Maaselits ja paabapraasnik 

Kindlasti pidasid meie küla naised nagu alati paabapraasnikku, sinna lapsi ei lubatud ja nii ei ole mul sellest ka mälestusi. Paabapraasnik oli naistepidu, mida peeti võinädala neljapäeval, vahel ka reedel, üsna harva aga laupäeval, kuna pühapäeval tuli valmistuda paastu vastuvõtmiseks – paastuma asuti sündsalt, kainena. Paabapraasnik oli nimelt aeg, kui naisedki võisid purjutada, veidralt riietuda, isekeskis süüa-juua, tantsida-trallida ja meestele koha kätte näidata, sest kord aastas oli võim ometigi nende käes.

Loe tervet lugu >>

Kõlab Baltica avapauk

Veebruarist maini toimuvad üle Eesti pärimuspeo Baltica eelpeod, kuhu on oodatud iga maakonna kohaliku pärimusega tegelejad (pillimehed, lauljad, tantsijad, jutuvestjad), et paikkondlikku pärimust tutvustava kavaga üles astuda ning pealtvaatajaid kaasa tõmmata. Muidugi on sündmusele oodatud ka tavapublik. 

EELPEOD TOIMUVAD

• 3. veebruar kell 18 Valgamaa eelpidu (Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus) 
• 19. veebruar kell 12 Tallinna ja Harjumaa eelpidu (Mustamäe Kaja Kultuurikeskus, Tallinn) 
• 4. märts kell 12 Pärnumaa esimene eelpidu (Raeküla Vanakooli Keskus) 
• 11. märts kell 12 Ida- ja Lääne-Virumaa eelpidu (Maidla Rahvamaja) 
• 19. märts Võrumaa eelpidu (Vastseliina Rahvamaja) 
• 25. märts Tartumaa eelpidu (Korporatsioon Rotalia, Tartu) 
• 1. aprill Viljandimaa eelpidu (Pilistvere Rahvamaja) 
• 6. aprill Järvamaa eelpidu (Albu mõis) 
• 15. aprill Hiiu- ja Saaremaa eelpidu (Valjala Rahvamaja, Saaremaa) 
• 15. aprill Pärnumaa teine eelpidu (Pärnu Nooruse Maja) 

Eelpidudest osavõtjatelt ootame: 

• Kaks nädalat enne eelpeo toimumist registreerumisankeedi täitmist, mille leiab SIIT! 
• 10-15-minutilist etteastet, mis sisaldab paikkondlikku autentset, pärimuslikku repertuaari, elavat muusikat ning pealtvaatajate kaasamist (ühine laul, tants või muu).
• Repertuaarilehe täitmist, mille leiab SIIT. Leht tuleb saata aadressil baltica@folkloorinoukogu.ee hiljemalt kaks nädalat enne eelpeo toimumist. 

Iga eelpeo lõpus toimub tagasisidering, kus muljeid ja soovitusi jagavad eksperdid, eesmärgiga aidata muuta etteasted veelgi pärimusteadlikumaks.  

#pärimustõmbabkaasa 

Pärimuse podcast Folksti:

Elvi Nassar “Meie igapäevast leiba”

Elvi Nassar on ajaloolane ja pärimuskultuuri spetsialist, kes teenib oma igapäevast leiba Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraatorina. Eriti südamelähedased on talle oma päritolu tõttu Setomaaga seotud teemad, aga ka karjanduse ning lina- ja teraviljakasvatamisega seonduv. Ta on koostanud muuseumis näituse „Meie igapäevast leiba“, „Kartul, meie teine leib“ ning loonud õppefilmi „Linast lõimeni, villast vaibani“.  

Folksti saates saab Elvi abil selgeks: 

• Kui vana on must hapendatud leib?  
• Mida tuli teha selleks, et rukkiterast saaks leivapäts?  
• Mida lisati rasketel aegadel leivataigna sisse?  
• Kas aganaleib oli ainult vaestele?  
• Mitu kilo kaalus talupoja leivapäts?  
• Mis on põrandaleib? 

CIOFF®i elavate pulmatraditsioonide projekt 

CIOFF®i kultuurikomisjon on valinud 2023.-2026. aasta uurimisprojektiks elavate pulmatraditsioonide tutvustamise ja jagamise. Pulmatraditsioonides on palju erinevaid elemente, mille uurimisse ja tutvustamisesse on võimalik panustada: laulud, tantsud, rõivad, käsitöö, ehted, toit, kingitused, rollid ja kõik muu paikkondlikult eripärane. 

Nii kutsub CIOFF®: 

• kõiki rahvussektsioone jagama oma sektori kevadkohtumisel, millised erilised pulmatraditsioonid on nende riigis endiselt kasutusel. Neist valib iga sektor välja kaks kõige eriilmelisemat, mida jagatakse omakorda sügisesel maailmakongressil Horvaatias. Kõik esitletud kombed ja rituaalid pannakse kirja ja salvestatakse, et teadmine pulmatraditsioonidest üle maailma leviks ka kaugemale; 
• jagama juba olemasolevaid pulmatraditsioone tutvustavaid videoid;  
• vahendama pulmatraditsioonide parimaid praktikaid igal kongressil. Soov on, et järgnevad kolm aastat tooks juurde uusi pulmateemalisi projekte, mis pakuksid veelgi enam CIOFF®i liikmesriikidele häid ideid ja õppimisvõimalusi; 
• rühmi uurima oma paikkonna pulmatraditsioone ja neid taasesitama. Tore, kui needki saavad üles jäädvustatud, et saaks neid jagada kogu maailmaga; 
• festivale liitma oma programmi elava pulmapärimusega seotud ettevõtmisi – olgu selleks esitlus mõne piirkonna traditsioonidest, teemaõhtu, kus ka väliskülalised enda traditsioone tutvustavad, näitus, kus presenteeritakse pulmarõivaid, käsitööd ja ehteid, või hoopis miski muu. 

Pulmatraditsioonide uurimist veab eest CIOFF®i kultuurikomisjon, mille esinaine on Monika Tomingas. Küsimuste korral võtke julgelt Monikaga ühendust: monika@folkloorinoukogu.ee. 

IGAVENE MÄLESTUS: Kihnu Virve 

(30.01.1928-10.12.2022)

Virve-Elfride Köster (neiupõlvenimi Haavik) sündis  30. jaanuaril 1928. aastal Pärnus. Elas Manija saarel, hiljem Kihnus. Noorena oli tema unistuseks saada lastekirjanikuks, mida ei võimaldanud rasked ajad ja puudulik kooliharidus.

Virve on sünnitanud kaks poega ja kaks tütart, üks poeg suri noorelt. Ta kasvatas üles ka oma lapselapsed, kes on saanud talle väga lähedaseks ja hiljem lõid kaasa tema pereansamblis. Virvel on tulnud elus ette palju raskusi, mida ta on üle elanud väga sügavalt, kuid kõigest üsna ruttu üle saanud. Ta järgib Kihnu naiste üldisemat eluhoiakut – kõik, mis tuleb, tuleb vastu võtta ja  edasi minna. Virve juures on põhiline tema elurõõm.

Loe edasi >>

Vastlapäev

Kes lihaheite öösel üheksa talu laudast salaja villu lõikab ja neist kindad koob, saab hiljem sääraste kinnastega kohtu ette astudes tingimata õigust! Kas seda ka juhul, kui naabrid Sind just villavarguse tõttu kohtusse kaebavad, sellest ei hinga Tarvastu pärimus muidugi sõnagi... 

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Eesti talutoolid

Rikkalikult illustreeritud raamat "Eesti talutoolid" annab ülevaate koduse käsitööna valminud või kohalikult puutöömeistrilt tellitud toolidest, mis olid taludes kasutuses 19. sajandi I poolest kuni umbes 1940. aastateni. Talutooli valmistamise juures peeti alati silmas praktilisust ja vastupidavust. See võis olla lihtne iste, millel oli mugav argiseid töid teha, või keerukate kaunistustega uhkuseasi, mida pakuti istumiseks ainult auväärsematele külalistele. Käsitööesemetena on nad kõik unikaalsed, kõnelevad oma valmistaja oskustest ja ilumeelest. 

Et maailma mööblimoed ei jäänud siinkandis sugugi märkamata, on oma jälje talutoolidesse jätnud inglise rokokoo, ampiir ja biidermeier.  Raamatus tutvustatud üle 70 tooli pärinevad peamiselt ERMi kogudest, kus on hoiul suurim talutoolide kollektsioon Eestis. Raamatu väljaandjaks on Eesti Rahva Muuseum. 

Seto rahvarõivad

Seto rahvarõivastest ilmunud enam kui 600-leheküljelisse raamatusse koondatud fotod ja artiklid annavad täieliku ülevaate seto rahvarõiva ilust, erisustest, otstarbest ja muutustest.  Raamatust saab ülevaate nii naiste- kui ka meesterõivastest, ka lasteriietest, kommetest. Näidatud on nii detaile kui tervikut ning kogumik sisaldab lisaks põhjalikele artiklitele ka fotosid ja lõikejooniseid. Eraldi peatüki leiab sellest, kuidas seto ainest on tänapäeva moes kasutatud, rõivaste ja kandmisviiside muutumisest ajas ning rahvariietest seto rahvalauludes. Raamatu teeb eriti hinnaliseks rikkalik fotode valik, mida on ühtekokku 710. 

Raamat pakub huvitavat lugemist nii käsitöö- kui kultuurihuvilisele. Igas peatükis on kokkuvõte inglise keeles, seetõttu on sobilik ka kinkeraamatuna võõrkeele kõnelejatele. Raamatu väljaandja on Seto Käsitüü Kogo. 

Maarjahein ja imevesi. Pärimuslikud naiste rituaalid Eestis 

Meie esiemade elu oli tulvil rituaale. Need olid kombed, mida pärandati põlvest põlve ja mida leidus pea igas eluvaldkonnas, ning need olid tihedalt seotud naise rolliga peres ja ühiskonnas. Folkloristid Reet Hiiemäe ja Mare Kõiva tutvustavad erinevaid naise eluga seotud rituaale: olulisemate eluetappide juurde kuuluvad kombed, aastaringiga seotud tavad, tervise-, kaitse- ja ilurituaalid. 

Eraldi peatükid räägivad ravitsejatest ja nõiaprotsessidest. Eelkõige tulevad raamatus jutuks siinmail naiste elu saatnud pärimuslikud kombed, kuid autorid heidavad pilgu ka nüüdisaja naiste rituaalimaailma. Naiste kogemusi aitab raamatus nähtavaks muuta rikkalik valik allikaid alates vanimatest kättesaadavatest dokumentidest, 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole käsikirjadest kuni lähiminevikus talletatud kogemuslugudeni. Raamatu väljaandja on Postimehe Kirjastus. 

Eesti mütoloogia algajale

„Eesti mütoloogia algajale“ tutvustab eesti mütoloogilisi tegelasi, keda kohtame rahvajuttudes, muistendites ja muinasjuttudes, kohalugudes ja ütlustes, kirjanduses ja näitelaval. Mõnest omaaegsest uskumusolendist on aja jooksul saanud lastehirmutis, teise tukuvad arhiivi talletatud pärimuse seas, kust nad aeg-ajalt lühemaks või pikemaks ajaks üles äratatakse. 

Müüdid käsitlevad meie maailmapildi olulisemaid osi: maailma loomist, inimese ja ühiskonna tekkimist, ning suhteid maise ja üleloomuliku vahel. Tänapäeva müütide hulka käivad kõikvõimalikud kuulujutud, fiktsioonid, põhjendamata argiarvamused jms. Mütoloogiast ja rahvausundist tuntud motiivid ning tegelased kuuluvad paljude telesarjade ja kirjandusteoste ehitusklotside sekka, mis annab tänases tõejärgses maailmas kõigile huvilistele võimaluse otsida piire tõe ja fiktsiooni vahel. 

Raamat pakub põnevat lugemist ja aitab ühel või teisel moel mõista, kuidas on aegade jooksul välja kujunenud eestlaste populaarsed mütoloogilised tegelased, missugust elu nad elavad tänapäeval ning mida igavikulist või ajalikku on neil meile öelda. Raamatu autor on Marju Kõivupuu, väljaandja Varrak. 

Millal tuli talupoja tuppa põrand ja õuele muru? 

Eestlaste mineviku kohta on legende palju. Mõned neist on nii edukalt inimeste teadvusse pugenud, et on saanud lausa käibetõdedeks. Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi peab sageli tegelema müüdimurdmisega, nii ka seekord. "Muldpõrandaid polnud ei talupoegade elutoas ega isegi mitte rehetoas," kinnitab Pärdi. Põhja-Eestis ja saartel, kus lubjakivi omast käest võtta, tehti rehielamud algusest peale justnimelt kivipõrandaga, nagu saab näha ka praegu Eesti Vabaõhumuuseumis olevates hoonetes. 

Loe edasi >>

Maielaulu podcast 

Perekonnaballaadide alla kuuluv Mehetapja Maie laul on intrigeeriv oma sisu poolest. Miks Maie tapab oma kaasa? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala õpingute raames ning Lauri Õunapuu juhendamisel valminud podcast’is vaagitakse võimalikke mehetapu põhjuseid traditsioonilises eesti külaühiskonnas. 

Kuula podcasti >>

Kobarkoolitus „Tähenduslikud elusündmused – kombed ja rituaalid“  

Inimese maine eluring koosneb rõõmsatest ja kurbadest etappidest – oleme pidevalt millegi lävepakul. Uute uste avamine ja teiste sulgemine on loomulik osa elust. Igal säärasel üleminekul on olnud ka oma tavad ja uskumused. Siirderiitused võivad olla suurejoonelised ja kogukondlikud sündmused nagu pulm või lõpuaktus, või isiklikud, mis märgivad inimese enda, vahel ka salajasi saavutusi. Nagu kalendripühadega eristame argist aega erilisest, peame oluliseks ka inimese ja ühiskonnaga seotud muutusi. Vaimse kultuuripärandi keskmes on inimene ja kogukond ning sellele iseloomulikult on ajas muutuv nii see, mida peame olekuks või staatuseks kui ka see, kas ja mil viisil nendega toimuvatest muutustest välja teeme – kellega jagame kogemust, kuidas tähistame. Pöördeliste muutuste saatjateks, trööstijateks, kinnitajateks on ajast aega olnud kasutusel mitmesugused kombetalitused. Miks me täidame ühte või teist kombetalitust, mis on nende tähendus ja kuidas on see ajas teisenenud? 

Eesti Rahvakultuuri Keskus kutsub pulmakorraldajaid, leinatalituse läbiviijaid, omavalitsuste kultuuri- ja haridustöötajaid, perekonnaseisuametnikke ning pärimushuvilisi põnevale koolitusele, kus pööratake pilgud minevikku, et õppida tundma tänapäevani kasutusel olevate kommete tagamaid. 

Koolituse sissejuhatavas loengus tutvustab folklorist Reet Hiiemäe siirderiituse mõistet, võimalikke avaldumisvorme ning koos proovime neid leida oma elust. Sünd, abiellumine ja surm on olnud läbi aegade inimese elukaare ilmselt teadvustuimad tähenduslikud sündmused. Koolituse vastavates osades keskendume neile nii pärimuskultuuri kui tänapäevaste praktikate vaatenurkadest. 

Koolitus koosneb ühest ühepäevasest ja kolmest kahepäevasest moodulist: 

• 16. veebruar – Sissejuhatav koolitus: siirderiituste mõiste, avaldumisvormid, muutumine ajas 
• 15. märts ja 20. aprill – Sünd ja sünni tähistamine 
• 28. september ja 26. oktoober – Abiellumine ja pulmad 
• 16. november ja 14. detsember – Surm ja matused 

Osaleda saab tervel koolitusel või erinevates moodulites.

Loe lähemalt ja registreeru koolitusele >>

Saaremaa tansiöhtad reisivad ka sel aastal saarel ringi 

Sel aastal jätkub tantsuklubide (tansiöhtate) ringreis mööda Saaremaa toredaid rahvamajasid ja kogukonnakeskusi. Neil saab tantsida 19.- 20. sajandi külapidudel tantsitud tantsusid Saaremaa oma pärimusmuusikute järgi. Tansiöhtad toimuvad iga kuu viimasel reedel.  

Tansiöhtad on lastesõbralikud üritused, kuhu on oodatud kõik kogu perega. Kõik muusikud on palavalt palutud lugusid eest võtma ja kaasa musitseerima! Sissepääs tansiöhtatele on annetuse põhine. Muusikud pääsevad üritusele tasuta. 

Kuhu ja millal minna? 

• 27.01 Kärla khk - Kärla rahvamaja 
• 24.02 Valjala khk - Valjala Rahvamaja 
• 31.03 Karja khk - Pärsama rahvamaja 
• 28.04 Jämaja khk - Päästlase maja Säärel 
• 26.05 Kaarma khk - Aste klubi 
• 30.06 Kihelkonna khk - Mihkli talumuuseum 
• 25.08 Püha khk - Sandla kultuurimaja 
• 29.09 Pöide khk - Laimjala rahvamaja 
• 27.10 Anseküla khk - Taritu koolimaja 
• 24.11 Kihelkonna khk - Lümanda maja 

Vaata lähemalt >>

Mooste Elohelü ootab võistlejaid 

14.–15. juulil 2023 toob XXIV rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü kokku pärimusmuusikasõbrad. Tänavuse Mooste Elohelü teemapealkirjaks on „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida“.  Kahe festivalipäeva jooksul on Mooste mõis täis põnevaid kontserte, töötubasid, matku, ühist ja spontaanset musitseerimist ning kogu festivali kroonib võistluskontsert, mille käigus selgitatakse välja parim rahvamuusikatöötlus. 

Mida võistlejatelt oodatakse? 

• Kohustuslikku lugu, milleks on uuem rahvalaul «Ma saisi korgõl mäe pääl», mille arhiivisalvestuste ja noodikirjaga saab tutvuda Mooste Elohelü lehel.  
• Vabalt valitud eesti rahvaviisi töötlust, milleks võib olla regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis. Töötlusele žanrilisi piiranguid ei seata – olgu popp või rokk, punk või funk – kõik interpretatsioonid on oodatud! 

Registreerumise tähtaeg festivali päevaprogrammis ja/või võistluskontserdil osalemiseks on 20. veebruar 2023.

Loe lähemalt >>

Ukraina lauluring

Ukraina laulu rühmi on Eestis mitmel pool: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Kohtla-Järvel. Tartus koguneb ukraina lauluring aga reedeti kell 18 Ukraina majas (Ülikooli 17, Tartu). Lauldakse rahvalaule, töö käib inglise, vene, ukraina ja natuke eesti keeles. Kel huvi liituda, võib kirjutada Janika Orasele (janika@folklore.ee). 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.