EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

VIIMANE VÕIMALUS REGISTREERUDA: PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV "MAASTIK LOEB JA KÕNELEB"

Eesti Folkloorinõukogu kutsub 9.-10. juunini 2018 toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille teemaks on tänavu "Maastik loeb ja kõneleb".

Eestis on maastiku heaolu muutunud viiamsel ajal vägagi aktuaalseks seoses tselluloositehase võimaliku rajamise plaaniga Tartu lähedale ning ka hoogustunud metsaraiega Eesti metsades. Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad aga Eestist meie kodu.

Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada.

Paljud õpetajad tegelevad päevast päeva küsimusega, kuidas õpetada lapsi oma kodumaastikke nägema, kuulama ja lugema. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Seetõttu püüab ka Päritud väärtuste ööpäev vastata küsimusele, kuidas õpetada nooremat põlvkonda oma maad paremini tundma ja armastama.

Päritud väärtuste ööpäeval astuvad ööpäeva jooksul üles silmapaistvad lektorid, et avada looduse- ja maastikupärimuse olulisi tahke. Alustame 9. juuni keskpäeval. Eesti Folkloorinõukogu liikmetele on osalustasu soodsam.

Liitu ka Päritud väärtuste ööpäeva Facebooki eventiga.

Palume registreeruda 3. juunini, see aitab meil plaanida toitu jms. Registreeruda saab siin.

TULGE KÜLAPEOLE!

Külapidu tuleb Tallinnasse! Jah, Eesti Folkloorinõukogu korraldab selle 1.-2. juunini koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega Euroopa kultuuripärandiaasta puhul!

Tantsu lööb Kihnu Virve koos setodega, sekka muusikuid-tantsijaid Pärnust, Hanilast ja ka pealinnast.

Tule ja saa sest toredast külapeost osa! Rõkka rõõmust ja tantsi kaasa! Külapidu toimub Tornide väljakul.

Reedel astuvad üles:
19.00-19.30 - Hanila Laulu-ja Mänguselts
19.35-19.50 - Zurba
20.30-21.30 Kihnu Virve pereansambel

Reedel tasub külapeole tulla kohale juba varem, sest enne külapidu toimub sealsamas meie hea liikme, Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liidu korraldatud rahvariiete tuulutamine.

Laupäeval astuvad üles:
15.00-15.40 - Tallinna Seto Laste Kool
15.50-16.30 - Siidisõsarõ
16.40-17.20 - Kaera-Jaan
17.30-18.10 - folkloorirühm Mesilane
18.20-19.00 - folkloorirühm Juhukse
19.10-19.50 - Leesikad
20.00 Tantsuklubi

Käesolev külapidu saab olema tore ka selle poolest, et me mitte ainult ei esine, vaid haarme ka pealtvaatajaid kaasa - õpeame ja kutsume osalema!

Liitu ka külapeo Facebooki sündmusega.

Mõlemal päeval toimub Tornide väljakul ka Uma MEKI võromaise toidukraami taluturg.

EVELIN LEIMA - VÄHEMUSRAHVUSTE TÖÖRÜHMA UUS JUHT

Seitse esimest eluaastat kasvas ta Setomaal Rõsna metsas. Evelini kooliaeg möödus Värskas - kohas, kus maapõues voolab looduslikult puhas mineraalvesi. Praeguse korporatsioon Indla kaasvõitleja koolitee oli värvikas ning teguderohke. Lastekoor, leelokoor, õpilasfirma, näitering, muusikakool, hoolekogu, keemiaring – särasilmne Efka jõudis kõikjale. Mainimist väärivad ka suusa-, jalgpalli- ning lauatennisevõistlustelt korjatud 23 medalit. Hobuvankris Seto Kuningriigi päevale saabuvale kommunikatsiooni ja kultuuriteadust õppinud Evelinile pole võõras pärimusmuusika, õpetajatöö ega laiad lavalauad. Luulekonkurssidel auhinnalisi kohti võitnud, õpilasomavalitsuse juht olnud ning 2008. aastal nuursootskaks valitud Evelin on karmoškat mänginud nii presidendile kui ka folkfestivalide massilisele kuulajaskonnale.  Soovin endale edu tõugust liblikaks muundumisel.

Miks vähemusrahvused? Miks kultuur?

Sest ma hakkan tasapisi aru saama, kuigi veel ei saa ma millestki aru.

Mulle läheb hingepõhjani korda.

Ma olen seto. Minu kultuur ei ole habras ja elujõuetu. Vastupidi, meie inimesed on sitked ja vitaalsed, kuid nende eksistentsi ohustavad selgesti tuvastatavalt väljastpoolt tulevad tegurid. See pole tühiasi. Kultuuri olemus ei seisne dekoratiivsuses, sulgedes ja kulinates, tantsudes ja ka mitte rituaalides. Kultuur on pigem rüü, mis kaitseb indiviidi ja mis koosneb moraalsetest ja eetilistest väärtustest. 

Kui rebida inimene lahti kodusest vaimsest pärandist ja võtta temalt võimalus tagasi pöörduda, siis jääb ta sihitult triivima tema jaoks võõras maailmas. Ta klammerdub majandusliku redeli alumise pulga külge. Selliseid inimesi kohtab kahjuks üdini masendavates tõmbekeskustes. 

Ma tahan püüda oma nõu ja jõuga teha kõik, et nii ei juhtuks.

Seetõttu - räägime meediakanalites vähemusrahvustest, tõstame teadvust, korraldame loenguid jumalustest või küpsetame pirukaid nii nagu tehti seda 100 aastat tagasi, õpetame nukke valmistama ja tuletame mardipäeva tähendust meelde, sõidame koos saartele, et oma kodumaal elavaid vähemusrahvusi tunda. Päriselt tunda ja hoolida!

PARIS MON AMOUR! SETOD, MEIE UHKUS!

29.-30. juuni 2018 toimub Pariisis UNESCO peahoones rahvusvaheline folkloorifestival "Festival Cultures Croisées". Festivali raames toimuv UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud nähtusi tutvustav kontsert on käesolevast aastast üks CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) tähtsündmusi.

Igal aastal oodatakse festivalikontserdile nähtusi eri paigust üle maailma, sel korral on kutsutud ühena kahest osalejast seto leelo esindajad. Eesti Folkloorinõukogu välja kuulutatud konkursi tulemusel otsustasid ühendada jõud neli seto koori: Sõsarõ, Siidisõsarõ, Sorrõseto ja Helmekaala. Ühendkooslust juhib pärimuskultuuri spetsialist, vanima tegutseva seto leelokoori juhendaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, Seto Kongressi Vanemate Kogu liige, seto kultuuri asjatundja Elvi Nassar. Eesti esindamine UNESCO peahoones toimuval kontserdil on kindlasti Eestile suureks tunnustuseks, seda eriti Eesti Vabariigi juubeliaastal!

29.juunil toimuv kontsert on festivali üks olulisemaid ja rohkem kajastust leidev osa. Tänu tõsiasjale, et fookuses on vaid kaks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja kantud nähtust (Eesti kõrval ka Argentiina tango), saab seto leelo suuremat ja sisukamat tähelepanu kui tavalise folkloorifestivali tingumustes.

Kontsert ning 30.juunil toimuvad päevased tegevused Pariisi kesklinna parkides on kõikidele huvilistele tasuta! Lisaks Eestile ja Argentiinale saab ülejäänud festivali osades näha veel Tšiili, Indoneesia, Nicaragua, Baškiiria, Nigeeria ja Prantsusmaa rühmi. Kes meid Pariisis hetkel loeb, tulgu kindlasti kaema!

MILLEST KÕNELDI KULTUURIPÄRANDI ARUTELUDEL?

Maikuu alguses toimusid Euroopa Päevade raames Valgas, Võrus, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Narvas ja Põlvas kultuuripärandi debatid teemal "Millist kultuuripärandit loome täna?" Debattides osalesid mitmed nii Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liikmed, juhatuse esimees kui erinevate Eesti piirkondade folklorikuraatorid. Kui sa ei jõudnud debatte kuulama, siis saad neid järelvaadata siin.

p.s iga debatt on täiesti erinev, nii et tasub kõiki neist järelvaadata!

MÖÖDA LÕUNA-EESTIT VURAS RINGI FOLGILAHVKA

4.-5. maini vuras mööda Lõuna-Eestit ringi Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluv Folgilahvka, mis viis 24 h järjepanu sõites 26 Lõuna-Eesti külasse pärimusmuusikat.

Elohelü Folgilahvkale lükkavad hoogu üle saja kohaliku muusiku, kes istuvad erinevatest paikadest bussi ja sõidavad kaasa või tervitavad peatuspaikades.

Põnevaid esinejaid jagus tervele teekonnale: Metsatöll tervitas Kaikas, Mari Kalkun mängib Haki peatuses, Aapo Ilvest või Mooste rahvamuusikakooli esindust saai näha Räpina vallamaja ees.Pillimehed sõitsid ka kaasa pillimehed ka mõne peatuse jagu kaasa sõita. Folgilahvka sõitu kandis otse üle Postimehe portaal.

Usume, et folgilahvka tõi lisaks rõõmule Lõuna-Eesti küladesse ja linnadesse ka teadlikkuse tõusu pärimusmuusikast, ja ehk innustas kedagi ka täiendavalt muusikale pühenduma. Tegi folgilahvka ju koguni 28 peatust, lisaks loomulikult ülekanded meedia vahendusel.

Täname Mooste folgi korraldajaid, kes Euroopa kultuuripärandiaasta raames folgilahvka ellu kutsusid ja läbi viisid!

Vaata folgilahvka sõitu läbi Kanal 2 Reporteri kaamerasilma.

KULTUURIPÄRANDI ARUTELUD TALLINNA VANALINNA PÄEVADEL

Käesoleva Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 puhul pööravad Tallinna Vanalinna Päevad pilgu meie kultuuripärandile: igal päeval toimub haarav mõttekoda, kus oma ala eksperdid lahkavad kultuuripärandi valguses ühiskondlikult kõnetavat teemat.

Kolmapäeval, 30. mail, kui vanalinna päevade teemaks on RÕÕMSALT RAHVUSLIK (1918-1938), arutleti mõttekojas, kuidas kujunes Eesti identiteet.

Neljapäeval, 31. mail, on vanalinna päevade teemaks  MUSTA VARJU ALL (1939-1955) ning toimub keskustelu teemal, kuidas keeruka pärandiga toime tulla. Maarjamäe memoriaal, Pronkssõdur, Vene Kultuurikeskus, nõukogude sümbolid Tallinna linnaruumis – need sümbolid on kütnud kirgi lähiminevikus ja arutelu nende tähendusest on aktuaalne ka praegu.

Reedel, 1. juunil on vanalinna päevade teemaks ELU NAGU FILMIS (1956-1980) ja mõttekojas arutletakse, kuidas filmide kaudu narratiive luuakse ja kinnistatakse.

Laupäeval, 2. juunil on mõttekojas tulipunktis muusika. Kuidas muusika toidab rahvustunnet? Vanalinna päevade teemaks on laupäeval LAULAME LAHTI! (1981-1991).

Viimane mõttekoda toimub vanalinna päevade raames 3. juunil, mil keskendume lastele ja vanalinnale.   Kas vanalinn saab (üldse) olla peresõbralik?

ERR teeb osadest mõttekodaest ka otseülekanded.

Loe siit.

KUIDAS PÄRANDIT EDASI KANDA?

9. juunil toimuv Kagu-Eesti III eelarvamusfestival pealkirjaga „Ilm om hukan“ kütab uudse lähenemise ning aruteludega ümbruse kuumaks. Eelarvamusfestivali laval kütab kirgi ka teema, kuidas pärimust edasi kanda ja sellest vestluses astuvad Eesti Folkloorinõukogust üles juhatuse liige Lauri Õunapuu ja teabejuht Annela Laaneots.

TOLERANTSUS LÄBI KULTUURIPÄRANDI EESTI PALJURAHVUSELISES REGIOONIS

1. juunil toimub Narva- Jõesuus Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluv rahvusvaheline konverents "Tolerantsus läbi kultuuripärandi Eesti paljurahvuselises regioonis. Meie teabejuht Annela Laaneots astub seal üles ettekandega Euroopa kultuuripärandiaastast, osaleb ka vähemusrahvuste töörühma juht Evelin Leima.

TARTU FOLKLOORIKLUBI MAATASA SAI 5 AASTASEKS

16. veebruaril 2013. aastal astus Baltica eelfestivalil üles koosseis nimega Maatasa ja see ongi saanud Tartu folklooriklubi sünnikuupäevaks.

 Päris algus on aga kaugemal. 2010. aastal proovisime saada Balticale oma ansambliga Sireli, tehes regilauluseadeid. Me ei pääsenud eelvoorust edasi, sest autentse folklooriga oli meil vähe pistmist. Toonane nõukogu, kuhu kuulusid teiste seas Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist ja Ene Lukka-Jegikjan, oli meie suhtes väga lahke ja kiitis seadeid, kuid soovitas soojalt proovida ka autentset kava. Tundes oma noori, mäletan, et mõtlesin, et siis ei jää mulle ühtegi poissi alles, sest mul ei mänginud mitte ükski poiss pille, mis oleksid omased meie kultuuripärandile. Kuid see mõte jäi ikkagi kummitama ja tekitas hulgaliselt küsimusi, mis on ehe pärimus või mis üldse on pärimus või mis on meie enda pärimus? Tuli minna algusesse.

 Me alustasimegi kõigepealt sellest, et uurisime oma vanavanemate lugusid, et luua otsene kontakt minevikuga. Tartu Traditsioonilise tantsu festivalil nägin Kadri Lepassoni õpetamas Lõuna-Eesti kontratantse ja see tunduski mulle võimalus alustamiseks. Neis tantsudes ei olnud väga vaja osata ei polkat, ei valssi, võis lihtsalt kõndida, ka viisid olid väga lihtsad. Kadri tuli neid tantse meile ka eraldi õpetama ning 2013. aastal sündiski uus koosseis Maatasa, mis astus Baltica eelfestivalil üles Lõuna-Eesti kontratantsudega. Taas oli koos Baltica nõukogu, kes seekord hindas meie soorituse väga heaks, andis I kategooria ja lubas Balticale. See oli suur rõõm ja võib küll öelda, et sel hetkel ja kuupäeval sündis Tartu Folklooriklubi Maatasa.

 Viie aastaga on Maatasa aga kõvasti edasi liikunud. Tänu väga headele õpetajatele ja õpitubade läbiviijaile, oleme saanud aimu, kuidas laulda regilaule, kuidas tantsida folkloorseid tantse, loetud on tarku raamatuid, tunde veedetud muuseumis arhiivilindistusi kuulates. Oleme uurinud  oma paikkonna laulikuid-muusikuid ning see on olnud tõeliselt rikastav ja põnev kogemus. Maatasa toob julgelt pärimuse ka lavale, sest see on nii ilus - miks mitte kuulata ja vaadata seda kõrvalt ja vaikuses? Seega anname ka hea meelega kontserte nii autentse kavaga kui seadetega. 12. mail tähistasime ka oma 5 aasta sünnipäeva suure kontserdiga Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses. Esimeses pooles tutvustasime arranžeeringuid nii rahvalauludes kui tantsudes ja rahvariietes, teisel poole kandsime ette autentse folkloori etenduse, kus esitasime tantse-laule-pillilugusid ilma seadmata ning esitlesime ka Lõuna-Eesti rahvariideid. Meie kontserdil oli publiku hulgas palju rühmaliikmete sõpru ja tagasiside oli tore. Oli noori, kellele meeldis kontserdi esimene osa – seaded - ja oli neid, kes kõhklemata tõstsid lemmikuks just teise poole. See oli vahva tulemus, mis tõestas, et mõlemat poolt on vaja.

 Tänaseks  Maatasa ei ole enam lihtsalt rühm, vaid see on kasvanud koos lasterühmaga  30-liikmeliseks kogukonnaks, mis on korraldanud hulgaliselt ka ise üritusi ja kokkusaamisi. Sügisel toimub juba 3. kord rahvusvaheline Tartu Noorte Folkloorifestival. Seega ühest väikesest katsetusest – veerandtunnine kava Baltica eelfestivalill - võib saada alguse midagi väga suurt, midagi, mis ei mahu enam kuidagi nelja seina vahele ära ning millest on võimalik osa saada juba palju suuremal seltskonnal. Teeme siinkohal suure kummarduse oma õpetajatele, toetajatele, sõpradele ja innustajatele. Suur  tänu ka kõigile, kes jõudsid meie sünnipäevale Luunjasse ja kõigile, kes saatsid õnnitlusi-tervitusi. Koos ka edasi! Kui kellelgi tekkis Maatasa tegemiste vastu suurem huvi, siis laikige kindlasti meie facebooki lehte, kutsuge külla või tulge ka ise meile külla!

Halliki Pihlap,

Maatasa juht

PÄRIMUSFESTIVAL PANUSTAB KOOSTANTSIMISELE

Vähem kui kaks kuud on aega XXIV Võru pärimustantsu festivalini, mis sel korral kutsub kõiki ise- ja kaasatantsimisele.

Juba on toimunud esimene talvetantsupäev, tantsutoad ja aprillikuine teatetants Võru tänavatel. Neil kõigil on koos õpitud ja tantsitud enamasti Kagu-Eestist pärit tantse. Selle aasta festival pöörabki eriliselt palju rõhku isetantsimisele, kavas on mitmeid tantsuõpitubasid ning ühistantsimisi. Motiiv - päeval õpin, õhtul tantsin, läbib tervet festivali.

Festivali avapäeval, 5. juuli õhtul tantsitakse koos kõikide peo külalistega Võru vallas Juba küla platsil eri maade pärimustantse. Nii saavad kõik festivalihuvilised ja külalised tuttavaks. On tore, et Juba küla ärgas kogukond tantsijaid juba mitmel aastal järjest vastu võtab.

Ka see on aastaid kestnud tore tava, et festivali ühe rahvarohkema sündmuse - Tänavatantsude eel saab ühiselt koostantsimisele tulevaid palasid õppida.  6. ja 7. juulil kutsuvad tantsuõpetajad Maire Udras ja Marianne Jaanson Kesklinna pargilavale jalga keerutama.

„Oleme välja valinud 18 tantsu, neist üheksas saab tantsida erinevaid polkasamme,“ selgitab Udras. „Paljud  neist on pärit Vana-Võromaalt.“ Tänavatants ise toimub aga laupäeval, 7.juulil Vabaduse väljakul. Platsile on oodatud kõik tantsuhuvilised üle Eesti, loomulikult püüavad meie tantse kaasa tantsida ka välisrühmad. Nende jaoks on eesti tantsud läbi aastate tundunud väga keerulised. Tantsude õppevideosid on võimalik vaadata MTÜ Võru Folkloorifestivali kodulehel.

Esimesel Tänavatantsu aastal kutsuti rahvast üles püstitama Guinessi rekordit. Siiani pikima tantsurivi pikkuseks mõõdeti 2183 meetrit. Järgnevatel aastatel pole eesmärgiks olnud rekordid, vaid lihtsalt rõõm tantsust ja koosolemisest.

Erinevaid tantsuõpitubasid on festivali ajal iga päev. Neis saab õppida nii eesti kui teiste rahvaste tantse. Kaugeim külaline on sel korral Hiinast. Näis, kui omaseks saavad eestlastele nende tantsud.

Tantsutoad valguvad üle linna laiali. Nii on õppimiskohtadeks Võru väljakud ja Võru Täiskasvanute gümnaasiumi ala, Stedingu maja  ja Kandle aed, folkaeroobikaks Kreutzwaldi park. Tervet linna läbib ka pühapäeval, 8. juulil toimuv tantsuorienteerumine, Orienteerumiskaardi järgi tuleb igal vähemalt neljaliikmelisel meeskonnal läbida 9 kontrollpunti, igas punktis tantsitakse elava muusika saatel kaks pärimustantsu. Punktides on õpetamisel abiks Võrumaa rahvatantsurühmade tantsupaarid.

Kindlasti saab tantsuarmastaja lustida lisaks kontsertidele ja tantsutubadele ka tantsuõhtutel. Festivali ajal tantsitab huvilisi Kadri Lepasson, Leanne Barbo, Maarja ja Jaan Sarv, ansambel Lõõtsavägilased, DJ-d Smaddy ja Daysleeper rühmitusest Maailmamustrid, ning  ansambel “Konterbant”. Festivalile paneb punkti koos linnarahva ja ansambliga „Veskikivi“  peetav pika laua pidu kesklinna pargilaval.

Nõnda saab juulikuu esimesel nädalal terve linn tantsu täis.

Võru folkloorifestivali toimkond.

MIS TOIMUB SETOMAAL?

2018 on setodele ja setomaalastele väga oluline aasta, sest tänu 2017. aasta haldusreformile loodi endiste Mikitamäe, Värska ja Meremäe valdade ning Luhamaa nulga ühendamisel Setomaa vald. Ühine Setomaa vald on olnud paljude setode unistus, sest alates Eesti taasiseseisvumisest oli setode paiknemispiirkond jagatud nelja valla ja kahe riigi vahel. Setomaa jaguneb ajalooliselt 12 nulgaks, millest 3 nulka asuvad hetkel kontrolljoone taga ning igas nulgas on natukene omamoodi keel.

Selleks, et Setomaad külastavaid inimesi mitte segadusse ajada, tuleks kohe ära mainida, et ka meie maal on tavaks kanda täiesti tavalisi rõivaid ja teha igapäevatööd nii nagu igal pool mujalgi. Kuid tuleb tõdeda, et Setomaal võib rahvarõivastes inimesi näha suhteliselt tihti, eriti suveperioodil, mil kultuurisündmusi toimub rohkesti.

Setode tihe kultuurikalender ei lase igavusel ligi tikkuda. Kaunis Setomaa loodus ja elav kultuur pakub suvel elamusi ja mõnusat ajaveetmist igale vanusele ja maitsele.

Setomaa elab ühes rütmis Juliuse kalendriga.  Igal kirikul ja külal on oma kaitsepühak, kelle kultus elab tänapäevani. Piirkondlike kirikupühadega käib aga kaasas kirmaskite ehk külapidude traditsioon, mis on seto pärimuskultuuri elavamaid näited. Kohalikest kirikupühadest osa võttes palume austada kohalikke kombeid ja tulla üritusi kaema väiksemate seltskondadega.

Kellel on huvi seto rõivaste, tavade ja elu-olu vastu on lahkesti oodatud külastama meie muuseume. Muuseumid asuvad Värskas, Saatses ja Obinitsas. Vahemaad on väikesed, mistõttu jõuab ühe päevaga kõik kolm muuseumi kenasti läbi käia. Kui muuseumid ja leelokoorid on seto rõivaste ja traditsioonide tublid edasikandjad, siis toidukultuuri eest seisab eelmisel aastal loodud MTÜ Seto Küük, mis koondab seto toiduga tegelevaid inimesi ja ettevõtteid.

Kes soovib veelgi rohkem teada saada seto ainulaadsest käsitööst võib tutvuda Seto Käsitüü Kogo tegevusega. Näiteks toimuvad igal kuul rahvarõiva teemapäevad, kus tutvustatakse põhjalikult erinevaid rõivaesemeid.

 Kui sul on suurem huvi meie Unesco nimistusse kantud seto leelo vastu, siis võta julgelt ühendust mõne Setomaal tegutseva leelokooriga.

Setomaalased hoolivad väga oma järeltulevade põlvede eest. Täna pakuvad kõik Setomaa lasteaiad ja koolid pakuvad pisematele ja suurematele lastele pärimuskultuuriõpet.

Kui taas pidude juurde tagasi pöörduda, siis lisaks kirmaskitele toimub Setomaal ka suuremaid muusikaüritusi ja festivale, mis eesti- ja väliskülaliste meelt lahutavad.  Mitmetes paikades toimuvad erinevate artistidega jaanituled (nii vana kui uue kalendri järgi, sest Setomaal tähistatakse pühasid topelt.)

29.-30. juuni leiab Värskas aset Seto Folk, kus sel aastal toimub esmakordselt ka maailma esimene seto tantsupidu "Kagoss kargasõ".

6.-7. juulil on Kärel suur muusikafestival Seto Jaanituli.

21. juulil toimub Suur kontsertõhtu Ostrovas.

4. augustil on setode kõige suurem pidupäev - Seto Kuningriik, mis sel aastal tähistab oma 25. juubelit ning leiab aset kalurikülas Lüübnitsas. Kuningriigipäeval saab tutuvuda meie kohaliku toidu, joogi ja käsitööga. Valitakse parim kargusõ kargaja, parim  leelokoor, parimad pillimängijad, käsitöö-, toidu- ja joogivalmistajad. Seto rahvas otsustab, kes saab järgmiseks aastaks setode esindajaks ehk ülemsootskaks. Kuningriigipäeva tähtsust setode jaoks iseloomustab kõige paremini sootska Sarve Õie öeldud lause: “Seto Kuningriik on setode eneseteadvuse võimas manifestatsioon!”

25.-26. augustil toimub traditsiooniline Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, mis toob au sisse kohalikud köögiviljakasvatajad ja kalurid.

6. juulil on Peipsi Järvefestival Värskas Lobotka sadamas. Lisaks pakub uudne ja autentne Treski Küün terve suve vältel erinevaid kontserte tuntud Eesti artistidelt. Treski küünis etendub ka Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Vanahunt”.

Suvel tähistavad sünnipäevi ka Obinitsa ja Saatse muuseumid.

Setomaa pakub ka palju põnevaid õpivõimalusi. Näiteks on võimalik osa võtta Lummo Kati Laululaagrist Nedsaja külas(1.-3. augustil), või külastada korvipunumise õpituba Saatse Seto muuseumis(4.juulil).

Kes tahab end rohkem kurssi viia kohaliku toiduga on oodatud 16. juunil Saatserinna nulka (mida rahvapäraselt on ka kohopiimanulgaks kutsutud) Saatse muuseumis toimuvale Sõirapäevale, kus toimub sõirategijate võistlus, lisaks saab seal õppida sõira valmistama ja loomulikult saab sõira maitsta.

11.-12. augustil on kõik ootatud Külavüü Kostipäivale, kus avanevad kodukohvikud üle terve Setomaa.

Tule kindlasti Setomaale ja saa osa autentsest ning ehedast kultuurist.

Kelly Kittus, Setomaa valla kommunikatsioonispetsialist

KALENDRISSE KIRJA!

Vaata suuremat valikut juunikuu üritustest ja koolitustest...

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 2. juulil
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.