EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

 

 
 
 

MUUDATUS PÄRIMUSPIDU BALTICA TSÜKLIS

 
 

Seoses koroona epideemiaga toimub muudatus Eesti-Läti-Leedu ühisfestivali Baltica korralduses. Juunis Leedus toimuma pidanud festival lükkub edasi järgmisesse aastasse ja toimub 19-24.06.2021. Seetõttu muutub kogu Baltica tsükkel - 2022. aastal toimub festival Lätis ja ning 2023. aastal Eestis.

 

Eesti Folkloorinõukogu plaanib Baltica vaheaastatel alustada Väike-Baltica traditsiooni. Soov on pakkuda pärimuse harrastajatele iga-aastast väljundit. Esimene Väike-Baltica oli plaanis tänavu juunis koostöös Vanalinna Päevadega, kuid olime sunnitud plaanid järgmisesse aastasse edasi lükkama. Rõõm on tõdeda, et huvilisi oli palju. Esimene Väike-Baltica toimub järgmisel suvel, 5. juunil 2021. Juba nüüd tasub kuupäev märkmikusse kirja panna!

 

Monika Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu

tegevjuht

 
 
 
 
 

KOOLITUS "RAVIMTAIMEDE MAAGILINE VÄGI"

 
 
 
 
 

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühm korraldab 4.-5. juulil 2020 koolituse “Ravimtaimede maagiline vägi”. Tegu on kahepäevase koolitusega, kus tutvustame taimede raviomadusi ja rolli rahvatraditsioonis, õpime looduses taimi ära tundma ning saame teadmisi nende raviomaduste kohta. Räägime Agrippina Supleja päevast, jaanipäeva ja pööripäevaga seotud traditsioonidest ja rituaalidest.

 
 

Vene folklooriansambel "Bõlina" tutvustab traditsioonilisi jaanipäeva laule, tantse, rituaale, rahvauskumusi, rahva- ja ringmänge. Punume lillepärgasid, lillevanikuid-amulette, valmistame saunavihtasid ja käime saunas. Koolitus toimub Haapsalust 9 km kaugusel asuvas Pusku turismitalus. Ajakavaga saate tutvuda Eesti Folkloorinõukogu kodulehel.

 

Koha koolitusel tagab registreerumine ning osavõtutasu maksmine, maksimaalne osalejate arv on 25 inimest. Osavõtutasu 35 eur sisaldab koolitust, ööbimist, toitlustust ja saunamõnusid.

 

Koolitus toimub vene keeles, olemas on eestikeelsed materjalid, vajadusel tõlgime kogu koolituse jooksvalt eesti keelde.
 

Koolituse läbiviijaks on Natalja Jampolskaja - tuntud vene traditsioonide tundja ja edasiandja. Ta juhatab Haapsalus Vene Rahvakultuurikeskust Bereginja, kus ta õpetab nii käsitööd, muusikat kui ka vene rahvatraditsioone. Jampolskaja on ka folklooriansambel Bõliina üks eestvedajaid. Koolitust toetavad Integratsiooni Sihtasutus, Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

 

Olete väga oodatud!
 

Lisainfo: Lyudmila Yamurzina
+372 58 417 638

lyudmila@folkloorinoukogu.ee
 

Registreeru koolitusele!
 
 
 

ILMUS RAHVAKULTUURI AASTARAAMAT 2019

 
 

Foto: Jaan Krivel

 
 

Ilmunud on Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuuri aastaraamat 2019, mis on juba 23. väljaanne aastaraamatute sarjast. Raamatus on ära toodud 2019. aasta statistika ja lugusid kõikidest maakondadest. Tegemist on mahukaima raamatuga läbi aastate. Aastaraamatut on võimalik lugeda ka elektrooniliselt.

 
 

Eesti Folkloorinõukogu 2019. aasta tegevustest saab ülevaate lehekülgedelt 49-57. Pikemalt on juttu pärimuspeost Baltica 2019, rahvusvahelisest koostööst, aktsioonist „Hakkame santima!“ ja teistest väiksematest sündmustest.

Eesti Folkloorinõukogu 2019. aasta sündmuste ülevaadet saab lugeda lähemalt:

EFN sündmused 2019. aastal
 

HELÜAIT ESITLEB KULTUURIPÄRANDIT TÄNAPÄEVASELT

Eriolukorra ajal sai avalikuks Võru Instituudi loodud internetileht  HELÜAIT, kus avaldatakse kõiksugust võrokeelset kuulamismaterjali – audioraamatuid ja lühemaid lugusid, nii pärimust kui kirjandust, nii lastele kui suurtele. Võro keel on üks vaimse kultuuripärandi nähtus, millega inimesed Vana-Võromaal igapäevaselt kokku puutuvad. Võro keele populaarsus on tõusutrendis, kuid selle kasutusvaldkonnad, –võimalused ja –oskused kipuvad ahtamaks jääma.

 

Helüaida loomise mõte hakkas liikuma võrokeste kaebusest, et loeks võro keelt küll, aga aega ei ole… ja teine hulk inimesi räägib, et võro keelt lugeda on raske, parema meelega kuulaks seda… paljud liiguvad aga terviseradadel või sõidavad bussis, klapid peas. Kõigi nende jaoks pakub Helüait oma lahenduse – võro keelt juttude ja raamatute lugemise asemel kuulata. Kindlasti aitab Helüait ka neid lapsevanemaid, kes ise lastele võro keeles ettelugemist kardavad.

 

Praegu on lehel juba väljas mitmed võrokeelsed lasteraamatud - näiteks võro keelde tõlgitud „Nukitsamees“, „Jussikese seitse sõpra“ ja „Kolm karu“, samuti vanemate lintkassettide ja CDde sisu. Täiskasvanute kõrva rõõmustavad kindlasti Pulga Jaani vanemad ja uuemad jutud ning võro naisluuletajate Kauksi Ülle ja Häniläse looming.

 

Toimetajatel on plaanis Helüaita pidevalt täiendada. Helüaida täitmist toetavad kõik autorid, kes oma loomingut üles riputada lubavad ja lugude vabatahtlikud sisselugejad. Näiteks andis punt Tsibipudina’ Helüaidale 2007. aastal salvestatud materjali võrokeelsete laulude ja pärimuslugudega, et see väärt kraam unustusse ei vajuks. Sarnaselt Tsibipudinale võivad ka teised anda Helüaidale soovitusi ja kaastöid seoses võrokeelse pärimusega. Lisaks võivad ladusalt võro keelt lugevad ja rääkivad inimesed pakkuda end välja vabatahtlikuks sisselugejaks.

 

Helüait on olemas ka podcasti ehk taskuhäälinguna (võro keeles karmanihelü). Õpetuse, kuidas Helüait taskus olevasse seadmesse saada, leiab huviline Helüaida lehelt. Samuti saab Helüaida üles otsida otse oma telefoni tõmmatud podcasti-äpist.

 

Helüaida tegemisele on õla alla pannud ka Rahvakultuuri Keskus (Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetamine) ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Lehte tehakse Võro Instituudi ja MTÜ Luumisõ Kõrd koostöös ja see toetab digikultuuri teema-aasta ideed.

 

Hääd kullõmist!

Triinu Laan
Helüaida toimetaja ja projektijuht

 
 
 
 
 

RAHVAKULTUUR ON ENDISELT MOES

 
 

Eesti Rahvakultuuri Keskus on kaardistanud rahvakultuuri valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, kollektiive ja üksikisikuid juba alates 2007. aastast. Rahvakultuuri Andmekogus kajastuvad andmed on kollektiivid ja organisatsioonid ise ülesse andnud, andmeid sisestavad ja kontrollivad Eesti Rahvakultuuri Keskuse maakondlikud rahvakultuurispetsialistid. 

 

Rahvakultuuri Andmekogu kajastab nii kollektiive, organisatsioone kui ka üksikisikuid kaheteistkümnes valdkonnas kultuurkorraldusest käsitööni: folkloor, harrastusteatrid, instrumentaalmuusika, koorilaul, kultuurikorraldus, kultuuriseltsid, käsitöö, puhkpillimuusika, rahvamuusika, rahvatants, tants ja vokaalmuusika. Folkloori valdkonna alla kuuluvad kollektiivid saavad valida enda määratlemiseks tegevusalaks kas  folkloorirühma, jutuvestmise ja sõnalise pärimuse, regilaulu ja rahvalaulu või tavad ning kombed.

 

2019. aasta statistikast selgub, et kõige suurem osa harrastajatest tegeles koorilauluga – 37 300 inimest. Järgnesid rahvatants (21 662), harrastusteater (5 424) ning käsitöö (3 924). 70% rahvakultuuri harrastajatest olid naised, kelle osatähtsus oli suurim käsitööseltsides. Ainsana edestas meeste arv naisi puhkpilli- ja rahvamuusika valdkonnas. Vanuse põhjal jagunesid harrastajad: lapsed (36 142), täiskasvanud (23 291), noored (12 575), eakad (5 288) ja erinevad vanuserühmad (5 244).

 
 
Uuri statistikat lähemalt!

Kati Taal

Põlvamaa rahvakultuurispetsialist

Eesti Rahvakultuuri Keskus

 

UNESCO KOGUB TRADITSIOONIDE HARRASTAMISE KOGEMUSI COVID-19 PANDEEMIA AJAL

UNESCO avas mai alguses kodulehe, kus jagatakse näiteid üle maailma selle kohta, kuidas vaimse kultuuripärandi harrastamist on koroona ajal uutes kohanenud oludes jätkatud. Kogemusi on jagatud üle maailma ja seda täiendatakse veelgi.

 

Kutsume üles ka eestlasi jagama oma kogemusi selle kohta, kuidas  õnnestus traditsioone koroona kiuste jätkata. Küsitlust on võimalik täita nii ingliseprantsuse, kui hispaania keeles. Hetkel ei ole Eestist veel kogemusi jagatud.

 

Monika Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu

tegevjuht

 
 
 

LEIGARID ON VABAÕHUMUUSEUMIS KOHAL

 
 

Foto: Helli Aas

 
 

Pärast pikka karantiini on aeg virgutada vaimu ja keha vabas õhus! Igal suvisel laupäeval ja pühapäeval kell 11 toimetavad Eesti Vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu õuel Leigarid - Eesti erinevate paikade rahvarõivastes noored, vanad ja lapsed, pillidega ja ilma. Üle poole sajandi on nendel hommikutel etendatud suuremat sorti ajaloolist külapidu.

 
 

Tänavu on paljud asjad teisiti ja ka Leigarite ettevõtmised saavad pigem perekondliku mõõdu. Tantsude, mängude ja muusika ehedus sellest ainult võidab!  Tulge vaadake oma silmaga. Hoiame distantsi, järgime 2+2 reeglit ja hügieeni ning püsime terved!

 

Sille Kapper

Leigarid kunstiline juht ja tantsuõpetaja

 
 
Loe lisaks!
 

PÄRIMUSMUUSIKA ERIALA ÕPILASTE LÕPUKONTSERT

27. mail algusega kell 12:00 oli võimalus nautida Youtube'i vahendusel Heino Elleri muusikakooli pärimusmuusika eriala õpilaste lõpukontserti. Oma lõpukavadega astusid publiku ette neli väga eriilmelist ja põnevat viiuldajat: Marta Külaots kavaga "Kõik mu palged", An Priks "Õhtu tuleb õnnega, hommik suure hoolega", Saara-Katri Laan "Ongi kõik" ning Karl Kobin "Põlvest põlve".

Vaata pärimusmuusika eriala lõpueksam-kontserti!

Kel kontserti kuulates pärimusmuusiku kutse vastu tõsine huvi tekkis, saab juba õige pea oma unistused teoks teha. Vastuvõtt Heino Elleri Muusikakooli pärimusmuusika erialale toimub 25.-26. juunil 2020. 25. juunil kell 11 on konsultatsioonid ja kell 15 solfedžo test, 26. juunil kell 10 aga eriala eksam. 

 

Kristi Pumbo

Eesti Folkloorinõukogu teabe- ja projektijuht

 

VASTUVÕTT EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA PÄRIMUSMUUSIKA ERIALALE

Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia pärimusmuusika erialale toimub käesoleval aastal vastuvõtt 29. juunil kell 11. Oodatud on mistahes instrumendi mängijad  ja lauljad. Konsultatsioon toimub 16. juunil kell 11. Avaldusi võetakse vastu kuni 25. juunini. Eksamite kohta saab lugeda täpsemalt EMTA kodulehelt.

 

Katariin Raska

Eesti Muusika ja Teatriakadeemia
Pärimusmuusika eriala koordinaator 

Vaata pärimusmuusika eriala tutvustavat videot!
 
 
 

LOE VÄÄRT RAAMATUID!

 
 
 
 
 
 
 

VÄIKE LOOMARAAMAT RAHVAPÄRIMUSEST

Mall Hiiemäe

2019

 

EESTI KIHELKONDADE VÄRVID

Reet Piiri

2018

 

EESTI RAHVA RÕIVAD

Annika Jalava

2019

 

 
 
 
 
 
 
 
 
 

SÕSARA SÕRMELUUD
Merili Metsvahi

2018

 

VANAAJA PULM

Ants Hein

2018

 

 

EESTI PITS

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit

2019

 
 
 
 
 

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub  1.juulil 2020.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.

 
 

      Eesti Folkloorinõukogu

      Vene tn 6

      10123 Tallinn

 

   

           Leia meid Facebookis