EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

HAKKAME SANTIMA! PÄRISELT!

Käes on november, hingedekuu ja sanditamisekuu. Pikad ja pimedad õhtud ning udused ilmad tekitavad juba iseenesest tunde, et elu kulgeb kuskil teistsuguses ajas ja rütmis kui veel mõned kuud tagasi. Õhus nagu oleks miskit veel.

Kui Eesti juubeliaasta kutsus kõiki üles veebruarikuus sättima hakkama, siis Eesti Folkloorinõukogu jätkab sama ideed pool aastat hiljem ja kutsub Teid kõiki santima hakkama!

On paras aeg Hakata Sättima Santima, sest juba 09. novembril toimub suur üleriigiline mardisandijooksmine. On ju siis käes mardilaupäev.

Ning sel aastal kutsume üle kõiki, eriti lapsevanemaid, isasid ja emasid, tulema oma perega koos marisanti jooksma. Piisab, kui lähete kasvõi oma trennikaaslase või sõbranna korteri ukse taha. Oluline on, et sel aastal prooviksite. Sest tänavu teevad seda kõik ja kaotada ei ole ju midagi. Võita see-eest on väga palju.

Võidame mardisanti minekuga juba selle, et oleme oma lastele ja ka iseendale inspireerivaks eeskujuks. Me võidame sellega, et anname oma panuse ainult eestlastele väga unikaalse, kuid juba hääbuva ja tava tähelepanu keskmesse tõstmisesse. Meil, eestlastel, on olemas sanditamiskombestiku näol midagi niivõrd väärtuslikku ja hinnalist, väga erilise ja sügava tähendusega, et selle hoidmine ja sellest omalastele rääkimine on meie kõikide kohus. Peale meie endi tähelepanu ja osavõtlikkuse ei kaitse võõramaiste kommete ja kultuuri eest meid keegi. Kui me ei võta praegu vastutust oma eripära hoidmise eest, sulanduvad ja kaovad meie unikaalsus ja eripära üleilmastumise protsessis kiiremini, kui jõuame silmagi pilgutada.

Pealegi pakub mardis käimine ka võimaluse veeta kvaliteetaega oma lähedastega. Lisaks pakub võimaluse just täiskasvanutel lustida, teha midagi teistsugust, tunda põnevust ja elevust ning esineda kellegi teisena. Kolmandaks pakub mardis käimine üksteisega suhtlemist, vahetut inimlikku kontakti lõbusas ja pingeid maandavad vormis.

Oleme eeskujuks!

Võtke kokku oma sõbrad, trennikaaslased, pered või kolleegid ja tehke julge otsus minna mardisandiks

Registreeri oma seltskond kodulehel www.mardipaev.com

Tee oma mardisanditamisest pilti ja postita see Hakkame Santima FB seinale või kasuta #hakkamesantima

Kui soovid hoopis oma koju mardisante, anna oma kodu üles kodulehel www.mardipaev.com ja me proovime leida sulle vahva mardiseltskonna!

Lusti, lõbutse ja naudi mardisandiks käimist ning kui hoog juba sees, mine pärast mõnele mardipeole!

Mida mardipäev endast kujutab?

Mardisanditamist küll teatakse ja osatakse ära nimetada, kuid tegelikult tuntakse ainult kombestiku pinnapealset osa. Siinkohal ei pea silmas seda, et ei osata peast laulda pikki regilaule või käigu pealt teha kümmet erinevat rahvamängu – unustatud on hoopis mardipäeva tähendus ja martide tegelik roll.

Mardisandid on teistsugusest ilmast või teispoolsusest (üle viie vikerkaare, läbi soo ja rabade) tulnud õnne toojad. Nad toovad meile edenemist ja õnnistust ning seetõttu tulen nad ka alati tuppa lasta. Kuidas sa jätad siis oma õnne ukse taha seisma ja ta tagasi saadad?

Ning need karvased ja karused ja lärmakad õnne toojad tulevad meile külla, nagu on usutud varasemalt külla tulevat ka esivanemate hingi. Mardid tulevad külla ja kontrollivad, kuidas meie, inimesed, oleme valmistunud talveks ja üldse ülesannete täimisega siin elus hakkama saame. Kas autol on talverehvid all? Kas lastel kodutööd tehtud? Vorstid ahjus ja talvepuud riidas?

Ning kui kõik on üle kontrollitud, perele lõbustuseks tantsitud ja trallitatud, asuvad mardid täitma oma kõige olulisema rolli. Selleks ei ole mitte kommide küsimine ja andide mangumine, vaid õnne sisseviskamine ja igale pereliikmele isiklikult heade soovide ütlemine. Kogu selle lusti, rõõmu ja õnne eest annab pererahvas martidele tänutäheks ande. Maiustuste, raha ja söögikraami saamine ei ole olnud sanditamise juures kunagi põhieesmärk. Annid anti tänutäheks õnne ja heade sõnade eest ning eks jää nõnda tükike kinkimise õnnest ka kinkijal endale külge.

Mardisant on Õnne Pant, nagu sõnastas osavalt Hakkame Santima festivali hüüdlause Lauri Õunapuu.

Ning kui neid peamisi põhimõtteid meeles pidada, saab mardisanditaisega hakkama igaüks!

Tulge sanditama!

Mardiks käimine pole kunagi varem olnud nii kerge!

Oled seisnud küsimuse ees, mida ikkagi siis teha, kui minna marti jooksma? Kust leida vajalikke laule, mõistatusi? Mida panna selga?

Selleks, et teadmiste puudus või hirm eksida ja midagi valesti teha ei saaks mardilaupäeval takistuseks santima minekul, on Hakkame Santima raames rohkelt abimaterjale kokku pandud.

Tartus mardikombestiku koolitust läbi viinud Kairi Leivo rääkis näiteks, et vanasti võtsid mardisandid riieteks just need asjad, mis kodus olemas olid ning läbi aegade on mardimaskide ja kostüümide valmistamisel kasutatud oma fantaasiat.

Seega ei tasu üldse karta, et marti jooksma minnes võite teha midagi väga valesti. Kui meeles pidada paari lihtsat põhitõde ja mõelda enda jaoks mardisanditamise olemus ja tähendus selgeks, on kõik muu juba puhas fantaasia ja loovus, mis eriti kirevalt ja erksalt vallandub näiteks just täiskasvanud sanditajatel.

Koolitused

Üle-eesti toimus ja on veel toimumas hulgaliselt mardi-ja kadrikombestiku koolitusi, kus selgitatakse mardi- ja kadrikombestiku tähendust, sisu ning sageli tehakse sanditamist ka praktiliselt läbi. Lisaks on maakondades olemas festivalikuraatorid, kes oskavad anda nõu ja julgustada astuda see samm enese ületamiseks ning tulla välja üllama eesmärgi nimel, panna ette mardisandi mask ja lubada endale seda vabadust, väge, suhtlemist ja lustlikkust, mida mardiks käimine annab.

Tulevased koolitused: (01.11 Tallinnas ja Võrus; 03.11 Püssil ja Lüllemäel; 04.11 Eesti Vabaõhumuuseumis ja Tammikus; 05.11 Juulamõisas ja Räpinas; 07.11 Tartus ja 08.11 Raplas)

Õppevideod

MTÜ SUFF ja Edina Csüllogi kindla käe all filmis väike mardiseltskond sügise hakul üles ühe võimaliku mardis käimise variandi. Sellest valmis kaks 8-minutilist videoklippi, mis on koos selgitustega vaatamiseks festivali kodulehel. Lisaks on olemas ka õppevideo 1 ja 2 osa, mis selgitavad mardipäeva tausta, tähendust, mardisandiks ettevalmistamise olulisust nii kodus kui ka mardiperes.

Mardisandi ideevihik

Selleks, et olek kergem valida sobivat mardipere rolli (karu,krokodill, kits, hani, karjane, pillimees, kotimees jne) ja sortida oma kapist sellele rollile vastavat riietust, tasub inspiratsiooniks sirvida festivali kodulehe fotoalbumit ja laadida alla mardisandi ideevihik, kus sees inspireerivad pildid koos lühikirjeldustega. Ideevihiku pildivaliku on kokku pannud folkloorinõukogu Noortekoja liikmed.

Mardiraamat

Mardisandi ABC ehk kõik vajalik, mis kulub marti jooksma minnes marjaks ära. Mardiraamatust leiad vastused näiteks järgmistele küsimustele: mida võtta jooksma minnes kaasa? Mida laulda ukse taga? Kuidas peaks käituma näiteks mardikaru ja mardihobune? Mis on aastase leivakoti kaalumine? Mis hetkel ja mis sõnadega pererahvast tänada? Millega visata sisse õnne? jne jne.
18-leheküljeline A5 formaadis mardiraamat on müügil kampaaniaga liitunud Sõbralt Sõbrale poodides, Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses ja tellitav festivali kodulehelt ja ka Eesti Folkloorinõukogule kirjutades.

Mardikombestiku rahvusvahelised seosed

Kui mardilaupäeval jookseb terve Eesti ja nendega koos ka festivali välisrühmad mardisanti, siis järgmisel päeval, mardipäeval, on paslik võtta aeg uuesti maha ja veidike mõtiskleda mardijooksmisest saadud kogemuste üle . Hea võimalus selleks avaneb 10. novemberil kell 11 algaval sanditamiskombestiku konverentsil, kus saab kuulda sanditamiskombeid analüüsivad ja mõtestavaid ettekandeid ning arutleda üleüldiselt mardi- ja kadrikombestiku üle.

Tartu Nefa Rühma korraldatud rahvusvaheline konverents toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses ja kannab pealkirja „Ukselt uksele, ajast aega“.

Konverentsil osalenuid ootame kl 20.00 järelpeole Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11), et üheskoos jalga keerutada, arutleda vabas õhkkonnas päeval kuuldu üle ning praktiseerida mõningaid mardisanditavasid ka ise. Eesti mardikombeid tutvustab Folklooriklubi Maatasa!

Konverentsist on osa võtma oodatud folkloorirühmade liikmed, üliõpilased, teadlased, kooli- ja lasteaiaõpetajad ja kõik teised folkloorihuvilised.

Konverentsi osalustasu on 6 € (sisaldab konverentsiprogrammi, toitlustust ja pääset õhtusele järelpeole).

Ajakava:

11:00-11:30 registreerimine/kohvipaus

11:30-12:00 avasõnad

12:00-12:30 Einike Sooväli (Eesti)

12:30-13:00 Vasily Nikolaev (Eesti, mari) – maride maskeerimiskombed uusaastapeol Šorõkjol

13:00-13:30 Ilga Vālodze Ābele (Läti) – Latvian mask traditions in living action

13:30-14:15 lõunasöök

14:15-14:45 Ettekanne Venemaa sanditamiskombestikust

14:45-15:15 Alena Liaszkievizc (Valgevene)- „Mumming during Calendar Holidays in Belarus“

15:15-15:45 Ettekanne Sardiinia sanditamiskarnevali traditsioonidest

15:45-16:00 kokkuvõte

MARDIÕNN IGAS MAAKONNAS. MARDIPULM

Peale mardis käimist on tore pidada maha üks mardipidu. Mardipeole kogunevad kokku kõik jooksmas käinud mardiseltskonnad, ühiselt valmistatakse saadud andidest toidud, mängitakse pilli, lauldakse, tantsitakse ja jagatakse omavahel muljeid sanditamas käimisest. Läänemaal peeti maha lausa suur mardipulm.

Siit leiate valiku maakondades toimuvatest mardipidudest. Leia omale lähim ning mine vana kombe kohaselt peale sanditamas käimist mardipeole! Lisainfot mardipidude kohta saab sanditamise festivali maakonna kuraatoritelt.

Näiteks saarlased on sellel aastal sanditamise teema eriti usinalt kätte võtnud (vaata Saarelised Sanditavad) ja toovad juba tuntud jõulukosu kõrval välja ka teised maskeerunud tegelased.

Vaata mardipidude nimekirja kodulehelt

Sanditajad välismaalt ja Suur Mardipidu Tartus

Mardi- ja kadripäev sellisel kujul, nagu teda meil tähistatakse, on maailmas ainukordne. Kuid mardipäeva sügavamad juured ja uskumus hingede liikumisest pimedal kolletamisajal ning nende vastu võtmisest kodus on omane väga paljudele rahvastele. Samuti leiab kõikide rahvaste kultuuridest kommet ennast maskeerida kellekski teiseks ja seeläbi mõnda rituaali läbi viia, olgu siis abieluõnne, vilja ja karjakasvu tagamiseks või uue aastaringi kindlustamiseks (jõulusandid).
Festivali raames tutvustame kolme erineva kultuuri sanditamiskombeid – Itaalia, Venemaa ja Läti. Välismaised sandiseltskonnad liiguvad ringi Eesti eri maakondades, andes kontserte koolides ja rahvamajades. Kuid lisaks lähevad kõik välisrühmad koos kohaliku mardiperega tavalistesse Eesti kodudesse sanditama. Nõnda saab viies maakonnas majja toodud mardiõnn hoopis vägevama vungi juurde!

Mardinädala lõpetab pühapäeval, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev.
Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust.
Sissepääs kontserdile prii.

Venemaal elavate rahvaste või vene kultuuri sanditamiskombestikku saab näha lausa kolme erineva kollektiivi esinemistes: folklooriteater KRUGOVINA Veliki-Novgorodist, folkloorirühm UGRADA Pihkvast ning lasterühm GUSELKI Narvast.

KRUGOVINA – Folklooriteater "Krugovina" annab uue elu traditsioonilistele lauludele, tantsudele, rituaalidele ja kommetele, mis olid veel hiljuti Novgorodi piirkonnas inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kollektiiv käib järjepidevalt kogumis- ja uurimisekspeditsioonidel lähiümbruse külades, folklooriringi liikmed elavad nende ekspeditsioonide ajal kõrvuti koos külainimestega ja õpivad nõnda nende käest otse vanu laule ja kombeid.

Festivalil tutvustab kollektiiv Novgorodi piirkonna maskeerimiskombeid, mis on seotud pulmade ja jõulupühadega.

KRUGOVINA sanditab PÕLVAMAAL:
08. novembril - 18:00 Viluste rahvamajas
09. novembril – 19:00 Mooste Folgikojas

10. novembril – 18:00 Kanepi Seltsimajas

UGRADA – Pihkvast pärit ansambli liikmed laulavad, tantsivad ja õpetavad Pihkva piirkonna ringmänge, haarates oma tegevusse eriti just noori. Tutvustavad end järgmiselt - "Venelasi on ju palju. Kuidas me selles suures Venemaa vene maailmas saame aru, kes me oleme? Meie oleme pihkvalased, seisame piiril. Kogume oma pärimust, kombeid, mis on vene kultuuri osa, aga Pihkva moodi omapärane!“ Kollektiiv tutvustab Pihkva Piirkonnas levinud maskeerimistavasid ja erinevate pühadega seotud sanditamiskombestikku.

UGRADA sanditab RAPLA- ja LÄÄNEMAAL:
08. novembril – 18:00 Vana-Vigala Rahvamajas
09. novembril –14:00 Laikmaa muuseumis ja 18:00 Risti Põhikoolis mardipulmas

GUSELKI - Laste folklooriansambel Narvast
„Guselki“ juhi Nadežda Moskaljova jaoks on lapsed kõige lemmiku ja suurepärasem seltskond, kellega koos tegutseda. Nadežda möönab, et ka täiskasvanutega on ka huvitav töötada, kuid neil on juba selgelt kinnistunud hoiakud ja eelistused. Aga lastel on täiesti avatud taju, et mida neile annad, seda nad ka võtavad. Lapsed justkui neelavad endasse kogu rahvalaulu rikkuse, neile on kõik huvitav. Eriti, kui seda teha lõbusas mängulises vormis.

GUSELKI sanditab TARTUMAAL
09. novembril – 18:00 Tiigi seltsimajas

BANGA – Noorte folklooriansambel Riiast (Läti)
Nooruslik ja lustlik kollektiiv tutvustab lätlaste mardisandikombestikku ning ka kadrisandikombeid.
Vaata ansambli videosid siit ja siit.

BANGA sanditab JÕGEVAMAAL
09. november – 19:00 Sadala rahvamajas

BOES and MERDULES - Meeste folklooriansambel Sardiiniast (Itaalia)
Ainult meestest koosnev vägev folkloorikollektiiv tutvustab Sardiinia iidseid maskeerimis- ja sanditamiskombeid. Sardiinia sanditajate perre kuuluvad härjad (boes), inimesed või karjused (merdules) ning hirmutava välimusega vana ketrajaeit (Filonzana).
Karjus hoiab härga ohjes, piitsutab teda ja püüab kontrollida. Härg omakorda rabeleb, mässab ja hakkab vastu ning võitleb teiste lähedal olevate härgadega, kuni lõpuks vajub jõuetult maha.

Kombestik sümboliseerib paganlikku võitlust inimese ja looduse vahel, inimese püüet allutada loodust ja loomi ja saavutada kontrolli.

Ansamblit tutvustavat videot vaata siit.

BOES and MERDULES sanditab TALLINNAS, JÄRVAMAAL ja LÄÄNE-VIRUMAAL
09. november – Terevisioon stuudios
09. november - 19:00 Albu Rahvamajas
12. november – koolikontsert Väike-Maarjas

KOGUMISKONKURSS "MÄRKA MARTI!"

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Konkursile on oodatud fotod, lühifilmid ja lood kohalikust sandijooksmiskombestikust neljas vanusegrupis algkoolilastest täiskasvanuteni. Konkurss kestab 01.11.–05.12.2018.

Sügistalvisel ajal sanditamas käimine on vana tava – näiteks mardi- ja kadripäeval ukselt uksele käimine, sokujooksmine aastavahetusel Saaremaal või jõulusandid mitmetel teistel Eestis elavatel rahvastel. Sanditamiskombestik on põnev, rikas ja igati väärt järgimist!

Kogumiskonkursi väljundiks on jäädvustada meie oma rikkalikku, tähendusrikast ja loovat maskeerimis- ja sanditamiskombestikku ning tutvustada fotode, lühifilmide ja lugude kaudu eestimaalaste maskeerimis- ja sanditamiskombestikku kui elavat pärandit tänapäeval ning julgustada eeskätt noori seda inspireerivalt kasutama.

Konkursile ootame fotosid, lühifilme ja lugusid eestimaalaste kohalikust elavast maskeerimis- ja sanditamiskombestikust nagu mardi- ja kadrisandis käimine, sokujooksmine aastavahetusel, jõulu- ja vastlasandid. Lisaks ootame vanu fotosid sealhulgas ka mitte enam elavas kasutuses olevast sanditamisest nagu näiteks hingesandid või sokujooksmine jõulude ajal.

Konkursi toimumise aeg on 1. november – 5. detsember 2018. Konkursitööd saata veebilehe kaudu. Publik saab oma lemmiku valida 6. – 13. detsembril interneti teel hääletades.

Konkursile laekunud töid hinnatakse neljas vanusegrupis: algklassid; põhikool; gümnaasium; täiskasvanud.

Võitjad kuulutatakse välja detsembri lõpus ning neile on põnevad auhinnad, rahva lemmikutele eripreemia. Väljavalitud fotodest koostatakse kalendrid ja rändnäitus, mis hakkab käima mööda Eesti eri paiku.

"HAKKAME SANTIMA!" KAMPAANIALE ÜTLESID "JAH" MITMED VASTUTUSTUNDLIKUD EESTI ETTEVÕTTED

Kuigi on juba iseenesest kummaline, et Eesti inimestele tuleb oma traditsioone ringiga tagasi turundada, tulid meie suureks rõõmuks ideega kaasa mitmed vastutustundlikud Eesti ettevõtted, kes aitavad meie oma traditsioone kaitsta ja hoida. Kui mäng käib juba tarbimiskultuuri mänguväljakul ning kollased kõrvitsad tahavad olukorra üle võtta, siis ei ole ka meie nõrgemad ja Hakkame vastu Santima!

Mardiõnne jagamiseks vajalikud herned ja terad saavad kõik Mardisandid endale soetada Eesti suurimast ning vaid Eesti tarbijatele kuuluva poeketi COOP Eesti toidupoodidest üle Eesti. Sealtsamast saavad sõbralikud kodud hankida endale ka Mardiande, mida jagada kodusid külastavatele santijatele. Otsige Hakkame Santima logoga eripakkumisi!

Kes vajab vastavat lisavarustust ja –rõivastust, leiab endale ideaalse maskeeringu Uuskasutuskeskustest ja Sõbralt Sõbrale kauplustest, kes on lubanud üle Eesti Mardisante toetada. Mine Sa tea, äkki pakutakse kohapeal ka stilisti-teenust!?

Mardinurgad leiate Arsenali ja Liivalaia Uuskasutuskeskustest Tallinnas ning Tartu Uuskasutuskeskustest ja samuti Sõbralt Sõbrale suurtest poodidest üle Eesti! Kui saate, tehke endast siis kohe ka vastavasisuline selfie ning postitage Hakkame Santima kampaania Facebooki lehe sõnumitesse ning miks mitte ka enda sotsiaalmeedia lehele. Kes soovib kasutada teematrelle, siis need on #hakkamesantima

Kõik huvilised saavad müügikohtades inspiratsiooni ammutamiseks lapata ka kõige jubedamate santide ideevihikut. Sama pildikogumiku leiavad kõik, kes veel ei tea, mida tähtsal päeval selga panna, ka meie koduleheküljelt siin.

Lähemalt meie sõpradest loe siin:

www.coop.ee

www.uuskasutuskeskus.ee

www.sobraltsobrale.ee

TARTU NOORTE FOLKLOORIFESTIVAL - EESTI, LÄTI, LEEDU JA SOOME 100

16.-18. novembril toimub III Tartu Noorte Folkloorifestival, kus traditsiooniliselt teevad kaasa Läti ja Leedu folkloorikogukonnad, kuid sel aastal ühineb esimest korda festivaliga ka Soome muusikute seltskond. Soome ansambel Kokko Folk Group tuligi kokku just Tartu festivalile mõeldes. Festivali esimesel päeval toimuvad koolikontserdid Tartus ja Luunjas.

Rühmasid võõrustavad Tartu Tamme Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Tartu Waldorfgümnaasium, Tartu Katoliku Hariduskeskus ja Luunja Keskkool. Olen väga tänulik koolidele, kes leiavad tihedas õppeprogrammis aega sisustada õpilaste koolipäevi kontsertidega ja on avanud uksed mõtisklemaks pärimuse teemadel.

Festivali põhipäeva kulminatsiooniks on kindlasti kell 18 algav peakontsert Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, kus lisaks folkloorirühmadele, kes esitavad pärimust seadmata kujul, astuvad üles ka Eesti tipud noorte pärimusmuusika- ja rahvatantsumaailmas. Põnev on olnud festivalil erinevaid pärimusega tegelevaid koosseise ja valdkondi ühendada ja siit ongi tulnud ka meie festivali hüüdlause „Keskpõrandale kokku!“. Lõpuks ei olegi oluline, kes millises vormis pärimusega tegeleb; oluline on, et sellega tegeletakse ja et neid noori on meeldivalt palju.

Üles astuvad: Kokko Folk Group (Soome), Ratilėlis (Kaunas), Leesikad (Tallinna Prantsuse Lütseum), Tartu Folklooriklubi Maatasa, Trambali (Luunja), Tartu Tamme Gümnaasiumi rahvatantsijad ja rahvamuusikud, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel, Tallinna Ülikooli rahvatantsuansambel Soveldaja, Mooste Rahvamuusikakooli õpilased, Seto Laste Kool, Muusikakool Helivõlu õpilased. Kohvikulaval loovad tassikese tee kõrvale mõnusat muusikat Duo Ruut, Kirju, Pühapäevitajad, Keris jpt.

Festivali lõppkontsert toimub traditsiooniliselt pühapäeval kell 12 Eesti Rahva Muuseumis. Kui Luunjas toimuv elu ja melu on piletitega, siis Eesti Rahva Muuseumi kontsert on tasuta!

Selle aasta festival on eriti pidulik, sest kõik osalevad riigid tähistasid või on tähistamas oma riigi 100. aasta sünnipäeva. Tänavune Tartu Noorte Folkloorifestival märgitud seega ka EV100 sündmuste kalendrisse, kuid mitte ainult - Tartu Noorte Folkloorifestival on leidnud koha ka Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuste kalendris.

Hea Kuukirja lugeja, ootame Sind festivalile! Rohkem infot leiab meie kodulehelt.

Halliki Pihlap

PULMAPÄRIMUSE TÖÖRÜHM KUTSUB PULMAPÄRIMUSE SEMINARILE

Eesti pulmapärimuse seminar toimub juba viiendat korda. Sel aastal saab see toimuma 16.-17 novembril ja ikka Pärnus Nooruse Majas.

Tutvu pulmapärimuse seminari kavaga ja tule osalema!

Seminaril kajastatakse ka hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Tänavused Taaderandi talisted, Tartus toimuvad sügis-talvised pärimuspäevad, on hajutatud mardikuu algusesse ja mardikuu lõppu.

9.novembril kogunevad peale marti jooksmist Tiigi Seltsimajja noorterühmad, kaasas ka sõbrad, naabrid, pererahvas.

Päevaseid sanditamise kogemusi jagatakse õhtusel Marditrallil koos külalistega Narvast, folkloorirühmaga Guselki.

Marditrallile on teretulnud kõik kostümeeritud ja maskeeritud lustilised, eriti need seltskonnad, kes osalesid 28.septembril ja 10.oktoobril Tiigi Seltsimajas toimunud sanditamistraditsioone tutvustavatel koolitustel.

Marditrall on heaks hooandjaks 10.novembril Dorpati konverentsikeskuses toimuvale konverentsile ja 11.novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuvale Itaalia, Leedu, Läti ja Venemaa folkloorirühmade etteastetele.

Praegu tutvutakse Tartu lasteaedades usinasti kadripäeva kombestikuga ja tehakse pererahva abiga kadrikostüüme.

Oktoobri lõpus toimunud lasterühmade juhendajate seminaril tutvustasid kadripäeva kombestikku meie pärimuskultuurispetsialistid.Kadritrallid toimuvad samuti Tiigi Seltsimajas, just enne kadripäeva, 20., 21. ja 22. novembril.

Tiina Konsen , Taaderandi talistete eestvedaja

RAHVA- JA PÄRIMUSMUUSIKAÕPETAJATE SÜGISESED ERIALAPÄEVAD VÕRUMAAL!

Meie muusikamaastikule on viimaste aastakümnetega sisenenud suur hulk rahva- ja pärimusmuusika õpetajaid. Seega, muusikaharidust on rikastamas rahvapillide, rahvalaulu, tantsu- ja folklooriõpetajad, kelle töö ei ole enam juhuslikku laadi, vaid täiesti süsteemne ja teadlik, kuuludes mingisuguse õppeasutuse või organistasiooni koosseisu.

Osa kolleegidest soovib end nimetada rahva-, teine osa pärimusmuusikaõpetajaks, lähtuvalt töö sisust ja fookusest. Ja mitte pelgalt muusikaõpetajateks, sest meie töö sisu on tegelikkuses määratult laiem, püüdes samaaegselt keskenduda muusikale rahvakultuuri osana, tundes ja järgides rahvakalendrit ja kombeid ning tavasid. Sedalaadi õpetajad on otsustanud Mooste Rahvamuusikakooli eestvedaja Krista Sildoja hakatusel kohutuma erilapäevade raames korra aastas. Sel sügisel saadi kokku teist korda ning ühiselt otsustati, et sellised kokkusaamised jätkuvad, neid on meile vaja.

Kokku tuldi üle Eestimaa, erialapäevad leidsid sel korral aset 5. ja 6. oktoobril Võrus ja Võrumaal. Eesti maakaardile, mille eelmisel aastal kasutusele võtsime, lisandus hulgaliselt rohelisi täpikesi, mis tähistavad meie, kokkutulnute töö- ja tegutsemiskohti (vt fotot). Esimesel päeval toimus Võrus rahvusvahelise Erasmus+ koostööprojekti eestipoolsete töötulemuste esitlus. Mooste Rahvamuusikakool, kui eestipoolne partner esitles kolme ainulaadset e-õpikut, mis on loodud täiskasvanust rahvapillihuvilisele metoodiliseks abimaterjaliks iseõppimisel. Rahvapärase viiulimängu esimesi samme tutvustas viiulimetoodika autor Krista Sildoja, rahvakannelt julgustas õppima rahvakandleõpiku autor Kadri Lepasson nign teppo-lõõtsa, kui ühe populaarsema rahvapilli esimesi samme tutvustas lõõtsaõpiku autor Toomas Ojasaar. E-õpikud on kõigile kasutamiseks tasuta ning need leiate siit.

Teine õpetajate erialapäev möödus Võrumaal Kiidil, keset ürgset ja vaimustavat looduskeskkonda. Avatud kohviku meetodil arutati päevakajalisi teemasid väiksemates gruppides. Meie eriala õpetajatel on hetkel soov teada, milliseid metoodilisi rahvamuusika õpetamise materjale on eesti keeles ilmunud ja mis on veel plaanis, kuidas koondada sellealane teave kõik ühte kohta kokku, kust leiab õpetaja kiirelt tuge ja abi. Kuidas on seis uute õpetajate peale kasvamisega, kus on raskuskohad, millele peaksime mõtlema juba täna? Aina enam tuntakse puudust ühisest teabevõrgustikust, erialane teave asub siin ja seal ning seda leida on raske. Samuti seisavad meie õpetajad huvihariduse maastikul silmitsi probleemidega, kus kohalike omavalitsuste hallatavad huvikoolid on väga eripalgeliselt rahastatud ning õpetajate palgad on nigelad ning ei ole kuidagi seoses töö mahuga. Samas tõdeti koos, et tegeleme hiiglama põneval maastikul, mis annab meile kordades rohkem tagasi, kui meilt võtab. Ka ühine kokkukäimine ning tulevase erialaliidu loomine on osa positiivsest tulevikust.

VÕRU TALVINE TANTSUPIDU KUTSUB KAASA LÖÖMA

8. detsembril täitub Võru linn taas tantsuga, kui toimub II talvine tantsupäev ja jõululaat. Talvine tantsupäev algab kell 10 jõuluturu avamisega. Kell 16 toimub Kesklinna pargis tuledesäras ühistantsimine. Päeva lõpetab kell 17.30 Võru Kandles algav suur tantsukontsert, kus esineb Eesti üks tippe – Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel Kuljus.

Tantsijate järelpidu algab õhtul kell 19 Võru Stedingu majas. Tantsupäeva korraldab MTÜ Võru Folkloorifestival, kelle juhtimisel on 2018. aastal korraldanud ridamisi üritusi projekti „Tantsime Eestile“ nime all.

„Talve tantsupeol tantsime neid tantse, mida oleme terve aasta jooksul erinevatel sündmustel tantsinud,“ täpsustas päeva üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. Nii tulevad ühisele tantsimisele Võru pärimustantsufestivalil, kevadisel Võru linna läbinud teatetantsul, Võru pärimustantsu festivalil ja tantsuorienteerumisel õpitud 8 tantsu. Erilist tähelepanu pööratakse just Vana Võrumaa pärimustantsudele.

„Kindlasti ei pea oskama kõiki tantse,“ lisas Udras. „Kaasa saab lüüa nendes tantsudes, mida osatakse ja ülejäänud tantsude ajal saab lihtsalt kaasa lustida või jälgida, mida teised teevad. Tähtis on liikumine ja koosolemisrõõm.“

Ka toimuvad tantsupäeva ajal erinevad tantsutoad, kus saab tantse meelde tuletada või juurde õppida.

Lasterühmadel on võimalik osaleda ka Võru Kandle Jõulualas (täpsem info tiia.must40@gmail.com).

Tantsupäevale on oodatud tantsima rahvatantsurühmad üle kogu Eesti.

Registreerimine ja täiendav info.

Rühmade registreerimine lõpeb 1. detsembril.

Osalustasu täiskasvanule 5 € osaleja kohta.

Ülekannet tehes selgitusse lisada märksõna TALVINE TANTSUPÄEV ja rühma nimi.

NB! Osalustasu kindlustab täiskasvanutel lisaks ühistantsimisele ka tantsuansambli „Kuljus“ kontserti külastuse. Laste ja noorte (kuni 18 eluaastat) eest osalustasu ei pea maksma, kuid pilet tantsuansambli Kuljus kontserdile maksab 5 eurot/laps.

Võru linnas on avatud hulgaliselt söögikohti, kus saab möödaminnes keha kinnitada.