• Kalendrisse kirja: Leigarid kutsuvad emadepäeva perekontserdile * Kondase keskuses avatakse pärimusmoe näitus * TMW Fenno-Ugria õhtu toob ilmsiks soome-ugri rahvaste muusikapärandi eheda võlu * Sabatants saab 10! * V rahvarõivaste tuulutamine Tartus * Jutuvestmisfestival Ööbikuööd * Lääne-Saaremaa laste pärimuspäev * XIX folklooripidu Taaralinna taaderant

Torupilliga jürist mihklisse

Et jüripäeval algas maarahva tavade järgi õuetööde ja -toimetuste aeg, võis ka torupillimees end vabamalt tunda. Oli ju ka torupill eelkõige õuepill, mis ei kannatanud valju heli pärast kitsukest ruumi ega ka jahedat ja niisket ilma, mis häälestusele hästi ei mõjunud. Samadel põhjustel on mihklipäev suviste välitoimetuste piir. Olgu siis ka torupilliaasta jürist mihklisse. Peale mihklipäeva loeme juba lambaid ja teeme kauneid kokkuvõtteid. 

Loe lähemalt >>

Kutsume üles eesti torupilli aasta puhul kõiki torupillimängijaid ja torupillisõpru postitama sotsiaalmeediasse tõestisündinud lugusid, nalju, fotosid, mälestusi, miks mitte ka meeme vms - kõike, mis puudutab torupillimängu ja mängijaid.

Märkige postituse alla teemaviide #torupilliaasta.

Veel vahvam on, kui postitad kõik kuuldud ja kogetud lood, fotod jm ka

Facebooki gruppi “Eesti Torupilli Aasta”.

Tallinna tantsuklubi – 30 aastat külapidu pealinnas 

Tallinna tantsuklubi esimene kokkusaamine toimus 30 aastat tagasi – aastal 1991 Tallinna Vanalinna Muusikamajas.  2021. aasta detsembris tähistati samas paigas väärikat sünnipäeva ning tantsuklubi algusaegu meenutasid nii senised eestvedajad kui innukad osalejad. Eesti Folkloorinõukogu tunnustas tänavu Tallinna tantsuklubi aasta korraldaja tiitliga. Mis põhjusel preemia just neile omistati, aitavad mõista Tallinna tantsuklubi praegused eestvedajad Leanne Barbo ja Jaan Sarv. 

Loe edasi >>

Jaan Õispuu "Keel ja pärimuskultuur"

Jaan Õispuu on keeleteadlane ja õpetaja, kes õpetab igapäevaselt eesti keelt neile, kellele see pole emakeeleks. 

Kas eesti keel võib ohtu sattuda? Mis on messengeri-keel? Miks on kirjakeel vajalik? Millal saab võõrsõna eestikeelseks sõnaks? Millal saab keel valmis? Kuidas läheb kohanimedel? Pärimuse podcast Folksti otsib vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele. 

Kuula saadet >>

Koolinoorte pärimuspäev kutsub vanalinna tantsima ja õpitubadesse 

3.-5. juunini ärkab Tornide väljakul Tallinna Vanalinna Päevade raames taas elule pärimusküla, mis pakub isetegemise rõõmu, silmailu, laulu, tantsu ning muud meelelahutust. Reedel, 3. juunil leiab aset koolinoorte pärimuspäev, osaleda saab pärimustantsu, käsitöö ning ravimtaimede õpitubades.  

PÄRIMUSTANTSU ÕPITOAD 

kell 12-13 (1.-6. klass)

kell 13-14 (7.-12. klass)

KÄSITÖÖ- JA RAVIMTAIMEDE ÕPITOAD 

Kell 11-15 igal täistunnil, osalustasu 2 eurot inimese kohta 

„Lõbusad helkuriga tutikesed“ 

„Loovtrükk ja vabajoonistus tekstiilile“ 

„Ürdisoola valmistamine“

„Teesegu valmistamine“

Giidiga näitus „Mets kui sahver ja apteek“ 

18 aastat pärimuskultuuri Tartu linnaruumis

"Senisele tagasi vaadates saab väita, et inimeste huvid ja harrastused on ajas muutuvad. 1980ndate folklooriliikumine tekitas paljudes huvi tegeleda oma kultuurilise identiteediga, uurida paikkonna- ja suguvõsaajalugu. Elustati või võimestati kohalikke tavasid, moodustati folkloorirühmi ning hakati korraldama folklooripäevi ja -festivale.

1990ndad olid hiilgeajad. Pärast riigipiiride avanemist tutvustati suure õhinaga välisfestivalidel omakultuuri, võeti vastu välisrühmi, toimus suuremaid ja väiksemaid pärimuspidusid.

2000ndatel jõudis meile palju uut ja huvitavat, mida jõudumööda harrastama hakati. Netiajastu tõi maailma tegemised koju kätte ja tekkis palju muid atraktiivseid ettevõtmisi. Uute võimaluste virrvarris hakkas pärimushuvi tasapisi vähenema.

Aastaid kultuuriosakonnas töötades ja nii rahvakultuuri valdkonnast ülevaadet omades tuli tõdeda, et folkloorirühmade ja pärimusringide arv kahanes aasta-aastalt. Folkloorirühmade tegevuse lõpetamise põhjuseks nimetati sageli vana juhendaja lahkumist ja uute juhendate vähesust."

Loe edasi >>

Jaak Johanson: “Pärast väravamängu on tunne, et õhk on puhtamaks lauldud.”

Esimene Väravamäng toimus aastal 1987. Mis selle müstilise nime taga peitub? Tallinna vanalinnas on kaheksa väravat, mida läbi käies saab ajaloolisele linnale kena ringi peale teha. Traditsiooniliselt peatutakse iga värava juures, kuulates Ott Sandraku mahlakaid tagasivaatelisi pajatusi inimeste, linna ja väravate kohta. Läbi kevadise õhu ühe värava juurest järgmiseni jalutades lauldakse pikki mütoloogilisi jutustavad laule. See kõik kokku ongi väravamäng. Et teekond väravate vahel on väga suur, võib pikkadest lauludest lausa purju jääda. Läbi aegade on eestlauljateks olnud Celia Roose, Riina Roose, Mikk Sarv, Siim Sarv, Johansonid, Tuule Kann, Meelika Hainsoo ja paljud teised. Väravamäng kestab tavaliselt 3-4 tundi.  

Nagu traditsiooni algataja ja eestvedaja Jaak Johanson tavatses öelda, siis pärast Väravamängu on taas tunne, et linn on jälle enda omaks lauldud, tagasi võidetud, õhk on puhtamaks saanud. Jaak pani ka südamele, et Väravamängu idee ei ole patenteeritud – igaüks, kes soovib, võib seda tegevust jätkata külades, metsades ja väljadel jalutades. Kellele mõte meeldib, tehku järele! Ja meie teemegi! Seda nii Jaak Johansoni mälestuseks kui armastusest ja austusest meie esivanemate vastu. 

Väravamäng Päritud Väärtuste Ööpäeval Võrumaal 

11.-12. juunil toimub Võrumaal Päritud Väärtuste Ööpäev, kus alustame pühapäeva varahommikut rännakuga maalilises Ööbikuorus jalutades ning võrukeelseid regilaule lauldes. Laule võtab eest Meelika Hainsoo, teejuhiks on Aigar Piho. 

Lisaks Väravamängule kuuleme ööpäeva jooksul põnevaid ettekandeid võru keelest ja meelest, rahvariietest, ristimetsadest ja surmakultuurist, suitsusaunast, Teppo lõõtsa fenomenist, laulame regilaule ning valmistame kohalikku toitu. 

Reet Hiiemäe “Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”​​​​

Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ning inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. 

Reet Hiiemäe raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid muust maailmast täiesti eraldiseisvana. Ent teisalt annab iga kultuurilis-pärimuslik aegruum ometi antud piirkonna ideedele oma ainulaadsed nüansid, seega on eesti pärimuslikud sümbolid ilmekad teabekandjad just siinse usundi ja kultuuri taustal.  

Leigarid kutsuvad emadepäeva perekontserdile​​​

Leigarid sarnanevad suure perekonnaga, kus on koos õed-vennad, emad-isad ja vanavanemad. Igaüks panustab ühistesse tegemistesse just enda võimete ja huvide järgi. Suuremad on väikestele eeskujuks, nooremad vanadele toeks. Õpitakse üksteiselt ja õpetatakse edasi, mida teatakse või osatakse. Koos saavad ületatud raskused ning tähistatud tähtpäevad.  

Emadepäeva perekontserdil 4. mail kell 19 Männi pargis tantsivad ja laulavad Leigarid sellest, miks perekond on tähtis. Kavva tuleb palju eriilmelist rahvatantsu ja -muusikat. Vaatamist-kuulamist jätkub igas vanuses huvilistele. Mine kindlasti kohale, saage tuttavaks – võibolla leiad ka endas leigari ja tahad näiteks juba sel sügisel nendega koos harjutama hakata! 

Vaata lähemalt >>

Kondase keskuses avatakse pärimusmoe näitus​​​

4. mai - 16. juuni on Kondase keskuses Viljandis avatud näitus, mis annab sissevaate viimase kümne aasta moeloomingule, mis on kaasaegsel etno-moeetendusel OmaMood esindatud olnud. 

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast alguse saanud Eesti suurim modern-etnilist disaini tutvustav moeetendus OmaMood tähistab sel aastal juba oma 10. juubelit. Sel puhul tuuakse vaatajateni OmaMoodi läbi aegade kajastav kunstinäitus, kus saab tutvuda rõivakollektsioonidega, mis kannavad endas traditsioonilise käsitöö väärtusi kaasaegses võtmes. Näitus peegeldab ka isiklikke lugusid, mida OmaMood etenduse disainerid, korraldajad ja kogukonna liikmed elanud on.

TMW Fenno-Ugria õhtu toob ilmsiks soome-ugri rahvaste muusikapärandi eheda võlu​​​

5. mail kell 18 on Tallinna Erinevate Tubade Klubi soome-ugri rahvaste päralt. Traditsioonitundlikud muusikud laulavad ja mängivad autentseid pille, luues erksate rütmide, haaravate improvisatsioonide ja mitmekesiste, kirgaste kõlamaastike kaudu sidemed põlise ja praeguse vahele. 

• Ansambel Rüüt tõlgendab varjundirikkalt eesti regilaule.  
• Projekt "Ruhnu saare lood ja laulud" taaselustab saarel elanud rootslaste hoogsat pärimusmuusikat.  
• Ilkka Heinonen tutvustab soome iidse rahvapilli jouhikko avarat kõlaspektrit.  
• Ohustatud põliskeelte kõla toovad lavale omanäolise ja võimsa häälega saami muusik Katarina Barruk ja Läti lauljatar Elīna Ose liivikeelsele luulele loodud lauludega.  
• Góbé eksperimenteerib julgelt ja lustakalt ungari autentse rahvamuusikaga. 
• Kontserdi lõpus viib soomlaste Suistamon Sähkö vanad Karjala tantsulood lausa nüüdisaegsesse klubiatmosfääri. 

Täpsem kava ja ülevaade esinejatest >>

Sabatants saab 10!

5.-7. mail on kõik oodatud Tallinnasse Toompea 3 toimuvale Sabatantsu juubelifestivalile, et tähistada kümne aasta möödumist esimesest festivalist. Sabatantsu festival sai loodud kogu hingest ja südamest tuleva missioonitunde ja tahtega parandada maailma. Tundus hädavajalik, et lisaks lavarahvatantsule oleks pildil ja osataks rohkem tantsida ka traditsioonilisi tantse; rahvalt kogutud, kohati meeles olevad tantsud Eesti küladest ei oleks pelgalt lähemaks või kaugemaks uusloomingu lätteks, vaid et neil oleks oma koht ja sõnaõigus Eesti kultuurielus; eestlane teaks ja tunneks oma tantsu. 

Tänavusel Sabatantsul ootab sind: 

• Neli õpituba erineva tantsukogemusega osalejatele. 
• Kaks seminari, kus kuulata, õppida ja kaasa rääkida. 
• Tants varajaste hommikutundideni tervelt kolmel õhtul. Tantsumuusikat meilt ja mujalt mängivad: Janusz Prusinowski Kompania (Poola), Sprycauka (Leedu), Oskars Patjanko, Lauma Bērza, Ilona Dzērve (Läti), Brička (Läti), Vabariigi pillimees Juhan Uppin, Aivar Arak, Natali ja Aneta Ponetajev, Villu Talsi ja Martin Müller, Leanne Barbo ja Karolin Vetevoog, Ülo Saaremõts, Kadri Lepasson, Regina Mänd, Jaan Sarv, Siim Sarv, Mare Mätas ja kihnlased, Lauri Õunapuu ja Jaan Sarv ning Tallinna Tantsuklubi Muusikud. 

Täpsem kava >>

V rahvarõivaste tuulutamine Tartus​​​​​​

14. mail tuulutatakse Tartus taas rahvarõivaid. Traditsiooni kohaselt teevad esimese etteaste Rahvarõivaste valmistajate kooli vilistlaste, õpilaste ja õpetajate poolt valmistatud etnograafiliste rõivaste kandjad. 

• Vaba mikrofon on avatud neile, kes kannavad rahvarõivaid esinemisrõivana ning isiklike rahvarõivaste kandjatele. Soovijad saavad oma rõivaid ise tutvustada või lasta seda teha Eesti Rahva Muuseumi teaduril Reet Piiril. 
• Tartu linnaraamatukogu töötajal Halliki Jürmal on kaasa võetud linnaraamatukogus olevad rahvarõivaid tutvustavad vanemad ja uuemad raamatud. 
• Muusikalist meelelahutust pakub Väägvere külakapell, tantse keerutavad Torbikute rahvatantsijad ja rahvakunstiansambli tudengid. Tantsude päritolu tutvustab Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst. 
• Käsitöömeister Merle Ilm näitab, kuidas niiti ja nõela kasutamata voltida riidetükist nukk, millega vanadel aegadel on lapsed mänginud. 

Tänavu võib piknikukorvi koju jätta, sest rahvarõivaid tuulutatakse raekoja platsil. Platsil on arvukaid kohvikuid ning laadal joogi- ja söögipoolise pakkujaid. Tulge keskpäevaks raekoja platsile üksi, sõbra või perega, tulge ja tuulutage oma rahvarõivaid enne selle suve rahvapidusid!  

Täpsem info: Tiina.Konsen@tartu.ee, 53 059 698 

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd​​​​​​

17.-21. mai toimub mitmel pool üle Eesti jutuvestmisfestival Ööbikuööd. Jutuvestmisfestival on pärimuslike lugude, muusika ja maagilise miljöö festival ning seekord hõlmab see kümmet maakonda. Iga üritus on eriilmeline, kuid peamine eesmärk on panustada meie rahvakultuuri olulistele osadele – jutuvestmise säilimisse ning väärtustamisse. 

Sündmuse erinevaid osi kokku pannes, on mõelnud nii lastele, noortele, peredele kui ka jutuvestmistraditsioonist sügavuti hindavatele külalistele. Sellel aastal on suur rõhk pandud just koolinoortele ja päris pisikestele, kes veel lasteaias käivad. 

Jutte vestavad: Piret Päär, Polina Tšerkassova, Anatoli Ljutjuk, Erki Kaikkonen, Jaak Känd, Ülle Toomla, Maili Metssalu, Kairi Leivo, Ena Mets, Ivar Lett, Anne Pai, Peep Veedla, Sirje Võsa, Juhan Suits, Vahur Sepp, Tammeougu Oliver ja Mari Sõrvest, Riina Kangro, Ester Kose, Krista Mustonen, Jaana Hinno, Katrin Sisask, Mart Laidroo jt. 

Mitmes kohas toimuvad toredad matkad jutuvestjate, matkajuhtide, giidide või lausa linnulausuja seltskonnas. 

Täpsem kava maakonniti >>

Lääne-Saaremaa laste pärimuspäev

Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail kell 12 oodatakse huvilisi õpilasi Saaremaal Viki talumuuseumisse.  

Millest pärimuspäeval kuuleb, mida teha saab? 

• Kuuleb jutuvestmisest ja kodupaiga rahvajuttudest, teemaks elajad ehk loomad.  
• Saab avastada regilaulude põnevat maailma, ja lauludki on loomadest. 
• Saab õppida kiigelaule ja kiikumist. 
• Mehed õpetavad laule poistele. 
• Saab punuda paelu, keeta noorte kaselehtedega mune. 
• Saab mängida vanu laulumänge. 
• Saab kinnitada keha ühises söögilauas. 

XIX folklooripidu Taaralinna taaderant​​​​​​

1. juuni keskpäeval on Tartu kesklinna park väikeste pärimussõprade päralt, mil toimub järjekordne laste ja noorte folklooripidu Taaralinna taaderant. Tänavune taaderant on juubelihõngune, sest 31. mail täitub 30 aastat esimese taaderandi toimumisest.

On suur rõõm, et noortega koos lustivad esimestel taaderantidel osalenud rühmade juhendajad. Samuti, et esimestel taaderantidel tantsinud neiud on Taaralinna taaderandile piduliseks tulnud juba lastelastega. 

• Kell 10.30 saab Raekoja platsilt alguse rongkäik, et suunduda üheskoos peoplatsile. 
• Kell 11.00 heisatakse Tartu kesklinna pargis Taaralinna taaderandi lipp. Ühise laulu-mängu-tantsukavaga alustavad mudilased: jutukrõllid, rõõmukrõllid, särakrõllid ja lihtsalt krõllid, mesimummid, lepatriinud, liblikad ja naerulinnud, kaisukarud ja sipsikud, unistajad, vellekesed, jt.  Pisematelt pidulistelt võtavad järje üle koolinoored, teada ja tuntud jauramid, tähelinnud, kapten trummid, kavalad käed, unipihalased.

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.