EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

VÄIKE-BALTICA PÄRIMUSPIDU ESMAKORDSELT TULEKUL

Baltica on Balti riikide suurim pärimuskultuurialane ühispidu, mida viiakse läbi igal aastal järgemööda kolmes Balti riigis. Eestis toimub järgmine rahvusvaheline Pärimuspidu Baltica 2022. aastal.

Baltica festivali vaheaastatel hakkab Eesti Folkloorinõukogu korraldama Väike-Baltica festivali, millest esimene toimub juba tänavu Vanalinna Päevade rahvakultuurialal Tallinnas Tornide väljakul 6. juunil 2020. Festivali teemaks on “Lood ja legendid“. Päeva jooksul toimuvad erinevad tegevused nii pärimusmuusikutele, -tantsijatele, -lauljatele, jutuvestjatele kui ka pillimeistritele. Täpne ajakava selgub aprillis. 

Väike-Baltical puudub osalustasu, kuid kõik osalejad peavad ise leidma võimaluse kohale tulla.

Palume soovijatel end huvipakkuvatele tegevustele registreerida. Registreerimistähtaeg on 10. veebruar 2020. Pärast seda võtame kõikide osalejatega ühendust.

TOIMUS VÄIKE-BALTICA JA CIOFFI FESTIVALIDE INFOPÄEV

1. veebruaril toimus Tallinnas pärimuspeo Väike-Baltica ja CIOFFi festivalide infopäev. Eesti Folkloorinõukogu (EFN) tegevjuht Monika Tomingas ning teabe- ja projektijuht Kristi Pumbo tutvustasid tänavu esmakordselt toimuva Väike-Baltica pärimuspeo ideed ning tegevusi.

Vanalinna Päevade raames on EFN-i poolt kureeritud rahvakultuuriala avatud lausa kolmel päeval s.o 5.-7. juunil. Kõige ehedamal kujul saab pärimust kuulda ja vaadata vaid 6. juunil - Väike-Baltica päeval. Monika Tomingas tõi esile mõtte, et seekordsel pärimuspeol olgu ainult osalejad, mitte esinejad ja publik. See tähendab, et kõik kohale tulnud lauljad, tantsijad pillimehed ja jutuvestjad võiksid veeta üheskoos üha pika ja mõnusa päeva, üksteist oma tegevustesse kaasates ning aktiivselt kaasa lüües. 

Pärast väikest pausi keskenduti Eesti folkloorirühmade osalemisele välisfestivalidel. Monika Tomingas ning endine EFN-i välissuhete juht Laura Liinat selgitasid, mida tähendab CIOFFi festival, millised on neile festivalidele kandideerimise eeldused ja osalemise kriteeriumid. Samuti kõneldi ilmekate näidete varal ka etiketist ja selle rikkumisest. Toimunud infopäevast saab ülevaate video ja presentatsiooni näol, mis on peagi kõikidele huvilistele kättesaadav. Täpsemat teavet materjalide kohta jagame EFN-i ja Baltica kodulehtedel ning facebookis hiljemalt 9. veebruariks.

Kristi Pumbo

EFN  teabe- ja projektijuht

AVALIK HÄÄLETUS EESTI TEADUSE JA EESTI-UURINGUTE TOETUSEKS

Viimastel nädalatel on toimunud hingekriipivad arutelud Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastuse ümber. Temaatika keskpunktis on olnud Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA), mille jätkusuutlikkus ja järjepidevus on riigipoolse rahastamise vähendamise tõttu tõsises ohus. Pole võimalik sõnadesse panna ERA olulisust eesti rahva, keele ja kultuuri kontekstis. Arusaamatuks jääb, miks saeb Eesti Vabariik oksa, millel ise istub.

Kõik, kes me peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkust ning keele ja kultuuri säilitamist oluliseks, saame oma seisukohta ja meelsust allkirjaga väljendada.

Allkirjastamise tähtaeg on 14.02.2020 kl 23:59.

KULTUURKAPITALI AASTAPREEMIAD JAGATUD

31. jaanuaril algusega kell 19 anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas pidulikul auhinnagalal üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad möödunud aasta silmapaistvamatele kultuuri- ja sporditegelastele. Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle sihtkapitalide aastapreemiad. 

Rahvakultuurivaldkonnas jagati välja järgmised preemiad:

• Rahvakultuuri valdkonna peapreemia: Tiina Tael – Eesti kihelkonnapiiride tähistamise ja maastikupärandi rikastamise eest.

• Rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia: Paul Bobkov – pikaajalise tegevuse ja panuse eest tantsuvaldkonnas.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia pälvinute hulgas olid:

• Eesti Folkloorinõukogu – koostöö ja kultuurikorralduse aastapreemia pärimuspeo Baltica korraldamise eest;
• Juhan-Henrik Uppin - rahvamuusikapeo loomingulise juhtimise ning pärimusmuusika väärtustamise ja edendamise eest nii ees- kui tagalaval;
• Urmas Veersalu – rookroonide traditsiooni hoidmise ja maailma suurima rookrooni valmistamise eest.

Fotod: Priit Simson, Eesti Päevaleht.

Õnnitleme ka kõiki teisi laureaate silmapaistva tegevuse eest 2019. aastal!

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU - PREEMIA PÄRIMUSPIDU BALTICA EEST - KOOSTÖÖ JA KULTUURIKORRALDUSE AASTAPREEMIA

Soovin tänada Pärimuspidu Baltica rahastajaid: Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuri-ministeeriumit. 

Suured tänud Pärimuspidu Baltica eelpidude korraldajatele, Eesti Folkloorinõukogu vabatahtlikele maakondlikele kuraatoritele, headele koostööpartneritele: Tallinna Vanalinna Päevad, Uuskasutuskesus, saatkonnad, Fenno-Ugria, Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliit jt.

Baltica ei toimuks ilma pärimuse armastajate ja harrastajateta, kes peol osalesid, aitäh teile! Suured tänud ka kõigile külastajatele ja meie imelistele vabatahtlikele. 

Minu piiritu tänu kuulub Pärimuspidu Baltica korraldajate naiskonnale - aitäh Kätlin, Laura ja Annela!

Aitäh Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali otsustuskogule, kes leidis, et oleme selle preemia väärilised!

Suur tükk sellest auhinnast kuulub tegelikult Rahvaluule Arhiivile, ilma kelleta ei oleks meil varasalve, kuhu ikka ja jälle kogutud algmaterjali juurde tagasi pöörduda. Aitäh teile ennastunustava panuse eest eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikusse! Toetame eestikeelselt kultuuri, haridust ja teadust!

Monika Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht

Pärimuspidu Baltica peakorraldaja

TARTUMAA KULTUURIPÄRLIKS VALITI TIINA KONSEN

huvitavad ja harivad, pakkudes alati osalemisvõimalust. Tiina on hea seisnud just järelkasvu eest, korraldades järjepidevalt juba 30 aastat maakondlikke laste ja noorte folklooripäevi, kevad-suviseid Taaralinna taaderante ning sügis-talviseid Taaderandi talisteid. Tiina eestvedamisel toimuvad rahvarõivapäevad ning rahvarõivaste kirbukad. Koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsiga üllitati "Vana-Tartumaa rahvarõivad". Üle kümne aasta on ta Tiigi Seltsimajas korraldanud seminaride sarja "Pärimuskultuur linnaruumis", kus oma teadmisi ja oskusi jagavad nii rahvapärimuse uurijad kui praktikud. Seminarid toimuvad tasuta, sest Tiina on usin projektikirjutaja. Juba teist aastat on Tiina Konsen kadri- ja mardipäeva populariseeriva kampaania "Hakkame santima!" Tartumaa kuraator.

Uurisime, milliseid emotsioone Kultuuripärliks nimetamine Tiinas tekitas.

Tiina Konsen: „Muidugi oli pärlit saada hea tunne. Tunnustamine tähendab folklooriliikumise valdkonnas tegutsejate märkamist. Minu koostööpartneriteks on kutselised pärandi uurijaid ning pärandiga tegelevad muusikud, tantsijad, jutuvestjad, käsitöömeistrid, rahvakalendri tähtpäevade tähistajad, igapäevaselt looduse rütmides tegutsejad ja seda nii linnas kui maal. Korraldajana olen vaid selle toreda rahva kokkukutsujaks ja olen rõõmus, kui tullakse pidustustele ja koolitustele.

Olen väga tänulik rahvuslikku pärandit väärtustavate lasteaedade ja koolide õpetajatele, sest sageli on just lapsed need, kes kodustes huvi ja lugupidavat suhtumist meie enda rahvatraditsioonide vastu tekitavad."  

Palju õnne, Tiina! Sa oled tõeline pärl!

Eesti Folkloorinõukogu                                                     Foto: Tartumaa Omavalitsuste Liit

                                                                                            Fotol: Tiina Konsen (paremal) ja

                                                                       Eesti Kultuurkapitali juht Kertu Saks (vasakul)

LILLE-ASTRA ARRASTE SAAB PRESIDENDI TEENETEMÄRGI!

KULTUURIKOHVIK

Eesti Folkloorinõukogu on võtnud ka tänavu oma südameasjaks Kultuurikohvikute korraldamise. Kultuurikohvik on kultuursete inimeste kohtumispaik, kes armastavad muusikat ja on huvitatud pärimuskultuurist. Kultuurikohvikus kohtuvad kaks ansamblit,  kelle looming on inspireeritud erinevate maade rahvamuusikast.

Tänavu toimub Kultuurikohvik neljal korral, millest esimene leiab aset 26.03.2020 kl 19 kohvikus Ait Tallinnas.

Teie ette astuvad ansamblid Päri Päri (Maarja Soomre, Tanel Ruben, Jaan Varts) ning duett Tšerdakov&Kormin. Lisaks muusikale räägime esinejatega nende elust ja loomingust, vestlust hoiab ärksana Jüri Muttika.  

Oled oodatud muusikat nautima, kaasa mõtlema ning esinejatele küsimusi esitama!

Kristi Pumbo

EFN  teabe- ja projektijuht

KULDSED KÄED

Seepärast tehakse „Nedoljat“ vaikselt omaette, meenutades kõike seda, millest soovitakse lahti saada. Pärast nuku valmimist toimub selle rituaalne põletamine, et kõigest halvast igaveseks vabaneda.
15. veebruaril saavad kuldsete kätega osalejad endale „Dolja“ehk „hea saatuse nuku. Nukule on iseloomulik pikk pats, millest kui oma saatusest saab kindla käega kinni haarata.

Järgmised Natalja Jampolsakaja töötoad toimuvad: 21. märts „Kellukese nukk“, 18. aprill „Tervendav nukk“ ja 16.mai „Teelolija nukk“. Töötoad on avatud kõikidele huvilistele ning toimuvad Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas aadressil Liivalaia 40, Tallinn. Osalemine on tasuta. Töötubasid toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Tekst ja foto:

Lyudmila Yamurzina

EFN Vähemusrahvaste

töörühma juht

RAHVAMÄNGUD TÄISKASVANUTELE

Ringmängutunnid on lõbus ajaveetmisvõimalus, koos naeru, laulu, tantsu, uute sõprade ja hea tujuga. Mängitakse nii eesti, kui vene keeles. Rahvamängud toimuvad iga kahe nädala tagant Tallinnas Vene tn. 6. Järgmine võimalus selleks on 16. veebruaril kl 12-15.

Õpituba toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Kristi Pumbo

EFN teabe- ja projektijuht                                                                       Foto: Elina Kostabi

TOROPI SIMMAN TULEKUL

simmani vm sündmuse, mis kannab aktiivselt hoolt eheda tantsupärimuse kestva elujõu eest. 

2020. aasta 7. märtsil kl 11 on Tallinnasse Kaja kultuurikeskusesse oodatud kõik, kellele meeldib pärimuslikku tantsu või pärimuspõhist autoriloomingut vaadata ja kõik, kes ihkavad ise tantsida. Sel hommikul saab mõlemat. Vaatamiseks pakume Leigarite erinevates harjutusrühmades talve jooksul sündinud uut koreograafiat ning värskelt uuritud või taasavastatud ja õpitud erinevate paikkondade ehedat pärimustantsu. Oma hääle ja liikumisega astuvad üles ka Leigarite laulurühmad. Tantsuks mängivad Leigarite pillimehed.

Sille Kapper, PhD                                                                                       Foto: Sven Tupits

Associate Professor of Folk Culture
(Folk Dance)

TEATED KURAATORITELT

• 8.02.2020 toimub Tallinnas õppepäev "Loitsud ja regilaul rahvakultuuris", kus tutvustatakse loitsude erinevaid tüüpe, kasutusviise, kasutamisvõtteid ja allikaid. Päeva teisel poolel on jutuks regilaulu põline maailmanägemine, kujundlik keel, erinevad laulutüübid ja laulmisvõtted ning lauldakse rohkesti regilaule. Korraldaja on MTÜ Põline pere. Loe lähemalt!

• 14.-15.02.2020 toimub Tartus "Eesti vaimse pärandi aluskursus". Kahepäevane koolitus on põnev ja rikastav mõtterännak päritud mõttemustrite, põliste väejoonte ja esivanemate tarkuste radadel. Jutuks tulevad eesti keele maailmavaade, sõna ja nime vägi, loitsud, regilaul, taiad ja kombetalitused, hing, vägi, haldjad, vaimud, jumalad, loomine, eluringi tähtpäevad, rahvakalender, hiied ja teised looduslikud pühapaigad. Korraldaja on MTÜ Põline pere. Loe lähemalt!

• 09.–12.07.2020 toimub XXVI Võru pärimustantsu festival. See on 1995. aastal alguse saanud ainulaadne rahva ja pärimustantsu üleilmset rikkust tutvustav tantsijate ja pillimeeste suurpidu. Võru pärimustantsu festival on CIOFFi tunnustusega festival. Rahvusvahelise festivali raames toimub võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants, tantsuorienteerumine, festivalilaat, kontserdid, õpitoad ja palju muud huvitavat. Loe lähemalt!

• 1.04.2020 Võrumaa laste folklooripäev toimub Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses. 

• 22.-24.05.2020 Saarte laste VII pärimuspäevad toimuvad Pranglil. 

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU POOD

EESTI PULM

võimalustest seda tänasel päeval täielikult või osaliselt kasutada. Autor loodab, et pulmadega kokkupuutuvad inimesed saavad selle abil juurde teadmisi ja pisiku ka meile omaseid kombeid senisest enam rakendada. Lehekülgi ja teksti rikastavad rõõmsad värvilised fotod 2016. aastal toimunud Eesti pulmast ning sisaldab ingliskeelset lühikokkuvõtet.

Liis Burk

Lahemaa Pärimuskoda

VIRON VAKKA

Kristjan Toropi raamatu “Viron vakka” juurde kuuluva tantsuvideote DVD materjalid nüüd saadaval ka veebis. Tantsud on filmitud 2005. ja 2006. aastal Virumaal Kohala mõisas. Videotes on näha Leigarite tantsijaid ja pillimehi Toomas Toropi juhendamisel. Täpsemalt saad "Viron Vakka" veebiversiooni kohta lugeda Leigarite koduleheküljelt.

                                                                                              Foto: Leigarite koduleheküljelt

PÜHADEAEG - SVJATKAD

Enamus slaavlasi ja õigeusklikke tähistab jõule vana kalendri järgi 7. jaanuaril. Jõuludele järgneb talvine pühadeaeg „svjatkad“, mis kestab kaks nädalat. Venemaa territooriumil elab palju väikeseid rahvusi, kelle kombed on tihti läbipõimunud. Näiteks on kõikidel rahvastel olemas talvised pühad, mil tähistatakse uue aasta algust, uute lootuste tekkimist ja tulevase saagi ennustamist. Eriti tähtis oli see talupoeglikes kultuuritraditsioonides, kaasa arvatud soome-ugri rahvastel. Marilased nimetavad seda aega šorõkjol (lamba jalg), sest lambast sõltub talupoegade elu. Sealt tuleb nii liha, vill kui ka nahk. Uurijate arvates on see aga kaasaegne tõlgendus. Iidsetel aegadel tähendas „jol“  sama nagu sõna „jõul“ eestlastel ning soomlastel. Seega - selle püha tähistamine tähendab uue aasta algust. Udmurdid nimetavad seda aega “vožodõr“ s.o aegade ristmik, ülemineku aeg.

perioodil. Majarahvas peab sante lahkesti vastu võtma ning neid kostitama. Sandid uurivad, kuidas pererahvas elab, mida nad on teinud ja ega nad laiskvorstid pole olnud. Kui kostitatakse hästi, soovivad sandid õnne ja lubavad head saaki.

Slaavlastel kestab pühadeaeg 19. jaanuarini s.o ristipäevani. Erinevad rahvad kutsuvad seda püha pisut erinevalt, kuid see on siiski seotud veega. Marilased nimetavad seda „päevaks, mil vesi mängib“, udmurdid „jäätumise päevaks“.  Kõikjal usutakse aga tänini, et just sel päeval on veel võlujõud. Kõik meie vähemusrahvaste töörühma esindajad mäletavad, kuidas nad tähistasid seda püha lapsepõlves oma kodumaal, seepärast otsustati armsaid mälestusi taaselustada. 

rahvast, neist enamus noored lastega pered, kes kõigest aktiivselt osa võtsid. Mari rahva esindaja Lyudmila Yamurzina tutvustas maride traditsioone. Vana kombe kohaselt viskas ta põrandale mitu peotäit pähkleid. See on teravilja sümbol, mis kannab enda sees uut elu. Laste ülesandeks oli lühikese ajaga võimalikult palju pähkleid leida. Pealtvaatajad said maitsta ka maride pähklikujulisi küpsiseid, mida valmistatakse traditsioonikohaselt meest, täistera nisujahust ja munast ning küpsetatakse õlis.

Udmurtlanna Natalja Batalova ja mokšalanna Veera Savkina näitasid mänge, mida mängisid pimedatel talveõhtutel abielutud noored. Mängude sisuks oli muidugi paarilise leidmine ja tulevase elu sümboliseerimine. Vene folklooriansambel Bõlina Haapsalust (juhendaja  Natalja Jampolskaja) ja pühapäevakooli õpilased näitasid traditsioonilisi sanditamiskombeid hoogsa teatraalse etenduse kaudu, kõlasid laulud ja sai nautida mänge. Külalistele pakkus elevust mesilasvaha abil ennustamine. Külma vette valatud sulavaha ennustas, mida võib uuelt aastalt oodata.

Nagu ühele korralikule peole kombeks, olid rikkalikul pühadelaual erinevad rahvustoidud -udmurtide perepetšid ehk lahtised lihapirukad, kuldsed ja kohevad mokša hirsi-pliinid, õunakoogid ja muud hõrgutavad road. Sisukas kokkusaamine lõpes ühise teejoomise ja vaba vestlusega. Pealtvaatajad olid elevil ning ei häbenenud küsida lisaküsimusi. Loodame, et vähemusrahvaste pärimuspidude tähistamistest Eesti erinevates paikades kujuneb traditsioon. Kutsuge meid külla!
Üritust toetasid Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Lyudmila Yamurzina                                                                               Fotod: Kristi Pumbo

EFN Vähemusrahvaste

töörühma juht

MOOSTE FOLGIKOJAS JÄMMITI!

Tuleb tunnistada, et umbes 150 pillimehega jämmi korraldamise mõte tundus selle esmakordsel väljahõikamisel ühtlasi nii hullumeelne kui ka aukartustäratav. Jämm oli osalejatele piirangutevaba - võis tulla mistahes pilliga ja tähtis polnud ka, mis helistikus see mängida võimaldab. Ainsaks eelduseks oli pillimänguoskus. Pillimehi tuli kokku igast Eesti nurgast ja esindatud instrumentide valik oli lai – kandled, karmoškad, lõõtsad, viiulid, torupillid, kitarrid, ukuleeled, akordionid jne. Kohata võis ka pingipilli ning harduldast sarvepilli.  Olgugi, et jämm eeldab spontaansust ja impovisatsiooni, on siiski hea ette teada, millised lood jämmimisele tulla võivad. Selleks koostatud repertuaarinimekiri koos videote ja mahuka noodikogumikuga oli usinamatele pillimeestele kodutöö tegemisel suureks abiks. Selle hinnalise ettevalmistustöö eest tuleb öelda tänusõnad Krista Sildojale ja Ott Kaasikule.

Järgmine taoline "hullumeelne" ettevõtmine leiab aset 06.06.2020 Väike-Baltica pärimus-peol.  Põhjalikumat infot  ning meediakajastusi leiab "Jaanuarijämmi" kodulehelt.

Kohtumiseni juunijämmil!

Kristi Pumbo                                                                    

EFN  teabe- ja projektijuht                                                                    Fotod: Krista Sildoja

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KURAATORINA ALUSTAS TÖÖD ANNIKA AASA

saanud suure osa ajast kasvada memme ja taadi kõrval, koos nende lugude, laulude, juttude ja kogemustega.

Põlvest põlve edasikantav pärand on olnud nii loomulik osa minu elus, et tunduks kentsakas seda eraldi rõhutada. Teadmised, mis on minule antud ja mida mina edasi kannan, kogemused, mida olen omandanud ja oma eluosaks seadnud, rikastavad minu sisemist mina. Tihti arvame ja otsime midagi suurt ning üleloomulikku, kuid samas ei oska hinnata seda väikest ja omast. Sisemas on meil ju kõik omane olemas, meie esivenematelt õpitu on oluline igas ajahetkes.

Olen õnnelik, et õpingud Viljandis viisid mind kokku folkloristi Marju Kõivupuuga. Tänu Ene Lukka-Jegikjani õpetatule ja koostehtule on pärimuskultuuri väärtustamine veelgi süvenenud.

Eesti Folkloorinõukogusse sattumine oli elu loomulik kulg, muudatused ametipostil tõid kaasa mitmeid uusi väljakutseid. Olen sattunud väga väärikat rada käima ja minu pikaaegne eelkäija Pilvi Lepiksoo on jätnud küll pehmed, kuid väga sügavad jäljed, mida mööda tuleb nüüd edasi rühkida. Hindan kõrgelt tema panust, teadmiste- ja mälulaegast, sest nüüd on tarvis oma õuest kaugemale vaadata.

Oluline, et me ei unustaks oma pärimust, identiteeti. See peaks olema meie elu pärisosa, et me teaksime, kuhu kuulume. Uus ja huvitav tuleb ka vastu võtta, kuid ei tohi unustada väärtuseid, mida on loonud vana.“

                                                                                                                         Foto: erakogu

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU ÜLDKOOSOLEK

15. märtsil kl 11-16 toimub Eesti Folkloorinõukogu üldkogu Tallinnas Vene tänav 6. 
Päevakorras:

- 2019. aasta tegevuskava ning majandusaasta aruande kinnitamine;

- uue juhatuse valimine;

- Eesti Folkloorinõukogu folkloorikuraatori preemia saaja väljakuulutamine;

- 2020. aasta tegevuskava tutvustamine.

Üldkogule on oodatud kõik Eesti Folkloorinõukogu liikmed!

LEINAME: HEINO SÕNA (05.02.1937-10.12.2019)

kandlelugude kaudu. Eesti Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projekti raames ilmus 2017. aastal heli- ja videokogumik tema poolt mängitud pillilugudest ja lauludest. Heino poolt mängitud muusika elab elujõuliselt edasi tema õpilaste ja õpilaste õpilaste kaudu.

Jäägu kõlama Heino enda südamesoov “Kallid sõbrad! Kõlagu eesti kannel teie hinges ja südames igavesti!”

Tuule Kann

Muusik ja kandleõpetaja

KALENDRISSE KIRJA!

Vaata suuremat valikut veebruarikuu üritustest ja koolitustest...

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 2. märtsil 2020.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.