EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

CIOFF® TUTVUSTAB UNESCO KULTUURIPÄRANDIT

Alates aprillist avaldab CIOFF® iganädalaselt videosid, mis tutvustavad UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluvaid nähtusi. Postitused on pühendatud CIOFF®-i 50. ja UNESCO 75. aastapäeva tähistamisele.

Videote nimistust leiab näiteks el baile chino (Tšiili), jooga (India), le fest-noz (Prantsusmaa), Semeiski kultuuriruum (Venemaa), flamenco (Hispaania), Kihnu kultuuriruum (Eesti) ja palju muud põnevat. CIOFF®-i ametlik esindaja Eesti Folkloorinõukogu avaldab kõik postitused ka enda facebooki lehel.

CIOFF® - Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu. 

AKTSIOON “HAKKAME SANTIMA!” TULEB TAAS

Tähistame mardilaupäeva küll alles 9. novembril, kuid “Hakkame santima!” aktsioon saab oma hoo sisse juba oluliselt  varem.  Oleme seadnud sihiks korraldada alates augustist mardikombestiku koolitusi haridussektori õpetajatele ning kogukondadele igas Eesti maakonnas.  Lisaks kutsume üles folkloorirühmi ning kogukondi märkima mardilaupäev juba varakult oma ühistegevuste kalendrisse, tähistades seda nii martijookmise kui meeleoluka peoga. Soovime ka tänavu, et kõik mardipered end registreeriksid – nii saame teada, kui elujõuline meie traditsioon piirkonniti on.

Aktsiooni „Hakkame santima!“ festivalinädala põhisündmused novembri esimesel nädalal leiavad aset Tartus ja selle lähistel. Kavas on mardisantide rongkäik, mardilaupäeva tantsuklubi ning põnevad kontserdid väliskülalistega Indiast, Kreekast ning Šveitsist.

„Hakkame santima!“ õnnestumiseks oleme leidnud igast maakonnast vabatahtlikke kuraatoreid, kes meid nii nõu, kui jõuga aitavad.

Loodame, et aktsioon “Hakkame santima!”  tiivustab kogukondi sanditamiskombestikku au sisse tõstma, sest mardisant on õnne pant!

Kristi Pumbo

Eesti Folkloorinõukogu

teabe- ja projektijuht

PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV LÜKKUB EDASI

Eesti Folkloorinõukogu peab eriolukorrast tingitult edasi lükkama juuni algusesse kavandatud Päritud Väärtuste Ööpäeva Saaremaal. Loodetavasti saame sama programmi läbi viia juunis 2021. Jälgige infot Eesti Folkloorinõukogu kuukirjas ja kodulehel. 

Monika Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu/ CIOFF® Estonia

Tegevjuht/ CEO

MIDA UUT PAKUVAD EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI FOLKLORISTID PÄRIMUSHUVILISTELE ERIOLUKORRAS?

• Videoloengute sari, kus Folkloristika Osakonna teadlased käsitlevad koroonaviirusega seotud pärimust, meie tänapäevast uskumustemaailma ja muud põnevat, on kättesaadav Kirjandusmuuseumi kodulehel.
   
• Mitmekesiseid sissevaateid vanemasse ja uuemasse pärimusse, samuti rahvaluulearhiivi tegemistesse pakuvad pidevalt täienev Eesti Rahvaluule Arhiivi youtube kanal  ja Facebooki lehekülg  iga päev ilmuva päevakohase ERAteraga.   
   

• Põnevaid ja harivaid eesti pärimuse tutvustusi saab järelkuulata Vikerraadio Huvitaja saate arhiivist. “Päritud laulu” sarjas kommenteerivad folkloristid ja pärimusmuusikud, eesotsas uuema rahvalaulu ja seltskonnalaulu suurepärase tundja Lauri Õunapuuga, arhiivi laulusalvestusi. “Vanasõnade” saatelõik avab rohkem ja vähem tuntud vanasõnade tagamaid.
   

• Jätkuvalt ilmuvad ajakirjade Mäetagused ja Folklore  numbrid, samuti folkloristlikud väljaanded. Kasutada saab mitmeid pärimuse andmebaase. Kui andmebaasid vastust ei anna, oleme püüdnud kõigil huvilistel aidata leida lahendusi, kuidas rahvaluulearhiivi materjale praegusel suletud uste perioodil kasutada.

Janika Oras,  EKM ERA vanemteadur, janika@folklore.ee
Piret Voolaid, EKM FO vanemteadur, piret@folklore.ee

PÄRIMUSMUUSIKA NOODIKOGU SARJAST ILMUS

TÄNAVU KAKS UUT NOODIVIHIKUT

Alates 2014. aastast tegeleb Eesti Pärimusmuusika Keskuse Pärimusmuusika teabekogu õppematerjalide vajaduse kaardistamise, koostamise ja väljaandmisega. On loodud pärimusmuusika noote koondav veebikeskkond PÄRIMUSMUUSIKA NOODIKOGU. Paralleelselt noodikogu veebilehega alustati 2016. aastal ka noodivihikute trükiste väljaandmisega, mis sünnivad koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude ja töötajatega.

Pärimusmuusika noodikogu on veebipõhine pärimusliku instrumentaalmuusika kogu, mis põhineb ERA kogudesse talletatud heliülesvõtetel aastatest 1913 kuni tänapäevani.. Tegemist on õppematerjaliga, mis on mõeldud kasutamiseks pilliõpetajatele, harrastusmuusikutele ja laiemalt kõigile pärimusmuusikahuvilistele enda repertuaari täiendamiseks ning täiustamiseks.

See keskkond võimaldab pärimusmuusikat omandada nii noodi kui kuulmise järgi ja seda nii vana kui uue salvestise põhjal. Ühest pilliloost on kaks noodivarianti – üks lihtsustatud ja teine spetsiifilisema meloodiajoonisega. Nootide juurde on võimalik kuulata ka helinäiteid ja seda nii arhiivisalvestise kujul kui tänapäeva pillimehe esitust ning seda valikuliselt ka koos videoga.

Pärimusmuusika noodikogu 6. vihik - Ruhnu viiulilood 
Koostas: Katariina Tirmaste

Noodivihikusse on koondatud 37 lugu neljalt Ruhnu viiulimängijalt. Noodistatud on Elias Schönbergi, Peeter Rooslaiu, Henrik Berenssoni ning Johan Ömani pillilugusid. Lood on salvestatud aastatel 1911-1967 ning annavad hea ülevaate Ruhnu viiulimuusikast poole aastasaja jooksul. Sellise fookusega kogumik on Ruhnu ajaloos esmakordne.

Pärimusmuusika noodikogu 7. vihik - Hiiumaa torupillimängija

Juhan Maaker ehk Torupilli Juss

Koostas: Cätlin Mägi

Juhan Maaker ehk Torupilli Juss elas aastatel 1845–1930 Hiiumaal. Ta oli omal ajal väga tuntud ja nõutud torupillimees. Torupilli Jussi pillimängu on meil võimalik kuulata tänu kahele rahvamuusikakogujale, Cyrillus Kreegile ja Armas Otto Väisänenile, kes 1921. a salvestasid temalt 44 torupillilugu ja kolm laulu. Mõnda lugu on salvestatud mitu korda, seetõttu on erinevaid pillilugusid kokku 33.

Varasemalt ilmunud noodivihikud:

• Pärimusmuusika noodikogu 1. vihik Koostaja: Cätlin Mägi (2016)
• Pärimusmuusika noodikogu 2. vihik Võrumaa viiuldajad Otto Hiiop ja Kristjan Joakit. Koostaja: Katariina Tirmaste (2017)
• Pärimusmuusika noodikogu 3. vihik Mulgimaa pillilood. Koostaja: Cätlin Mägi (2018)
• Pärimusmuusika noodikogu 4. vihik Vana-Võromaa lõõtspillilood. Koostaja Juhan Uppin (2018)
• Pärimusmuusika noodikogu 5. vihik Kuusalu pillilood. Koostajad: Cälin Mägi ja Anneli-Kont Rahtola (2019)

Janne Suits

August Pulsti õpistu juhataja

E-VÕISTUMÄNGIMISE VÕITIS VIIULDAJA MARTA KÜLAOTS

Tänavune Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Saabunud videote vahel tegi oma valikud žürii koosseisus: Villu Talsi, Maarja Soomre, Krista Sildoja, Kadri Lepasson, Katariin Raska, Martin Müller ning Timo Steiner.

Žürii esimehe Villu Talsi sõnul on žüriil ülihea meel, et iga-aastast Võistumängimist eriolukorras ära ei jäetud, vaid rasketest oludest võitu saadi. „Žürii liikmeks olemine pani meid kõiki muidugi proovile, aga samas tõi nende lugude läbi vaatamine ja pärast nende üle arutlemine mõnusat vaheldust isolatsiooni-ellu. Südame teeb soojaks, kui mõelda kuidas oma kodudes meie oma Eestimaa pojad ja tütred mängivad lausa uskumatult suurepäraselt pärimusmuusikat,” ütleb Villu Talsi.  
 

Žürii liikme Krista Sildoja sõnul on seekordne Võistumängimise kogemus olnud päris kummaline. "Me siiski saime läbi ekraanide selle energia kätte. See pole mitte tavaline, et nii noores eas mängitakse oma maa pärimusmuusikat! Need lapsed on erilised terves maailmas, et  nii noorelt oma pärimuspilli mängida osatakse. See on võimas, mis meil siin toimub Eestis!” kiidab Sildoja osalejaid.

Eesti Pärimusmuusika Keskus

KARGUSE KESTVUSMÄNGIMISE MAAILMAREKORD ON SÜNDINUD!

Kargus on teadaolevalt vanim seto tants, mida tantsivad naised ja mehed eraldi. See näiliselt lihtsate sammudega kaasahaarav tants nõuab üllatavalt suurt keskendumist, püsivust ning väärikat kehahoiakut.

Matis Leima: „Karguse viisid on väga lühikesed ja juba paariminutiline karguse mängimine on pisut maratonimaiguline, kuna võrreldes muude tantsulugudega on korduste arv väga suur.“

Leima mängis kümmet erinevat kargust, kombineerides neid vastavalt oma meelolule, jaksule ning ka mälule, kuna lihtsakoelised meloodiajupid ei pruugi alati kohe meelde tulla.

Karguse kestvusmäng oli muljetavaldav – algsest 100-minutilisest eesmärgist kujunes pikk kargusepidu, mis kestis ühtekokku 2 tundi 32 minutit ja 31 sekundit. Matis Leima sõnul oli raskeim mängida umbes 90-ndal minutil. „Pärast 2,5-tunnist kargusemängu oli aga taas tunne nagu oleks alles alustanud.“

Milline emotsioon valdab pillimeest kuuldes sõna „kargus“ vahetult pärast rekordi püstitamist?

Matis Leima: „Kuuldes sõna "kargus", tunnen, et mul on sellega mingi kaalukas seos, olen teinud midagi vahvat. Karmoškat ei taha paar päeva küll puutuda, aga küll see üle läheb. Püüan keskenduda praegu oma erialale, elekronmuusikale, mis on kõlapildilt mõõtmatult rikkalikum kui karmoškamuusika. Aga viimasel on ja jääb minu jaoks väärtuslik tähendus. Tahtsin teha midagi kontserdist erinevat ja nii viisingi kokku vana idee, karguste olemuse ja inimeste meelelahutamise. See õnnestus hästi!“

Soovime Matisele ka edaspidiseks lennukaid ideid ja ettevõtmisi tema isa sõnadega: "Panõ nii, õt hand palas!“

Kristi Pumbo
Eesti Folkloorinõukogu
projekti- ja teabejuht

LOE VÄÄRT RAAMATUID!

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub  1.juunil 2020.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.