EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

KOOLITAME MARDISANTE!

Igal koolitusel on kolm läbiviijat: ​

- ajalugu/teooria (1,5 tundi) –  Reet Hiiemäe, Mari Lepik, Vivian Siirman või Kristi Pumbo;
​- martijooksmise töötuba (1,5 tundi) – Kairi Leivo, Terje Puistaja või Meelika Hainsoo​;
- kogukondade kaasamine (1,5 tundi) – Krista Habakukk või Ivika Nõgel.

Juba täna on võimalik registreeruda õpetajate koolitustele, kogukonnakoolituste kuupäevad on selgunud, kuid registreerumisvõimalus avaneb juulikuu jooksul. Eesti Folkloorinõukogu loodab, et sanditamistraditsioon saab Eestis üha enam hoogu juurde ning tava muutub taas populaarseks ka täiskasvanute hulgas.

Kristi Pumbo

Eesti Folkloorinõukogu

teabe- ja projektijuht

REGE RAUTA SUVEL!

Suur tänu, Eesti Vabaõhumuuseum, et mardipere riidesse panite!
Suur tänu kõikidele vabatahtlikele modellidele, kes te troopikakuumuses vastu pidasite!
Suur tänu, fotostuudio Fotogeen ja Andres Treial, et mardipere piltidele jäädvustasite!

Kristi Pumbo

Eesti Folkloorinõukogu

teabe- ja projektijuht

LEIGAR TULEB KÜLLA!

Nüüd oleme aga käima lükanud projekti, mis on inspireeritud just rändmuusiku ülesandest- tuua inimestele rõõmu ja hingekosutust erinevates paikades.

Otsime Eestimaal, väljaspool suuri keskusi, väikseid tegusaid kogukondi, kelle juures pidada üks mõnus väike pidu või tõmmata käima pisut suurem simman just selle paikkonna pärimuslike lugude, laulude ja tantsudega. Peale selle tutvustame omaenda näpujõul valminud rahvarõivaid - nii külastatava piirkonna omi kui teisi ja õpetame publikule mõne uue tantsu või mängu just selle paikkonna pärandist. Leigarid on tuntud osavate publikukaasajatena, ent rõõmustame ka koos nendega, kes mis tahes põhjustel eelistavad jääda pealtvaatajaks Igal juhul jätkub nii uudsust kui äratundmist kõigile.

Praeguseks oleme jõudnud kokkulepped teha Saaremaal Torgu ja Taritu rahvaga, kellele sõidame külla juba juuli keskel. Sõrulased on oma rõivaid ise päris põhjalikult uurinud ja nende jaoks on just põnev näha mujal Eestis kantud rikkalikku rõivapärandit. Nii pakivad mõned tantsijad seekord koguni mitu komplekti rahvarõivaid kaasa. Septembri keskpaiku ootab Leigareid külla väike Leesi rahvamaja Kuusalu vallas, kus saame esitleda Ida-Harjumaa ülimalt rikkalikku ning üsna hästi läbi uuritud tantsu- ja muusikapärandit. Oleme väga tänulikud Kultuurkapitalile projektitoetuse eest, mis teeb need pärimuskultuuri-kohtumised väikestes paikades inimestele kättesaadavaks.

Ootame teie küllakutseid või küsimusi: leigarid@leigarid.ee. 
Sarja „Külas on Leigarid“ ürituste täpsed ajad leiab Leigarite facebooki lehelt.

Kadri Karin

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid, tantsuõpetaja

Projekti „Leigar tuleb külla“ projektijuht

WÄÄGVERE WOLK KUTSUB PIDUSSE!

Kui oled pillmängija, siis kindlasti võta kaasa oma sõber pill, et saaksime ühisorkestris koos mängida ja laulda lihtsaid ning toredaid rahvalikke lugusid! Kohapeal saab puhvetist sularaha eest osta kehakinnitust. Üritus on tasuta, kuid kui soovid teha sünnipäevalapsele kinki, võiks see mahtuda annetuskarpi. 

Olete väga oodatud!

Ülle Kool

Väägvere Külakapell

MOOSTE ELOHELÜ – FOLK PAND KÄÜMÄ!

Hõimude võistulaulmine

Põlva kihelkonnas on kaasitamine hakanud tähendama eelkõige just kahe hõimu võistulaulmist, mille repertuaari kuulus ka vastaspoole mahategemine. Siin võib näha hõimude võistlusmomenti, üksteisest ülepakkumist, samuti tuleb mängu tõrjemaagia: mõlemale abielupoolele maalitakse pilt teise poole võimalikest pahedest, mida tahetakse ära hoida.

„Mehe puhul hoiatati joomise ja vägivaldsuse eest, naiste puhul laideti laiskust ja tigedat iseloomu. Kuid võistulaulmine ei piirdunud vastaspoole laitmisega. "See kasvas üle oma poole, vastavalt siis peiu või pruudi, kiitmiseks. Nii ei tahtnud laulmisele lõppu tulla,“ tutvustab Urmas Kalla Võro Instituudist pulmatraditsioone. 1966. aastal kiitis ka Adiste külast pärit Alide Paabut muuhulgas: "Kui naksiva kaas´kõlõma, väega kaas´kõlivaq, otsa es tulõq!" 

Tänavu osalevad festivali võistluskontserdil 11 muusikalist kooslust, kes töötlevad Põlva kihelkonnast pärit kaasituse viisi/teksti, pannes mängu fantaasia, pillimängu- ja lauluoskuse.

Kirev päevaprogramm

Lisaks võistluskontserdile on oodata mitmekülgset üldprogrammi. Nii annavad kontserdi näiteks Mari Kalkun/Aleksandra Kremenetski ning Curly Strings. Samuti leitakse tänavu kokkupuutepunkte klassikalise muusikaga. Erinevate maade rahvamuusikast inspireeritud kavaga astuvad üles kolm Klassikatähtede saate osalejat, kammerkoor Collegium Musicale aga teeb kummarduse Veljo Tormisele, esitades parimaid palasid tema kooritsüklist „Unustatud rahvad“.  

„Unustatud rahvad” on Veljo Tormise kooriloomingu tippteos – kuue läänemereäärse soome-ugri hõimu (liivi, vadja, isuri, vepsa, ingeri ja karjala) muusikaline koondportree. Paljud neist rahvastest on väljasuremise äärel ja on keeli, mida kõnelevad veel vaid mõned üksikud inimesed. Veljo Tormis ei lase meil unustada, et kunagi on ka nende rahvaste keel endale laulutuules igavikku otsinud.

Avatud kojad

Mooste mõis on ootel – mõisa kojad on festivalil avanud uksed ja kontsertide käigus saab uudistada erinevaid hooneid. Uksed lööb valla ka Mooste rahvamuusikakool, et tutvustada oma tegevusi ja maja ning anda huvilistele teavet õppimisvõimaluste kohta.

Liivi Tamm

Mooste Elohelü

festivali projektijuht

KAIKA SUVEÜLIKOOLI MATKAPÄEV

VANA-VÕROMAA LÕUNATIPUS

Juba teist aastat järjest toimub traditsioonilise Kaika suveülikooli asemel Kaika suveülikooli matkapäev. Tänavune matkapäev leiab aset 8. augustil Vana-Võrumaa lõunatipus.

Päeva lõpetab Mõniste Talurahvamuuseumis kell 18 algav kultuuriprogramm, kus lauldakse üheskoos Jaan Pulga ja Alo Pihu eestvedamisel vanu ja uusi võrukeelseid laule.

ALLI PÕRK: MUL ON ELUS VEDANUD!

30. juunil oli viimane tööpäev Pärnu linnavalitsuse rahvakultuuri peaspetsialistil Alli Põrk’il, kes töötas selles ametis täpselt 40 aastat 9 kuud ja 18 päeva. Alli on olnud aastaid tuli-hingeline Eesti Folkloorinõukogu kuraator.

kõndimine, sest oli veel nõukogude aeg, kui eestlased, lätlased ja leedukad tulid juba välja oma rahvuslippudega. Riia lähedal Ogre lauluväljakul toimus suur galakontsert ning rongkäik, kus oli näha suurel hulgal nõukogude miilitsat, kardeti massirahutusi. Minu jaoks käivad folklooriliikumine ja pärimuskultuur käsikäes meie ärkamisaja ja ühiskonnakorra muutusega. Varem tegelesin süvitsi ainult Laulu- ja tantsupeoga, pärimusest ja ehedusest räägiti tol ajal väga vähe.

Kas midagi jääb kripeldama?

Räägitakse pärimuskultuuri ja autentsuse kadumisest linnastumise tingimustes. Ma pole sellega päris nõus. Me lihtsalt ei saa alati autentsust taga ajada. Kui noored tunnevad pärimuse vastu huvi ja on seda endale meelepäraselt töödelnud, siis peaksime pigem mõtlema - kui vahva, et nad ei laula inglise keeles ega kaldu massikultuuri poole,  sest allikas on meie oma ja ehe. Viljandi Pärmusmuusika Festival on seda teed läinud  ja noored on kaasa tulnud, see on populaarne. Kihnu Virve laulud ei ole ju pärimus-, vaid autorilaulud, kuid neid lauldakse nii nagu see oleks pärimus. Mina ei ole pärimuse puhul näpuga järge ajanud ja võib-olla on see ka  põhjuseks, miks Pärnus on nii palju tegijaid. Esmalt kaasa inimesi, küll see sügavam huvi tuleb hiljem!

Mis on jäänud meelde seoses kuraatoritööga Eesti Folkloorinõukogus?

Targad inimesed ja nende seltskond, kus ma olen saanud pikka aega viibida. Näiteks Igor Tõnurist, Ingrid Rüütel, Kristjan Torop, korraldusliku poole pealt Anne ja Alar Ojalo. Need kõik on kullateraga inimesed, keda kuulates, vaadates ja ühiselt teemade üle arutledes on tekkinud tunne, et mul on elus vedanud. Tihtipeale tsiteerin neid, sest olen neist alati väga lugu pidanud. Rahvatantsuõpetajana on mul eriti kahju, et Kristjan Torop oli nii vähe aega meie hulgas.  Mäletan, kuidas noore tüdrukuna selle halli habemikuga, kes kõike oskas, särtsakalt Kihnu hambut ette näitasime - siis ikka käed värisesid.

Täname Sind, Alli, pikaajalise ja pühendunud töö eest rahvakultuuri hea käekäigu eest seismisel! Jätkuvat jõudu Pärnumaa kultuuriellu panustamisel! 

Eesti Folkloorinõukogu

EGA PIDU PIDAMATA JÄÄ!

Digijaanide otseülekandes räägiti mitmekülgsetest jaanikommetest, alustades tulevase ennustamisest ja lõpetades jaaniõlle mekkimisega. Vaatajad said heita pilgu paarisaja aasta taguse perejaanitule, ülemöödunud sajandi külajaanipeo ning möödunud sajandi alguse võidupüha tähistamisele, helistada ennustuskotta, kuulata kiigelaule ja tervitusi muuseumi sõpradelt, õppida jaanitantse ja -mänge ning nautida Leigarite kandle- ja torupillikontserti. Lavastatud videoklippide vahele rääkisid õhtujuhid Jaan ja Jaanika jaanitule süütamise traditsioonist, krattidest, jaanitoitudest, saunakommetest ning paljust muust põnevast ja harivast.  

KALENDRISSE KIRJA!

Vaata suuremat valikut üritustest ja koolitustest

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub  1. septembril 2020.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.