EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

HAKKAME SANTIMA! PÄRISELT!

„Aga kõige olulisem on tegevus. Kõige olulisem on see, et sa saad iseennast kehtestada, sa oled iseenda hirmust ja kartusest üle ja et sa saad hakkama. Sest mina leian, et sellel on eriti, mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel selline kuidagi väga ergastav ja positiivne mõju.“ - Mall Hiiemäe -

Mihklipäevast algas hingedeaeg. Aeg, kus loodus hääbub, roheline koltub, lehed langevad puust maha ja kogu aeg läheb pimedamaks ja pimedamas. Meie esivanemad uskusid, et sellistel aegadel tulid kadunukesed oma kodudesse ja neid tuli kenasti vastu võtta, sest nemad teispoolsusest aitasid elul edeneda ja tõid õnne. Et ikka põld kasvataks vilja ja kari kosuks. Või tänapäevases võtmes – et oleks tööd, mis tooks piisavalt leiba lauale ning tervist, et elu nautida.

Hingedeaja ja hingekultusega on seotud ka meie mardi-ja kadrikombestik, kus käidi maskeerituna pere peresse. Lisaks üsna sügavalt rituaalsele ja õnne toovale funktsioonile on mardisandiks jooksmine ka väga lustlik ja lõbus tegevus, millest ei tasuks ennast kindlasti sel aastal ilma jätta!

Üle-eestiline maskeerimiskombestikule pühendatud festival „Hakkame Santima“ toimub 08.-11. novembril. Kõige värskema info leiad meie "Hakkame santima!" Facebooki lehelt ja kodulehelt blogist. Kuid mis on uudist?

Alates 09. oktoobrist saab projekti kodulehe kaudu oma seltskonda kirja panna mardisandijooksjaks. Registreerides oma seltskonna aitad näidata seda, kui elujõuline on meie oma põline mardikombestik ning ühtlasi oled eeskujuks, innustuseks ja julgustuseks teistele, et võtta samuti ette mardisandiks kõik. Tule pane ennast kirja, lusti koos sõpradega unikaalses projektis ja viime üheskoos mardiõnne sadadesse Eestimaa kodudesse!
Alates septembri keskpaigast on maakondades toimunud mardikombestiku koolitused ja õpitoad. Leia oma piirkonnale lähim koolitus ja tule osalema kogu perega! Näiteks on koolitused tulemas oktoobris Rakveres (08.okt), Tartus (10. okt.) , Saaremaal (10. okt.) , Põlvas (11. okt), Pärnus (11.okt), Jõgeval (24.okt) ja Võrus (16.okt).

Koolitused jätkuvad ka novembris.

„Hakkame santima“ festivali visuaalselt nägu kaunistab uhke mardimardikas, mille autoriks on Liisa Murdvee. Roosa, oranži ja rohelise mardika järgi leiad mõnusalt üles festivali koolitused, pärimuspeod ja plakatid. Hoia silmad lahti, ehk leiad selle mardika ka Uuskasutuskeskustest ja maakonna toidupoodidest mardikasuka, mardiõnne-hernekotivõi mardisandi kommikoti vahelt piilumas.
"Hakkame santima!" raames toimub ka sanditamise pärimusekogumise aktsioon "Märka marti!", mis saab peatselt avalikuks veebilehel www.parandiaasta.ee

Eksootilised väliskülalised! Festivali raames on Eestis külas ja sanditamas koos Eesti folkloorirühmadega mitmed põnevad väliskollektiivid. Külla on oodata
a) Veliki-Novgorodi folkloorirühma „Krugovina“
b) Leedu folkloorirühma
c) Läti folkloorirühma „Banga“ Riia linnast
d) Sloveenia folkloorirühma „Koranti Lancova vas“
e) Sardiinia folkloorirühma „Boes and Merdules“

Tahaksid minna mardisanti jooksma, aga ei tea kuidas? Lisaks koolitustele on võimalus ennast harida ka nelja õppevideo abil. Edina Csüllogi valmistatud 8-minutilised videod tutvustavad nii mardikombestikku ajaloolist tausta (video 1), mardisandiks ettevalmistamist ja rollide valimist (video2), ning lustlikku ja näitlikku mardisandiks jooksmist koos laulude ja mängudega (videod 3 ja 4). Õppevideod on tasuta kõigile vaatamiseks saadaval festivali kodulehel koos registreerimise avanemisega alates 09. oktoobrist.

Sellest, et mardisjooksmine on olnud lustlik meelelahutus nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas, seda tehti mitu õhtut järjest ja ööbiti külades, rääkis näiteks folklorist Mall Hiiemäe.

„Mardis-kadris käimine suure seltskonnaga oli küllaltki meelelahutuslik. Mindi teise-kolmandasse-neljandasse külasse, mindi oma paarkümmend kilomeetrit või versta kodust eemale ja võeti hobune. Mindi hobusega ja hobuse peal, vankri või ree peal veel need kompsud, annid. Mindi ja oldi kuskil kaugel ööd. Isegi mõisahärrad mängisid kaasa. Need andsid oma loa töölt ära minna, sest kui linad olid ropsitud ja rehed pekstud, siis seal nii hirmus palju tööd ka ei olnud ja las nad siis lõbutsevad. On käidud ka niimoodi – Lääne-Eestis ja Kihnus on näiteks – et nad mitte ei ööbi iga kord ise kohas, vaid ööbivad alati samas kohas. Kihnu saar on ju nii väike, siis tulevad samasse kohta tagasi, aga veedavad seal siis oma nädalakese niimoodi. Seal saavad siis pulmad ja kõik maha mängitud ja on ühised söögitegemised saadud mardiandidest“.

Võta sõbrad või oma pere kokku ja tule mardilaupäeval sanditama!

Pärimuspidu Baltica 2019 toimub 29. mai-2. juuni Tallinnas ja kahes Eesti paigas. Sel aastal on fookuses kolm teemat - paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Tallinnas koondub Baltica Šnelli tiigi ümber moodustades erinevatest paikkondadest küla. Paikkonnad ei moodustu maakondade, vaid keele või kultuurilise eripära järgi. Ükski ajalooline paikkond ei asu tänapäeval ühe maakonna piires. Kutsume üles maakonna kuraatoreid ka eelpidusid sama põhimõttega korraldama.

Külad toimivad kogu Baltica aja. Soovime, et lisaks tantsijatele, lauljatele ja muusikutele oleks igast piirkonnast tulemas mõni käsitööline, kes saab kohapeal ka koos soovijatega meisterdada. Tallinnas teeme koostööd Vanalinna Päevadega. Lisaks kohalikele esinejatele on lavadel ka väliskülalised, kelle valime programmi lähtudes keelelisest eripärast.

Ootame Eesti Folkloorinõukoguga ka maakonna päevade korraldajad. Eeldame, et on tegemist juba toimuva peoga, mida toetab rahaliselt nii omavalitsus, kui ka kogukond korraldamise ning kohalolekuga. Korraldajal peaks olema võimekus vastu võtta vähemalt kaks välisrühma (ühes rühmas kuni 20 inimest) - neid nii majutada, toitlustada kui ka kohapeal ekskursiooni teha. Rühma transpordi katab Eesti Folkloorinõukogu. Soovi korral palume ühendust võtta: monika.tomingas@folkloorinoukogu.ee.

KUTSUSIME KOKKU FOLKLOORIKURAATORID JA "HAKKAME SANTIMA" KURAATORID

12. ja 13. septembril kutsusime kokku Eesti Folkloorinõukogu kuraatorid ja tänavuse üleriigilise maskeerimis- ja sanditamisfestivali “Hakkame santima!” kuraatorid.

Arutasime läbi algava hooaja olulisimad teemad, milleks ongi 9. novembril Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse eestvedamisel toimuv üleriigiline sanditamisfestival "Hakkame santima!" ja järgmisel aastal Eestis toimuv Baltica.

“Hakkame santima!" ettevõtmist tutvustas nii kontseptsiooni kui praktiliste juhistega Kati Taal, kes näitas osalejatele ka äsja meistri näppude vahelt tulnud "Hakkame santima" templeid, millega soovijad saavad festivali eelsetel koolitustel omale meeneid trükkida. Monika Tomingas kõneles sellest, kuidas tuleb Baltica 2019 kevadel.

Annela Laaneots pidas kokkusaamisel loengu “Kommunikatsioonivajadustega arvestamine sündmuste korraldamisel". Sille Kapper vedas vestlusringi, kus arutlesime kuidas laulu- ja tantsupeo aastal motiveerida rühmi folklooriga tegelema.

Rõõm oli kokkusaamisel tõdeda, et meil on nii head sisuliselt kaasa mõtlevad ja -töötavad kuraatorid. Teiega oli suur rõõm ühiselt koos sisukas päev veeta!

BAšKIIRIDE NÄGU CIOFF®i MAAILMAKONGRESS

Vasakult Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas, Baškiiria kultuuriminister Amina Šafikova, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal ja välissuhete juht Laura Liinat. Baškiiria kultuuriminister kasutas iga võimalust, et kõneleda justnimelt baškiiri keeles ning samuti üllatas Eesti Folkloorinõukogu eestikeelse laulu meenutamisega!

15.-25. septembrini 2018 toimus Venemaal Baškiirias Ufaa linnas 48. CIOFF®i maailmakongress, kus oli kohal ka Eesti Folkloorinõukogu. Iga maailmakongressi osaks on lisaks koosolekutele ka avatud foorumid ja kultuurikonverentsid, mille kaudu on võimalik osa saada nii korraldajariigi omanäolisest ja ehedast kultuurist kui jagada võimalike koostööpartneritega nägemusi.

Kongress algas noorte kohtumisega. Põhilised teemad, mida arutati olid 2020. aastal Baškiirias toimuv Folkloriada festival ja erinevaid kultuure tutvustav värviraamat. Noorte kaasamise mõttes on olukord üle maailma samasugune. Liigselt on eelarvamusi selles osas, millesse neid pühendada, kui tegelikult on noored nagu kõik teisedki inimesed, keda huvitavad erinevad asjad. Nii on tekkinud mõnes riigis olukord, kus noored küll leitakse üles, kuid neid ei osata hoida – ei juleta anda piisavalt vastutust ning noorte mõtted näivad teinekord vanematele põlvkondadele lausa anarhilisena. Nii puudutas noorte kohtumine ka problemaatilisi vaatenurki, mis lisaks uutele algatustele üles kerkivad.

Lisaks avasid noored kongressi raames ka noortekodade korraldatud muusikainstrumentide näituse, kus iga maa oli valinud tutvustamiseks välja enda kultuurile iseloomuliku pilli. Eestist olid noored selleks saatnud välja Teppo lõõtsa.

Noori puudutav oli teemaks ka heade kogemuste vahetamise päeval, mil Laura Liinat tegi ettekande noorte kaasamisest folklooriliikumisse – kuidas leida noori, kuidas neid hoida ja kuidas neist järelkasv kujundada. Ettekandesse olid põimitud nii erinevate rahvussektsioonide meetodid, peamised ebaõnnestumise põhjused ning ettepanekud, kuidas praegusest olukorrast edasi minna. Põhisõnumiks oli näidata, et noored on sageli võimekamad ja hakkajamad kui vanem põlvkond eeldab ning konkurentsi asemel tuleks neid rakendada võrdses, üksteist austavas koostöös.

Samas osas tutvustas Ungari esindaja Jozsef Szigetvari enda aastakümnete pikkust praktikat, kuidas nad kaasavad folkloorifestivalile ka erivajadustega noori ning mitte pelgalt pealtvaatajatena, vaid lauljate, tantsijate ja muusikutena. Ungarlaste eeskuju pani paljusid mõtlema, mida saaks enda riigis antud olukorras muuta, et folkloor oleks kättesaadav ja eneseväljenduseks kõigile.

Loe Laura Liinati kirjutatud põhjalikku ülevaadet kongressist edasi siit.

CIOFF® (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) tähistab 2020. aastal on 50. sünnipäeva. Selle vääriliselt tähistamiseks kuulutab CIOFF® välja konkursi, mille eesmärk on luua koreograafia, mida esitatakse igal CIOFF®i festivalil ja 2020. aasta Folkloriadal Baškiirias (Folkloriada on CIOFF®i ülemaailmne festival, tähtsündmus, mida korraldatakse alates 1996. aastast kord nelja aasta tagant ning mis toob kokku kõikide liikmesriikide vaimse kultuuripärandi esindajad.)

Loe tantsule esitatavatest nõuetest ja tähtajast siit.

PULMAPÄRIMUSE TÖÖRÜHM KUTSUB PULMAPÄRIMUSE SEMINARILE

Eesti pulmapärimuse seminar toimub juba viiendat korda. Sel aastal saab see toimuma 16.-17 novembril ja ikka Pärnus Nooruse Majas.

Seminari eestvedaja on Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töögrupp eesotsas töörühma juhi Liis Burk´ga. Liis on tegutsenud pulmakorraldajana, uurinud vanemaid pulmakombeid Kuusalu kihelkonnas Harjumaal oma magistritöö raames. Samuti osalenud ja korraldanud mitmeid pärimuslikke pulmi.

Seminaril on ettekanded pärimuslikest pulmakommetest, läbi viidavatest kommetest, korraldamise kogemustest ja paljudel teistel haakuvatel teemadel.

Sel aastal toimuvad ka arutlusringid päevakohastel pärimuslike pulmadega seotud teemadel. Täpsemad esitluste ja arutlusringide teemad on nähtavad pulmaseminari ajakavas.

Seminaril osalema on oodatud kõik, nii korraldajad, huvilised kui ka teised, keda pulmadega seonduvad teemad puudutavad. Seni on valdav kuulajaskond moodustunud pulmakorraldajatest endist. Rõõmuga leiame enda ridadest aga aina rohkem inimesi, keda vanemad pulmakombed ka lihtsalt oma tavategemiste kõrvalt puudutavad. Alati polegi oluline, et peaks hakkama siis ise pulmi korraldama. Siinkohal on võimalus ka tulla oma silmaringi laiendama ning sellise uhke sündmuse, nagu pulmade, kommete osas rõõmu jagama.

Tutvu pulmapärimuse seminari kavaga ja tule osalema!

Seminaril kajastatakse ka hetkel läbiviidava üle-eestilise pärimuspulmade uurimise seniseid tulemusi.

Liis Burk, Eesti Folkloorinõukogu pulmapärimuse töörühma juht

OOTAME VAIMSE KULTUURIPÄRANDI PÄEVADELE TARTUS JA VILJANDIS

Kevadel alguse saanud vaimse kultuuripärandi päevad saavad rõõmsa järje - 19. oktoobril toimub Euroopa kultuuripärandi aastale 2018 pühendatud Eesti ja Euroopa vaimse kultuuripärandi päev Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja 25. oktoobril Tartus Eesti Maaülikoolis. Üles astuvad vaimse kultuuripärandi eksperdid Eesti Rahva Muuseumist, Rahvakultuuri Keskusest ning seto, võro ja kihnu kultuuriruumidest.

Vaimne kultuuripärand on teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on pärandatud edasi põlvest põlve ning seetõttu on selle elujõulisus suuresti noorte õlul. Vaimse kultuuripärandi päevad ülikoolides tutvustavad Eesti kultuuripärandit, et teadmine meie mitmekesisest ja rikkast kultuuripärandist ja nende kandjatest jõuaks kodudesse, innustaks inimesi vaimset kultuuripärandit mõistma, edasi andma ja väärtustama.

Tule vaimse kultuuripärandi päevadele Viljandis ja Tartus!

RAHVUSKULTUURIDE KUU MÖÖDUS RÕÕMSALT

Oh seda rõõmu - värvilisest sügisest, rahvustest, ühistest tegemistest, ühiste väärtuste kandmisest! September oli Euroopa kultuuripärandiaasta rahvuskultuuride kuu ning vähemusrahvuste töörühma jaoks viljakandev.

Kuni 7. oktoobrini on võimalik vaadata "Kõivo Anne hammõkirju" näitust Tallinna Rahvaülikooli ruumides Estonia puiesteel, mille avatseremoonia meelitas kohale rahvusvahelise seltskonna - peeti kõnet, pakuti head-paremat, löödi isegi tantsu! Tantsu löödi pillimeeste järgi ka Harri Sundelli fotonäituse "Setomaa elu" avamisel Eesti Folkloorinõukogus 18. septembril.

Meie oma ersa - Natalia Ermakov - rääkis 25. septembril oma maailmast. Ersa mütoloogiast. Minevikust ja kaasajast, andis hea ülevaate erša ja mokša elulaadist ning arusaamadest. Küsiti spetsiifilisi ja asjalikke küsimusi. Suur tänu talle ka Etnolaada organiseerimise eest ning Folklooriansambel Virjavaka Eestisse toomise eest - 22. septembri õhtul kõlas Vanalinna Muusikamajas ersa ja mokša laul, kinkisime vastasikku üksteisele tantse ning juttu jätkus puuskulptuuride meistritest vendadega kauemaks. Tantsu sai selgeks eestlane, Kanadast tulnud külaline, seto, võrokene ja kõik teisedki. Ehk ongi rahvus hoopis kultuur?

Meie oma udmurt - Nadi Mush - ja udmurdi pizza! See maitseb ja meeldib kõigile. Nii täitus kõht ja registreerimisvorm valguskiirusel. Huvilisi tuli Rahvaülikooli kööki 27. septembri õhtupoolikul üheskoos küpsetama nii palju kui mahtus.

Koos EEsti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsaga käisime 23. septembril Jõhvis toimunud "Loomepaja" konverentsil, kus pakuti rahvusvähemuste hinge- ja vaimutoitu ja kus Annela esines ettekandega sellest, mida on Euroopa kultuuripärandiaasta toonud Ida-Virumaale.

Meie oma Aleksandr Aidarov peab 1. oktoobril loengu anatri tšuvaši rahvalaulust. Muidugi laulab ka. 6. oktoobril meisterdame koos meie oma Natalja Jampolskajaga nukke Vene tänaval, kaminasaalis.

Õunte korjamine ning hiljem mahlaks tegemine on üheskoos palju vahvam kui üksinda. Hoiame kokku ja teeme koos palju kvaliteetset maitsvat mahla - rahvuste ja kultuuri, enese hinge heaks.

Tennä süämest tüürühmä ni hüvvi sõpru!

Leima Evelin

VÕRUS ESITLETAKSE INTERAKTIIVSEID RAHVAPILLIMUUSIKA E-ÕPIKUID

05. oktoobril algusega kell 14 esitletakse Vana Võrumaa Kultuurikojas kolm aastat kestnud rahvusvahelise Erasmus+ koostööprojekti tulemusel valminud e-õpikuid, mis on sellisel kujul esimesed omataolised interaktiivsed õppematerjalid Eestis.

Üheksa e-õpikut sisaldavad parimate praktikute poolt välja töötatud rahvamuusika õpetamise metoodikakirjeldusi, võimaldades täiskasvanud õppijal teha samm-sammult tutvust erinevate rahvapillidega ja õppida neid käsitlema.

Tegemist on Läti-Leedu-Eesti koostööprojektiga ning e-õpikute jaoks välja valitud üheksa rahvapilli on kõik omased teatud piirkonnale ja neid mängitakse ning tuntakse kas kahes või enamas Balti riigis.

Projekti Eesti poolne partner on Moostes tegutsev MTÜ Virbel, kelle haldava Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad Krista Sildoja, Kadri Lepasson ja Toomas Ojasaar osalesid juhtivate ekspertidena e-õpikute koostamisel.

Projekti tulemusel valmisid eesti keeles rahvapärase viiuli (Krista Sildoja), teppo-lõõtsa (Toomas Ojasaar) ja rahvakandle (Kadri Lepasson) õpikud, mille ligi 120 leheküljel (õpiku kohta) leiab ülevaate rahvamuusika ja -pillide ajaloost ning hetkeseisust ja samm-sammulised õpetused pillimänguks koos rohkete foto, video ja audiomaterjalidega. Lisaks sisaldavad õpikud ka väikest pillilugude noodi, video, ja audinäidete kogumikku ning ekspertide näpunäiteid edasiseks õppimiseks.

Õpikutele on kauni disaini ja visuaali andnud Moostes tegutsevad kunstnikud Evelyn ja John Grzinich, tõlked inglise-eesti suunal on teinud Sille Ilves ja Martin Leamon.

Lisaks kolmele eesti eksperdi koostatud õpikule saab eesti keelde tõlgituna lugeda ka lätlaste mandoliini ja leedulaste libliklõõtsa õpikut, kuna ka need rahvapillid on meil levinud.

Teised õpikud (Ievina-lõõts, tsitterkannel ja dultsimer) on huvilistele kasutamiseks saadaval läti, leedu ja inglise keeles.

Projekti tulemusel sündinud õpikud on Eestis ainulaadsed, võimaldades rahvapärast pillimängu omandada ja rakendada nii individuaalses iseseisvas õppimises, kui ka üldhariduskoolides ja muusikakoolides professionaalsete muusikaõpetajate vahendamisel.

Samuti on õpikud kasutatavad abistavate ja suunavate õppevahenditena folklooriliikumises ja üldkultuurilises tegevuses.

Kolme Balti riigi Erasmus+ ühisprojekti eesmärgiks on tõsta kultuurilist mitmekesisust ja suurendada aktiivselt loomeprotsessis (kaunites kunstides) osalevate inimeste hulka.

OKTOOBRIS KUTSUME KÜLASTAMA HÕIMUPÄEVI

Hõimupäeva tähistatakse 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. Sel puhul korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus nagu ikka soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub tervesse oktoobrikuusse.

Sel aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva, sestap on 25. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis toimuv hõimupäevade konverents pühendatud soome-ugri rahvaste rahvuslikule liikumisele ja iseseisvuspüüetele sada aastat tagasi. Konverents, millel esinevad ettekannetega ja osalevad aruteludes nimekad teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari- ja Komi- ja Mordvamaalt, on ühtlasi avalöögiks järgnevatel päevadel Setomaal korraldatavale soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsile.

2018. aastal kogu Euroopas toimuv kultuuripärandiaasta annab võimaluse väärtustada ka meie väiksemaarvuliste sugulasrahvaste kultuuri osana Euroopa rikkalikust ja mitmekesisest kultuuripärandist. Kultuuripärandiks ei ole aga mitte ainult rahvamuusika-tantsud, käsitööoskused ja toidukultuur, vaid ka kirjandus, kunst, filmid ja palju muud, millel kõigel on kindel koht hõimupäevade programmis.

Hea ülevaate soome-ugri rahvaste rahvalaulu- ja pillimängutraditsioonidest saab hõimupäevade peakontsertidel 20. oktoobril kell 15 Tallinnas, Vabal laval ning 21. oktoobril kell 14 Eesti Rahva Muuseumis. Üles astuvad ansamblid ja rahvamuusikud pea kõigilt soome-ugri aladelt. Nende seast tuntuim on ehk ersa lauluansambel Toorama, kes kannab oma asutaja, legendaarse folkloristi Vladimir Romaškini nime. Esinejate seas on ka Marimaal asuva 2019. aasta soome-ugri kultuuripealinna Šorunza küla folklooriansambel, komid, põhjarahvaste esindajad ja paljud teised. Rahvalaule põimib kaasaegsete rütmidega vepsa etnorockansambel Noid.

Korralduses löövad kaasa Eestis tegutsevad soome-ugri rahvaste seltsid. Nemad seavad kontserdipaikades sisse oma rahvaid tutvustavad väljapanekud, kust saab soetada endale raamatuid, käsitöö- ja disainiesemeid ning maitsta suupisteid. Kontsertidel astuvad üles ka seltside rahvamuusikaansamblid. Külalistele eesti muusikakultuuri tutvustava programmi paneb kokku Eesti Folkloorinõukogu.

Sel aastal toimub esmakordselt 11.-13.10 Tartus Aparaaditehases traditsioonilise tantsu festivali Sabatants soome-ugri eriprogramm. Festival pakub päevasel ajal seminare ja õpitubasid ning õhtuti tantsuklubisid, kus saab kinnistada päeva jooksul õpitut. Juhendavad udmurdi tantsuansambli Ekton Korka liikmed, neenetsi pärimuskultuuri ehedad kandjad Tatjana Lar ja Elena Ufimtseva ning ungari etnomusikoogid Zoltán Juhász ja Réka Juhász koos tantsuõpetajatega.

Hõimupäevade festivali programmiga on liitunud kontserdisari Reval Folk, kelle hõimupäevadele pühendatud kontserdil 19. oktoobril Vanalinna Muusikamajas astuvad üles Soome mainekas akordionimängija Maria Kalaniemi ja ersa mitmehäälset meestelaulu viljelev folklooriansambel Toorama.

Selleks, et kultuurid püsiksid elujõus, on vaja arendada kaasaegseid kultuurivorme. Koostöös MTÜga Kammermuusikud on traditsiooniks muutunud hõimupäevadeks eesti heliloojatelt soome-ugri rahvamuusikal põhineva uudisloomingu tellimine ning selle ette kandmine. Seekord kõlab kontserdisarja HelijaKeel kontserdil Jüri Reinvere uudisteos, mis on saanud inspiratsiooni isuri laulikust Larin Paraskest.

Hõimupäevade filmiprogrammis on rõõm esitleda kaht värsket filmi. Peterburi dokumentalisti Julia Mironova film „Rahvas“ keskendub Udmurdimaal elava etnilise rühma bessermanide võitlusele õiguse eest olla nimetatud rahvaks ja selles on oluline koht ka sealtkandist Eestisse pärimusmuusikat tudeerima tulnud muusikul Maria Korepanoval. 2017. aastal valminud esimene ersakeelne ajalooline mängufilm „Azor“ räägib mongolite sissetungist ersalaste asualadele 1237. aastal. Eesti juubeliaasta puhul saab filmiprogrammis näha ka Lennart Meri ja teiste Eesti filmiloojate soome-ugri rahvastest vändatud dokumentaalfilmide klassikat.

Hõimupäevade ajal on oodatud soome-ugri rahvaid tutvustavaid sündmusi korraldama kõik seltsid ja kultuuriasutused, kes selle valdkonna vastu huvi tunnevad. Nii tuuritavadki külla tulnud ansamblid peakontsertide eel maakondades, andes kontserte nii koolides kui ka rahvamajades. Hõimupäevade sündmusi toimub Tartus, Viljandis, Pärnus, Rakveres, Narvas ja paljudes teistes Eestimaa paikades. Veel ei ole hilja kutsuda esinema külalisi või Eestis elavaid soome-ugri pärimusmuusikuid ning asjatundjaid. Fenno-Ugrial, Eesti Rahva Muuseumil ja teistel partneritel on mitmeid temaatilisi teabenäitusi ja filme, mida võib laenata nii hõimupäevadeks kui ka muudel aegadel.

Soovime, et hõimupäevadel saaksime tunda rõõmu meie sugulasrahvaste omanäolisest ja rikkalikust kultuuripärandist, saada juurde uusi teadmisi ning ka omalt poolt kaasa aidata sellele, et soome-ugri keeleperre kuuluvad rahvad väärtustaksid oma kultuuritraditsioone ning looksid neile uut tähendust ka tänapäeval.

VEEBIVÄLJAANNE: MUHU RAHVAMUUSIKAT, LAULUMÄNGE JA TANTSE

Ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri ja Eesti Folkloorinõukogu auliikme Ingrid Rüütli koostatud kogumik „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Veebiväljaande aluseks on 2015. aastal ilmunud samanimeline CD/DVD-kogumik. Aastatel 1974–1975 tehtud helisalvestused ja 1984. a koos Tallinnfilmi võttegrupiga ning 1994. a koos Eesti ...Televisiooni võttegrupiga tehtud videosalvestused tutvustavad muhulaste rikkalikku laulu- ja tantsupärimust. Laulude sõnad ja noodid on avaldatud Ingrid Rüütli raamatus „Muhumaa laule ja lugusid“ (2016), mis annab põhjalikuma ülevaate muhulaste 20. sajandi alguse lauluvarast.

Veebiväljaanne ühendab plaadikogumiku ja raamatu materjali: helisalvestustele on lisatud laulutekstid ja viiside noodistused, raamatu tsitaatidega iseloomustatakse laulude ja pillilugude esitajaid. Väljaande on kirjastanud EKM Teaduskirjastus, toimetanud Janika Oras ja Kadi Sarv, tekstid inglise keelde tõlkinud Inna Feldbach ja Olga Ivaškevitš, veebilahenduse teinud firma Lorem Ipsum. Väljaande ettevalmistamist toetasid ansambel Trad.Attack!, Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Eesti Kultuurkapital.

Kogumik jätkab sarjas „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ ilmunud väljaannete kättesaadavaks tegemist veebis. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv rõhutab: „Veebiväljaande ettevalmistamisel on olnud väga tänuväärne muhulaste abi. Kohaliku kogukonna liikmed aitasid täpsustada isiku- ja kohanimesid ning täiendada elulooandmeid. Nii nagu rahvaluule kogumisel on läbi aja olnud esmatähtis kohalike inimeste panus, saame tänapäeval kogukondadelt abi ka väljaannete ettevalmistamisel.“

KIHNU MERE SELTSIL ILMUS "KIHNU MEREMEHE LUGU"

Raamat jutustab kihnu meremeeste raskest ja mehisest ning väga vastutusrikkast ning tänuväärsest elukutsest läbi sajandi.

Raamatust leiab mälestusi nii vanade aegade meresõitjate kui ka tänapäeva meremeeste varasalvest. Illustratsioonidena oleme kasutanud väljavõtteid vanadest meremeeste päevaraamatutest. Kihnu Mere Selts tänab meremehi, kes enda lood lubasid raamatusse panna.

Raamatut saab hetkel soetada Kihnu muuseumist, Kihnu sadamast või kirjutades reet@kihnumereselts.ee

RAHVA- ja PÄRIMUSMUUSIKA ÕPETAJATE ERIALAPÄEVAD VÕRUMAAL

Rahva- ja pärimusmuusika õpetajate üle-Eestiline kokkusaamine eesmärgiga vahetada kogemusi, igakülgset tööalast teavet ning saada juurde uusi teadmisi, toimub Võrus ja Võrumaal 5. - 6. oktoobril 2018.

Sel aastal on esimene päev pühendatud rahvusvahelisele Erasmus+ projekti “Rahvapillide õppimise ja õpetamise metoodikate koostamine ja praktikate vahendamine” konverentsile ja õppematerjalide esitlusele. Mooste Rahvamuusikakooli, Skaņumāja (Läti) ja Utena muusikakooli (Leedu) koostöös on valminud üheksa rahvapilli õpetamist käsitlevad digi-materjalid. Teisel päeval jätkatakse eelmisel aastal õhku visatud teemade ja küsimuste lahendamisega.

Registreerida ja rohkem infot leiab siit.

LEESIKATE REISIKIRJAD FILIPIINIDELT

"Kolmas festivalipäev algas meie jaoks järjekordselt uduse päikesetõusuga. Äratus 5:45, hommikusöök kaasa pakitud, asusime uue päeva värskusega (loe: uniselt) teele suuremate kõrguste poole - varahommikuseks tegevuseks oli seekord puude istutamine. Loksusime Koronadali linna kohaliku landfill’i juurde, kus meile tutvustati linna traditsiooni korraldada iga aasta juuni lõpus puuistutamisfestival keskkonna heaks ning linnapea sealt johtuvast uuest korrast, et iga Koronadali linna külastaja peab linna istutama ühe uue puu, millest ajendus ka Pyesta Kolon Datal osalejate puuistutamistseremoonia. Igaühel oma puu - lõime näpud mulda, kaevasime oksakese Filipiinide maapinda ja kirjutasime nimesildile oma nime juurde. Puud said sisse pühitsetud koos rattasvõttes “Kus me lähme vasta ööda” lauldes." - nii algas Leesikate reisikiri kodustele nende Filipiinidele viinud festivalireisi kolmandal päeval.

Mis sai enne ja mis juhtus pärast?

Loe Leesikate resiblogi siit.