Liitu kuukirja listiga

 
 

EESTI FOLKLOORINÕUKOGU 

 

September 2022

 
 
 
 
SISUKORD
 
 
 
 
 
 
 
 
 
RAHVARÕIVAD
 
 

Reet Piiri 19. sajandi juukse- ja peakattemoest: “Vaevalt, et tänapäeval keegi rahvarõivaste pärast juukseid lõikama või pikaks kasvatama hakkab.” 

 
 
 
 

Kui teatrilavale jõuab ajalooline lavastus, saame reeglina nautida filigraanseid kostüüme, aksessuaare ja viimistletud soenguid. Kõik on hoolikalt läbimõeldud ja ajastutruu. Rahvariiete kandmisel pöörame sagedasti tähelepanu rõivastele endile, kuid jätame kõrvale selle, kas ja kuidas sättida oma juukseid või kuidas katta oma pea. Ajaloolane, etnoloog ja Eesti Rahva Muuseumi kuraator Reet Piiri selgitab, mida võiks seejuures silmas pidada.

Juuksemoode on läbi aja olnud mitmesuguseid. Juuksemood on aidanud kaasa peakattemoele, ja ka vastupidi – peakattemood on muutnud juuksemoodi. Kuid vaevalt, et tänapäeval rahvarõivaid kandev inimene hakkab oma juukseid ära lõikama, või vastupidi – pikaks kasvatama, et oleks nagu siis, kui rahvarõivaid kanti. Toona olid juukse- ja peakattemood aga omavahel sõltuvuses.

 

Loe edasi >>

 
 

LOOST SAAD TEADA!

  • Mille osas tehakse tavaliselt kõige rohkem “möödapanekuid”?
  • Millised on piirkondlikud eripärad naiste juuste sättimise, peakatmise juures?
  • Kas ja kuidas argipäeval oma juukseid kaeti?
  • Milline on olnud eesti talumehe soengu- ja habememood?
  • Milliseid tänapäeva inimese jaoks veidraid uskumusi ja tavasid on teada seoses juuste ja habemetega?
 
 
 
 
 
 
FOLKLOORILIIKUMISE AASTA JUHENDAJA
 
 

Jaanus Põlder: „Tavamuusikakool koolitab justkui tippsõitjat ja suudab koolist ära ajada kõik, kes ei viitsi õppida, mis järjekorras kolvid töötavad.“

 
 
 
 

"Kuna ma ise pole laste muusikakooli lõpuni käinud, on mu teelt puudu karid või ohud, mis on tavamuusikakooli süsteemi sisse kirjutatud. Need peavadki seal olema, kui sa tahad saada elukutseliseks muusikuks sümfooniaorkestris. Kuna mina ise neid läbinud ei ole, siis ei oska ma neid ka õpilastelt nõuda. Ma võin peaaegu garanteerida, et ükski minu õpilane kunagi ka sümfooniaorkestri muusikuks ei saa. Aga enamus nendest saab, oskab ja julgeb mängida sünnipäeval vanaemale-vanaisale mõnda pillilugu. Kunagi sõideti minust üle ja öeldi, et minu õpilastel on ees tupik tänu sellisele õpetamisviisile. Täna, teades, kuhu nad kõik jõudnud on, võin juba julgelt vastupidist väita."

 

Loe lähemalt >>

 
 
 
 
RAHVUSKULTUURIDE PÄEVAD
 
 

Ukraina ja Portugal tulevad koju kätte

 
 
 
 

Taaskord on september pühendatud Eestis elavatele vähemusrahvustele. Sel puhul korraldab Eesti Folkloorinõukogu koostöös Tallinna Rahvaülikooli ja Tallinna linnaga rahvuskultuuride päevi. Tänavu tõusevad esile erinevad tahud ukraina ja portugali kultuurist. 

 
 

Mida põnevat tulemas on? 

 

Ukraina toidud ja käsitöö 

  • Ukraina tikandite võlumaailm. Rahvarõivad ja kodutekstiilid Kohtla-Järvel asuva Ukraina kultuuri muuseumi asutaja Tetjana Ivuškina ja folklooriansambli Žurba kogudest. Näitust saab näha: 
    • 18. september kell 11-18 Eestimaa rahvuste XXXIV Foorumil Õpetajate majas; 
    • 19. september - 31. oktoober tööpäeviti kell 10-18 Tallinna Rahvaülikooli Vanalinna majas (Vene tn 6). 
  • Ukraina toidu töötuba. Valmistame kahte Ukraina köögi kuulsamat rooga – borši ja Kiievi kotletti. Osaleda saab maksimaalselt 10 inimest. Registreerimine alates 12. september aadressil kultuur.ee. Töötuba toimub: 
    • 21. september kell 17.30-20.30 Tallinna Rahvaülikooli Südalinna majas (Estonia pst 5). 

Portugali päev 

24. september Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna majas (Telliskivi 56) 

  • Kell 13.00 Portugali keele tund. Giid ja õpetaja Anna Bogdanova räägib portugali keelest nii Portugalis kui ka Brasiilias ja õpetab lihtsamaid väljendeid ning hääldusreegleid.  
  • Kell 15.00 Portugali veinide degusteerimine. Portugali ja veine tutvustab Bestwine`i sommeljee. Pileti hind on 10 eurot. Registreerimine alates 12. september  aadressil kultuur.ee. 
  • Kell 17.00 Portugali muusikaõhtu. 

Lisaks on 19. september – 31. oktoober tööpäeviti kell 10-18 avatud Tallinna Rahvaülikooli Pelgulinna majas näitus “Portugal 2017. Mari-Liisi, Miku, Johann Sandri ja Kristiina rännufotod – Portugali mitmekihiline kultuur läbi nelja silmapaari”. 

 

Vaata kogu programmi!
 
 
 
 
REISIKIRI
 
 

Sõrulased käisid Baltical, seekord Lätimaal 

 
 
 
 

"Muusikaliselt sügavaima elamuse kogu festivalil andis pilgeni täis Riia Muusikaakadeemia saalis toimunud mitmehäälse laulu kontsert. Ehkki Saaremaal mitmehäälset regilaulu ei tunta, esitasid meie lauljad Mari ja Liisi Mustjalast pärit hällilaulu demonstreerides siin siiski mõnikord ettetulevat “juhuslikku” mitmehäälsust. Laulmisvarianti, kus muidu ühehäälsena lauldava laulu viisivariatsioonid tekitavad mitme laulja kooslaulmisel ainulaadse improvisatsioonilise polüfoonia. "

 

Loe lähemalt >>

 
 
 
 
HAKKAME SANTIMA

Mardi- ja kadripäevaks valmis?

 
 
 
 

Mardi- ja kadripäev nagu paljud teisedki rahvakalendri tähtpäevad on olnud kogukonna ühtehoidmise seisukohalt alati oluliseks sündmuseks. Muuda oma sügishallid argipäevad kirjumaks ja asu varakult santimiseks või santide vastuvõtmiseks valmistuma. Eesti Folkloorinõukogu kaudu saab tänavu tellida mitmeid harivaid täiskasvanutele suunatud koolitusi. 

 
 

 

 

 

KOMBESTIKU KOOLITUS

Telli koolitus: monika@folkloorinoukogu.ee
 

Koolitus annab ülevaate santimiskombestiku ajaloolisest kujunemisest, rollijaotusest, maskeerimisvõimalustest, lauludest, toitudest ja paljust muust. Tutvume erinevate andmebaaside ja allikatega ning proovime sanditamise omal nahal ära. 

  • Koolitajad Meelika Hainsoo, Kristi Pumbo või Einike Sooväli 
  • Kestus 3 h 
  • Maksumus 320 €, lisandub transpordikulu 0,25 € / km 
 
 

Koolitus on suunatud pere- ja sõpraderingis traditsioonihoidjatele – kes santima ei taha minna, saab püha pidada kas kodus või võõrsil pidu ette valmistades. Koolituse käigus anname ülevaate mardi- ja kadripäeva tavanditoitudest ja valmistame üheskoos just sel päeval pidulauale sobivad road uues kuues. Kuidas kõlab su kõrvadele lambaribi kruubipudruga, mündine kali või karaskimuffin? 

  • Koolitaja Inga Paenurm  
  • Kestus 4 h 
  • Maksumus 400 €, lisandub transpordikulu
    0,3 € / km ning materjalikulu 15 € / osaleja kohta 
 

 

 

 

 

TOIDU-

KOOLITUS

Telli koolitus: monika@folkloorinoukogu.ee
 
 

 

 

KOOLITUS TEATRI-TEGIJATELE

Telli koolitus: monika@folkloorinoukogu.ee
 

Lisaks põhjalikule santimistavade tutvustamisele pöörame tähelepanu rolli loomisele ja improvisatsioonile. Kehastume erinevateks karakteriteks ja jälgime, kuidas see mõjutab meie kõnnakut, kõneviisi, hääletämbrit ning püüame mõista, miks mõni tegelane on alati meeldejäävam kui teine. 

  • Kestus 6h 
  • Maksumus kokkuleppel 
 
 
 
 
REISIKIRI

Leesikad Baskimaal

 
 
 
 

Suvi on folkloorifestivalide päralt nii meil kui ka mujal maailmas. Nii võib juhtuda, et mõnele kaugemale satub külaliseks ka meie oma folkloorirühmi. Juulis käisidki Leesikad Prantsusmaal Espelette’i linnas Gauargi laste ja noorte tantsufestivalil. Nädalajagu seiklusi ja kogemusi sai neil vahetult igal päeval ka ajaveebi kirja pandud. Siin on mõned meeldejäävamad ja silmatorkavamad hetked, mis annavad aimu kogetust.  

 

“Espelette, kus toimus meie festival, on väike ilus linnake (ca 2000 elanikku) Lõuna-Prantsusmaal. Linna eripäraks on nende piprakasvandused ja kui nad tahavad odavat bensiini, siis nad lähevad Hispaaniasse (piirini on vaid 10 km). Kõik festivaliga seotud paigad olid linna keskel ühes kohas koos – festivaliks oli turuplatsile üles seatud suur lava ning riietumiseks ja rõivaste hoidmiseks kasutasime kohe kõrvalasuva kultuurimaja saali. Esinemisi toimus ka linnatänavatel.” 


“Seni on meil vedanud ja keset esinemist pole ükski tantsija otsi andnud. See-eest minu kalli paarilise ehk väikse punase karmoškaga nii hästi ei läinud.” 

 

“Vähemalt minu jaoks olid baski tantsud kõige keerulisemad oma tempo pärast. Minu sammude täpsus seisnes umbes selles, et liigu kuidagimoodi vasakule ja siis mingisugusegi sammuga paremale ja nüüd keeruta ilma, et pikali kukud.” 

 

“Meie reisi kuuenda ja festivali neljanda päeva õhtut sisustas bal folk ehk prantslaste tantsuklubi. Olemuselt nagu tantsuklubi ikka - kui oskad, lähed tantsid kohe, kui ei oska, vaatad esmalt kõrvalt ja õpid. Suurimaks erinevuseks Eestis toimunud sarnaste üritustega oli ilmselt suurem rõhk õpetamisel.” 

 

“Olulisem tantsuklubi ülesehitusest oli siiski asjaolu, et nii sakslaste, slovakkide kui baskide tantsud olid tõesti tohutult lahedad. No ja loomulikult ei puudunud ühest tantsuklubist ka siiras ja igavene elevus, mis on olemas absoluutselt igas tantsuklubis ja mis kannab nime “kelle ma nüüd tantsima võtan” või “kas slovakkide viiuldaja on tantsuplatsil”. 

 

“Tantsisime nii palju kui suutsime, sest ikkagi viimane päev. Vahepeal oli küll tunne, et nüüd olen nii higine, et ei saa kellestki kinni võtta, aga see mure unustati järgmisel hetkel, kui algas uus muusika...” 

 

Loe ka Leesikate Baskimaal käigust täispikki postitusi >>

 
 
 
 
MULJEID

Tänavusest Laste ETNOst osaleja pilgu läbi

 
 
 
 

"Kasvasime perekonnaks, täienesime ETNO kogukonnaks. Ja mingit vahetegemist ei olnud – hoolimata laste, noorte vanusevahedest said kõik omavahel hästi läbi. Võõrastest inimestest said omad, armastus muusika vastu ühendas meid. Hingates nädal aega ühes rütmis eriliste isiksustega oli võimas ja tugev tunne, mis aitas unustada muud mured ja maailma probleemid. Kuid kõik hea saab ükskord otsa, nii ka laager. Nüüd igatsetakse koos olemist ja musitseerimist, on ju suur vahe mängida pilli üksi oma toas või teistega koos. Ühismängul on oma eriline jõud! "

 

Loe lähemalt >>

 
 
 
 
HURDA AUHIND

Selgusid Jakob Hurda nimelise rahvuskultuuri auhinna saajad 

 
 
 
 

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts andis 23. juulil Obinitsa muuseumi õuel üle 31. Jakob Hurda nimelised rahvuskultuuri auhinnad. Vabariikliku auhinna laureaadiks osutus Maidi-Maria Tammik. Krista Sildoja pälvis laureaadi tiitli oma silmapaistva tegevuse eest Põlvamaal. 

 

Obinitsa kogukonna hing Maidi-Maria Tammikut tuntakse kui kõrgel tasemel käsitöötegijat, kes teeb Obinitsa muuseumis personaalnäitusi ning valmistab esinemisrõivaid taidluskollektiividele. Ta on südamega seto kultuuri külge seotud – temalt on üles kirjutatud seto matusekombestiku kirjeldusi ning ta aitab läbi viia Seto Kuningriigi päeva. Aastaid on ta juhtinud Obinitsa Pensionäride Seltsi ning on ka Obinitsa kiriku nõukogu liige. 

 

Etnomusikoloog, rahvamuusik, koolijuht ja õpetaja Krista Sildoja on pärimusmuusika valdkonna eestkõnelejaja, eestvedaja ning arendaja, keda tuntakse kogu Eestis. Ta on rahvusvahelise noorte pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO ellukutsuja ning oli selle eestvedaja 9 aastat. Krista on olnud õpetaja Viljandi kultuuriakadeemias, koostanud õppematerjale ja raamatuid ning tegeleb järjekindlalt viiuliõppe metoodika väljaarendamisega. 10 aastat tagasi asutas ta ainulaadse Mooste rahvamuusikakooli, millest on välja kasvanud rida silmapaistvaid muusikuid ning särasilmseid harrastajaid. Ta on XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa” rahvamuusikapeo „Päriselt” koondorkestri üldjuht.  

 
 
 
 
KUULA, VAATA, LOE

Tallinna tantsuklubi kõlagu nüüd kasvõi su kodus

 
 
 
 

Tantsuklubi on rahvatantsude, muusikute ja tantsijate vabatahtlik kohtumispaik. 30-aastase Tallinna tantsuklubi ajaloos on tantsijatele mängides omavahel kohtunud palju muusikuid, kellest neli (Leanne Barbo, Maarja Sarv, Jaan Sarv ja Monika Väliste) on end leidnud omavahel rohkem koos mängimas nii tantsuklubis kui muil üritustel Eestis ja väljaspool. “Mängides enamasti tantsuklubis populaarseid 19.-20. sajandi vahetuse seltskonnatantse, oleme leidnud, et nende tantsude muusikat ei ole lihtne salvestatud kujul leida. See oli ka põhiline põhjus, miks salvestasime kohe kaks plaati ja mahutasime sinna suisa 42 lugu. Tõsi küll – neli neist korduvad, sest palusime plaadile külaliseks Tallinna tantsuklubi asutaja Celia Roose, kes oli tantsuklubi perenaine aastatel 1991-1999, ning Siim Sarve, kes on olnud nii Tallinna kui Tartu tantsuklubide raudvara pea kõige nende ajaloo jooksul,” räägib Leanne Barbo, üks plaadil kõlavaid muusikuid. 

  

“Plaat ei ole päris tavaline kuulamiseks mõeldud album, sest oleme püüdnud jäädvustada kõlapildi, mis oleks lähedane just tantsuklubi omale. See on nelja tantsuklubi muusiku seadmata loomulik koosmäng, kuhu tihtipeale lisanduvad tantsijad sammude, sahina ja jalalöökidega. Loodame, et see leiab kasutust nii tantsusaateks kui ka omakorda kaasa mängimiseks või laulmiseks. Lisaks on tegu väärtusliku dokumendiga selle kohta, mis toimub Tallina tantsuklubis pärast 30. tegutsemisaastat. Head nautimist!” 

 

Plaadi hind on 20 eurot ja seda saab soetada, kirjutades aadressil leanne@sabatants.ee  

 
 
 

Seni, kuni on sõira, seni on sõpru!

 
 
 
 

Juba kolmandat aastat toimusid CIOFFi sünnipäeval virtuaalsed töötoad. Seekord oli võimalik nautida Ladina-Ameerika taskurätitantse ning vaadata Euroopa ja Aasia eellindistatud töötube teemal "Tastes of the World". Hea uudis on, et nüüd on kõik need järelvaadatavad! Nii saad kodust lahkumata õppida näiteks araabia, bosnia ja hertsegoviina, türgi, itaalia, india, sloveenia, poola, tai, kõrgõzstani, belgia, slovakkia, nepaali, suurbritannia ja indoneesia köökidest tuntud roogi valmistama. 

 

Eesti oli esindatud Setomaal hinnatud pidusöögi sõiraga, mis oli ja on lahutamatu kaaslane kirikupühadel, varrudel, pulmapeol ja muudel tähtsatel sündmustel. Õpi sõirategu ära, sest nagu Setumaal on kogetud – seni, kuni on sõira, seni on sõpru!  

 

Vaata videot >>

 
 
 

Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel 

 
 
 
 

Eesti keeles on ilmunud Juris Leimanise teos – ainulaadne sissevaade mustlaste ehk romade maailma 20. sajandi algul. See värvikas rahvakild on siin elades aastasadu kohalike elanikega tihedalt suhelnud, kuid jäänud samas omaette. Läti romad on ajalooliselt asunud peamiselt Läti, Eesti, Leedu ja Venemaa aladele. Eestis on läti romad olnud arvukaim roma rühm alates 19. sajandist. 

 
Teoses kirjeldatakse romade elu nende endi jutustatud lugude kaudu, sestap on keskne koht ennustamisel, hobuste paristamisel ja laadamelul.  

 
 
 
 
KALENDRISSE KIRJA
 
 

CIOFFi festivalide infopäev EFNi liikmetele ​​​

 
 
 
 

24. septembril kell 10.00-11.30 toimub Eesti Folkloorinõukogu liikmetele infopäev, kus kuuleb: 

  • mis on CIOFF® ja mida see pakub?  
  • kuidas nende festivalidel osaleda?  
  • millised materjalid on rühmadel vaja ette valmistada? 
  • mida on tarvis teada festivalidele kandideerimisest?  

 

Just nüüd on õige aeg hakata valmistuma, kui on soovi järgmisel aastal mõnel välisfestivalil osaleda! 

 

Infopäev toimub Zoomis. Eelregistreerida ei ole vaja.  

 

CIOFF® on Rahvusvaheline folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsioonide nõukogu. Antud võrgustiku kaudu on võimalik osaleda festivalidel üle maailma. CIOFF®i esindaja Eestis on Eesti Folkloorinõukogu.  

 
 
 
 
 

Ühistantsimised Tallinnas ja Valgas

 
 
 
 

14. september on tantsutaat Ullo Toomi 120. sünniaastapäev.

 

TALLINNAS KUTSUB...

 

...sel puhul Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ühistantsimisele Vabaduse väljakule. Seekordne ühistantsimine on eriline, kuna fookuses on just Ullo Toomi poolt kogutud eesti rahvatantsud. Et kaasa saaksid tantsida kõik, siis õpetatakse konkreetseid tantsuvariante kohapeal, kasuks tuleb põhisammude oskus, kuid see ei ole osalemise eelduseks.

  • Tantsime kell 19.00-20.30 Rahvakunstiseltsi Leigarid eestvedamisel ja nende pillimeeste muusika saatel.
  • Tantsupeomuuseum toob selleks ajaks Vabaduse väljakule näituse Ullo Toomist ning ka tantsutaadi vahakuju.

Registreeri oma rühm ühistantsimisele siin >>

 

SAMAL AJAL VALGAS...

 

...oodatakse kõiki tantsuhuvilisi kell 18.30 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse galeriisse, et tähistada sealgi ühistantsimisega Ullo Toomi 120. sünniaastapäeva. Huvilised on oodatud nii üksi, mõne paariga kui terve rühmaga. 

  • Tantsuks mängivad Koidu Ahk, Mati Mölder ja Florent Coubard. 
  • Plaanis on nii tuttavad tantsud, kuid võib oodata ka üllatusi muusikute poolt.
 
 
 

Torupill selgeks kodust väljumata 

 
 
 
 

Tarkusekuu toob häid uudiseid neile, kes on unistanud saada torupillimängijaks. Kõik mehed-naised, poisid-tüdrukud saavad septembrist maini igal nädalal õppida selgeks ühe torupilliloo. Hoolsalt järge pidades omandadki maikuuks kokku 35 torupillilugu. Repertuaari tuleb nii vanemaid kui uuemaid erinevates raskusastmetes palasid. Õppida saab nii video kui ka noodi järgi. 

 

Kuidas liituda? 

Liitu Facebookis lehega “Torupilli Meistriklass - 35 torupillilugu!”, kust leiad igal esmaspäeval uue torupilliloo. Kui üks nädal jääb vahele, õpid järgmisel nädalal ära kaks lugu. 

 

Mis saab siis, kui kõik 35 on selged? 

Kohtume 2023. aasta suvel Riidaja Torupilli turismitalus, et neid lugusid üheskoos mängida ja veenduda selles, et tõelised torupillimängijad – need olemegi meie! 

 

Haara härjal kohe sarvist - kaks esimest lugu leiad juba SIIT.

 
 
 

Pärimusmuusika täiendkoolitused ja kontserdid ​​​​​​

 
 
 
 

Eesti Pärimusmuusika Keskus pakub uuel hooajal rohkelt õppimisvõimalusi igas vanuses pärimusmuusika huvilistele, aga ka õpetajatele ning haridusasutustele. 

 

Täienduskoolitused muusikaõpetajatele 

Kontserdid muusikakoolidele ja kõigile kooliastmetele 

Argipäeva aitavad rikastada ja pidupäevi meeldejäävaks muuta sisukad kontserdid, mis on mõeldud just lastele ning noortele. Menukate pärimusmuusikat ja rahvakalendri tähtpäevi tutvustavate kontsertide kõrval on valikus programm noortelt noortele, kus saavad sõna noored muusikud.  

 

Täpsem info ja tellimine: 
Lee Lang 

haridus@folk.ee  

 
 
 

Leia rohkem üritusi meie KALENDRIST.

 
 
 
 

 

 

Järgmine kuukiri ilmub oktoober 2022.

Ettepanekud edastada aadressil info@folkloorinoukogu.ee.