• Üleskutsed: August Pulsti nimeline stipendiumikonkurss / Mooste Elohelü kutsub muusikuid võistlustulle / Registreerimine Eesti rühmadele Võru pärimustantsu festivalile 

• Kalendrisse kirja!

Küünlapäev, 2. veebruar

Ideaalne küünlapäeva varahommik tundmatuks jääda sooviva folklooritöötaja kodus.

Teotoe preemia saaja Kreete Viira:

“Tõesti, tõesti on ka inimestel juured!"

Kreete Viira on olnud beebi- ja lastefolgi ringide eestvedaja juba üle 20 aasta ning teeb seda siiani mitmes Eesti paigas. Tema käe all tegutsevad laste folgiringid Tallinnas Nõmme Kultuurikeskuses, Tartus Haldjaperes ja Viljandis Pärimusmuusika Aidas.

Oled olnud beebi- ja lastefolgi ringide eestvedaja juba üle 20 aasta. Kas sellega tegelema tõi juhus või äratundmise ajel seatud kindel siht?

Olen ise kasvanud üles elava pärimuse sees, mäletan oma lapsepõlvest, kuidas ema ja vanaema minuga vanu pärimusmänge mängisid, liisusalme lugesid, unelaule laulsid… Pelgulinna Folklooriklubi asutati mu ema eestvedamisel siis, kui olin 2-aastane ja väga selgelt on meeles, kuidas kõik koos istusid ja laulsid, ringmänge mängisid või tuliseid vaidlusi ühe või teise rahvakalendri kombe üle pidasid, samal ajal kui meie paari sõbraga laudade all või saali kardinate vahel kulli mängisime. Natuke hiljem mängisime juba koos täiskasvanutega. Nii kasvasin folklooriklubis tegutsedes suureks ning võtsin teismelisena lasterühma enda hoole alla. Olime koos täiskasvanutega, aga ajasime ka natuke oma asja.

Loe edasi >>

• Miks Kreete on jäänud sellele tööle truuks nii pikaks ajaks?
• Kui vana on olnud Kreete noorim õpilane? Kas beebide õpetamisest on tolku beebidele või pigem nende vanematele?
• Kas Kreete sõpruskonnas on ka pärimusega tegelevaid täiskasvanuid, kellega vabal ajal midagi ühist ette võetakse ja mida? 
• Mida on saanud Kreete päranduseks oma esivanematelt? 

Mis oleks, kui kõik pärimushuvilised

üle Eesti koonduks?

Just sellise mõtteni oleme jõudnud Folkloorinõukogus kuraatorite võrgustiku arendamise raames. Selge on, et üksinda ei sõua keegi kuigi kaugele. Koostegemised on need, mis loovad kogukondi ja lõppkokkuvõttes hoolivama kodanikuühiskonna. Mida tugevamad on kogukonnad, seda enam peavad nad oluliseks säilitada ka endale eripärast: keelt, kombeid, laule, tantse, pillimuusikat, toidupärandit, käsitööd jm. Kuidas siis nende pärimuskogukondade loomiseni jõuda?

Loe edasi >>

Kui ka sina soovid liituda oma paikkonnas tegutseva pärimusvõrgustikuga, võta ühendust seal tegutsevate folkloorikuraatoritega või kirjuta laura@folkloorinoukogu.ee!

Aasta folkloorikuraator Merle Tombak: "Ikka käisid meil mardid, kadrid ja näärisokk külas."

Merle Tombak on innukas ja initsiatiivikas naine, kes leiab vabanduste asemel alati võimalusi. Talle meeldib näha väikeste detailide taga suuremat pilti ning olukordi analüüsida, mõtestada. Temast õhkub palju positiivset energiat, millega on lihtne teisi kaasa tõmmata ning kui vaja – ka läbi seinte minna. Oma vabatahtliku töö ja suure panuse eest folklooriliikumisse on ta pälvinud Eesti Folkloorinõukogult ka folkloorikuraatori preemia.

Mäletan aega, kui hakkasime perega kodu ehitama Võrumaale Urvaste kihelkonda, tööl käisin Valgamaal Sangaste kihelkonnas, aga pärit olen Lääne-Virumaalt Simuna kihelkonnast. Mul oli tõsine probleem identiteediga, sest ma ei teadnud enam, kuhu ma kuulun, millise kihelkonna seeliku pean selga tõmbama või millest juhinduma. Hea õpetaja ja folklooriasjatundja Ene Lukka-Jegikjan ütles toona mu mure peale kuldsed sõnad: “Tegutse selle järgi, mis on oluline ja südamelähedane, kuhu Sa tunned end kuuluvat.” See lahendas minu jaoks probleemi – tõmbasin selga Sangaste kihelkonna “undruku”, lõime Sangaste kihelkonna regilauluansambli Koidu Tähed, sest see piirkond, inimesed ning traditsioonid olid sel ajal kõige olulisemad minu jaoks. See mõte on mind kogu elu kandnud. 

Loe edasi >>

• Milline on olnud Merle tee pärimuse juurde? Milliseid vajalikke teadmisi ja oskusi on ta saanud eluteele kaasa oma kodust ja kuidas neid edasi annab?   
• Mida Merle ise oma senises kuraatori rollis kõige suuremaks õnnestumiseks peab?

Roma köök: marikljad

2024 on kultuuririkkuse aasta, mis tutvustab Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi.

Kevadel osalesid romad Eesti Folkloorinõukogu pärimusinkubaatoris, kus õpetati, kuidas oma kultuuri ja paikkonna eripärasid veelgi paremini tutvustada ning edasi õpetada. Meil on hea meel näidata ühte tulemust käidud teel. Mis on romade marikljad ja mis need eriliseks teeb? Zalina Dabla räägib oma rahvakillu roast, mida võib kutsuda hellitavalt ka rändaja toiduks, sest selle valmistamiseks piisab vaid käepärasest.

Marikljade retsept

Vaja läheb:

500 g jahu
100 g vett
1 tl soola
soovi korral 1 muna

Praadimiseks ja keetmiseks vett ja õli

Täidiseks: (hakk)liha, sibulat, küüslauku, porgandit, tomatit

Valmista marikljasid nii:

• Valmista tainas, segades kokku jahu, vesi, sool ja muna.
• Tee tainast väikesed pallid ja vajuta või rulli need käelaba suuruselt lapikuks.
• Pane vesi keema, lisa sellesse veidi õli või muud rasvainet. Tõsta lapikuks surutud taignatükid ühekaupa vette keema. Kui need tõusevad pinnale, on need valmis.
• Haki täidise koostisosad väikesteks tükkideks.
• Kuumuta pannil õli või või. Prae täidis läbi ja tõsta kõrvale.
• Prae pannil marikljasid kuni need on kuldsed. 

Vastlapäev, 13. veebruar

Projekt "1 m² kiukanepit"

Iidne taim, harilik kanep, on leidnud kasutust oma väärtusliku kiu ning proteiinirikka seemne tõttu. Eestis oli sajand tagasi kiukanepi kasvatus laialt levinud, seda kasvatati oma talu tarbeks valdavalt köie toormaterjaliks, sest kanepi kiud on omadustelt tugev ning vastupidav hõõrdumistele. On teada, et kanepikiust on valmistatud ka tekstiile, kuid kahjuks on allikmaterjali kiu töötlemise kohta vähe talletatud.

2024. aastal lükatakse käima avalik aktsioon “1 m² kiukanepit”, mis keskendub traditsioonilisel viisil kanepi töötlemisele kiu saamise eesmärgil. Iga soovija saab ühe ruutmeetri kiukanepi kasvatamiseks vajaliku koguse sertifikaadiga seemneid ja infoflaieri, mis annab teadmisi siinse traditsioonilise kiukanepi kasvatamise ning töövõtete kohta. Seemneid hakatakse jagama alates veebruari lõpust. Seeme mulda!

MIS TOIMUB?

• 3. aprill Kiukanepi veebiseminar
• 18. või 25. aprill Kiukanepi külvamine Kurgjal
• 19.-20. juuli Kanepi Festival Kanepis
• 10. august Kiukanepi kitkumine Kurgjal
• 5. oktoober Kiukanepi laupäevak Kurgja talumuuseumis
• 7.-9. november  “1 m² kiukanepit” esitlus Mardilaadal Unibet Arenal Tallinnas
• 27. november  “1 m² kiuknepit” aastat kokkuvõttev vebinar

Rohkem infot leiab facebooki grupist Taimsete kiudude huvilised >>

Rahvarõivas ruudus:

käsitöövaldkonna aastateema

2005. aastast alates on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit valinud ühe käsitöö valdkonna laiemaks ja sügavamaks tutvustamiseks aastateema. Selle raames korraldatakse teemakohaseid õppepäevi, konkursse ja näitusi ning antakse välja erialakirjandust.

Seekordne aastateema teatepulk on antud üle rahvarõivale ja lausa kaheks järjestikuseks aastaks – 2024 ja 2025. Pealkiri „Rahvarõivas ruudus“ tähendab, et rahvarõivateemat tõstetakse esile võimendatult, hingega ja sügavuti. Aastaid on kaks, seega tegevusi nende raames on varasemast rohkem – topelt, korrutatult, ruudus. Kõik on oodatud kaasa lööma ja kogukonda ettevõtmistesse kaasama!

Vaata aastateemaga seotud üritusi >>

Head Eesti Vabariigi sünnipäeva!

Vabariigi sünnipäeval kanna Eesti kirikindaid!

Kudujate Koopiaklubisse koondunud naised kutsuvad üles kandma vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril, rahvuslike mustritega villaseid kirikindaid. Soe soovitus on valida kindad oma kuuluvuse järgi – kust on pärit esivanemad või millise piirkonnaga tuntakse kõige lähedasemat sidet.

Kuna eestlased on olnud varasemalt üsna paiksed, on kihelkonniti välja kujunenud omad lemmikud kindakirjad. Kui tänapäeval armastame kududa sageli jämedatel varrastel, et kindad kiiresti valmiksid, iseloomustab vanemaid kindaid just peenest lõngast ning peenikeste varrastega kootud tihe kude.

Meie esivanemad uskusid, et kindakirjad toovad õnne ja kaitsevad kõige kurja eest. Hoidku need pärandatud kindakirjad meie armsat Eestit veel palju sajandeid!

Postita 24. veebruaril sotsiaalmeedias kinnaste kandmise pilte ja tähista foto: #kannaneestikindaid

Ilmunud on raamat "Saun"

CD-kogumik "Võrumaa rahvalaule. Karula, Rõuge, Kanepi, Räpina ja Vastseliina kihelkond"

Regilaulud säilisid sellal veel peamiselt perepärimusena, nende uuemad, siirdevormilised versioonid muutusid aga ringmängulauludeks. Siirdevormilisi laule, milles oli osalt vanema, osalt uuema rahvalaulu tunnuseid, leidus ka kohalike meestelaulude hulgas. Viimaste üks lemmikteemasid oli ehalkäimine.

Uuem, peamiselt lõppriimiline seltskonnalaul oli sugulaste ja sõprade ringis veel 20. sajandi teisel poolelgi üsna elav: uuemat repertuaari hangiti ka trükistest ning suulises käibes olevad tekstid varieerusid, muutusid anonüümseks ja seostusid kohalike meloodiatega. Levinud oli uuem, harmooniline mitmehäälsus ja laulmine pillide, eeskätt kandle saatel.

Kahel CD-plaadil kõlab 86 laulu 27 esitajalt, lisaks on juures mahukas tekstivihik.

Vaata lähemalt >>

Rahvaluulekoguja reisuraamat

Rudolf Põldmäe käega kirja pandud rahvapärimuse hulk on aukartust äratav – kokku üle 10 000 lehekülje, lisaks helisalvestused ja fotod. Kindlasti tuleb teda pidada suurkogujaks, kelle panuseta oleksid meie rahvaluulekogud märgatavalt vaesemad.

Vaata lähemalt >>

Ingliskeelne taskuhääling “Living the Heritage” toob

keskmesse vaimse pärandi teemad Lätist Rootsini 

Värskelt valminud taskuhääling “Living the Heritage” vaatleb nii vaimset kultuuripärandit kui jätkusuutlikku arengut ja sedagi, kuidas need teemad on omavahel põimunud. Soome ajakirjanik ja rahvamuusik Amanda Kauranne kutsub saatejuhina mõtterännakule Lätti, Rootsi, Soome ja Eestisse. Saadete keskmes on intervjuud pärimusekandjate ja ekspertidega, mida ilmestavad helimaastikud, jutuvestmine ja pärimusmuusika. 

Kuula saateid: 

• peaaegu unustuste hõlma vajunud Suiti torupillist Lätis; 
• demokraatiat tugevdavast jutuvestmisest Sagobygdenis Rootsis; 
• viiulimängu traditsiooni edasikandumisest Kaustises Soomes; 
• aeglasest reisimisest ja ühepuulootsikutest Soomaal Eestis ja 
• vaimse pärandi kasutusvõimalustest rahu ja õigluse soodustamiseks. 

Taskuhäälingu valmimist on toetanud LIVIND ja Erasmus+ programmid. Saated on inglise keeles. 

Kuula taskuhäälingut >>

Folkloorinõukogu üldkoosolek

Eesti Folkloorinõukogu üldkoosolek toimub laupäeval, 16. märtsil kell 12-15 Tallinnas Vene tänav 6. Täpsema päevakava saadame liikmetele sündmuse lähenedes.

Ootame rohket osavõttu!

August Pulsti nimeline stipendiumikonkurss 

Eesti Pärimusmuusika Keskus kuulutab välja August Pulsti nimelise stipendiumikonkursi, mille eesmärk on uurida, kes on tänased kogukonnamuusikud ja millistel kogukonna-sündmustel nende pillimäng kõlab.

“Meid huvitab, mis seisus on pärimusmuusika erinevates kogukondades ja ühiskonnas, milline roll on kogukonnapillimehel ja mida peab inimene selleks tegema, et teda kogukonna muusikuks võiks pidada. Mõni hea lõõtspillimängija mängib võib-olla ainult kodus ja kogukonna sündmuste jaoks tema panust ei olegi,” selgitas Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa.

Uuringu teostamine annab võimaluse kaasata rohkem muusikuid Eesti Pärimusmuusika Keskuse tegevustesse – et nad saaksid end näidata Vabariigi Pillimehe konkursil või mängida tantsuks Tantsumaja peoformaadis.

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab stipendiumikonkursil osalevatelt kandidaatidelt ettepanekuid töö teostamise, vajalike metoodikate kasutamise ja lõpptulemuse ootuste osas.

Stipendiumikonkursil osalemiseks tuleb kuni 10. märtsini 2024 täita ankeet, lisada oma CV ja selgituskiri, kuidas on plaanis uurimus ellu viia.

Mooste Elohelü kutsub muusikuid võistlustulle

Oma 25. sünnipäeva tähistav rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü kutsub taas muusikuid mõõtu võtma. Tänavuse võistluskontserdi kohustuslikuks looks on rahvalaul „Vihmakõnõ, vellekene”, mille viisivariandid ja kommenteeritud noodi leiab Mooste Folgi kodulehelt. 

Lisaks tuleb võistlejail esitada vabalt valitud eesti rahvaviisi töötlus: regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis. Töötlusele žanrilisi piiranguid ei seata – olgu punk või olgu rokk, kõik interpretatsioonid on oodatud!

Registreerumise tähtaeg festivali päevaprogrammis ja/või võistluskontserdil osalemiseks on 15. märts 2024. Selleks tuleb täita osaleja ankeet festivali kodulehel.

On avatud registreerimine Eesti rühmadele

Võru pärimustantsu festivalile 

12.-14. juulil toimuv XXIX Võru pärimustantsu festival kutsub avastama kodumaist ja rahvusvahelist folkloori otse Võru südames! Mida rohkem tantsurahvast juulikuisesse Võrru koguneb, seda uhkem ja tantsulisem festival tuleb. Oodatud on kõik esinemishuvilised eesti pärimuse kandjad: tantsijad, tantsurühmad, pillimehed, kapellid, folkloorirühmad.

Osalemistingimused ja tasud koos registreerimisega on leitavad SIIN.

Kohtumiseni folkloorikirevas Võrus!

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.