TÄNAVAKÜSITLUS

• Milline on su eredaim santimismälestus? Anna Hints | EiK | Tõnis Niinemets

EESTI ELU

• PERSOONILOOD: Akulina | KonMart
• Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
• KRIMI: Politsei sai väljakutse Kadriorgu | Politsei pidas kinni kahtlase auto Pärnus 
• RAHVALOENDUS: Iga sant loeb!

VÄLISILM

• Maailma maskid kaante vahel

MAJANDUS

• Tarbijaõnneindeks novembris taas tõusuteel

• Palgaläbirääkimistel haaraku sandid ohjad enda kätte

SPORT

• Eesti sandid võistlustules

KULTUUR

• Mardipäev kunstis

• Sandikalender

KUULUTUSED

• Ostan-müün-vahetan
• Ilmateade
• Santide ja pererahva bingoõhtu

Milline on su eredaim santimismälestus?

Mäletan aastaid tagasi üht erilist mardijooksu, kus mõtlesime spontaanselt minna ühe Tartu kesklinna hotelli uksele mardilauludega koputama. Fuajees oli suur turistide grupp, kes meie sisselaskmist nõudis. Ōnnistasime viljateradega hotelli ning turistid soovisid, et ka neid õnnistaksime. Lõpuks oli seal põrandal ohtlik käia, sest viljaterasid oli igal pool. Aga turiste tuli tubadest juurde ja juurde, nad pildistasid meid, laulsid kaasa ning olid vaimustunud meie mardisandi kostüümidest ning traditsioonist. Hotell oli ka rahul, et kliendid rahule jäid ning saime tasuks hotelli baarist igaüks endale meelepärast jooki tellida, lisaks turistide kingitud raha. Tollal olime tudengid ning pärast mõtlesime tõsiselt, et võib-olla peakski igal aastal hakkama hoopis hotelle mööda marti jooksma ning niimoodi raha teenima.” 

Viimati käis Anna marti jooksmas Võromaal koos Mari Kalkuniga (pildil), niimoodi nagu vanasti – talust tallu. See oli sügisel enne koroonat. Katri jooksis ta viimati üle-eelmisel aastal Tartus. 

Pärast seda, kui minust on saanud lapsevanem ja me elame sellises kohas, kus hoovi peal on mitu maja ja palju lapsi, on meil viimastel aastatel kujunenud välja, et isad jooksevad lastega kadrisanti ja emad mardisanti naabrite juurde. Lastel on sellest muidugi ääretult palju rõõmu – saab ju legaalselt magusat kokku koguda – ja pärast on mitu nädalat vaidlust, kui tiheda sammuga seda magusat sööma peaks.  

Kõige eredamad mälestused on mul aga ikkagi pärit enda lapsepõlvest – siis oli see jooksmisega seotud pinge ja ärevus suurem. Ühelt poolt see, et mis sa saad, aga teisalt oli natuke selle kõige ees ka hirm, et ei tea, kes seal elab, kas tullakse ukse peale või kuidas meisse suhtutakse.  

Kõige enam hakkasid mulle mardi- ja kadripäev meeldima siis, kui enam ei olnud oluline magusa saamine, vaid kui saime teada, et neil päevadel on traditsiooniks visata tuppa erinevat õnne. Oi, mulle see komme meeldis! Mul olid taskud ja kotid ikkagi mannat, riisi, herneid ja muud sellist manti täis ning siis ma armastasin seda mõnuga kodudesse laiali visata. Ja mismoodi siis inimeste nägu muutus! Algul ikka ütlesid: “Oi, tulge sisse! Kas te midagi oskate ka?” No me ikka laulsime, esitasime mõne mõistatuse, ja kui siis lõpuks sai seda õnne sisse visatud, kuidas nad siis said aru, missuguse jama nad olid endale tuppa lasknud! Aga ei, see ei olnud vaid krutskeid täis poisi rõõm, vaid tegelikult pakkus nalja ikka kõigile osapooltele.”

UUS SANT: Akulina

Kui lepin kokku kohtumise Akulinaga, ei ole ma kindel, et ta ära tunnen. See hirm on aga alusetu, sest kahvatu näo, ent rikkaliku rinnapealsega õnnistatud kadrisanti on kuulda juba tänavate taha. Uhke sammu ja kõlisevate ehete saatel võtab ta mu vastas istet ning endalegi ootamatult jään ammuli sui passima. “Jah, sellised need leelokadrid on – ei saa keegi meilt silmi ega kõrvu eemale suunatud!” märkab Akulina muidugi mõista mu kohmetust ja lõõritab isegi naerdes. 

Viimaseks on tal ka põhjust. Kuigi kõrvuni suu võiks reeta midagi muud, on kadrisant veidi nukrameelne: “Vaat, kadripäev on alati olnud laulev püha, aga kahjuks on just laul jäänud aastatega santijate hulgas järjest enam tagaplaanile. Nii ma lihtsalt tunnen, et pean olema kõigile eeskujuks, ükskõik mida ma ei teeks või kuhu ei läheks.” Tuleb välja, et Akulina on seetõttu missioonitundlikult laulnud isegi presidendi vastuvõtul riigipeaga käteldes, hambatohtri juures, koolipingis ja teatrisaalis etenduse ajalgi. Kange naine, pole miskit öelda! 

Nii, nagu Setumaal juhatavad kanged naised maiseid vägesid, teeb seda taevaste kadrisantide nimel ka Akulina. Ja tähelepanu ta pälvib, kas või ainuüksi oma uhkete hõbeehete poolest. Lähemal vaatlusel saan muidugi aru, et egas häda anna häbeneda – õilsa eesmärgi nimel kaunistavad iga seesugust kadrisanti ka potikaaned, poldid ja lauanõud! “Ega asjata ole öeldud, et laul teeb rinna rõõmsaks, paneb selle särama nagu hõbedane sõlgki,” leelotab kadrisant, tõuseb püsti ning lahkub kergel, kuid kõlaval sammul nüüdki  Eestimaad vallutama.  

Akulina puhul võib öelda vanasõna kummuli pöörates: “Suuga teeb suure linna, kätega kõigil silmad ette.”

UUS SANT: KonMart

Ühe tavalise Eesti mardisandi elu muutus päeval, kui ta osales korrastuskursustel. Kuuldes, et oluline on jätta oma ellu alles ainult rõõmu pakkuvad asjad, siis nii ta tegigi. “Sorisin kõik oma kappides olevad asjad läbi ja ühel hetkel taipasin, et tõesti – katkised käpikud ja välja veninud põlvedega püksid ei peaks sinna kuuluma! Nii ajasingi selga mardiisa pärandatud mantli ning lapsepõlvest armsaks saanud kampsuni ja püksid – nostalgia pakub alati rõõmu! Ainuke mure on see, et nüüd külmetavad küüned ja valutavad varbad veelgi rohkem, sest need lemmikesemed on kaunis väikeseks jäänud,” on mardi meepotis siiski ka tilk tõrva. Tõsi, mardi kukekate pükste ja vaevalt rindu katva kudumi alt paistab välja karvane naba ning mõlemad musklidki ei taha mantlihõlmade vahele ära mahtuda. Aga selle eest paistab sant vähemalt ise naerusuine! 

Kui küsin, mis mardisandi elus peale väljavahetatud garderoobi veel muutunud on, vastab ta kärmesti ja entusiastlikult: “Kõik! Olen lõpuks leidnud endale santides päris oma rolli. Kuna kursustel õpetati, et igale alles jäetud esemele tuleb leida oma kodu, siis nüüd käingi perest peresse ja uurin, kes oleks valmis mu rõõmu toovaid maikasid, trussikuid ja toatuhvleid enda juures hoidma. Vastutasuks olen valmis pererahvale õpetama, kuidas õigesti sokke ja rinnahoidjaid voltida.”  

Kõige erakordsem muutus on toimunud aga mardisandi nime osas. Kuna tema endine nimi lihtsalt ei pakkunud enam talle rõõmu, siis vahetas ta sellegi ära. Alates sellest aastast võib teda kutsuda KonMart!

Tähelepanelik vaataja näeb, et korrastusgurule kohaselt on KonMardil kõik enda juures ka sildistatud ning andegi kogub ta juba läbimõeldult, kohapeal sortides.

Saada oma väljamõeldud sant konkursile!

Oled sa mõelnud, kuidas mardi- ja kadrisandid on aastasadade lõikes muutunud? 

VARASEMALT oli sanditaja surnud esivanemate hingede kehastaja, kes jagas peamiselt vilja- ja karjaõnne.

• Santijad olid eelkõige abieluealised noormehed, aga ka neiud.
• Vanemal ajal olid nad maskeerunud loomadeks või lindudeks, hiljem mardi- ja kadripere liikmeteks ning umbes 150 aastat tagasi lisandusid kehastuste valikusse erinevad ametimehed: kroonumehed, korstnapühkijad, pritsumehed, tohtrid. Nõukogude aeg tõi santijate hulka raamatu- ja filmitegelaste maskeeringud.
• Maskeerimiseks kasutati kõike käepärast: karvaseid lambanahkseid kasukaid, tahma või peedimahlaga võõbatud nägu, sokusarvi, puukoort, linaseid köisi, sammalt ja muud.

TÄNAPÄEVAL on sanditaja pigem meelelahutaja, kelle õnnetoomise varamusse kuuluvad hea tervis, toime- ja sissetulek ning muu õnnelikuks eluks vajalik.

• Nüüdsel ajal on santijad peamiselt lapsed.
• Maskeerimiseks läheb endiselt käiku kodus olev: papist maskid, kapist leitud vanad riided ja jalanõud, kardinad.

Kelleks aga kehastub tänapäeva sant?

Pane oma fantaasia tööle ja osale ideekonkursil, et selgitada välja, missugune on 21. sajandi mardi- ja kadrisant ning millist õnne ta pererahvale jagab?

Ideekonkursil enim silma jäänud tegelaskujusid premeerivad: A. Le Coq, COOP, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Uuskasutuskeskus, Kirjastus Varrak.

Iga sant loeb!

Juba kuuendat aastat loendame üles Eestis ringlevad mardi- ja kadrisandid. Kui räägime, et sanditamiskombestik on meil endiselt elus, siis annab säärane rahvaloendus natukenegi ülevaadet ka numbriliselt. Ühest küljest ärgitab see teemeäralikul moel sanditama, kuid laiemas plaanis saab aimu, kui elujõuline komme tegelikult on.

Kas teadsid?

• Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena.
• Enim marte (2939) loendati kokku 2020. aastal.
• Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal.
• Kõige rohkem sante kokku (4261) pani end kirja 2022. aastal.
• Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal.
• Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal.
• Santijatest 78% on lapsed ja 22% täiskasvanud.

Selle aasta rahvaloendusel saab end

kirja panna 9. - 30. novembrini.

Maailma maskid kaante vahel 

Sel aastal ilmus  CIOFF®i kultuurikomisjoni poolt välja antud raamat “CIOFF® For Living Traditions”, mis heidab pilgu muu hulgas ka erinevate maailma rahvaste maski- ja santimistraditsioonidele. Kaante vahelt leiab 80 leheküljel rohkelt fotosid ja ka Reet Hiiemäe artikli erinevatest, ent teisipidi sarnastest santimiskommetest siin maamunal. 

Tarbijaõnneindeks novembris taas tõusuteel

Statistikaameti andmetel tõuseb igal aastal tarbijaõnneindeks novembris võrreldes aasta keskmisega oluliselt, tänavu ennustatakse lausa 19,4% kasvu. Aasta madalaim tarbijaõnneindeks on traditsiooniliselt jaanuaris, mil see jääb negatiivse -5% piiresse. 

2022. aastal olid tarbijaõnneindeksi suurimaks mõjutajaks mardisantide külaskäigud perest peresse, aga ka koolidesse ning lasteaedadesse. Mardilaupäeva, 9. novembri õhtutundidel ulatus tarbijaõnneindeks Harjumaal lausa rekordilise 23% piirile, järgnesid Tartu- ja Pärnumaa. 

Tarbijaõnneindeksi suurus on korrelatsioonis ka jaekaebanduses müüdavate toidukaupadega – mida suurem on olnud eelnevate päevade kuivatatud herneste läbimüük, seda kõrgemat tarbijaõnneindeksit tasub oodata. Samuti on täheldatud tarbijaõnneindeksi ja muude kaupade läbimüügi seotust, neist enim toidu ja mittealkohoolsete jookide osas: kuivatatud kaunviljad ja tangained (24,8%), kompvekid (22,1%), küpsised (21,4%), vorstirõngad (16%), aga ka puu- ja juurviljad, eriti just kaalikad ja õunad (15,4%). 

Palgaläbirääkimistel haaraku sandid

ohjad enda kätte 

Elu kiire kallinemise juures on santidelgi keeruline senist elatustaset hoida, mis sunnib neid varem või hiljem rohkematele ustele koputama. See omakorda tähendab, et hoolimata kodudes vähenevast sandipuudusest on mardid ja kadrid ületöötanud.

Et seda olukorda eos ennetada ja santide õiguste eest seista, oleme kogunud kokku 9 argumenti, mis sandid ande paludes lauale saaksid lüüa. 

1. Arvuta välja, kui pikk on su sandistaaž. Kui oled kogenud mardi- või kadrisant, on sul ka õigus tahta enamat! 
2. Tee nimekiri kõikidest kordadest, mil sa oled hilistest õhtutundidest hoolimata pererahva ukse taha neile vajalikku õnne tooma jõudnud. 
3. Loe kokku kõik nõuanded, mis sa perele tasuta jaganud oled. Hea nõu on enam kui kuld! 
4. Meenuta, et käid santimas paljulapselise pere vanemana ja sulle ei rakendu isegi suurpere toetus! Loetle üles kõik suud, mis sul tuleb ära toita. Kellel selle peale süda haledaks ei läheks! 
5. Hinda kriitiliselt enda konkurentsivõimet: kui palju sel tänaval või majas teisi sante liigub? Kasuta seda statistikat enda kasuks! 
6. Kirjelda kõike, mida oskad! Ükskõik, kas oled andekas kadrikaupmees, suudad laulda 50 sõna minutis või tantsitada karu – sinu oskused teevad su pererahvale väärtuslikuks.
7. Tunne konkurente ja turuolukorda: räägi tänaval teiste santijatega, et teada saada, mis on nende noosi suurus. Kasuta seda argumendina nendega samasse perre santima minnes.  
8. Viita palgalõhele, kui saad kadrisandina vähem ande kui mardisandina! 
9. Pööra tähelepanu oma välimusele. Öeldakse küll, et näo järgi palka ei maksta, aga olgem ausad – mida karusem mart või kaunim kadri oled, seda heldem on ka pererahvas! 

Palgaläbirääkimised võivad olla hirmutavad ja stressirohked, mistõttu tekib soov asjaga kiiresti ühele poole saada. Tark ei torma! Jää rahulikuks ja räägi ümber nurga mõistukõnes. Kui pererahvas aru ei saa, oled nad suutnud vähemalt segadusse ajada ja nii ehk pudeneb sullegi rohkem. 

Kui pererahvas ei ole valmis siiski rohkemate andidega kostitama, võib küsida ka: 

• õhtusöögile jäämist; 
• tite hoidmise teenust; 
• sõidukompensatsiooni üle soode ja läbi laante tuldud teekonna eest; 
• tervisekindlustust; 
• mardi- ja kadrilaste koolituskulude hüvitamist; 
• võimalust nautida spaamõnusid nende vannitoas;
• kaugsantimist või paindlikku graafikut, mis jagatud terve novembri peale. 

Eesti sandid võistlustules

9.-25. novembrini toimuvad suured santijooksmised. Eesti sante astub võistlustulle tuhandeid, võimalik, et suisa kümneid tuhandeid. 

Esimesena on stardijoonel mardisandid, kes lähevad head tulemust püüdma 9. novembril. Mardisantide soov on parandada oma isiklikku rekordit, mis on kirjas 2020. aastast, kui neid pani end kirja 2939 jooksjat. 

24. novembril saame aga kaasa elada kadrisantidele, kelle tippmark pärineb 2021. aastast, mil neid registreeris võistlustele 2374 tükki. 

Viimasel võistluspäeval, 25. novembril, on valmis realiseerima oma head vormi aga Lõuna-Eesti osade piirkondade kadrisandid. 

Tähelepanu, valmis olla, mart!

Mardipäev kunstis

Rahvakalendri tähtpäevad pole pelgalt maavillase talurahva pärusmaa. Nii mitmeidki kunstnikke on need inspireerinud looma teoseid, mis on leidnud oma väärika koha uhketes kunstisaaalides.  Kuid miks ainult seal?

Pilkupüüdvate kunstiteoste reproduktsioonid võiksid hubasemaks muuta ka Sinu kodu. Nii nagu jõuludeks tuuakse tuppa temaatiline jõulupuu, võiksid novembrikuus koduseintel toretseda mardipäeva kujutavad reprod.

Mardiõhtu

Theodor Gehlhaar (u 1840-1850) 
Koloreeritud lito

Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu, EKMj275 _202-8G2916 

Mardiöö

Jüri Arrak (1987) 
Õli, lõuend

Tartu Kunstimuuseumi maalikogu, TKM TR 12761 M 2743 

Sandikalender

MUUSEUMITUNNID

Santide ja pererahva bingoõhtu

Mardi- ja kadrilaupäeva bingo mängimiseks ei ole vaja ei rattas kõrisevaid palle ega numbreid välja loosivat Pillet. Õige bingohoo saab sisse hoopis sante või pererahvast jälgides ning pärast sõpradega tulemusi võrreldes. Kes sai esimesena nurgad täis, kellel oli täistabamus? Prindi lehed välja ja kriipsuta täitunud tegevus maha või jaga reaalajas tulemusi ühismeedias. Topelt kogus adrenaliini on tagatud!