SAAME TUTTAVAKS:

Folkloorinõukogu uus juhatus

Märtsi lõpus valiti ametisse Eesti Folkloorinõukogu uus juhatus koosseisus: Anu Randmaa, Elvi Nassar, Jaanus Põlder, Janika Oras, Kati Taal, Kristiina Siig, Lili Välimäe ja juhatuse esimees Lauri Õunapuu. Palusime neil mõtiskleda veidi selle üle, millisena nad näevad enda rolli, mille üle tahaksid nad tunda kolme aasta pärast uhkust ja mida põnevat on pärimusest avastanud viimasel ajal.  

Loe edasi >> 

Folkloorinõukogu juhatus soovitab 

• Uuri rohkem rahvarõivaste tähenduse kohta, et need ei oleks pelgalt esinemiskostüüm. Tundmaõppimiseks loe-vaata lugusid Eesti rahvarõivaste veebilehelt. 
• Vaata Mati Viiuli tehtud filme Igor Tõnuristist – neist leiab iga pärimuskultuuriga tegelev inimene hingepidet ja inspiratsiooni.  
• Uudista uut seto rahvarõivaraamatut, milles peidus ka palju seni avaldamata põnevaid fotosid.   
• Loe rännuhuvilisena Aado Lintropi "Soome-ugri reisid" või pista kotti Mari-Ann Remmeli "Konnad eesti rahvapärimuses".  
• Ammuta teadmisi pärimustantsu aja- ja kujunemisloost, vaadates Sille Kapper-Tiisleri ja Leigarite tehtud videot.
• Kae iga päev Facebookist, mis on tänane ERAtera. 
• Konda teadlikult ringi Spotify-keskkonnas – oskuslikult valides, mida kuulata, leiab massi seest üles pärlid, mis tekitavad seoseid ja avardavad teadmisi rahvamuusika kujunemisloost. 
• Istuta taimi, mis meie pärandsordid, ja kogu nende seemneid ise. 
• Lehitse ja sirvi Saara kirjastuse poolt välja antud käsitööraamatuid, vali endale sobilik välja ja loe kaanest kaaneni läbi. 
• Osale folkloorifestivalidel, nt Sabatantsul, sest vaid ise kogedes on pärimustantsu kõige parem mõista. 
• Kuula pärimuse podcasti Folksti! ja saada meilegi julgesti, mis mõtteid need sul tekitanud on. 

Baltica programm on väljas!

31. maist - 4. juunini toimub juba 35. rahvusvaheline pärimuspidu Baltica! Tänavu toimub festival Eestis ning selle teemaks on “PÄRIMUS TÕMBAB KAASA!” – laseme pärimusel end kaasa tõmmata ning lööme kõiges kaasa!

Mis toimub Baltica pärimuspeol?

•  31. mai: välisrühmade saabumine ja tutvumisõhtu
•  1. juuni: pärimuspeod Vargamäel ja Räpinas
•  2.- 4. juuni: pärimuspidu Tallinnas Tornide väljakul, kus kolme päeva jooksul leiab igaüks endale meelepäraseid tegevusi.

Tallinna pärimusküla pea- ja paikkondlikel lavadel on võimalik tutvuda Eesti paikkondliku pärimusega, nautida nii enda kui teiste etteasteid ning lasta ennast pärimusel kaasa tõmmata. Kohal on pillimehed, lauljad, tantsijad ja käsitöölised kõikjalt Eestist ning Kihnu Kultuuriruum, Vana-Võromaa saatkond, Viru Instituut, Mulgi Kultuuriruum ja Ruhnu Kultuuriruum. Tervise hoidmise nippe jagab Alar Krautmani Terviseakadeemia.

Oma teadmised saab panna proovile pärimuslikku mälumängu mängides, keelepaelad lasta valla regilaulutoas ja peolaualaule lõõritades, tantsida nii eesti kui kaugema kandi tantse, tuulutada rahvarõivaid ja palju-palju muud! Avastamist pakuvad ka rohked töötoad ning väliskülalised Rumeeniast, Lätist, Bulgaariast, Leedust ja Soomest.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica on osalusfestival. See tähendab, et varugem aega kogu päevaks, kõikideks ettevõtmisteks, kavandatud ja isetekkelisteks ülesastumisteks, planeeritud ja juhuslikeks kohtumisteks. Pärimus on loodud elama meie keskel, meie sees, mitte lavalaudadel. Saagu pärimusest meie eluviis ja –stiil ning meist endist pärimuse kandjad. Pärimus tõmbab kaasa!

Lähen lapsega peole!

Mida ja kuidas selga panna?

Suur suvi koputab juba uksele – meid on ootamas nii kodukamarat väisav Baltica festival kui ka koolinoorte laulu- ja tantsupidu. Paljudele väikestele inimestele on see esimene kord selga panna rahvarõivad. Ja kui pere pole just rahvatantsuhuviline või tegele folklooriga, siis tabab nii mõndagi emmet-issit pisuke paanikahoog, mispidi kõik need vidinad küll selga peaks panema…

Loe edasi >>

Pärimuse podcast Folksti:

Carmen Küngas "Võrumaa rahvarõivad"

Carmen Küngas on Lõuna-Eesti juurtega käsitöömeister, elukutselt rõivaste konstruktor. Kui ta 2004. aastal juhuslikult oma esimest rahvarõivaste komplekti valmistama hakkas, oli edasine elutee otsustatud. 2011. aastal lõpetas Carmen Tartu Rahvarõivakooli ning hobist sai töö. Väga suure osa oma ajast veedab ta Eesti Rahva Muuseumis vanu esemeid ning arhiivimaterjale uurides. 

Taskuhäälingus tulevad vaatluse alla: 

• Vana- Võromaa 8 kihelkonna rahvarõivad;
• nende eripära;
• seotus naaberrahvastega.  

Praktiku ja käsitöölisena huvitavad Carmenit eriti mustrid ja kirjad, nende võimalik tähendus ja lugu.  

Valge kleidi ja moodsa bändi kõrvale

mahub ka pärimus ehk kuidas endisaegseid pulmakombeid tänapäeval rakendada 

Endiste kommete au sees hoidmises ei ole midagi keerulist, suur osa neist on tegelikult teisenenult tänapäeva edasi kandunud. Meie pulmakommete varasalv on rikas ning see ei eelda tingimata rahvarõivastesse riietumist ega ka muusikuid torupilli ja viiuliga. Ka valge kleidi, ülikonna ja moodsa bändi kõrvale annab oskuslikult ja sobivalt ühendada justkui kaugeks jäänud tavasid. 

Loe edasi >>

3 teadmist CIOFF®i juhatuse koosolekult

Aprilli lõpus toimus Kolumbias Calis CIOFF®i (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) juhatuse koosolek. Millised kolm teadmist sellelt kaasa võtta? 

• Sai loodud uus kommunikatsiooni komisjon, mille ülesandeks on parendada nii CIOFF®i sise- kui ka välissuhtlust. Alustatakse uue veebilehe loomisest.  
   
• Kolumbia, kus toimus nõukogu koosolek ja kus kuukirja saatmise hetkel toimub ka Cali esimene maailma populaarkultuuri festival, on otsustanud kanideerida järgmiseks Folkloriada korraldajaks 2025.  Juhatuse koosolekul ja festivalil osalejate senine kogemus näitab, et Cali on hea võõrustaja – ainult pidev järelvalve ei luba planeerida aega päris nii, nagu soov oleks.  
   
• Sügisel toimuval kongressil Horvaatias leiavad aset taaskord valimised. Valitavaid positsioone on palju:  
  • president,  
  • asepresident, kelle vastutusalaks on kultuuriga seotud teemad; 
  • asepresident, kelle vastutusalaks on haldusega seotud teemad; 
  • mitmete komisjonide ja sektorite juhid. 

Uus juht valitakse ka kultuurikomisjonile, mida seni juhtis CIOFF® Eesti esindajana Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas.  

Eestit esindab CIOFF®is Eesti Folkloorinõukogu, mille tegevjuht Monika Tomingas on CIOFF®i Kultuurikomisjoni esinaine ja sellega ka CIOFF®i juhatuse liige. CIOFF®i juhatuse koosolekul osalemist toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.   

Suvisted

Suve vastuvõtmise pühad, suvisted, on karjustele paljulubavad, kinkides neile töövaba päeva või vähemasti hommikupooliku. Sama õigust võiksid õigusega nõuda ka haridusasutuste töötajad, et lastekarjast ivake puhkust saada. Headele karjajuhtidele on sel päeval tavaks kinkida meelehead: saiakakkusid, sepikuid või mune. 

Võta välja kalender ja pane see kuupäev rasvaselt kirja! Oot, mida...? Kas pühapäevasel päeval saab tõesti vaba päeva?

Lauldud Kalevala

1849. aastal nägi ilmavalgust Soome ja Karjala rahvuseepos “Kalevala”, mis põhineb Elias Lönnroti kogutud runodel Valge mere Karjala (Viena Karjala), Soome ja Ingeri rahvalaulikutelt. Lönnrot lisas neile mõningad omapoolsed täiendused ja andis tervikule omase struktuuri. Nüüd on soomlased saanud aga hakkama oma rahvuseepose lauluvormi panemisega. “Lauldud Kalevala” kuulamise teel on võimalik eepost hoopis teisel moel kogeda. Audioraamatu projekti eestvedajate soov on innustada inimesi kuulama ja kaasa laulma Kalevala vanu viise ja sõnu. “Samuti annab see hea võimaluse tajuda erinevaid traditsioonilisi meloodiaid. Ja loodetavasti avastavad kuulajad tänu hästituntud eeposele enda jaoks kogu regilaulu paeluva maailma,” annab mõista “Lauldud Kalevala” projektijuht Mari Pääkkonen. 

Seni on avaldatud “Lauldud Kalevala” (Laulettu Kalevala) 10 esimest runo, mida saab kuulata SIIN. 2023. aasta jooksul järgnevad kõik ülejäänud. 

Kihnu sitsisõit

13. mail kell 11-16 toimub Kihnu sitsisõit, mis on väike pilguheit kihnlase sitsiriide kasutamise erinevatesse vajadustesse ja võimalustesse. Kihnlase jaoks on sitsiriie igapäevase elu lahutamatu osa. Igas Kihnu sitsisõidu kohas kuuleb ja näeb erinevat lugu: 

• Njaputüepuõed - Tanili Elve titemüts; 
• Lohu Käsitöö - Lohu Anneli vardakott; 
• Kihnu Muuseum - Noodi Maie sitsiriie eile ja täna; 
• Urga - Urga Elly põlleriie; 
• Pärdu-Jaagu - Pärdu-Jaagu Annika sitsijakk. 

Kihnu sitsisõidu läbimiseks on parim variant jalgratas, aga kellel see pole võimalik, võib kasutada omale sobivat sõiduvahendit. Sitsisõidu algus ja lõpp on Kihnu sadamas, sõidu pikkus 10,5 kilomeetrit. 
 
Osalemine on tasuta, aga anna osavõtust teada Anneli Martsonile ehk Lohu Annelile: 52 62 086 

Ööbikuööd

16.-21. maini toimub juba kolmas jutuvestmisfestival Ööbikuööd, mille keskseks ideeks on kuulamine kui kogukondi liitev praktika – jutuvestmine puudutab meie hingekeeli lapse, noore ja täiskasvanuna. Festivalil on tähelepanu ka Eesti väikekeeltel, mis on piirkondlike identiteetide alustalaks. 

Festivali eestvedaja, Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Helena Käbin on öelnud, et festivali pärliks on väliskülaline – jutuvestja Pauline Seebregts Hollandist, kes vestab jutte eksootiliste pillide saatel. „Lisaks suurele jutuvestmisõhtule pakub Pauline jutuvestmishuvilistele jutuvestmise meistriklassi, milles jagab selle kauni kunsti parimaid praktikaid ja nippe paremaks vestmiseks. Taoline meistriklass on lisaks kohalikele jutuvestjatele mõeldud veel näiteks pedagoogidele, teatriinimestele, koolitajatele jt, kelle töö hõlmab avalikku esinemist ja narratiivseid elemente. 

Festivali raames toimub rohkem kui 120 üritust 14 maakonnas, avaüritus leiab aset 16. mail kell 20.00 Viljandi järve rannas.  

Vaata täpsemat kava >>   

Eesti ja Ukraina rahvustikandi päev 

20. mail kell 12-18 toimub Eesti Vabaõhumuuseumis rahvustikandi päev. Iga ukrainlase jaoks on rahvustikandil väga suur tähendus. Tikand pole mitte ainult kaunis rahvarõiva osa, vaid ka kaitseelement, mille sisse on kirjutatud näiteks rõiva kandjale ilu ja jõudu andvad sümbolid, kuid ka kogu Ukraina rahvale õnne toovad märgid. 

Sõja tõttu on väga paljud ukrainlased olnud sunnitud kodumaalt põgenema ning seega peavad nad ka omale armsaid ja kalleid tähtpäevi pidama võõrsil. Eesti on üks neist riikidest, kes on sõja eest lahkuvatele ukrainlastele abikäe ulatanud ning pakub neile varjupaika. Nii ongi võimalus Ukraina Organisatsioonide Assotsatsiooni ja Eesti Vabaõhumuuseumi eestvedamisel tutvuda setu talu ja peipsivene majades ning nende ümbruses kaunite Eesti ja Ukraina tikanditega, võtta osa õpitubadest, loteriist, maitsta suurepäraseid Ukraina hõrgutisi, osta laadalt silmailu pakkuvat ja maitsemeeli kosutavat laadakraami. 

Kavas on ka meeleolukad kontserdid koos Ukraina ja Eesti laulude ning tantsudega. 

Vaata lähemalt >> 

“Loomine” Maatasa pilgu läbi 

21. mail kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Tartu Folklooriklubi Maatasa kümnendale sünnipäevale pühendatud kontsert “Loomine”. Kontsert on mõtisklus sellest, kuidas sünnib maailm meie ümber ja kuidas sünnib maailm meie sees. Mis on need tõukejõud, mis inspireerivad looma? Kontsert annab ülevaate maatasaliste lemmiklugudest ja tantsudest läbi kümne aasta. See on tänukummardus meie õpetajatele, toetajatele ja headele sõpradele. 
 
Folklooriklubi Maatasa tuli kokku 2013. aastal sooviga süvitsi uurida Lõuna-Eesti pärimust erinevates valdkondades: laulud, tantsud, pillilood, rahvajutud, rahvariided, kombestik. Kümne aastaga on koosseisust kasvanud pärimusteadlik kogukond, kes on andnud välja oma plaadi, loonud põnevaid pärimusmuusikaseadeid, osalenud festivalidel nii Eestis kui välisriikides, kutsunud ellu rahvusvahelise festivali ja pakkunud väljundit noortele üle Euroopa. 
 
Maatasa kõik liikmed laulavad, tantsivad ja mängivad traditsioonilisi pille. Nimi Maatasa on kahetähenduslik: ühtaegu tegeletakse seadmata pärimusega (maatasa kui maalähedane) ja teisalt väljendatakse end pärimusvaldkonnas piirideta (maatasa kui pihuks ja põrmuks). 
 
Osta pilet siit >>

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.