUSE SEMINARILE

 
 
 
 

Eesti pulmapärimuse seminar toimub juba viiendat korda. Sel aastal saab see toimuma 16.-17 novembril ja ikka Pärnus Nooruse Majas.

 

Seminari eestvedaja on Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp eesotsas töörühma juhi Liis Burk´ga. Liis on tegutsenud pulmakorraldajana, uurinud vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal oma magistritöö raames. Samuti osalenud ja korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi.

 

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest kommetest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Sel aastal toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Täpsemad esitluste ja arutlusringide teemad on nähtavad pulmaseminari ajakavas.

 

Seminaril osalema on oodatud kõik, nii korraldajad, huvilised kui ka teised, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad. Seni on valdav kuulajaskond moodustunud pulmakorraldajatest endist. Rõõmuga leiame enda ridadest aga aina rohkem inimesi, keda vanemad pulmakombed ka lihtsalt oma tavategemiste kõrvalt puudutavad. Alati polegi oluline, et peaks hakkama siis ise pulmi korraldama. Siinkohal on võimalus ka tulla oma silmaringi laiendama ning sellise uhke sündmuse, nagu pulmade, kommete osas rõõmu jagama.

 

Tutvu pulmapärimuse seminari kavaga ja tule osalema!

 

Seminaril kajastatakse ka hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

 

Liis Burk, Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töörühma juht

 
 
 
 
 

MIKS ON HIIDLANE ERILINE?

 
 
 
 

Eesti Folkloorinõukogu osales ka sel aastal Hiiumaa (eel)arvamusfestivalil, mis toimus 16.augustil Orjaku sadamas. Sel aastal oli meil au avada festival esimese aruteluga “Miks on hiidlane eriline?”.

 

Vestluses osalesid Eesti Folkloorinõukogu Hiiumaa kuraator, Hiiumaa Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist ja tantsjuht Helle-Mare Kõmmus, “Hiiu keele raamand” autor ja Tuglase Seltsi koolitus- ja lõimumisjuht Järvi Kokla, keele- ja kultuuriloolane ja külaarenguseltsi “Sakas” juhatuse liige Tõnu Otsason ning diplomaat, endine ajakirjanik ja juurtelt ja hingelt hiidlane Tiina Maiberg. Vestlusringi juhtis Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas.

 

Vestluses arutlesime hiidlaste stereotüüpide, praamiliikluse, kogukondluse, suhtest loodusega, identiteedi, kõnepruugi ja huumorimeele üle. Kõlama jäi hiidlastele omane “ootame, vaatame”. See kuidas hiidlased omasid hoiavad nii mandril, kui üle mere. Ütlus “hiidlased kaunistavad loodust ja vastupidi” ning seletus hiidlaste kõnepruugi kohta: “hiidlased kasutavad oma hääldusorganeid võimalikult vähe”.

 

Vestlus oli vahetu ja humoorikas. Leidsime palju ilusaid ja häid sõnu hiidlaste kohta ning kuidas hiidlane olla on igati positiivne ja hea kuvandiga. Igati mõnus tagasi- ja ülevaade Euroopa kultuuripärandiaastal.

 

Monika Tomingas, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht

 
 
 
 
 

NARVA-NARVA-NARVA!

 
 
 
 

Eesti Folkloorinõukogu esindas rahvuste salu sümboolsel avamisel vähemusrahvuste töörühma juht Evelin Leima (fotol koos Alekdandr Dusmani ja Heli Ferscheliga MTÜ Ida-Virumaa Integratsioonikeskusest)

 

Narva on ilus. Narvas on promenaad. Narva läks Vabariigi President. Narvas käis Eesti Folkloorinõukogu. Miks? 24. augustil avati linnas rahvuspuude salu.

 

Pidulikul üritusel osalesid Kultuuriministeeriumi esindajad, Narva linna juhid, rahvus- ja kultuuriseltside esindajad ning Soome, Iisraeli, Moldova, Gruusia, Valgevene ja Venemaa saatkondade esindajad. Eesti Folkloorinõukogu esindas vähemusrahvuste töörühma juht Evelin Leima.

 

Uude parki on istutatud tammed, kased, lepad, akaatsiad - kokku 37 puud, kõige suuremate regioonis elavate rahvusgruppide arv. Iga istutatud puu juures on silt, mille peal on märgitud riik ja puu. Lisaks sellele on siltidel QR-kood..

 

Avamise tseremoonial öeldi palju häid sõnu selle kohta, et rahvaste salu sümboliseerib häid suhteid erinevate rahvuste vahel, kes elavad Eestis.

 

Pargi loomine on 3 projekti ühendamise tulemus: riigiprojekt "100 tamme", rahvuskultuuriseltside projekt "Eesti rahva salu", MTÜ "Uus sild" rahvusvaheline projekt "Rahva pargid", mis oli toetatud Põhjaamaade Ministrite Nõukogu ja Integratsiooni Sihtasutuse poolt. Kõik 3 ideed on edukalt ühendatud ühes suures linnapargis.

Kas lähme koos Narva promeneerima? Igatahes.

 

Evelin Leima,Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht

 
 
 
 
 

AVAME NÄITUSE "SETOMAA ELU" 

 
 
 
 

18. septembril algusega kell 19.00 avame Tallinnas Vene tänav 6 Tallinna Rahvaülikooli majas Harry Sundelli fotonäituse "Setomaa elu",  avamisele järgneb Seto pidu. Näitus on avatud kuni oktoobri lõpuni.

Seto küla Obinitsa oli 2015. aastal Soome-ugri kultuuripealinn, mõned fotod näitusel on tehtud selle aasta jooksul. Fotod annavad käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal sissevaate vähemusrahva rikkalikku ja eripärasesse kultuuriellu Eesti Vabariigi 100 piduaasta algul.

Setod on etniline ja keeleline vähemus, kes hoiab oma kultuuri elus Kagu-Eestis ja Loode Venemaal kahe maailma piiril. Setomaal kantakse traditsioonilisi riideid nii argipäeval kui pidupäevadel ning Seto leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindus-nimekirja.

Näitus "Setomaa elu" kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta raames käesoleva aasta septembris toimuva Rahvuskultuuride kuu kavasse. Tulge avamisele!

 
 
 

SOLVELDAJA VÄLISREIS SAKSAMAALE

28. juulil, laupäeva varahommikul, leidis Tallinna Ülikooli rahvatantsuansambel Soveldaja end Tallinna Lennart Meri lennujaamast, et alustada suvist välisreisi Saksamaale. Pärast väikest vahepeatust Riias jõudsimegi juba Frankfurti lennujaama. Sealt jätkasime bussiga teekonda Hesseni liidumaa kirdeosas asuvasse Burg Ludwigsteini, kus ootas meid ees unustamatuid mälestusi pakkuv CIOFFi festival „Europäische Jugendwochen“.

 

Järgmiseks kaheksaks ööks sai meie koduks vana loss, mis oli ümber ehitatud hosteliks. Meie kaaslasteks Ludwigsteinis olid oma kultuuri tutvustama tulnud poolakad, šotlased, sakslased ja valgevenelased. Küll aga oli võimalik osalejate hulgas leida ka jaapanlasi, hollandlasi, soomlasi, lätlaseid ning veel mitmete riikide esindajaid, kellest mitmed olid taas kohale tulnud just festivali unustamatu aura tõttu. Pärast asjade lahtipakkimist ootas meid ees esimene esinemine lähedalasuvas Witzenhauseni linnas. Kõik esinejad tutvustasid kohalikele elanikele oma riikide tantse ja laule ning said nautida ilusat suveõhtut.

 

Järgmisel päeval viidi meid väikesesse külla nimega Fürstenhagen, kus andsime taas kohalikele kontserdi. Astusime üles maagilisel metsavahelisel laval ning kõik festivalil osalevad riigid näitasid oma lühikavadega taas, mida nad oskavad. Sellega olid lõppenud lühikavad ning oodata jäi niinimetatud oma riigi päeva, mil osalevad riigid andsid täispika kontserdi ning tutvustasid kogu päeva jooksul oma riigi kultuuri.

 

Järgmised viis päeva möödusid lossis kohapeal (kui jätta välja kolmapäevane ekskursioon piirimuuseumi ning võimalus sellejärgselt avastada Göttigeni, mis oli küll vahva, ent võrreldamatu meluga lossis). Pärast hommikusööki toimusid iga päev erinevad workshopid, alates ühisest laulukoorist kuni naeltest väikeste mõõkade sepistamiseni välja. Küll aga tantsulise poole pealt oli võimalik osalejatel õppida nii erinevate riikide rahvatantse, näiteks Tahiti paaditantsu, kui ka solo- ja paarisswingi. Lisaks erinevatele töötubadele oli igal osaleval riigil ka oma päev, mil tuli teised osalejad laulu või tantsuga äratada ning päeva jooksul teistele osalejatele oma riigi tantse ja laule õpetada. Lisaks kaunistati loss vastava riigi värvides ja sümboolikaga. Iga riigi päev kulmineerus suure kontserdiga lossi ees laval.

 

Teisipäeval oli meie kord näidata Eesti kultuuri ja tavasid. Päev algas hommikuäratusega, kus muusikud Helin ja Anzela mängisid viiulil ja karmoškal „Ukuaru valssi“ ning Soveldaja liikmed kulgesid tantsuga läbi magamistubade, et kaasfestivalilised üles äratada. Pärast hommikusööki kandsime ette presentatsiooni Eestist ning õpetasime teistele Eesti laule. Laulud said muidugi valitud sellised, et neis oleks sees võimalikult palju täpitähti ja välismaalastele raskestihääldatavaid sõnu. Muidu oleks ju igav. Pärast päevaseid töötubasid õpetasime teistele ka mitmeid Eesti rahvatantse, nende hulgas näiteks „Perekonnavalss“ ja „Oige ja vasemba“. Õhtu lõppes pooleteisetunnise Eesti kontserdiga, kus lavale jõudsid nii folkloorsed tantsud kui ka autorilooming, lisaks tulid esitamisele pillilood ja laulumängud.

 

Igal õhtul tuli läbi viia ka võtme üleandmise tseremoonia. Legend rääkis, et lossitornis elas kuningatütar, kes printsessikohustuste täitmise asemel soovis hoopiski rüütliks saada. Legendi kohaselt oli kuningal olemas võluvõti, mis tegi kõik õnnelikuks. Vanemate saboteerimise eesmärgil varastas printsess oma vanematelt võtme. Igal õhtul anti see võti tseremoonia käigus järgmisele riigile üle, kelle kord oli uuel päeval oma maad tutvustada ning kõik osalejad õnnelikuks teha. Meil tuli võti üle anda sakslastele ja šotlastele ning võtmetseremoonias kombineerisime laulumängu nimega „Nõelamäng“ ning „Murueide tütarde“ muinasjutu.

 

Edasised päevad kulgesid samas tempos ja kohati tuli osalejatel tegutseda lausa 38-kraadises kuumuses. Küll aga tegutsesid korraldajad korralduslikult poolelt väga kiirelt vastavalt ilmaoludele ning osalejate meeleolu harjumatutest ilmaoludest tulenevalt sugugi ei langenud.  Festivali viimane päev oli 4. august, kus iga riik samuti väikese kontserdi andis ning üheskoos lõpetati ka kogu festival. Juba samal öösel kell 01:00 saatsime lauluga teele valgevenelased ja sama teele saatmise traditsioon jätkus ka järgneval hommikul iga riigiga, kes koduteele asus. Küll aga jätkus viimase õhtu rõõmus tants ja trall hommikutundideni. 5. augusti ennelõunal istusime meiegi bussi ja liikusime taas Frankfurdi poole, olles veidike nukrad selle imelise muinasjutu lõppemise tõttu, ent rõõmsad võimaluse üle sellest kaunist nädalast osa saada. Pärast südaööd maandusime Maardu poolt Tallinna lennujaamas ja oligi meie seiklus läbi. Küll aga lustib meie süda siiani seda kõike meenutades, sest ei meelest läe need Burg Ludwigsteini kuumad ööd…

 

Mati-Lauri Brus ja Matis Rüütel

 
 
 
 
 
 
 

LEESIKAD FOLKLORIFESTIVALIL POOLAS

 
 
 
 

Leesikad Poolas Nowy Sączi folkloorifestivalil „Mägede lapsed“ (22.–29. juuli 2018).

 

21. juuli varahommikul kell neli kogunesime Leesikatega Tallinna lennujaamas. Paljud tulid kohale vähese une ja ärevustundega kõhus. Peale uniseid grupipilte ja hüvastijätte oli aeg edasi liikuda turvaväravatesse ja sealt edasi lennuki peale. Jõudsime Riia lennujaama ilma viperusteta ja nii edasi ka Varssavisse.

 

Varssavi lennujaamast istusime bussi peale. Meid ootas ees seitse tundi bussisõitu. Õnneks, kui oled koos oma parimate sõpradega, mööduvad seitse tundi nagu niuhti. Pärast sõitu eestlastele harjumatutel mägiteedel jõudsime lõpuks sihtpunkti – Nowy Sączi linnakesse Lõuna-Poolas Tatra eelmäestikus.

 

Meile öeldi, et peatume mingis vaba aja keskuses Nowy Sączi lähedal. Kujutluspilt oli küll mingist modernsest muuseumilaadsest asutusest, aga kui kohale jõudsime, seisime silmitsi kämpingute ja vapsikutega, mändide ja veevulinaga minikanalis. Ennast sisse seadnud, hakkasime valmistuma festivaliks. Festivali avas jumalateenistus, mis toimus Nowy Sączi kiriku hoovis ning kestis tund ja kakskümmend minutit. Sellele järgnes vaba tants keskväljakul. Leesikad tantsisid „Aleksandra valssi“. Tegelikult oli meil selle reisi jooksul lausa kaks jumalateenistust – üks festivali alguses ja teine lõpus. Poola on katoliiklik maa ja nii festival kui ka selle esinejad said rohkesti õnnistust. Kõlasid ka palved kõigi osalevate rahvaste keeltes. Eestikeelse palve luges ette Hugo, üks meie pesamunadest, ja tegi seda väga uhkelt.

 

Festivali avapäeval toimus ka rongkäik ja kontsert raekoja ees. Iga rühm esitas kaks tantsu, Leesikate poolt oli „Ingliskadrill“ ja „Kalamees 2“. Päeva lõpetas võimas ilutulestik.

Lisaks poolakatele osales festivalil trupp Bulgaariast, Ukrainast, Gruusiast, Slovakkiast, Tšehhist, Taist ja muidugi Eestist. Igal tantsutrupil, kes ei olnud Poolast pärit, oli poolakatest sõprusgrupp, kellega veedeti koos aega, esineti koos ja õpiti üksteise tantse. Kord isegi külastasime nende kodusid ja veetsime nendega päeva Trybszi väikelinnas. Mõningate jaoks oli see raske katsumus, kuid päeva lõpuks oli kõigil hea meel ja paar uut sõpra.

 

Iga folkloorirühm, kes festivalil osales, sai ühel päeval olla peaesineja koos oma Poola sõprusrühmaga. Meie rahvuspäev oli teisel festivalipäeval. Hommikupoolikul esinesime väljakul viieteistminutilise kavaga ja õhtul oli suur kontsert, kus kolmekümneminutilise kavaga esinesime nii meie kui ka meie sõprusrühm Trybszist ja 15-minutise tutvustuse tegi järgmise päeva esineja. Esinemine läks päris hästi, kuid alati saab paremini. Paigutused oleks saanud paremini minna ja ka mõni viga tuli sisse, kuid kõik sai sujuvalt parandatud. Olime võtnud kaasa kama ja Kalevi komme ning tegime kiluvõileibu, et teistele pakkuda. Iga päev sai kellegi rahvusroogi maitsta. Ka see oli osa festivaliprogrammist. Pisikesi esinemisi oli rohkemgi, meil näiteks Trybszi ja Bieczi linnakeses. Ja ikka koos oma sõprusrühmaga.

 

Kõik ei olnud alati lust ja lillepidu. Meie seas oli nii hormoonikuid, migreenikuid kui ka oksendajaid. Mõni sattus isegi haiglasse tilgutite alla. Mõnda tulistas jumalateenistuse ajal tammepuu oma tõruga ja oli ka muid vigastusi. Tänu emaleesikatele said kõik mured lahendatud.

 

Puudust tunti mustast leivast, toidud olid pisut harjumatud, näiteks tuli külmadele makaronidele ise kuuma puljongit peale valada. Vahepeal ületasid kokad ennast ja pakkusid meile õhtusöögiks ühe viineri. Lõpukontserdil oli igal rühmal oma väike etteaste, sellele järgnes väike ringkäik ja tänamine. Õhtul oli lõpupidu diskoga. Korraks käis lugude seast läbi ka kodumaine „Kiki-Miki“.

 

Järgmisel hommikul saatsime kallistuste saatel ära meie sõprusrühma ja siis asusime ka ise teele moonakotiga, mille saime sööklast. Peale mõneajalist sõitu mõistsime, et plaanis on viga ja tõenäoliselt me jääme lennukist maha. Lendu lubati edasi lükata nii palju kui võimalik. Kokkuvõtteks jõudsime me lennujaama kolm minutit pärast lennuki äralendu.

 

Ootasime lennujaamas kaks tundi, mida sisustasime tantsimise, klaverimängu ja magamisega. Meid viidi öömajja, mis oli väga palav ja täis poolpaljaid pensionäre, kuid vähemalt oli meil katus pea kohal. Järgneval päeval sõitsime üle viieteist tunni bussiga. Õnneks Leesikatega koos aega veetes läheb aeg kiiresti. Jõudsime Tallinnasse varahommikul.

 

Peale südamlikke hüvastijätte ja tervitusi vastuvõtjatega suundusid kõik koju. Osa alles lõpetasid päeva ja teised juba alustasid, kuid kõik tegid seda mõttega, et see oli olnud üks vahva, sündmusterohke ja emotsionaalne reis.

 

Leesikate tantsija Epp Oidsalu (13a)

 
 
 
 
 

METSAÜLIKOOLI HOMMIKURINGID TEGELESID PÄRANDI MÕTESTAMISEGA

 
 

Augusti lõpus Käärikul toimunud Metsaülikoolis arutlesid osalejad käesoleva Euroopa kultuuripärandiaasta puhul igal hommikul toimunud hommikuringides kultuuripärandi teemadel. Hommikuringe vedasid eest Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis Annela Laaneots.

 

Hommikuringides arutleti järgmistel teemadel:

23.08 – Milline on Sinu kultuuripärand?

24.08 – Kuidas kultuuripärandit tänapäeval käsitletakse?

25.08 – Mida me tahame mäletada ja mida tahame endast maha jätta/edasi anda?

26.08 – Kuidas kultuuripärandit edasi (k)anda?

 

Kultuuripärandi teemalised hommikuringid osutusid Metsaülikooli ühtedeks populaarsemateks. Osalejad olid nii ülikooliprofessorid kui väliseestlased kui üliõpilased erinevatest Eesti kõrgkoolidest, samuti muud ühiskonna- ja pärimushuviga inimesed.

 

Osutus, et kultuuripärandi teema on oluline paljudele, ent suurema tähelepanuta oli osalejate jaoks siiani jäänud nende isiklik roll pärandi edasikandmisel. Hommikuringide viimasel päeval sõnastasid kõik osalejad oma lubadused, kuidas nemad hakkavad pärandit teadlikult edasi kandma. Lubasime lubaduste ülevaatamiseks viie aasta pärast uuesti kohtuda.

 

Annela Laaneots, Eesti Folkloorinõukogu teabejuht

 
 
 
 
 
 
 

REVAL FOLK ALUSTAB HOOAEGA

 
 

2017. aastal Tallinnas, Vanalinna Muusikamajas alustanud pärimuskontsertide sari Reval Folk alustab septembris oma teist hooaega ning kutsub kõiki huvilisi kaasa, et muuta Tallinn üheskoos folgisõbralikumaks linnaks! Sügisel on plaanis 3 kontserti, mis on ühtlasi kingituseks Eestile ja Tallinnale meie riigi 100. sünnipäeva puhul.

 

15. septembril kell 19 avame hooaja Eesti-Walesi duoga SILD (Sille Ilves ja Martin Leamon). Võib tuua paralleeli, et hooaja avaesinejate nimetus kätkeb endas mõtet, mida soovime oma kontserdisarjaga luua – ühendusi inimeste ja muusika, pärimuse ja tänapäevase linnaelu vahel. Kuuleme ja saame kogeda põnevate instrumentide helisid. Avakontserdil on esimest korda Reval Folgi laval hiiu kannel ning Eestis suhteliselt tundmatu instrument rataslüüra ehk hurdy-gurdy. Sissejuhatavateks esinejateks on suvel rahvusvahelises noortelaagris Reval Etno osalenud lapsed koos üllatusesinejaga.

Lähem info siin

 

19. oktoobril toob Reval Folk koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega Hõimupäevade raames Eestisse maailmas tuntud Soome akordionimängija ja helilooja Maria Kalaniemi. Mariaga mängib koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg Tuulikki Bartosik. Samal õhtul esineb ka populaarne Mordva meesteansambel Toorama.

 

Rahulikul jõulude ootuse ajal, 1. detsembril astuvad publiku ette flöödimängija Säde Tatar ja mandoolamängija Gabbi Dluzewski – Viljandis elav Eesti-Rootsi duo, keda osa publikust teavad üle maakera tuuritanud bändist „Fränder‟. Säde ja Gabbi viivad meid rännakule, mis räägib elava pärimuse kandmise rõõmust, enese otsimisest ja leidmisest ning rändava muusiku elust. Kontserdi sissejuhatajateks on Nõmme Folgiklubi liikmed, pühendunud õpetaja Marika Moksi eestvedamisel.

 

Kõigile kontsertidele järgneb ka folgijämm või laulutuba. Seega alati on kõik teretulnud võtma kaasa oma pille ja lauluhääli!

 

Kokkuvõttes on kogu selle hooaja programmis oodata erilisi ja tähenduslikke kooslusi ja nende artistide ülesastumisi, kes on end nii Eestis kui ka mujal maailmas tõestanud kui oma ala meistrid! Samuti on korraldajate soov tõsta esile Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid pärimusmuusika õpetajaid ning nende õpilasi.

 

Iga kontserdiga soovitame tähelepanu juhtida olulistele teemadele maailmas – iga õhtu on ühtlasi sümboolne kummardus väärtustele, mida peame oluliseks esile tõsta. Hooaja avasündmus on nt pühendatud puhtale maailmale ja Eestist alguse saanud üleplaneedilisele prügikoristuskampaaniale „World Clean-up day“, kus osaleb üle 150 riigi.

 

Reval Folk jääb ikka toimetama hubasesse Vanalinna Muusikamajja, kuid meil on alati ruumi avarduda ning katsetada, teha koostööd uute partneritega. Meil on väga hea meel koostööst MTÜga Fenno-Ugria Asutus ning kevadel paneme omalt poolt õla alla esimese Väikekandle festivali korraldamisele Tartus. Võimalik, et kevadhooajale mahub ühiseid ettevõtmisi veel teistegi Tallinnas tegutsevate organisatsioonidega, aga see mis täpsemalt toimuma hakkab, jääb hetkel veel saladuseks.

 

Loe algavast hooajast lähemalt siin.

 

Kui teil on toredaid mõtteid, kuidas saaksime Reval Folki veel põnevamaks ja sisukamaks muuta, siis on kõik ettepanekud alati teretulnud! Kirjutage julgelt info@revalfolk.ee aadressile.

 

MTÜ Reval Folk asutati 2017. aasta sügisel. Kodanikualgatuse korras sündinud kontserdisarjas tehakse koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika erialaga.

 

Kontserdisarja eesmärk on tuua pärimusmuusika ja sellel põhinev autorilooming Tallinna. Reval Folk tutvustab muusikuid nii Eestist kui ka välismaalt. Soovime kasvatada huvi pärimusmuusika eriala omandamise vastu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, et tagada kultuuri jätkusuutlikkus. Korraldame õpitubasid, suviti rahvusvahelist muusikalaagrit Reval Etno ning pakume kontserdivõimalusi ka mujal Eestis – nii on pärimusmuusika rohkem igapäevaellu haaratud.

 

Kadri Allikmäe, Reval Folk

 
 
 
 
 

ALGAS RAHVUSVAHELINE HIITE KUVAVÕISTLUS

 
 

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

 

11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, k...us juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

 

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.

 

Fotosid saab võistlusele leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.

 
 
 
 
 

KALENDRISSE KIRJA!

 
 

Näitus Ajatus

7.september-7. oktoober 2018

Tallinnas Katariina kirikus

 

Ma armastasin sakslast ehk kuidas talupoeg kultuurseks kasvas

8. september 2018

Vargamäel

 

Regilaulutuba Mari Sarvega

8. september

Eesti Rahva Muuseumis

 
 

 Vana-Võromaa pärimuskooli loeng: Anna Hints

11. september 2018

Stendingu majas Võrus

 

Reval Folk: SILD ja Reval Etno lapsed

15. september 2018

Vanalinna Muusikamajas

 

Eesti leiva päev ja sügislaat

16. september 2018

Eesti Vabaõhumuuseumis

 
 

Hiiumaa toidu ja kunsti nädal 2018

17. september

Hiiumaal

 

Fotonäituse "Setomaa elu" avamine

18. september 2018

Tallinna Rahvaülikoolis

 

Kamalammas 2018. Rahvustoitude festival

22. september 2018

Rakvere keskväljakul

 
 

 Tartumaa hiieretk

23. september 2018

Tartumaal

 

 Villu Talsi Sisevete Saatkonnas

27.september 2018

Sisevete Saatkonnas

 

 Kuusalu regilaulutuba II - pulmalaulud

     28. september 2018

  Kuusalu Rahvamajas

 
 
 

Vaata suuremat valikut septembrikuu üritustest ja koolitustest...

 
 
 

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. oktoobril
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.

 
 

      Eesti Folkloorinõukogu

      Vene tn 6

      10123 Tallinn

 

   

           Leia meid Facebookis