Euroopa kultuuripärandi aasta alguseks oli haldusreformiga suurenenud Tartu maakond nii põhja- kui lõunakaares. Taas on meiega Kodavere ja Hellenurme rahvas.
Kunagine 16. kihelkonnast koosnev Vana-Tartumaa oli Eesti üks suuremaid maakondi hõlmates piirkondi praegusel Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Valgamaal.
Tartumaal on nii üksikisikuid kui kogukondi, kes on süvenenud kodukoha kultuurilukku, traditsioone väärtustanud ja jäädvustanud. Kogukondade eestvedajaid on hakatud kutsuna sädeinimesteks. Need sädeinimesed tugevad, kes on pärinud oma teadmised ja oskused vanematelt, sugulastelt, naabritelt. Veel võimsamad on need, kellel on, kes pärandit edasi kannavad.
Mõnigi kord on pärimushuvi alguse saanud väljastpoolt pereringi või kodukohta, näiteks kokkupuudetest rahvusteadusi õppivate tudengite või õppejõududega. Viimasel ajal paigahuvi tekitanud ka siinmail elavad välismaalased, kes oma päritolumaa traditsioone väärtustavad ja võõrsilgi hoiavad.
Folkloorse kultuuripärandi viljelejatele on märgilise tähendusega 1971. aasta. Siis kuulis Tartu avalikkus üliõpilasi laulmas autentseid eesti regilaule. Ansambel Hellero, kes oli elule äratanud koos lauludega kõik kaasneva, sai eeskujuks eestlust hoidvatele noortele ja vanadele. Hellero jälgedesse asusid uued perekonnad ja kogukonnad, lauluansamblid Väike Hellero ja Liinatsuraq.
Tudengite sõpruskonnast on välja kasvanud ka pärimusring Sinimaniseele, kelle liikmed on üle maa samuti uusi pärimushuviliste kogukondi loonud.
Triinu Nuti eestvedamisel kord kuus Tiigi Seltsimajas koos käiv Tartu Tantsuklubi on kohaks, kus kohtab nii ärksama kultuurihuviga tantsulembeseid noori kui lavatantsu jätnud rahvatantsuveterane. Tantsuklubi sageli selliseks kohaks, kus Eestisse õppima või tööle tulnud võõramaalased teevad esmatutvust eestilike rahvatraditsioonidega.
Tartumaa pärimushuviline kultuurirahvas võiks rahul olla, sest tee ajalugu talletavasse kirjandus- ja rahva muuseumisse on lühike. Vähem aega kulub vajamineva leidmiseks folkloorirühma juhendamiseks või pärimuspeo korraldamiseks.
Pärimusteadmiste omandamise on mugavaks teinud Tiigi Seltsimaja. 2005.aastast on korraldatud seminaride sarja „Pärimuskultuur linnaruumis“, kus koolitajateks on rahvusteaduste uurijad, õppejõud ning kultuuripärandi mõtestajad koos Eesti parimate praktikutega. Sarja seminarid on eelkõige suunatud folkloorirühmade juhendajatele, lasteaedade ja koolide õpetajatele, haridus- ja kultuuritöö korraldajatele. Osalejaid on palju, ainepunkte koguvatest tudengitest pärimushuvilisele avalikkusele. Tartumaal on hea võimalus koolitaja kutsumiseks kogukonda või kollektiivi. Folkloorse pärandi tutvustamine kohtadel on kutsetööks saanud Terje Puistajale Eesti Rahvapärimuse Koolist.
Kultuuripärandit saab oskuslikult lõimida ka üldhariduskoolide õppekavagadega. Tartumaa koolidest on siin eeskuju vääriv Eha ja Lembit Jakobsoni juhitud väike Unipiha Algkool, kus noored igapäevases õppetöös sujuvalt omandavad traditsioonilist elulaadi, laulu-, tantsu- ja mänguoskusi.
Kultuuripärandit võib noortele tutvustada ka huvitegevusena. Kauaaegne pärimusringi juhendamine on Kambja Põhikooli õpetaja Marika Lehiste eestvedamisel tekitanud olukorra, kus õpilastega koos on lustima hakanud ka lapsevanemad ja kooli vilistlased. Tänavu saab tõdeda, et muusikaõpetajate Marika Lehiste ja Lilia Kiuru juhendamisel tegutseb pärimusringi Tähelinnud koosseisus Tartumaa laste rahvamuusikaorkester.
Ka nendes koolides, kus pärimusringe ei tegutse, leiavad huvilised õpetajad võimaluse tunnivälisel ajal noortele õpetada sõnalist pärimust, rahvamänge, laule, tantse. Sellised tublid pärandiuurijad ja kandjad on Tartu Hansa kooli õpetajad Anne Kaljuste, Anneli Erdfeld ja Marika Rapur. Tartumaa noorte folkloorpäeva Taaralinna taaderant või pärimuspäeva Taaderandi talisted eel koguvad nad huvilised lapsed kokku, õpetavad peoks vajaliku ja tulevad ühiselt Jauramitena välja.
Sama toimib Valguta Lasteaed-Algkoolis. Klassiõpetajana töötav Martiina Viil on ise aktiivne folkloorifestivalide ja pärimuspidude külastaja. Saadud elamusi ja kogemusi lastega jagades on ta tekitanud õpilaste kaudu pärimushuvi nii mõneski lapsevanemas.
Kogemused kinnitavad, et ka sellised põgusad, mõnikord ka ühekordsed kokkupuuted rahvapärimusega, osades noortes tekitanud huvi kohe või kunagi hiljem olla tegijaks folkloorirühmas.
Pärimusringe tegutseb ka seltside juures. Assikvere Haridusseltsis püütakse Pala kooli õpetajate Marve Juursalu ja Merle Müüri eestvedamisel alal hoida kõdavere kiilt/kodavere murrakut. Selle, vähesel määral kõneldava ja vadja keelega sarnaneva keelega tuttavamaks saamine aitab ehk mõtestada meie oma pärimuse tundmist ja tähtsust. Kas vadjalaste lugude kandjateks võivad jäävad kodaverelased (Tartumaal elab vaid üks vadjalane, Venemaal on neid alles poolsada)?
Tartumaa Rahvakultuur Keskseltsi juures tegutseb pärimusring Kaval käsi, kes ühendab samuti erinevas vanuses ja huvidega noori. Anneli Vilbaste juhendatavas pärimusringis on oskuslikult ühendatud musitseerimine, jutuvestmine ja meisterdamine.
Tartumaa folkloorirühmadest ja pärimusringidest on praegu parimal järjel Tartu Kristliku Noortekodu juures tegutsev folklooriklubi Maatasa. Klubis tegutsevad Halliki Pihlapi koordineerimisel erinevas vanuses ja erinevate huvidega rühmad. Maatasa edu tagavad juhendajate väärtustatud töö ning võimalused kaasata täiendavalt pillimängu ja tantsuõpetaid ning.
Väga tublid pärimuse tutvustajad on lasteaedade muusikaõpetajad. Tähtvere lasteaia muusikaõpetaja Marina Metsa on kolme aastakümne jooksul nõustanud nii nooremaid kolleege kui üllitanud mitmeid õppematerjale. Vanarahva liisusalmide, vanasõnade ja laulumängude kaudu saavad hõlpsasti selgeks numbrid, tähed, värvi, jm. Aastaid on ülelinnalistel pärimuspidudel pisikestega väljas olnud Aires Kund, Airi Pedaja, Elve Kalmre, Janika Jakobson, Marju Järvpõld, Piia Annilo, Reet Rohtla, jt.
Maria Noormets on sedavõrd innustunud omakultuuri kandja, et Nõkku elama asudes kogus enda ümber setu juurtega tartumaalased ning sai Seto laulukoori Ilolang ja laste laulukoori Kullakõsõ hingeks. Uue põlvkonna pärimushuvilisi on üles kasvatanud ka Liis Jaametsa ja Lea Kurvitsa juhendamisel tegutsev Rannu folkloori- ja segarahvatantsurühm Kolumats.
Tartumaa on paljurahvuseline, Tartus linnas elab 124 erineva rahvuse esindajat. Oma folkloorset pärandit hoiavad, uurivad ja seda ka avalikkusele tutvustavad ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Merje Malkki ja Juha Matti Aroneni, valgevenelaste folkloorirühm Spadki Irina Hella Kolomietsi ja venelaste lauluansambel Serebrjannõi rodnik Aleksandra Volkova juhendamisel.
Tänavuse Eesti Folkloorinõukogu sanditamiskombestiku projektis osalevad aktiivselt ka Tartumaa kollektiivid, kogukonnad, perekonnad. Sanditamise traditsioonidega põhjalikumaks tutvumiseks toimub Tiigi Seltsimajas „Pärimuskultuur linnaruumis“ raames mitu õppepäeva: 16. mail tutvutakse pulmasantide, 19. ja 28. septembril mardi- ja kadrisantide ning 5. detsembril jõulusantide kombestikuga. XIII Taaderandi talistete raames novembris toimuvatel Marditrallil (9.nov) ja Kadrikarnevalidel (20.-22.nov) on hea võimalus omandatut esitleda kaaslastele ja külalistele.
VIII Pärimusmaailmas esitavad Tartumaa laste ja noorte folkloorirühmad viimase osa Eesti 100. sünnipäevaks tehtud kingitusest, „Rahvamängude aastaringi“. Aastaringiga alustasime eelmisel aastal VII Pärimusmaailmas jõu-, osavus- ja murumängudega ning jätkasime tubaste mängudega XII Taaderandi talistetel.
1. juunil on läbimängimisel viimased veerandsada murumängu. Mängime mänge, mida on mänginud mitme põlvkonna väikesed ja suured aegadel, kui kasutada polnud nutit ja netit, kui puudus isegi elektrivalgus. Väikesed ja suured pidulised saavad soovi korral endale või sõbrale vesta ise puidust mängulooma, ikka vana aja lasete moodi.
Rahvarõivad moodustavad meie kultuuripärandist kauni ja märgatavaima osa. Oleks tore, kui Euroopa kultuuripärandiaastal kantaks neid senisest enam, mitte ainult esinemisrõivastena vaid ka pere- ja sõprusringis, jaaniõhtul, muinastulede ööl. 19. mail Tiigi Seltsimajas toimuval XIII Rahvarõivakirbukal on käsitöömeistritel ja rahvarõivaste huvilistel ühine asi ajada - võimalus on osta ja müüa, vahetada ja kinkida uusi või poolpiduseid rahvarõivaid, kas komplektide või üksikesemetena, ehete, peakatete jalatsitega või ilma.
20. augustil toimuv rahvarõivaste tuulutamine pakub tartumaalastele toreda võimaluse taasiseseisvumispäeva tähistada rahvarõivastes. Koos tutvustuste ja pikniku korviga. Kavas on esitleda Vana-Tartumaa kõige 16. kihelkonna rahvarõivaid.
Peagi tähistatakse Euroopa päeva. Eestis kaheteistkümnendat korda toimuv ettevõtmise keskmes on kultuuripärand ja noored. Mõelgem siis, kas meie ise ja järeltulevad põlved võiksid eurooplaste ja eestlastena olla ka virukad ja võrukad, setud, mulgid, hiidlased…
Avastuste ja rõõmude rohket Euroopa kultuuripärandiaastat!
Tiina Konsen, Eesti Folkloorinõukogu Tartumaa kuraator
|
.jpg)
.jpg)
