Liitu kuukirja listiga

 
 

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU 

 

Oktoober 2023

 
 
 
 
SISUKORD
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TOIDUKULTUUR
 
 

Jaak Prozes: eestlaste ja teiste soome-ugri rahvaste söögiseente kultuur

 
 
 
 

Sõna „seen” on soomeugrilist algupära, kuid seene nimetusega on seotud hulk halvustavaid ja tõrjuvaid nimetusi. Näiteks Aivar Jürgenson kirjutab eestlaste küllaltki halvast suhtumisest seentesse, viidates Hupelile, kes väitis, et eestlased seeni ei korja. Eesti keeles on käibel mitmeid halvustavaid nimetusi nagu seenetreial, sitaseen, tatikavaht. Põlglik suhtumine on jätnud jälje rahvapärimusse, sest lisaks halvustavale sõnakasutusele on ka seeni puudutav materjal napp.

 

Voldemar Miller on kirjutanud: „Eestlane – erinevalt karjakasvatajatest rahvastest, kes põldu ei pea ja vilja ei kasvata – oskab hinnata vaid toitu, mis on saadud oma tööga.“ Samas ei ole see kõike rahuldav seisukoht, sest tean karjakasvatajaid rahvaid, kes samuti seeni ei söö. Siiski tuleb tunnistada, et seenekasutamises, nii korjamises kui ka söömises toimuvad teatavad muudatused alles 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, mil ilmub arvukalt artikleid, kus eestlastele tuuakse eeskujuks nii sakslasi kui venelasi. Ehk siis tänapäevane ulatuslik seenesöömine on hiline, levinud linnast maale eelkõige toidueriteadlaste mõjutusel, ja teisest küljest selgete vene kultuuri, aga ka õigeusu mõjutustega. Seened olid oluline paastuaja toit. 

 
 
Loe edasi >>
 
 
 
 
UURING
 
 

Mihkel Kaevats kultuuripärandi uuringust: see annab teadmise, et meid on palju, kellel pärand on südames

 
 
 
 

Kevadel valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuring rollist, mida mängib vaimne ja aineline kultuuripärand Eesti elanike igapäevaelus. Uurisime Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuse osakonna juhatajalt Mihkel Kaevatsilt, milliste ootuste ja järeldustega ministeerium uuringule tagantjärele vaatab. 

 

Kas ja millised uuringu tulemused kattusid Kultuuriministeeriumi eeldustega? Kas uuringu tulemusi lugedes oli põhjust hüüatada “Ahaa!”?  

 

Kui me üldse midagi eeldasime, siis seda, et eestimaalased peavad oma pärandit ikkagi oluliseks ja et sellel on roll meie igapäevaelus – neile eeldamistele on küsitlus andnud päris mitmetahulise kinnituse. Ahhaa-efekt tekkis just sellest, et kui suurele osale eestimaalastest pärand oluline on. Võime oma pärandi üle uhked olla. 

Loe edasi >>
 
 
  • Mis täpsemalt vajaks uuringu tulemusi silmas pidades riikliku suunamist ja tuge? Mida on selles vallas plaanis ette võtta? 
  • Millal on kavas viia läbi järgmine uuring ja millised näitajad võiksid olla selleks ajaks muutunud?  
  • Kas ja millist praktilist kasu saab uuringust tavaline pärimuse harrastaja? 
 
 
 
 
ANTOLOOGIA
 
 

Veebiantoloogia "Eesti looduspärimus" –

looduse ja pärimuskultuuri kohtumispaik 

 
 

Eesti Kirjandusmuuseum on avalikuks teinud inimese ja looduse suhet kajastava veebiantoloogia “Eesti looduspärimus”, mis tutvustab tekste, aga ka heli- ja videosalvestusi ning pilte Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. 

 

Materjal toob nähtavale pärimusühiskonna mõtteviisi, kus ilmneb nii kasutav kui säästev aspekt, samuti aukartust väljendav suhe loodusse kui hingestatud, võimsasse partnerisse. Kogumiku sisuline rõhk on Lõuna-Eestil ning tekstid on paralleelselt nii mõnes lõunaeesti keeltest kui eesti ühiskeeles ja inglise keeles. Maailma mastaabis haruldase eesti pärimuse levitamiseks on kasutajatele loodud võimalus kaasa lüüa tõlketalgutel. 

 
 
Vaata uut veebiantoloogiat >>
 
 
 
 
ANNA END ÜLES

Võro Instituut otsib võru keele agente 004

Tulemas on 18. võru keele nädal, mida peetakse esimesel täispikal mardikuu nädalal, 6.-12. novembril

 

Juba neljandat korda saavad vabatahtlikku tööd teha võru keele agendid. Võru keele agendiks sobib inimene, kes oskab hästi võru keelt, ärgitab ka teisi seda rääkima ja teeb seda võru keele nädalal rohkem kui tavaliselt. 
 

Esimesed agendid tegid tööd 2020. aasta võru keele nädalal. Agendiks olemine on võrokeste seas saanud väga populaarseks ja põnevaks väljakutseks. Agentide sihiks on hoida võru keel elavas kasutuses ja tarvitada seda seda igas võimalikus olukorras vähemalt võru keele nädalal. Nii on agente koolis, lasteaedades, rahvamajades, riigiasutustes ja mujal. Võru keele agendi ja võro keele nädala juhtlauseks on „Kiil suust välla!“ (Keel suust välja!). Võru keele nädala kaval saab silma peal hoida Võro Instituudi kodulehel

 
 
Pane end kirja võru keele angendina >>
 
 
 
 
VÄÄRT SÜNDMUS

Piiriveere sibula ja kala päev ning seto mihklipäev Eesti Vabaõhumuuseumis

Mihklipäev on kirikukalendris peaingel Miikaeli ja kõigi inglite mälestuspäev, mida eestlased tähistavad 29. septembril. Õigeusklikud setod peavad mihklipäivä vana kalendri järgi 12. oktoobril, mis on tuntud ka kui maamihklipäiv. Kuna oktoobris on ilmad juba jahedavõitu ja valget aegagi lühemalt, otsustasime muuseumis vabaõhupeo korraldada pisut varem, 7. oktoobril. Külapidusid kutsuti vanasti Setumaal praasnikuteks, eriti rahvarohked olid kirikupühade aegu toimunud ühispeod ehk kirmased. Kirmasele eelnes palvuste pidamine kirikutes või tsässonates (külakabelites). Mihklipäeva praasnikku pühitseti rikkaliku lauaga 2-3 päeva, külalistele keedeti lihaga kapsasuppi, setupäraselt oinaruuga, sõideti külla sugulastele, kotid head ja paremat täis. Üheskoos lauldes ja tantsides ehk kuljatades tähistati põllutööde ja karjaskäimise lõppu. 

 
 
 
 

Eesti Vabaõhumuuseumis peetakse seto mihklipäeva koos sibula ja kala päevaga laupäeval, 7. oktoobril.  

 

  • Juba hommikul kell 11 on külastajatel  võimalik osa saada seto mihklipäeva palvusest väikese postitsässona juures, mille viib läbi preester Justinus.  
  • Peipsivene kalurimaja ja seto talu vahelisel külaväljakul toimub kell 10-16 laat, kust on võimalik kaasa osta parimat Peipsi sibulat, mitmesugust kala ja muud head-paremat. 
  • Seto talus, Vanatalos, saab tutvuda seto toidukultuuri ja käsitööga. Muuseumitöötaja Elvi Nassar räägib seto toitude hoidistamisest ja säilitamisest vanemal ajal. Nii seto talus kui kalurimajas valmistavad perenaised kala- ja sibulatoite.  
  • Peipsivene majas viib Pavel Varunin läbi vene vanausuliste lubokkide trükkimise õpituba.  
  • Keskpäeval alustavad kohale sõitnud seto koorid ja pillimehed tõelist rõõmupidu ehk praasnikku: murul saab tantsida ja suures ringis leelolaulu laulda, maitsta seto sööki ja rahvusjooki ning üheskoos lustida. Pärast sissejuhatavaid kõnesid kell 12.15 astuvad üles väikesed pillimängijad ehk Karmoškaässad, sellele järgneb leelokoor Sõsarõ laul ja tants. Seto pillilugusid mängivad Voldemar Ahone ja Lauri Orgse. Kell 13.30 esitatakse slaavi rahvalaule, pilli mängivad ja laulavad Konstantin Sedov ja Sander Udikas.  

 

Elvi Nassar, Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraator 

 
 
 
 
TRADITSIOON

Saarte laste pärimuspäevad Hiiumaal – PÄEVASAARE LOOD 

 
 
 
 

Septembri keskel toimusid Hiiumaal juba kaheksandad Saarte laste pärimuspäevad, kus osalejaid Kihnust, Ruhnust, Muhust, Vormsist, Pranglilt, Saaremaalt ja Hiiumaalt. Mida seesugune kokkusaamine osalejatele endale annab ja mis on aastate jooksul muutunud, selgitab Hiiumaa folkloorikuraator Jaanika Kuusk. 

 

Kuidas Saarte laste pärimuspäevade idee sündinud on?  Kas nende aastate jooksul on mõni põlvkond jõudnud juba suureks kasvada? 

Minu teada on Saarte laste pärimuspäevi hakatud tähistama Saarte pärimuspäevade eeskujul, kus osalesid nii suured kui väikesed, kuid ühel hetkel otsustati, et lastele oleks ikka päris oma päevi tarvis. Eestvedajateks olid tublid kihnlased, kes 2012. aastal teiste saarte noored endale külla kutsusid. Osalejateks või pidepunktideks olid ennekõike koolid ja koolide õpetajad, kes lastele teadmisi pärmuskultuurist edasi annavad. Mina ise koolis ei õpeta, vaid olen Kärdla Kultuurikeskuses laste rahvatantsuringide juhendaja. Kuulsin esmakordselt sellest üritusest umbes aasta tagasi, kui Eesti Saarte Kogu projektijuht Liina Miks võttis ühendust Helle-Mare Kõmmusega ja tegi ettepaneku Hiiumaal korraldaja roll võtta. Kuna Helle-Mare ise laste juhendamisega kokku ei puutu, võttis ta ühendust minuga ja nii me koos selle pakkumise vastu võtsimegi. Osalenud pärimuspäevadel on Hiiumaa siiski ka varem. 

Loe edasi >>
 
 
  • Milline oli laste tagasiside, mis enim rõõmu pakkus ja miks? 
  • Kas Eestimaal on veel mõni saar, kuhu Saare laste pärimusepäevad ei ole kunagi jõudnud, aga peaksid kindlasti jõudma? 
  • Kas sellised kokkusaamised muudavad maailma paremaks paigaks? 
 
 
 
 
SÜNNIPÄEV

Koidu Tähed tähistavad 15. tegutsemisaastat  

 
 

13. oktoobril kell 18 tähistavad Koidu Tähed oma "sünnikohas", Sangaste Kultuurimajas, ansambli 15. tegutsemisaastat. Kohale on palutud ansambli sünni juures olnud inimesed, endised ja praegused liikmed. Lisaks on külla kutsutud pärimusmuusik Kadri Allikmäe ja Sangaste Lõõtsaklubi. Teretulnud on kõik huvilised! 

 

Koidu Tähtede kooskäimine sai alguse 2008. aastal, kui koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega korraldati toonases Sangaste Seltsimajas koolitus "Lõuna-Eesti päritud laul". Koolitusel osalenutest ja hiljem liitunud laulunaistest on tänaseks kujunenud sõpruskond –Sangaste kihelkonna regilauluansambel. 

 

Ansamblit on 15 aastat eest vedanud pärimusmuusik ja Valga Muusikakooli õpetaja Koidu Ahk. Koidu Tähed on enda missiooniks võtnud Eestis ainulaadse burdooniga regilaulu tutvustamise ja propageerimise, mis on omane nt Sangaste, Karula ja Hargla kihelkonna regilaululudele. Repertuaaris on ka lauluseadeid pillisaatega (nt Imemaa - Koidu Tähed). 

 

Koidu Tähed on mitmeid aastaid eest vedanud Valgamaa rahvamuusikapäeva, astunud üles Valga Muuseumi, Valga valla jt kultuurisündmustel. 

Loe Koidu Tähtede ajaveebi >>
 
 
 
 
KONKURSS

Kratilugude konkurss

18. oktoobril kell 10.00 toimub Aravete Kultuurimajas (Järva vald, Järvamaa) juba 11. korda Kratilugude jutustamise võistlus koolinoortele.  

 
 

Olete oodatud osalema ja kuulama! 

 

Kratilood ei ole tavaline etluskonkurss, kus tekst peab vastavalt autori sõnadele täpselt peas olema. Oluline on loo võimalikult särav jutustamine. Keelatud on kasutada kostüüme või erinevaid lisavahendeid.  

Esinemispikkus on kuni 4 minutit. Selle aja jooksul tuleb esitajal jutustada 2 rahvalikku naljandit, naljalugu jne. Neist üks peab olema pärit esitaja kodupiirkonnast ja teine teemal „Juhtum kooliteel“.  

 

Võistluse eesmärgiks on kodukoha lugude uurimine ja tutvustamine ning suulise väljendusoskuse parendamine.  

 

Võistlus toimub kolmes vanuseklassis: 1.-3. klass, 4.-6 klass,  7.-9. klass.  

 

 

 
 
 
 
 
 
 
 
KUULA, VAATA, LOE

Muinasaegse Eesti moevärv oli tumesinine

 
 

Eesti muinasaja lõpu leiud näitavad, et armastatuim tekstiilivärv oli tumesinine. Kui peamiselt saavutati sinine värvus sissetoodud sinerõika abil, siis tumedust lisati kohalike taimede seguga. 

Loe edasi >>
 
 
 

Ööülikooli unenägu: Sammaldunud lood ja laulud

 
 

Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina naginaid.

 

Otepää vallas, Vidrike Külamajas vestetud jutud said salvestatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali „Ööbikuööd“ raamides 18. mail aastal 2023.

Kuula >>
 
 
 

„Meie hõimlased“ uus hooaeg 

 
 
 
 

ETV-s algas saatesarja "Meie hõimlased" uus hooaeg, milles saatejuht Kaidor Kahar ning ajaloolane ja soome-ugri ekspert Jaak Prozes käivad uurimas meie hõimlaste elu-olu, ühisosa ja erinevusi. "Põhjala rahvaste puhul ei saa loodust, kultuuri ja kombeid üksteisest lahutada, see on üks tervik," tõdes saatejuht Kaidor Kahar. 11-osaline saatesari "Meie hõimlased" on eetris laupäeviti ETV-s kell 19.30.

 

4. oktoobril kell 18 on kõik huvilised oodatud Kuku klubisse, et kuulda lähemalt filmiseriaali valmimise loost, imedest ja kummalistest hetkedest meie hõimurahvaste juures. Kõnelevad hooaja saatesarja produtsent Kristjan Ojang, saatejuht Kaidor Kahar, Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes ja operaator Väino Laisaar. 

Vaata lähemalt >>
 
 
 

Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb:

vadjalaste lugu Eestis

 
 

Vadjalased on väike rahvakild, kelle põlised asualad jäävad Narva jõest itta Venemaa Föderatsiooni. Ajalooliselt kannab see piirkond Vadjamaa nime, viimaste aastasadade jooksul on see olnud halduslikult Ingerimaa või Peterburi kubermangu osa ning praegu kuulub Leningradi oblastisse. Vadjalased on elanud kõrvuti ning läbisegi isurite ja venelastega, alates 17. sajandist lisandusid naabritena ingerisoomlased. Vadja keel on (põhja-)eesti keele lähim sugulane, kuid selle kõnelejate hulk on väga kokku kuivanud. 

Loe edasi >>
 
 
 

Järelvaatamine: "Folkloor ja poliitkorrektsus"

Vestlusõhtu Marju Kõivupuuga

 
 

Tallinna Ülikoolis toimunud vestlusõhtul kõneles TÜHI vanemteadur Marju Kõivupuu teemal “Folkloor ja poliitkorrektsus”. Vestlust juhtis Ivo Rull.

Vaata järele >>
 
 
 
 
KALENDRISSE KIRJA
 
 

3.-9. oktoober 

 

Seto kultuuri nätäl (Setumaa)

 
 

4.-25. oktoober 

 

Koolitusseminar „Elav pärand ja jätkusuutlikkus” (Võru, Kivi-Vigala, Roela, Pajusi)

 
 

5.-25. oktoober 

 

Päevane kontsertkohtumine: Heino Tartes (Viimsi, Põltsamaa, Tartu, Võru)

 
 

6.-7. oktoober 

 

Pärimusmuusika Lõikuspidu 2023 (Viljandi)

 
 

8. oktoober

 

ERMi perepäev "Hõimukuu jutud" (Tartu)

 
 

11. oktoober

 

Mari kultuuriõhtu Vanamõisa seltsimajas. Porikuu on hõimukuu (Vanamõisa)

 
 

14. oktoober

 

Suur parandamise päev (Tallinn)

 
 

14. oktoober

 

Sügisene Ungari tantsutuba (Tartu)

 
 

19. oktoober

 

Hõimupäev Nigulistes. Idamari rahvalaulud ja kandleimprovisatsioonid. (Tallinn)

 
 

25. oktoober

 

Villatöötuba (Kabala)

 
 

27.-28. oktoober

 

Konverents "Põlised ja rändajad, olijad ja tulijad, suhted ja mõjud" (Võru)

 
 
 
 
 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

 
 
 
 

 

 

Järgmine kuukiri ilmub november 2023.

Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.