EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

KOOLITUS "RAVIMTAIMED MEIE ELUS"

17.-18. augustil korraldab Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm koolituse “Ravimtaimed meie elus”.

Koolituse viib läbi Natalja Jampolskaja, kes on tuntud vene traditsioonilise kultuuri kandja ja edasi andja. Koolitus toimub vene keeles, olemas on eestikeelsed materjalid, samuti on koolitusel korraldatud tõlge eesti keelde.

Koolitusel saame teada ravimtaimedest, õpime neid õigesti korjama. Saame teada vene pärimuspidudest, paasapäevadest, mis toimuvad just sel ajal – mee 14.08, õuna 19.08, leiva ja pähkli 29.08. Küpsetame vene traditsiooni kohaselt õunapirukaid, joome aromaatset teed samovarist, valmistame põdrakanepi teed Ivan-Tšaid, mis on tehtud vana, salajase retsepti järgi.

Käime saunas ja kasutame seal taimi, mida spetsiaalselt selle jaoks korjame. Teeme heinanuku “Striguška”. Kahe koolituspäeva jooksul saavad osalejad tundma õppida taimi, puid ning lõõgastuda.

Loe rohkem ja pane end kirja siin.

KADRIPÄEV OTSIB EESTVEDAJAID!

Otsime Hakkame Santima aktsiooniga liituma piirkondlikke kuraatoreid, kes haldavad ja jagavad infot oma maakonnas/piirkonnas.

Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskuse koostööna toimub juba teist aastat üle-eestiline aktsioon „Hakkame Santima!“, mis kutsub inimesi üles tähistama traditsioonilisel viisil meie mardi- ja kadrisandis jooksmist. "Hakkame Santima" sai alguse 2018. aastal ja esimese tähtpäevana oli fookuses mardipäev. Käesoleval aastal keskendume kadripäevale.

MAAKONDLIKULT KURAATORILT OOTAME:

 oma piirkonnas info levitamist kohta;
 inimeste ja kollektiivide innustamist minema kadrisanti jooksma;
kogukondlike eestvedajate leidmist, kes korraldaksid oma kogukonnas kadrikombestikuga seotud ettevõtmisi (nt. kadrisandi jooksmine, kadripidu, välisrühma vastuvõtt, koolitused).

Omalt poolt pakume asjatundlikku ja särasilmset meeskonda, erialaseid koolitusi, nõustamist ja võimalust anda oma panus meie ehedate traditsioonide püsimajäämisele.

Maakondlike kuraatorite esimene kokkusaamine toimub 10. augustil Tallinnas, kus tutvustame lähemalt tegevusi ja arutame läbi paikkondlikud tegevusplaanid.

Sügisel ootavad kuraatoreid ees kahepäevased koolitused viies maakonnas oktoobrist novembrini, kus saab täpsemalt teadmisi kadrikombestikust ning häid praktilisi nippe kadrisandi pundi kokku panemiseks ja tööks kogukonnaliikmetega.

Maakondliku kuraatori töö on vabatahtlik, omalt poolt katame koolitustele ja kokkusaamistele sõitmise kulud.

Ootame ka sel aastal aktiivset osavõttu ja tagasisidet eestvedajate osas.

Lisainfo: Kati Taal Telefon +372 5749 3451, kati.taal@rahvakultuur.ee https://www.mardipaev.com/ FB: Hakkame Santima (https://www.facebook.com/hakkamesantima

VÕRU PÄRIMUSTANTSU FESTIVAL PIDAS 25. SÜNNIPÄEVA

18.- 22. juulini toimus XXV Võru pärimustantsu festival „Veerand pööret”, mis tõi kokku ligi 200 esinejat välisriikidest ja mitusada tantsijat Eestist.

Kahekümne viiendat korda segunesid erinevad killukesed maailma tantsukultuurist meie linna tänavatel ja väljakutel. Võrust sai taas kord tantsupealinn. Nii suure pagasiga tantsufestivali pole lähima 400 km raadiuses kusagil - Võru pärimustantsu festival on Eestis ainuke iga-aastane CIOFF-i festivalide kalendrisse kuuluv folkloorifestival.

Juubeliaastal tõid korraldajad huviliste ette need parimad palad, mis on publikut aastate jooksul enim köitnud ja milleta meie oma festivali enam ettegi ei kujuta.

Sel korral oli festivalil kaheksa välisrühma kuuest eri riigist: nooruslik ja sisemisest energiast põlev tantsuansambel Les Bons Diables Kanadast, hoogne Pommeri regioonitraditsioone hoidev folkloorirühm Ihna Saksamaalt, mitmekülgne Krakowist pärit laulu- ja tantsuansambel Nowa Huta Poolast, maride traditsioonilisi rahvapille, -laule ja tantsusamme tutvustav folkloorirühm Murseskem Mari Eli Vabariigist, Tjumeni regiooni pärimust tutvustav folkloorirühm Rosstan ja sõpruslinnast Pihkvast pärit tantsuteater Pskovskie Kruzheva Venemaalt, lõunamaise temperamendiga Hispaania piirkondade folklooritraditsioone tutvustav Ara de Madrid Hispaaniast ning mitmekülgse kostüümipagasiga hoogne Lõuna-Tšiili ülikooli rahvatantsuansambel. Kõik väga omapärased rühmad, kes lisaks tantsukontsertidele õpetasid publikule oma maa tantse, tutvustasid rahvarõivaid ja -kombeid.

Eesti tantsurühmadeta pole teoks saanud ükski meie suurpidu. Selle aasta erikülaline teiste hulgas oli kindlasti Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm, kes laupäeval Teppo talus koos lõõtsakuningas Toomas Ojasaarega stiilse ja meeleoluka kontserdi andis.

Festivaliprogramm oli mitmekülgne, palju vaatamist ja kaasategemist pakkuv. Lisaks kirevatele kontsertidele toimusid tantsuõpitoad, kus tantsuhuvilised õppisid nii Eesti kui Kanada, Tšiili, Marimaa, Venemaa ja Saksamaa folkloorseid tantse. Eriti rahvarohke ja kaasakiskuv oli Kanada tantsuõpituba, mis haaras kaasa lihtsate, samas põnevate tantsujoonistega. Kanadalased nakatasid kõiki oma tantsupisikuga.

Juba traditsiooniks saanud tantsuorienteerumisel osales 11 tantsusõpruskonda, kes seekord said kümnes kontrollpunktis tantsida kahtekümmend pärimustantsu. Sama päeva õhtul oli taas võimalik neid tantse juba mitmesajapealise tantsurahvaga Maire Udrase eestvedamisel tantsida XX tänavatantsul.

Laupäevasel XXXI Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängimisel astus üles 25 lõõtspillimängijat, kes sooja publiku ja asjaliku zürii ees omavahel mõõtu võtsid. Võitjana väljus noor Rasmus Kadaja, kes saavutas võidu ässade klassis ja pälvis publiku lemmiku tiitli.

Jutuhuvilised kuulasid muinasjutte ja jalutasid jutuvestjate saatel mööda Võru linna huvitavaid objekte. Kohvikukontsertidel nautisid muusikahuvilised nii üksikesinejaid kui suuremaid kooslusi.

Kes soovis ennast festivali ajalooga kurssi viia, leidis kavast koguni kaks köitvat sündmust. „Püsti ja istuli jutupajatused ehk stand up - sit down talk”- etendusel sai kuulata lõbusaid lugusid kahekümne viiest festivaliaastast. Võru Linnagaleriis oli üleval festivali ajalugu tutvustav näitus.

Õhtustel tantsuõhtutel oli võimalus üle korrata päeval õpitud tantsud. Jalakeerutustele kutsusid erinevad pillimeeste kooslused. Kes pillimeestest intiimsemat keskkonda vajas, leidis üles festivaliklubi Stedingu kohvikus.

Lapsi rõõmustas kesklinnas laste mänguala, kus sai nii tantsu lüüa kui mängida ja meisterdada. Seal toimus ka traditsiooniline päikesepidu.

Juubelifestivali programmi kaunistas kingisadu. Muusikalise kingituse Kandle aiask andsid ette spetsiaalselt festivali auks kogunenud 30 Võrumaa lõõtsamängijat. Tantsukingitusi jagati esmakordselt festivalikavva võetud teatetantsus, kus tuntud tantsukollektiivide kõrval astusid üles ka Võru linnavalitsuse ja Võru vallavalitsuse festivali puhuks loodud pärimustantsu esindusrühmad.

XXV Võru pärimustantsu festival lõppes suure sünnipäevakontserdiga uuel linnaväljakul, kus suvekuumust talusid vapralt nii kõik festivali külalised – esinejad- kui pealtvaatajad. Õhtust poole ööni kestis Võru kogukonnale tänutäheks mõeldud pika laua pidu, mille jooksul tuhanded võrukad koos ansambliga Untsakad kordaläinud festivali tähistasid. Võru pärimustantsu festival ongi kogukonna pidu, mis vabatahtliku töö tulemusena aasta jooksul valmib ja suvesoojas kogu Eesti tantsurahvale koosolemise rõõmu pakub.

Tiia Must, Kadri Mähar

festivali toimkonna liikmed

NÄDALA JAGU ÜLEILMSET MUUSIKARÕÕMU MOOSTES!

Mooste, pisike paigake Põlvamaal, muutus ühel juulikuu nädalal üleilmaliseks suureks muusikakülaks. Mooste mõisas toimus 21. - 26. juulini maailma erinevate riikide muusikaõpetajaid ühendav suvekool nimega “International Music Village. Hand in hand. Käsi kätehen. Käsikäes 2019”. Mooste elanikuna olen väga tänulik, et aeg-ajalt tuleb meie kultuurikülla terve maailm kokku ning meie – kohalikud – saame omi kombeid ja tavasid tutvustada.

Music Village

Et saada aimu, millega on Music Village-i näol tegemist, võtsin ühendust Eesti Muusikaõpetajate Liidu Orff-sektsiooni juhi, seekordsegi kursuslase Tuuli Jukiga, kes igapäevaselt töötab Põltsamaa Muusikakooli eelklassi, rütmika ja väikekandleansambli õpetaja ning Viljandi Kultuuriakadeemia Orffi pedagoogika õppejõuna. “Kursus nimega International Music Village toimus juba 19. korda. Varasemalt on see alati toimunud Soomes, nüüd esmakordselt väljaspool, Eestis. Kursuse peakorraldaja on Soome Orffi Ühing JaSeSoi. Sel korral tegime seda koostöös Eesti Muusikaõpetajate Liidu Orff-sektsiooniga. Mooste sattus kursuse toimumise kohaks väga praktilistel põhjustel. Esiteks on tegemist külaga, nagu ka kursuse nimi eeldab. Teiseks, vajasime kohta, kus saaks toita ja majutada vähemalt 70 inimest ning kus oleks üheaegselt võimalik kasutada kolme suurt saali. Et saaks ujuda, et oleks saun (saime ka suitsusauna), et oleks lõkke tegemise võimalus ja et oleks sellist mõnusat looduses koos olemise kohta. Kõik need tingimused olid suurepäraselt täidetud!”

Mooste mõis võõrustas neil päevil neljateistkümne maailma riigi muusikaõpetajaid, keda kõiki ühendab huvi Orffi pedagoogika vastu. Külalisi oli Chicagost Singapurini välja. Tuuli Jukilt saame teada, mida Orff-pedagoogika lühidalt kujutab: “Orffi pedagoogika liidab endas kõne, muusika, liikumise ja pillimängu. Nii on selle pedagoogika alusel õpetamine kindlasti kõige mitmekülgsem muusika õpetamise viis, sest osaleja saab kogemuse nii muusikast kui liikumisest. Samuti ollakse tolerantne erinevate stiilide suhtes - muusika on muusika, oma paljude erinevate stiilidega, õpetus sünnib iga õpetaja kogemusest, mida tema hästi tunneb. Ka sellel kursusel lähtusid tegevused erinevate maade rahvamuusikast, rahvatantsust, kaasaegsest tantsust, polürütmikast jne.”

Eesti rahvamuusika õhtu

Olles välja valinud Mooste ning kinnitanud ka suvise kursuse toimumise, said soomlastest korraldajad eesti muusikaõpetajatelt teada, et pisikeses Moostes tegutseb muusikakool, Mooste Rahvamuusikakool, kus õpitakse mängima eesti rahvamuusikat ja –pille. Nii saigi tõeks ühe kursuseõhtu jooksul kohtumine muusikas, kus peategelaseks oli eesti pärimusmuusika kogu oma ilus ja väärikuses. Mooste Rahvamuusikakooli pillilapsed ja õpetajad tutvustasid kaugetele külalistele erinevaid rahvapille ning ka tänapäevast koosmängukommet ja kaasaegset rahvamuusikat. Üheskoos tantsiti seltskonna- ja pärimustantse ning musitseeriti vabas vormis. Kogu eesti rahvamuusikat tutvustava õhtu eestvedajana kinnitan, et sellist esitluskogemust ei ole me seni oma pillilastega veel tunda saanud. Aplausid olid kõrvulukustavad ja pikad-pikad. Iga pillilaps, kes oma pala kas lõõtsal, kandlel, flöödil, mandoliinil või viiulil esitas, sai end tunda tõelise staarina – publik andis selleks erilise ja harvaesineva võimaluse. Pea iga muusikapala pani kuulajatel jala tatsuma ja käsi kokku lööma. Viimane kontsertpala – Jaan Pihti polka – viis kogu saalitäie spontaanselt tantsima. Suurim rõõm rahvapillimehele on see, kui tema mängu kuulatakse säravsilmil kaasa elades ja tantsides. Nii said pillilapsedki julguse tulla tantsupõrandale kokku koos külalistega tantsima ja pilli mängima pikal ning kuumal ja sumedal suveõhtul.

Külaliste tagasiside

Rahvusvahelise muusikaõpetajate kogukonna liikmetelt saadud tagasiside meie muusikakooli pillilaste poolt esitatule ning kooli pedagoogiliste aluste tutvustamisele innustab sama järjekindlalt edasi pingutama. Külalised ei olnud oma kiidusõnades tagasihoidlikud, pigem ülevoolavalt avameelsed. Peoõhtul ei suudetud ära imestada, kust selline maailmatase laste esituses Moostesse on jõudnud. Pidin külalisi veenma, et meil Eestimaal ongi nii – lastele on antud võimsad võimalused tegeleda muusikaga professionaalide juhendamisel, need ongi meie maa muusikatraditsioonid. Ja antud õhtu peegeldas vaid ühe pisikese paiga tegemisi. Külalistele tunduski väga eriline seik, et pisikese külakeses on saavutatud selline mängutase ja pühendumus.

Muusikaõpetaja Serena Wong Singpurist, kes ostis endale koju kaasa ka Raivo Sildoja meisterdatud väikekandle, jagas järgmisel päeval mulle oma muljeid: “Mulle avaldas muusikakooli tutvustuses erilist muljet see, et teie õpetajad on igaüks suutelised õpetama kümneid erinevaid rahvapille. Energia, mida eesti rahvamuusika andis, on erinev sellest, milles mina elan. See, et lasete lastel õppida seda, mida nad tõeliselt tahavad, kostis igast noodist.” Helsingis töötav muusikaõpetaja Anne Jusslin jagas oma emotsioone: “Mulle oli elamuslik see, et kuulsin esmakordselt rahvapille, mida ma ei ole varem oma elus kuulnud. Pillilapsed esinesid eriliselt hästi, nad olid väga keskendunud, mängides tõesti justkui professionaalid. Pillilugude pulss, rütmid ja ühine hingamine olid laitmatud, see lihtsalt vedas tantsima. Nautisin erilisi, teistmoodi meloodiaid, kõik palad, ka kontserdiosas olid huvitavad. Kava ülesehitus oli nauditav, pakkudes ühismängu, erinevaid ansambleid ja soolomängijate pillikõlasid. Ma olen eilsest õhtust veel siiani liigutatud. Mõtlen seda tõsiselt.”

Kõik kursusel kavas olnud kohtumised muusikat õppivate eesti lastega olid omanäolised, avasid eesti muusikaõpetuse mitmekülgsust ning tutvustasid meie kultuuri väliskülalistele. Lisaks Mooste Rahvamuusikakooli pillilastele esinesid Põltsamaa Muusikakooli väikekandle- ja rütmikaansambli lapsed ning Räpina Muusikakooli vokaalansambel. Oleme rõõmsad, et igale koosveedetud hetkele täielikult kaasa elanud muusikaõpetajad said õhtuga selgeks sõnad “lõõts” ja “nüid, nüid lähme me rõemuga, lähme-lähme rõemuga lustipidule”. Peale sellist kohtumist on maailm taas väikesem, Eestimaa taas suurem.

Mooste Rahvamuusikakooli tegemistest, kaasa arvatud Music Village-is, annab ülevaate meie avalik FB-lehekülg.

Krista Sildoja, Mooste Rahvamuusikakooli vedaja

LÜÜ-TÜRR LEEDUS "SKAMBA SKAMBA KANKLIAI" FESTIVALIL

Ansambel Lüü-Türr osales 22.-27. mail Leedus festivalil „Skamba Skamba Kankliai“

Festivalist on jäänud kõige paremad muljed ja mälestused. Meid võeti väga lahkelt vastu.

Festval oli väga hästi organiseeritud (nii kontserdikorraldus kui toitlustamine). Igal päeval oli meil 30 minutine kontsert.

Ühel päeval viisime läbi õpituba, kus rääkisime Põhja-Eesti regilauludest, seto lauludest ja Siberi eestlaste lauludest. Illustreerimaks juttu, laulsime nende piirkondade laule. Inimestes tekitas selline õpituba suurt huvi. Samuti toimus välisesinejate vastuvõtt.

Publik oli meie esinemistel lihtsalt vaimustav. Kontserdi lõpus ei tahtnud aplaus lõppeda.

Sellised festivalid on vahvad ka selle poolest, et kuuleb ja näeb muusikat erinevatest riikidest. Saab vestelda ja uusi tuvusi luua paljude riikide muusikutega.

Tiit Saare, ansambli eestvedaja

PALJU ÕNNE!

JANIKA ORAS PÄLVIS HURDA PREEMIA

Oleme väga-väga uhked oma juhatuse liikme Janika Orase üle, kes pälvis äsja Jakob Hurda preemia. Ilmar Tageli andmeil on Janika 56. preemiasaaja.

Jakob Hurda Seltsi esimehe Sirje Villa tõdemusel on 180 aastat tagasi sündinud suurmees Jakob Hurt meie rahvusliku liikumise üks peaideolooge, õpetatud keelemees ning tohutu folkloorikogu talletamise peamisi eestvedajaid.

JUHAN UPPINIL ILMUS UUS PLAAT "PÄKARAUAKANNEL"

Meie juhatuse liige Juhan Uppin sai maha uue plaadiga, mil nimeks "Päkarauakannel". Vabariigi Pillimehe Juhan Uppini (1984) viies sooloalbum "Päkarauakannel" on kummardus Eesti ühele silmapaistvaimale kandlemeistrile ning -mängijale Aksel Tähnasele (1911–1997).

ANNELA LAANEOTSAL ILMUS RAAMAT "MINU SETOMAA"

Meie teabejuhil Annela Laaneotsal ilmus raamat «Minu Setomaa. Külatüdrukust kuningriigi peaks». Raamatuesitlused toimuvad 3. augustil kell 13 Seto kuningriigi päeval ja 15. augustil kell 17.30 Solarise Apollos.

Raamatus avab Annela seestpoolt oma Setomaa ülembsootska aastat, soome-ugri kultuuripealinna tegemist Setomaal ning kirjutab Setomaa valla moodustamisest ning elust seto kultuuri kandjana täna.