EESTI FOLKLOORINÕUKOGU KUUKIRI

REGISTREERUMINE PÄRIMUSPEOLE VÄIKE-BALTICA

Avatud on registreerumine pärimuspeole Väike-Baltica 2020, mis toimub 06.06.2020 Vanalinnapäevade rahvakultuurialal Tornide väljakul. Päeva jooksul toimuvad erinevad tegevused nii pärimusmuusikutele, -tantsijatele, -lauljatele, jutuvestjatele kui ka pillimeistritele. Täpne ajakava selgub aprillis. Pärimuspidu Väike-Baltica on osalusfestival, kus pole traditsioonilisi esinejaid ja publikut, vaid kõik on ühtviisi kaasalööjad.
 

Registreerimistähtaeg on 15.aprill 2020. 
 

Palume kõikidel soovijatel end registreerida huvipakkuvatele tegevustele:

TEGEVUSED VÄIKE-BALTICA PÄRIMUSPEOL

1. RONGKÄIK Oodatud on kõik pärimuspeol osalejad. Rongkäik kulgeb koos väikeste vahepeatustega läbi vanalinna. Rongkäigus kõlagu pillilood ja laulud – kõik peavad kuulma, et me tuleme! Vahepeatustes mängime ühe pilliloo ja tantsime. Pikem peatus on Raekoja platsi pealaval kl 11, kus esitame 2-3 lugu. Sealt suundume lõpp-peatusesse Tornide väljakule.

2. PILLITURG ja RAHVAPILLIDE TUTVUSTUS Rahvapillide müük – ootame regist-reeruma pillimeistreid! Roopillide meisterdamise õpituba Tarmo Kivisilla juhendamisel. Pealaval toimub rahvapillide tutvustamine, mida veab eest Leanne Barbo.
 

3. PILLIMÄNGIJATE VÕISTUMÄNG Osaleda saab mistahes instrumendimängija, aga ka laulja. Osalemise eelduseks on eesti pärimusmuusika mängimine või laulmine, igal võistlejal on vaja ette valmistada 3-4 lugu. Võistumängu eel jagatakse mängijad gruppidesse. Võistumäng koosneb 3. voorust – esimene voor võib koosneda mitmest grupist (max grupi suurus 4 inimest). Parima muusiku valib välja publik, kogunedes pärast igat vooru oma lemmikmängija juurde. Pillimees/laulja, kelle juurde koguneb kõige rohkem kuulajaid, on vooru võitja. Lõpuduelli jõuab vaid kaks muusikut, kellest valitakse välja publiku lemmik. Eestvedaja Katariin Raska.
 

4. PILLIMEESTE SOOLOKONTSERDID Võimalus registreeruda soolokontserdiks Loewenschede tornis Tornide väljakul. Iga esineja saab 15-20 min esinemisaega.

5. TÄNAVAKONTSERDID Võimalus jämmida vanalinna kohvikutes ja tänavatel.

6. ÜLE-EESTILINE PILLIMEESTE JUUNIJÄMM Juunijämm on 25. jaanuaril toimunud Mooste jaanuarijämmi jätkuüritus. Parema ettekujutuse toimuvast saab „Jaanuarijämmi“ kodulehekülge uudistades.  Ühismänguks ehk jämmiks võetakse ette pärimuslikud eesti laulud ja pillilood ning kõigile tuntud seltskonnaviisid. Registreerunud osalised saavad lugude nimekirja ja õppevideod, mis tuleb 6. juuniks iseseisvalt selgeks õppida. Toimub kaks ühetunnist kontserti – Tornide väljaku rahvamuusikaalal ja Raekoja platsi pealaval. Võimalus jämmida ka vanalinna kohvikutes ja tänavatel ning Baltica kavas väljatoodud kellaaegadel tantsijatele taustaks (vt. punkt 7).  Eestvedaja Krista Sildoja.

7. PÄRIMUSTANTSUDE ÕPITUBA Õpime tuntud külapidude tantse, mis tulevad esitusele koos pillimeeste juunijämmiga nii Tornide väljakul kui Raekoja platsil.

8. TANTSULAULUD Laulda ja tantsida saab armastatud pärimuslikke laule, tantse ning ringmänge. Julgemad osalejad võivad ka ise mõne tantsulaulu eest võtta. Eestvedajad Meelika Hainsoo ja Celia Roose.

 9. REGILAULUTUBA Laulurühmad/üksiklauljad saavad järgemööda eest laulda regilaule teemal “lood ja legendid”. Eestvedaja Urmas Kalla.
 

10. EESLAULJATE LAULUTOAD Võimalus registeeruda üksiklauljal või laulurühmal eestlauljaks Loewenschede tornis Tornide väljakul, iga eestlaulja/laulurühma jaoks on arvestatud 15-20 min; Enne ja pärast oma eeslaulmisaega on kõik oodatud järellauljateks teistele eeslauljatele või laulurühmadele.

11. JUTUVESTJATE MÕÕDUVÕTMINE Võistu juttude vestmine, kus jutuvestjad püüavad üksteist üle trumbata. Eestvedaja Jaak Känd.
 

12. JUTUVESTJATE JUTUTUBA Võimalus registeeruda end jutuvestjaks Loewenschede tornis Tornide väljakul. Igale jutuvestjale on arvestatud 10-15 min.

KÄSITÖÖTURG JA LAAT korraldajaks on ROMANTILINE RANNATEE.

Kasutatud fotod pärinevad Baltica 2019 festivalilt. Autor: Rene Jakobson.

VÄIKE-BALTICA JA CIOFF FESTIVALIDE INFOPÄEVA MATERJALID

1. veebruaril toimunud pärimuspeo Väike-Baltica ja CIOFF festivalide infopäeva materjalid on nüüd järelvaadatavad. Tutvuda saab nii presentatsioonidega, kui ka vaadata videosid.

Uuri lähemalt:

KONTSERT EESTI RAHVALUULE ARHIIVI TOETUSEKS

Teadlased on pidanud visalt võitlema, et lisaks akadeemiliselt kõrgetasemelisele teadustööle tagada ka rahvaluule arhiivi järjepidev toimimine Eesti ühiskonna huvides – kultuuripärandi kogumine, hoidmine ja avalikkusele vahendamine uurimuste, andmebaaside, väljaannete kaudu. 2020. aastal jäid toetuseta paljud Eesti teadusele olulised uurimissuunad, sealhulgas kõik Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi teadusprojektid. On oht, et meie vaimse kultuuripärandi uurimise järjepidevus katkeb. On oht, et Eesti rahvas kaotab teadmised ja oskused oma lähtekoodi lugemiseks ja mõistmiseks.

Kontserdil esinevad Trad.Attack, Mari Kalkun, Sander Mölder, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, Maarja Nuut, Zetod, jutuvestja Piret Päär Margus Põldsepp ja Lõõtsavägilased, Cätlin Mägi, Curly Strings, Lauri Õunapuu, Johansonid ja teised.

"Meie, see tähendab muusikud, luuletajad, loojad, teadlased, õpetajad, pärimushuvilised ja Eesti Pärimusmuusika Keskus, peame Eesti Rahvaluule Arhiivi ülioluliseks. Seda on meile vaja meie töödes, tegemistes ning püsima jäämisel. Me pole poliitikud ega teadusrahade jagajad. Oleme loojad ning väljendame oma seisukohta ja tahame, et meiega arvestataks. See on ka toetuskontserdi mõte ja põhjus".

 Eesti Pärimusmuusika Keskus

PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV

korral õues, kus meid võõrustavad sõrulased eesotsas Mari Lepikuga. Samuti teeme peatuse Nasval ja Mustjalas. Programm on sündinud koostöös Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraatoritega - Krista Lemberi, Mari Lepiku ja Helje Raaperiga. 

Päritud Väärtuste Ööpäeva tegevused:

- Mareli Rannap, rahvarõivameister Saaremaa muuseumi rahvarõiva nõuandekojast, teeb sissejuhatava loengu Saarema eri kihelkondade rahvarõivastest.

- Külastame rahvarõiva kooli lõpuüritust, kus meistrid koostöös spetsialistidega tutvustavad värskelt valminud autentseid Saaremaa rahvarõivaid.

- Jaan Õispuu tutvustab saarlaste murrakut ja selle eripärasid läbi aja. Jaan Õispuu on eesti keeleteadlane, kes lisaks saarte murrakute uurimisele on spetsialiseerunud karjala keelele.

- Mari Lepik on eesti folklorist, pärimuskultuuri spetsialist, oma kodukandi pärimuskultuuri eestvedaja. Ta uurib kohalikke traditsioone, juhib kohalikku folkloorirühma Ammuker, kogukonna sädeinimene, kes on andnud välja ka “Sörulase aabitsa”. Päritud väärtuste ööpäeval teeb Mari ettekande "Edukas reanimatsioon ning kultuurikooljad kogukonnas, Sõrve pärimuskultuuri äratustöö näitel". Ta koostab ja kannab ette loengu Sörvemaa Pärimuse Seltsi viimase kümne aasta tegemistest Sõrvemaal. Seltsi eesmärgiks on kohaliku põliskultuuri püsimajäämine ning juttu tuleb seni tehtust, õnnestumistest ning ebaõnnestumistest ning seltsi tegevuse mõjudest sealses kogukonnas.

- Helje Raaper on olnud aastakümneid Mustjala lasteaed-põhikooli klassiõpetaja, laste folkloorirühma Sõluk ja rahvamaja naisrahvatantsurühma Kuldking juhendaja. 2007. aastal pälvis ta Saare maavalitsuse teeneteplaadi. Helje andnud suure panuse Mustjala murde ja Saaremaa pärimuse järjepidevuse hoidmisel ja edasikandmisel. Päritud Väärtuste Ööpäeval tutvustab Helje enda kogutud Mustjala lugusid ja regilaule, mida saame ka ühiselt kaasa laulda.

Täpne ajakava ja registreerimine Eesti Folkloorinõukogu kodulehel alates 15. märtsist.

Monika Tomingas

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht

ALANUD ON REGISTREERUMINE VIII SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSILE

Kongressi "Kultuurimaastikud – meel ja keel" eesmärgiks on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme, leida neile lahendusi ning teostada kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramise õigust kooskõlas rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.

Kongress toimub 17.–19. juunil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Täpsem info ja registreerumine http://tartu2020fu.ee.
 

Kongressi ametliku programmi kõrval toimuvad Tartus mitmesugused kongressi teemadega seotud sündmused, kuhu on oodatud kõik huvilised!

Esimene soome-ugri rahvaste maailmakongress toimus 1992. aastal Komimaal Sõktõvkaris, seejärel on seda iga nelja aasta järel korraldanud korraldanud vaheldumisi Ungari, Soome, ja Eesti ja Venemaa. Eestis toimus kongress viimati 2004. aastal.

Kongressi peakorraldaja on MTÜ Fenno Ugria Asutus.
 

EMTA PÄRIMUSMUUSIKUD LÄHEVAD RINGREISILE

õpitubasid, tutvustades oma tegutsemisvaldkonda või mingi piirkonna traditsioonilist muusikat. Mõnel pool toimub koosmäng kohalike õpilastega ja üksteisele lugude õpetamine. Kõik kohtumised kulmineeruvad suure ühiskontserdiga.

EMTA pärimusmuusikute ringreisil teevad kaasa õppejõud Karoliina Kreintaal, Katariin Raska, Tarmo Kivisilla, Tuule Kann ja Janika Oras. Üliõpilastest osalevad Laura Lehto, Svetlana Rodionova, Karolin Vetevoog, Hanna-Liia Kiipus ja vilistlane Hanna Kata Norma.

Pärimusmuusikat saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppida juba üle 10 aasta. Lisaks erialastele ainetele on pärimusmuusikatudengitel rohkelt võimalusi õppida valikainena mistahes muusikaakadeemias õpetatavaid aineid ja avastada selle kaudu ka muid muusikalisi žanre. Populaarsed suunad on tänaseni olnud vaba improvisatsioon ja helilooming. Õppimine akadeemias pakub rohkelt võimalusi koostööks erinevate valdkondadega. Nii koolisiseselt, kui ka -väliselt toimub pidevalt mitmeid projekte, kuhu tudengeid kaasa lööma oodatakse.

EMTA Pärimusmuusikute ringreisi kontserdid toimuvad:
03.03 TARTU Genialistide Klubis 18.00
04.03 KEILA Keila Muusikakoolis 18.00
05.03 TAPA Tapa Muusika-ja Kunstikoolis 14.00
06.03 KIVIÕLI Kiviõli Kunstide Koolis 17.30

Katariin Raska

EMTA pärimusmuusika eriala koordinaator

KULDSED KÄED

Töötoad on avatud kõikidele huvilistele ning toimuvad Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas aadressil Liivalaia 40, Tallinn. Osalemine on tasuta. Õpituba toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Järgmised töötoad toimuvad: 18. aprill „Tervendav nukk“ ja 16.mai „Teelolija nukk“. 

Lyudmila Yamurzina

EFN Vähemusrahvaste töörühma juht

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU ÜLDKOGU

15. märtsil kl 11-16 toimub Eesti Folkloorinõukogu üldkogu Tallinnas, Vene tänav 6, II korruse saalis. 

PÄEVAKAVA

11:00-13:30

- ülevaade Eesti Folkloorinõukogu 2019.a. tegevustest ja majandusaasta aruande kinnitamine;
- 2020. a. tegevuste tutvustamine;
- uue juhatuse ja revidendi valimine.

13:30-14:15 lõunapaus

Pakume suppi.

14:15-14:45

- kuulutame välja Eesti Folkloorinõukogu folkloorikuraatori preemia saaja;

- kuulutame välja uue juhatuse ja revidendi.

14:45-15:45 

- Eesti Kultuurkapitali rahvakultutuuri sihtkapitali komisjoni esinaine Ave Matsin tutvustab uue koosseisu jaotuspõhimõtteid ja räägib taotluste tüüpvigadest;

- küsimustele vastamine.

Juhatusse ja revidendiks kandideerimise motiveeritud sooviavalduse palume saata hiljemalt 12. märtsiks aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee. Palume, et kõik kandidaadid tutvustaksid ennast ja enda motivatsiooni ka üldkogul. 
 

Saab ka esitada kandidaate juhatusse ja revidendiks, kuid sel juhul peab olema juures esitatava kandidaadi nõusolek. Juhul, kui teie esindaja ei saa üldkoosolekul osaleda, siis palume volitada mõnda teist liiget enda asemel.

Palume üldkoosolekust osavõtjatel  end registreerida: 

MUUD PÕNEVAT

TORUPILLIFESTIVAL

• 20.–22. märtsil toimub Viljandis ja Riidajal Torupillifestival. Festivalil saab kolme päeva jooksul süveneda torupillimängu, nautida kontserte ja võtta osa õpitubadest. Õppetunde ja parimaid pillimängunõkse jagavad torupillimeistrid üle Eesti ning Finlay MacDonald Šotimaalt. Kuulata saab ettekandeid torupillimängu ergonoomikast, Šoti torupillikaunistuste spetsiifikast, Torupilli Jussi repertuaarist, tantsulisusest ja improvisatsioonist torupillimängus. Korraldaja: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus.

KULTUURIKOHVIK

• 26. märtsil toimub Tallinnas kohvikus Ait "Kultuurikohvik". Publiku ette astuvad ansamblid Päri Päri (Maarja Soomre, Tanel Ruben, Jaan Varts) ning duett Tšerdakov&Kormin. Lisaks muusikale räägime esinejatega nende elust ja loomingust, vestlust hoiab ärksana Jüri Muttika. Korraldaja: Eesti Folkloorinõukogu. Toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

LEESIKAD 15

• 27. märtsil tähistab Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad Alexela Kontserdimajas oma 15. tegutsemisaastat kontsert-lavastusega "Leesikad 15 - elumere ainetel", kus astuvad üles Leesikate tantsijad ja pillirühm, kokku ligi 200 esinejat koolilastest noorte täiskasvanuteni. Lavastuse idee, pealavastaja: Kristiina Siig ja lavastusmeeskond: Madli Teller, Karel Vähi, Hedvig Haarde.

RANNALÕÕTS

• 28. märtsil toimub Haapsalu kultuurikeskuses "Rannalõõts 2020" võistumäng lõõtsadel ja karmoškadel. Võistumänguks registreerumine kestab kuni 23. märtsini aadressil rannaloots@gmail.com. Iga võistleja saab esinemisaega kuni 6 minutit. Kolmeliikmeline zürii valib välja esikolmiku mõlemas kategoorias, lisaks eripreemiad. 

PÕLINE PERE KOOLITUSED

• 22. märtsil toimub Tartus õppepäev "Loitsud ja regilaul rahvakultuuris"
• "Kihelkondlike hiieretkede" kolmanda hooaja avab 7. märtsil Tartu-Räpina kihelkonna hiieretk. Peagi on ka Tallinna ja Harjumaa hiiesõpradel võimalus tulla senikäimata pühapaiku avastama - 28. märtsil minnakse Tallinnast Juuru kihelkonna hiieretkele.
• Jätkub ka suurt huvi ja sooja vastuvõtu pälvinud "Vaimse pärandi aluskursus" ning sellest on võimalik osa võtta nii Tallinnas 14.-15. märtsil  kui ka Ida-Virumaal 3.- 4. aprillil.

FESTIVAL SABATANTS

• 14.-16. mail toimub Tallinnas traditsioonilise tantsu festival Sabatants, kus saab elava muusika saatel tantsida polkat-valssi, nagu külapeol muiste ja paljusid teisi vanu, kuid senini populaarseid tantse meilt ja mujalt. Festival väärtustab traditsioone ja pakub tantsumõnu. Programm on ülesehitatud eesmärgiga pakkuda päevasel ajal erinevaid õppevorme: loeng-seminarid ja õpitoad ning õhtuti tantsuklubisid, kus saab parimate pillimeeste saatel kinnistada päeva jooksul õpitut, rakendada varem kogutud oskusi või teha päris esimesi tantsusamme. Korraldaja: MTÜ Sabatants.

MAATASA  LĪVĀNIS MASKIDE FESTIVALIL

15.-16. veebruaril osales Tartu Folklooriklubi Maatasa Lätis toimunud rahvusvahelisel maskide festivalil. Tegu on maskitraditsioone tutvustava rändfestivaliga, mis toimus juba 21. korda ja sel korral Līvānis. Kahepäevase festivali programmis olid rongkäigud, konverents, maskide meisterdamise õpituba, kuuetunnine peakontsert, talukohtade külastused ja lõppkontsert väljas lõkke ääres. Kokku osales tänavusel festivalil üle 24 läti rühma, lisaks välisrühmad Kamerunist, Venemaalt, Valgevenest, Leedust ja Eestist - kokku mitusada maskeeritud tegelast.

kostüümid luua vastavalt kirjeldustele. Keskööni kestev kontsert oli ääretult põnev, vaatamata sellele, et kõik toimus ainult läti keeles. Huvitav oli vaadata sadu maskeeritud tegelasi ja traditsioonide erinevuse või sarnasuse üle mõtiskleda. Näiteks oli väga paljudel rühmadel kaasas karu, kelle funktsioonid võisid olla erinevad. Vene rühma karu oma uhke kasukaga tähendas sealses pärimuses rikkust ja jõukust ning esindas pruuti otsivat peigmeest. Väga palju oli tegelaskujudena laval mustlasi. Korraldajarühma Ceiruleitsi etteaste ajal liikus saalis ringi piltilus mustlasneiu, kes ennustas ühele meie noormehele jõukust, ilusat naist ja palju lapsi küsides selle eest ka väärikat tasu. Kuna meil sularaha käepärast polnud, võttis mustlanna ennustuse tagasi: “No money, no children, ugly wife.” Õnneks leidsime siiski taskutest mõned eurod ja sendid ning kena neiu võttis „needuse“ maha. Samuti liikus ridade vahel ringi sandi tegelaskuju, mis tekitas ebaleva tunde, sest me ei teadnud, kuidas reageerida. Kõrvallauast aga tõusis inimene, paitas sandi pead ning aitas tal liikuda. See oli liigutav - koheselt meenusid muinasjutud, mis kutsuvad alati üles santi austama, mitte põlgama.

okstega väge juurde. Kui Läti “viljakusjumalad” saalis ringi käisid ja tüdrukuid „õnnistasid“, siis oli samuti tunne, et need ei ole inimesed. Oli täiesti arusaadav, miks vanasti inimesed neid tegelaskujusid uskusid ja austasid. Väga paljud rollid olid ainult meestele, mistõttu oli õhtu täis ürgsust ja mehelikkust. Kuna meie mardisantide ridades olid ka tüdrukud, tunti huvi, kas marti võisid tõesti joosta ka naisterahvad. Lätlastel on samuti olemas mardi- ja kadripäev, kuid mardipäev oli ikka ainult meestele.

Mardipäeva kombestikust pikemalt rääkides selgus, et lätlastel on martijooksmise traditsioon isegi laste hulgas hääbunud. Asemele on tulnud populaarne Halloween, mis võimaldab pererahvale ka palju kahju tekitada. Seetõttu ei soovi paljud näha enam ka mardi- ja kadrisante, sest neil on hirm, et sandid samamoodi käituvad. Üks festivalil osalejatest rääkis, et nad on üritanud kodukohas mardikombestikku elustada, mis on ka mõnikord õnnestunud. Vanaemalt kuuldud juttudest meenub pererahvale, et vanasti käisid tõesti sellised tegelased perest perre, jäädakse juttu rääkima ja ollakse tänulikud. Üldiselt aga ei teata mardi- ja kadrisantidest enam väga palju ja uksed jäävad suletuks. 

sügavuti minna. Festivaliga jäime samuti väga rahule –  põnev oli osa saada niivõrd rikkalikust maailmast ja kohtuda põnevate vaimudega. Tegelikult ei tea siiani, kas kõik sealviibijad olid ikkagi rollitäitjad. Võimalik, et sel õhtul kõndisidki ka päris vaimud ringi. 

Halliki ja Helin Pihlap
Tartu Folklooriklubi Maatasa

Reisi toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm

UDMURDI VASTLAD

Udmurdi vastlaid ehk vӧidõri („vöi aeg“) tähistati 7-8 nädalat pärast uut aastat ehk siis veebruari lõpus või märtsi alguses. Selleks valiti kuu kahanemise ja noorkuu ilmumise nädal. Tavaliselt alustati pidutsemist neljapäeval ning lõpetati pühapäeval või esmaspäeval. Mõnikord kestis võipeo ettevalmistus ja pidamine kokku kaks nädalat.

Enne vastlanädalat pesti kohustuslikus korras end saunas, „et pääseda kevadesse puhtana ning puhastuda kõigist haigustest ja pattudest“. Sel ajal põletati ka haigete inimeste riided, et takistada haigestumist tulevikus. Hommikul küpsetati igas majas leiba ja pannkooke ning valmistati liharoogasid. Neljapäeval algasid külaskäigud sugulaste juurde, mis kestsid mitu päeva. Igas majas jagati erinevaid kingitusi, näiteks rätik, põll või särk, mida kanti paar päeva ja anti siis kinkijale tagasi, voltides nende sisse kingituse.

Võipeo ärasaatmine

tekid, vahetevahel pandi hobustele isegi püksid jalga. Vahel pandi saanile ka raudahi, mida köeti ja seejärel külas ringi sõideti. Küla otsas põletati õlgesid ning hobuste või saanidega sõideti üle lõkke. Ringi liiguti sel päeval tõrvikutega, teinekord ehitati ka kiik ja kiiguti.

Vastlapäeval sõideti mäest alla suuskade, kelkude, spetsiaalselt kohandatud pinkide, vokkide ja saanidega ning kukuti lumme. Arvati, et sellel, kel tuleb vokiga kõige pikem liug, kasvab hästi kanep. Pühadeks valmistati eraldi nukk, mida Udmurdimaa eri piirkondades kutsuti „tädi Kapsas“ (Kabõsta, Kubõsta, Ogista apai). Seda veeti külatänavatel saanidega ja visati seejärel jäärakusse, tänapäeval põletatakse see aga ühiselt ära. Pidustustel osalesid ka sandid. Vastla tähistamise ajal lauldi erinevaid laule, nende hulgas ka pulma- ja siivutu tekstiga laule. 

Esmaspäeva esimesel poolel sõitsid noored vaikselt külatänavatel saanidega, mis olid täidetud vanade vihtadega ja millest püüti külast väljaspool lahti saada. Päeva teises pooles käisid naised külahoovides, kaasas joogid (meski ja õlu) ja mädarõikajuured. Neid pakuti meestele, mädarõikajuurt hammustades öeldi: „See ongi kõik, mis vastlast jäi!“.

Maagilise sisu hääbumine

Vastlapäeva tähistamine lumme kukkumise, sugulastega koos peetud rituaalse pidusöögi ja surnud lähedaste kostitamisega tähistasid pika ja raske talveaja lõppu ning kevade tulekut koos kõikide selle muredega. Algupäraselt oli neil pidustustel maagiline iseloom, mille eesmärgiks oli kindlustada uus saak. 20. sajandi keskpaigast alates nende rituaalide maagilisele mõttele alati ei mõeldud, vaid peamiselt lahutati meelt ja lõbutseti. Tänapäevaks on see rituaal põhjalikult muutunud. Sageli kutsutakse vastlaid vene talve ärasaatmiseks. Peo struktuur muutus ning selle maagiline sisu on kadunud.

Nikolai Anisimov, Eesti Kirjandusmuuseum

Toimataja Annaliisa Köss, Nipiraamat

Fotod: ekraanitõmmis 
Artiklite kirjutamist toetavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

KALENDRISSE KIRJA!

Vaata suuremat valikut märtsikuu üritustest ja koolitustest...

Järgmine Eesti Folkloorinõukogu kuukiri ilmub 1. aprillil 2020.
Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.